kõhuvalu, iiveldus, oksendamine. Kokkupuutel nahaga ja silmadega: Ärritab nahka ja silmi. Põhjustab punetust ja valu. Ohud keskkonnale: Kroonilised môjud: 4. Esmaabi andmise viisid: Lk. 2 (4) Sissehingamisel: Toimetada kannatanu värske ôhu kätte, kui hingamine on raskenenud, arstiabi. Allaneelamisel: Oksendamist mitte esile kutsuda. Loputada suud rohke veega. Suure koguse allaneelamisel arstiabi. Kokkupuutel nahaga: Pesta nahka seebi ja veega eemaldades saastunud
6. Mis on sõjaseisukord- kuidas see tekib ja kuidas sellest välja pääseda?Sõjaseisund on seisund inimeses,kus tal on teise inimese vastu vaen ning soov teda või tema vara hävitada.See tekib erimeelsuste või üksteisele liiga tegemisega.Tänu sellele on inimeses soov teist kuidagi moodi hävitada, sest see tundub ainuõige.Sõjaseisund võib lõpeda mitmeti.Ühiskonnas lõpeb see kohtu mõistmisega, kus allutatakse inimesed seadustele ja kus õiguste järgi saab tegelik kannatanu hüvitist ja ilmselt sellega lõpeb ka süüdlase tahtmine sõtta uuesti astuda.Ükskõik kuidas ka neid otsuseid ei tehta, keegi tunneb ikka, et tema vastu on tehtud ülekohut.Loomuseisundis võib inimene oma loomupäraselt kohut ise mõista ja võtta elu siis kui ise heaks arvab. 7. Kuidas mõistab Locke vabadust ühiskonnas? Selgitage oma sõnadega. Kas te nõustute temaga? Põhjendage oma arvamust.Vabadus ühiskonnas ei võrdu kindlasti loomuvabadusega
Sellised riided kannavad nime ,,Targad riided" või siis Smart Clothes. Peamiselt on seda katsetatud sõjaväes, näiteks ,,tark särk" mõõdab sõduri südame tööd, hingamist ja vererõhku. Selliseid särke kasutatakse ka laste äkksurmade põhjuste uurimiseks. Tulevikus loodetakse selline riietus arendada nii kaugele, et kui selle särgi või muu riideeseme kandja viga saab, saadetakse läbi riideesemes oleva mikroprotsessori kannatanu telefoni signaal, mis idee järgi peaks panema telefoni hädaabisse helistama. Tark riietus oleks tulevikus väga kasulik meditsiinivaldkonnas, kuna arstidel oleks lihtne jälgida patsientide hetkeseisundit ja sümptomite järgi välja selgitada, mis haigusega tegemist on. Sellised riided võiksid ka militaarvaldkonnas palju kasulikumad olla, kui lihtsalt südametöö jälgimine. Tänu mikroprotsessoritele, oleks võimalik muuta sõduri riiete kaitsemaskeeringu värvust erinevas keskkonnas
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi
PÄÄSTETÖÖD LIIKLUSAVARIIL KOOSTANUD: MARKO MÜRK 2010 1. LIIKLUSÕNNETUSSE VÕIVAD SATTUDA: - JALAKÄIJA, - JALGRATTUR, - MOOTORRATTUR, - SÕIDUAUTO, - VEOAUTO, - BUSS, - RONG 2. AVARIITÜÜBID Avariitüüpide eristamine on eelkõige vajalik võimalike kannatanute vigastuste prognoosiks, enne nendega otsesesse kontakti jõudmist. See annab võimaluse juba eelnevalt teha ettevalmistusi esmaabi andmiseks ja vajalike abijõudude kutsumiseks. Vähem on avariitüübi eelnevast teadmisest kasu kannatanute vabastamise taktika valimisel, sest avarii puhul võivad tüübid esineda kombineeritult. Küll aga on reaalne hinnata autode deformatsioone, teades millisel moel avarii on toimunud. OTSASÕIT JALAKÄIJALE Auto on sõitnud otsa jalakäijale, kuna jõudude ja masside erinevused on väga suured, peab arvestama jalakäija raskete vigastustega. Esmalt on tõenäoline, et vigastatud on...
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust
vabastada. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Sõltumata ohvri seisundist tuleb igal juhul kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda s.t pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad; pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida; kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist;
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3. töösisekorraeeskirja...
üldseisundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvad ulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. Kaarleek = leegipõletus 1.3. Põletuse raskusaste ja sügavus Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Põletuse ehk koekahjustuse raskusaste oleneb: põletuse sügavusest, põletuse ulatusest, hingamisteede kahjustusest, kannatanu vanusest. Põletuse sügavus oleneb: kuumuse intensiivsusest, toimeajast (ekspositsiooniaeg), naha paksusest, verevarustusest, esmaabi kiirusest ja esmaabi adekvaatsusest. Sügava põletuse teke on tõenäoline kui kuumuse toimeaeg ületab: 70 C° juures 1 sek. 65 C° juures 2 sek. 60 C° juures 5 sek. 56 C° juures 15 sek. 52 C° juures 1 min. 51 C° juures 3 min. 48 C° juures 5 min
viivitamatult eemaldada. Valgustus Hügieeniliseks saab lugeda valgustust, mis tagab püsivalt ühtlase valguse, küllaldase valguse, ei pimesta otseselt ega kaudselt, ei tekita tugevaid varje. Puuduliku loomuliku valgustuse korral tuleb kasutada kunstlikku valgustust. Nii loomuliku kui ka kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele sanitaarnormidele. 8. Tööõnnetusest teatamine Igast tööõnnetusest ja võimalikust tööõnnetuse ohust peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama otsesele juhile või tema ajutisele asendajale. Kannatanul ja pealtnägijatel tuleb kirjutada seletuskiri töökeskkonnaspetsialistile, milles peab sisalduma õnnetuse toimumise: kuupäev; kellaaeg; töötaja nimi kellega õnnetus juhtus; õnnetuse kirjeldus; Otsene juht või tema ajutine asendaja on kohustatud: kiiresti tagama kannatanule esmaabi ja vajaduse korral tema toimetamise raviasutusse;
Paavsti pool (rooma)katoliku kirik vs patriarh õigeusu (kreekakatoliku) kirik. Tüli aluseks oli vist vaidlus: millest lähtub Püha Vaim? Paavst: isast ja pojast; patriarh: isast. Kardinal Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud, kelle seast valitakse paavst. Kuuria paavsti õukond Legaat paavsti volitatud esindaja, keda ta saatis asju ajama igale poole. Bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, läkitus. Märter usuliste veendumuste pärast kannatanu, surmamineja. Reliikvia Pühakuga seostatav ese, millel arvati olevat jumalik vägi. Hoiti kloostrites ja kirikutes. Ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline.Kriitiline kiriku suhtes, pani pahaks kiriku rikkust ja ilmalikku võimu. Katarid Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimene on maa peal saatana loodud kehas vangis. Jeesuke ei sündinud inimesena. Materiaalsed asjad pole tähtsad. Nad jagunesid täiuslikeks ja usklikeks.
Metallvärav mõõtmetega 2800x2000mm, kaal ca 200 kg oli toetatud vastu kõrvalasuvat puitseina kaldega ca 10 kraadi. Poltide lahti keeramiseks ronis M. Joel nimetatud värava horisontaalvarbu pidi üles ca 1.1 meetri kõrgusele. Ronimise käigus kaldus värav seinast eemale koos M. Joeliga ja kukkus asfaldile. kukkumisel jäi M. Joel värava alla ja sai vigastada. Pärast Esmaabi andmist toimetati kannatanu A. Seppo nimelisse MTUN kliinikusse. 5. PÕHJUSED, MIS VIISID TÖÖÕNNETUSENI PUUDULIK VÄLJAÕPE VÕI JUHENDAMINE ISIKUKAITSEVAHENDITE PUUDUMINE PUUDULIK TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLL ISIKUKAITSEVAHENDITE MITTEKASUTAMINE TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT ÜLEVÄSIMUS TÖÖOHUTUSNÕUETE RIKKUMINE TEISE TÖÖTAJA POOLT LIIKLUSEESKIRJA RIKKUMINE TÖÖTAJA POOLT
• Kahju vabatahtlik hüvitamine • Ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine • Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul • Süüteo toimepanemine sunni või sõltuvuse tõttu • Süüteo toimepanemine hingelise erutuse mõjul • Toimepanek raseda või kõrges eas isiku poolt • Hädakaitse piiride ületamisel Raskendavad • Omakasu või “muu madal motiiv” • Julmus ja kannatanu alandamine • Ohver on noorem kui 12-aastane, rase või kõrges eas abitus seisundis isik • Ohver on teenistuslikus või perekondlikus sõltuvuses • Erakorralise või sõjaseisukorra ajal • Ühiskondlikku või loodusõnnetust ära kasutades • Toimepanemine üldohtlikul viisil • Süüteoga raske tagajärje põhjustamine • Süütoe toimepanemine teise süüteo hõlbustamiseks või varjamiseks • Toimepanemine grupi poolt • Süüteo toimepanemisel ametliku
esinevad põlevad materjalid 5)valmisolek tegevusteks tulekahjude korral 6)tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid 7)tulekahjude liigid ja nende kustutamiseks kasutatavad tulekustutusvahendid ja ained 8)tuletõrjuja tulekustutusvarustuse 9)paiksete tulekustutussüsteemide kasutamise ohutusnõuded 5.1.9 Esmaabi (esmaabi baasõpe) 1 inimese anatoomia ja füsioloogia algteadmised 2)vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuste iseloomust ja ulatusest 3)teadvuseta kannatanu esmaabi4)baaselustamine5)verejooksud6)sokis olev haige 7)luumurrud, põletused ja elektritraumad8)kannatanute transportimine Kohustused tegutsemisel eri olukordades ja häiresignaalid Signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine (pürotehnilised vahendid, EPIRB ja SART)5.2.5 Laeva sisesidevahendite ja alarmsüsteemide kasutamine 5.2.6Tormitrepi kasutamine (pilot ladder) 5.2.7Tegutsemine kollektiivpäästevahendi meeskonnas 5.2.8 Tegutsemine sildumis-ja haalamisoperatsioonidel 5.2
TÖÖOHUTUSJUHEND KAHVELTÕSTUK ROCLA KASUTAJALE Vastutaja: Kinnitas: Kehtiv alates: Leht/lehti -Nimi- 1/4 -Amet- EESMÄRK Tutvustada kahveltõstuk Rocla kasutajale vajalikke ohutusjuhiseid. VASTUTUS Juhendi täitmise eest on vastutavad kõik töötajad, kes kasutavad kahveltõstuk Rocla´t. Seadme kasutamise ohud ja tagajärjed, juhendis kirjeldatud juhiste ja nõuete mittetäitmisel. Lõikehaavad Kukkumine (libedad pinnad) Lömastamine Müra 1. ENNE TÖÖD Kui Roclat ei ole pikka aega kasutatud, võib selle hüdraulikasüsteemis olla õhku. Õhu eemaldamiseks süsteemist toimi järgmiselt: 1.1. Vajuta käepidet ja tehke samal ajal 4-6 kiiret pumpamisliigutust. 1.2. Vabastage käepide. 1.3. Korrake eelnevat seni kuni tõstmine töötab normaalselt. 1.4. Kontrolli, et kõik rattad on terved ja pöörlevad vabalt. 1.5. Kontrolli, et kahvli otsar...
2) perekonnaelu kaitseks / eraelu kaitseks 3) kurjategijad (osad) vabadused 25 20.11. (L) KRIMINAALMENETLUS SEADUS Menetlejateks on 1) kohus 2) prokuratuur 3) politsei Menetlusosalised 1) kahtlustatav 2) süüdistatav kolmes erinevas etapis sama isik 3) kohtualune 4) kannatanu 5) tsiviilkostja Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse õigused 1) õigus teada, milles neid kahtlustatakse ja süüdistatakse 2) õigus anda ütlusi 3) õigus omada kaitsjat kohe esimesest hetkest peale Kaitsjaid võib ühel süüdistataval isikul olla maksimaalselt 3, ei pea olema advokaat (välja arvatud Riigikohtus) Kaitsja on kohustuslik, kui:
Normirikkujat karistati sugukonnasiseselt. Oma õiguslik karistusvõim oli ka perepeal, mis pärineb Rooma õigusest. Õigusest üleastujaid karistati mitmeid moodi. Varajaste karistuste eelvormidena võib vaadelada ohverdamist või sugukonnast välja heitmist ehk pagendust. Tänapäevase kriminaalkaristuse algvormiks võib aga pidad veretasu, mis tähendas kättemaksu perekonna- või suguliikme vastu suunatud raskemate kuritegude, eelkõige tapmise eest. Kättemaksu kohustus lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ning tähendas süüdlase tapmist, aga veritasu ei tulnud kõne alla sugukonnakaaslase tapmise puhul, siis karistati teda sugukonna enda poolt. Lisaks esines karistusena ka kompositsioonisüsteem ehk valurahasüsteem, mis oli alternatiivne variant verise kättemaksu kõrval. See süsteem oli germaanlaste ja frankide tavaõiguses valdav ning seda võib lugeda rahatrahvi eelkäijaks. Saksi peegli ajaks 13.
kohustust. Artikkel 10 - § 24. Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Artikkel 11 - § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. Kedagi
kaob, siis püüab haige iga hinna eest saada uut annust. Ravimtaimed on looduslikud või kultuurtaimed, mille osi kasutatakse inimese ravimiseks ja haiguste vältimiseks. Taime maapealset osa nim. ürdiks. Kuivatatud ravimtaimed on droog. Mürkloomad on loomad, kelle elundeis leidub inimesele mürgiseid aineid. Kaaries ehk hambasööbija on hambakudede kahjustus, mida põhjustavad mikroobid. Riskitegurid on kahjulikud mõjutused, mis soodustavad haiguse teket. Esmaabi on kannatanu viivitamatu abistamine lihtsate ja käepäraste võtetega. Haav on naha vigastus, mis võib olla pindmine või ulatuda ka sügavamale. Luumurd on luu osaline või täielik murdumine. Nihestus on liigese osade ebaloomulik nihe teineteise suhtes. Minestus on iseenesest mööduv teadvusehäire. Põletuseks nimetatakse kudede kahjustust kõrge temperatuuri toimel. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresoonkond koosneb arteritest, kapillaaridest ja veenidest.
süütu süüdi mõistmine *Moraalsus- süütu süüdi mõistmine *Avalikkus- rahvale täielik teave, õiguskaitse organi tegutsemisest, kommunikatsoonivahendid, avalikud kohtuistungid erand: eraelu kaitse, riigisaladus. Vanglates võiks olla rohkem avalikkust *Poolte võrdus- kohtutes toimuvad vaidlused. Tsiviilmenetluse korral hagija ja kostja. Kriminaalmenetlus ( kuritegude korral ) kohtualune ning kaitsja, kahju kannatanu + süüdistja *Informeerituse põhimõte- tuleb tagada täielik teave milles süüdistatakse, miks arestiti ( 48h ) / vahistati, õigus tutvua vastaate materjalidega *Õigus kaitsele, advekaatsele kaitsele, kuid kui isik on 18 ja vanem, siis võib ära öelda, ükski inimene pole iseenda kaitsja, vaja proffi *Edasi kaebamise õigus ei ole absoluutne, osa otsuseid on lõplikud, mida ei saa peale kaevata
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel rannikul võimalik ainult tänu kuivendamisele. Loodusvaradest leidus savi ja pilliroogu. Savi- elamute ja tarbeesemete tooraine. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Tuli ka naaberrahvaste sissetungide eest ennast pidevalt ka...
haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu (alevik, küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus. 11. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piirides. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Maavanem ei või olla ka valla- või linnavolikogu liige.
Õendus on eriala, kus kasutatakse hindamist, diagnoose, ravi planeerimist, ning inimese hoolde sekkumist. Õe roll ning vastutus ühiskonnas on väga tähtsal kohal. Õdedelt oodatakse üha enam ning rollid on väga varieeruvad. Õde peab andma hoolitsust vastavalt olukorrale ja 3 tingimustele. Ta peab edendama tervist, nõustama abivajajaid ning tegema enast kõik sõltuva, et kannatanu saaks maksimaalselt tõhusat esmaabi. Õdedele on pandud suur vastutus tervishoiusüsteemis. Ta peab tagama üksikisiku piisava teabe, isikuandmete konfidentsiaalsuse. Peamiselt peab vastutama terviseedenduse, haiguste vältimise, tervise taastamise ja kannatuste leevendamise eest. KASUTATUD KIRJANDUS 1. A. Gonzalo. 2011- Florence Nightningale, notes on nursing. [WWW] http://nursingtheories.weebly.com/florence-nightingale.html (16.10.2016) 2
alaealised) Juhul kui vastupidine ei tulene otse seadusest, saab haldussundi kohaldada ka riigi- ja KOV organite (ametiasutuste) suhtes. §2 Sunnivahendite rakendamise õiguslikud eeldused 1. Kahju olemasolu Kahju hüvitamine toimub rahalise hüvitise vormis. Hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks olnud, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kehavigastuse tekitamisel või tervisekahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega kaasnenud kulutuste hüvitamist, s.h a) vajalikke ravikulude hüvitamist b) vajaduste suurenemisest tingitud kulude hüvitamist c) töövõimetuse tõttu saamatajäänud tulu hüvitamine, sissetulekute vähenemine, edasiste majanduslike võimaluste halvenemine. Kahju hüvitamist saamatajäänud tulu osas ei või nõuda osas, mille ulatuses kannatanu saab töövõimetuspensioni. Rahalist hüvitist võib maksta perioodiliste maksetena või ühekordse hüvitisena.
tõendatuks või üldtuntuks.; 2) Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad; 3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest). Mitmesuguse tõendusteabe kohtueelses uurimises ongi kriminalistika põhiülesanne. Kohtulik tõend on: · kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ütlused · eksperdi arvamus · eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel · asitõend · uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustegevuse protokollid Asitõend, olles ese, on kvalitatiivselt ja ruumiliselt piiritletud ning meeleliselt tajutav objekt. Asitõendiks on esemed, mis olid kas kuriteo toimepanemise vahendid või säilitasid endal kuriteo jälgi
Seaduse järgi on tööandja kohustatud kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja samuti ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. Paraku on näha, et kõik tööandjad ei suhtu nõudesse täie tõsidusega. Tihti on selleks kohaks määratud liiga väike pind, kus ei saa kannatanut isegi pikali panna. Ruum peaks olema piisavalt suur, et sinna mahuks vähemalt kolm inimest koos kannatanuga. Samuti peab selles ruumis olema võimalus asetada kannatanu lamavasse asendisse. Esmaabikapp või kohver peab asuma samas ruumis ning selle mõõtmed ega asukoht ei tohi segada esmaabi osutamist. Mõistlikum on soetada kohver, kuna sellega saab vajadusel liikuda õnnetuskohale. Ruumis peavad olema märgid ja viidad, mis osutavad esmaabikohvri või esmaabikapi asukohale. Kindlaks peavad olema määratud isikud, kes osutavad esmaabi ning vastutavad esmaabivahendite korrasoleku eest. Esmaabiandja kohustus peaks olema ka uuendada esmaabivahendeid
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 7. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi
lepingul,ega moodusta seltsingut Obligatsioonid õiguserikkumistest Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist. Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma: Delicta publica-kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel. Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi. Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul. Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv Osa delikte tõi kaasa peale kahju heastamise kohustuse veel ka kahju tekitaja autuse-infamina. Tähtsamad õiguserikkumise liigid: Iniuria
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 9. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi . NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 10
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 10. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 11
Selline tegu ei ole kuritegu. · Kohustuste kollisioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. · Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. · Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. 71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks liike, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 9. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 10
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest; - võimalikust ohust inimestele; - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms). 9. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord; - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi; - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne. Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada. 10
Tihtipeale ei julgeta aga tulekustutustekiga leegile isegi läheneda Esmaabi põletuse korral 1. Jahuta kiiresti põletuspinda Vabasta kahjustatud kehaosa riietest. Põletada saanud kehaosa tuleb kiiresti panna jaheda (15...20°C) voolava vee alla. Jahuta vähemalt 10-20 minutit (vaata kella!). Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi, külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, tuleb jää mähkida puhtasse riidesse. Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse kohta, summuta teki või vaiba abil leegid ja alusta jahutamist veega. Jahutamiseks võib kannatanu asetada ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutiks. Jahutamise järel tuleb põletus katta sidemega või puhta linaga. Jahutamise eesmärk on vaigistada valu, vähendada närvide, veresoonte ja lümfisoonte kahjustust ning taastada vereringe. 2. Paku kannatanule juua! 3. Hoolitse põletushaava eest. Väga tähtis on hoida haav puhtana.
Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel.
Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel, kuid allutatud linnad säilitasid sisemistes asjades omad asevalitsejad Kuigi Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon, elas suurem osa rahvastikust maal Majad linnades olid ehitatud põletamata savitellistest Pereelu koondus maja peremehele Mesopotaamia elanikkond jagunes kolme õiguslikku seisusesse: 1 Vabad kodanikud 2 Sõltlased 3 Orjad Kui süüdlane ja kannatanu olid seisuslikult võrdsed, siis oli karistuseks Vastavalt kuriteo raskusele hammas-hamba, silm-silma vastu. Kui vaba kodanik sooritas aga kuriteo sõltlase vastu, siis piirduti trahviga Mesopotaamia riigikorraldus ja ühiskonnaelu olid vähem reguleeritud kui Egiptuses. Mesopotaamia usk on sarnane Egiptuse usuga järgmiste tunnuste osas: 1Preestrid sõnastasid ja tegelesid usuliste tõekspidamistega 2Püüti usuga rahvast kontrollida 3jumalaid seostati planeetidega
ühiskonnale ohtlik. 2008. jaanuaris tõestas Igor enda ohutust ühiskonnale noaga võsas olles ja ohvrit oodates. Naisohvri lähenedes tiris mees ta võssa, näitas nuga ja ähvardas tappa, kui naine temaga vahekorda ei astu. Naine põikles, kuid Igori jõud oli üle ja ta vägistas naist lähedalolevate garaazide juures. Paar päeva hiljem kordub sama teise ohvriga. Kolmanda ohvriga Igoril nii hästi ei lähe. Kannatanu kavaldab ta üle. Meelitab ta oma töökotta, kus vajutab turvanuppu ja Igor saadakse kätte. Selgub, et Igoril on aids. See teeb karistuse raskemaks, kuna ta seab inimeste elusid ohtu. Kokku saab ta 14 aastat ja 7 kuud vangistust.
Grotiuse ja Uue Testamendi vaateid. Ei saa öelda, et H. Grotiuse idee kättemaksust erines suuresti Uue Testamendi õpetustega. Ta tolereeris ideed võidelda kurjuse vastu heaga, ent samas leidis, et just ühiskonna hüvanguks on siiski kõige parem, kui inimesed vastavalt loomuõigusele ennast ja enda omandit kaitseksid. Niisiis võib öelda, et lex talionis't tulnuks rakendada ju õilsal eesmärgil. Samuti leidis H. Grotius, et lex talionis - see ei ole mitte ainult kannatanu kättemaks kurjategijale, vaid ta omab endas ka üldkasulikkust ühiskonnale: nimelt ta tõkestab igasugused edaspidised kuriteo kavatsused. Niisiis võib öelda, et tegemist on justkui hirmufaktoriga, mõjutades kuritegelikule teele kalduvaid isikuid, et nad ei kavatseks mõningatel põhjustel sooritada kuritegu. Lex talionis'e kohta kehtib küll ütlus, "kurjaga kurja peale", ent samas kannab ta endas ennetuslikku joont. H
vastavushindamise, samuti peab see vastama ka keskkonna nõuetele. Tootja vastutab tootest põhjustatud inimese surma, samuti kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Kui toode põhjustas asja hävimise või kahjustumise, vastutab tootja seeläbi tekitatud kahju eest üksnes juhul, kui: asi on sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või kutsetegevust kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust ja kahju suurus ületab 500 eurot Tootja vastutus kehtib kümme aastat alates toote turule laskmisest. Kahju kannatanud isik peab esitama nõude kolme aasta jooksul kahju kannatamise, toote ohtlikkuse ja tootja tuvastamise hetkest arvates. Tootja vastutust kitsendav kokkulepe on tühine. Tootja on üks asi, kuid teine asi on, et ettevõte jälgiks kuidas tema firmaga seotud tegevused mõjutavad keskkonda
inimesel õigus nõuda, et talle tagataks tema surma kui vältimatu saatuse väärikas kulgemine. Selline õigus välistab elu ebaloomuliku lühendamise aga ka elu ebaloomuliku pikendamise (2., lk 24). Antiigist pärineb niinimetatud totaalse humanismi kontseptsioon, mis lähtub vabaduse radikaalsest käsitlusest. Väidetakse, et ainult inimene ise ja ei keegi teine on talle viimane.Sellise lähenemise juures ei saa moraalselt hukka mõista enesetappu ega juriidiliselt keelata tapmist kannatanu nõusolekul, nõudmisel või palvel. Antud kontseptsiooni vastu saab vaid religioosne argument. Inimene on Jumala looming, elu on talle Jumala poolt kingitud ja Jumal võtab selle temalt kord ka tagasi. Seega otsustab Jumal selle, kuidas ja millal inimene sureb. Siit tuleneb aga teatud vastuolu eetilise ja teoloogilise aspekti vahel. Kes teab, kuidas Jumal inimese elu piirid määrab ja kuidas suudab inimene Jumala tahte ära tunda? Jumal ei ole loonud inimest tahtetuks mehhanismiks
Peame looma ohvri kuvandi, kes tundub publikule sümpaatne, oma. Ohver tuleb teha selliseks, kes väärib sümpaatiat, toetust. Euroopa edetabel võimalikest ohvritest, keda publik valmis toetama lapsed nr 1, eakad, puuetega. Skaala teises otsas töötud, kodutud nende osas publik sümpaatiat üles ei näita. Usutakse, et need oma probleemis ise süüdi, vähemalt kaasvastutav. Kolm põhi reeglit, kus publik ei tunne sümpaatiat kannatanu vastu. Sellega et me näitame, et keegi on probleemides kannatanu, sellest ei piisa. Peame veel tõestama, et ohver on kõrge moraaliga armas inimene, kellele on tehtud äärmiselt kahju. Publik ei võta kannatanut vastu, kui ei ole valmis tunnistama ohvrina. Kui kannatanu on kaasvastutav. Kui tunneme, et kannatanu natuke ise süüdi. kikas näitab klippi purjus habememega mehest. Meie auditoorium ei tunne kaasa. Selle konkreetse inimese tööpuudus vaatas meile näkku
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Harilik rästik Vipera berus Koostas: Kärt KaasikAaslav Klass: 7.b Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus 2 Elupaik ja levik Eestis 3 Tunnused 4 Toitumine 5 Paljunemine 6 Maomürk 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 ...
kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nimetatud teate saamisest. Uurimiseks on aega tööandja 10 päeva. 3 päeva aega et raport laiali saata. 6. Tööõnnetuse raport, mis andmeid sisaldab, mitmes eksemplaris vormistatakse ja kellele esitatakse? Kui kaua säilitatakse tööõnnetuste raportit ja miks? Tööinspektsiooni seisukoht: juhul kui kannatanu on käinud vigastuse tõttu traumapunktis ja arst on teavitanud tööinspektsiooni tööõnnetusest, on vaja vormistada nõuetekohaselt tööõnnetuse raport. 3 eksemplari – tööinspektsioon; töötaja; tööandja 55 aasta, et hilisemate probleemide korral lugeda eelnevaid juhtumeid 7. Töölepingu erinevus võrreldes näiteks töövõtulepinguga. Tööleping Töövõtuleping
Asjaõiguse kaasused 29) Ettevõtja E ostis kontorimasinate müügiga tegelevalt osaühingult V kaks laserprinterit ja tasus nende eest pangaülekandega. Kuna E-l ei olnud endal võimalik printeritele teise linna järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse ...
· Sisemisesed verejooksud · Traumad Peaaju haigused · Peaaju veresoonte haigused (verevalandus) · Põletikud (meningiit, entsefaliit) · Peaaju kasvajad Muud haigusseisundid · Suhkruhaigus · Mürgistused · Elundi puudulikkused (maks, neerud) · Sokk · Narkootikumi üledoos · Krambid 7. Teadvuseta kannatanu EA. 1. Ei tohi anda süüa ega juua 2. Kui oskad, kasuta spetsiaalseid süste või geele 3. Keera ühetüki meetodil(pea, kael, keha liiguvad koos) külgasendisse ja taga vabad hingamisteed 4. Mesi!? 5. Vajadusel asendi säilitamiseks selja taha padi, kandekott või muu sobiv asi 6. Krambihoo ajal kaitsta võimalused löögitraumade eest ja võimalusel küliliasend 7. Mürgistuse pärast teadvuse kaotanul mitte teha kodust maoloputust. 8
ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Takistus - juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. 32.Inimese süda töötab elektriimpulsside abil – kindlate ajavahemike järel saadud elektriimpulsside mõjul tõmbub südamelihas kokku. 33. Südame tööd saab kontrollida elektrokardiogrammi abil. 34. Elektrivool on kahjulik, sest tekitab südamelihastes korrapäratut virvendavat kokkutõmbumist. Elektrilöök, kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. 35.Voolutugevused: tunnetavad 0.02-0.05mA; ohtlikud- 1-üle 30 mA; surmavad üle 50mA
varustatud nõutava arvuga seljatoega toolidega ja lauakohtade arvuga vastavalt töötajate arvule. Puhkeruumid tuleb ette näha töötajatele, kelle töö on mürarikas, füüsiliselt raske, pidevalt seotud sundasendiga. Võimaluse korral varustatakse puhketoad külmikute, veekeetmisvahendite ja mikrolaineahjudega. Puhkeruumides ei tohi suitsetada. Olmeruumide temperatuur peab olema vähemalt 18 kraadi. 21. TÖÖÕNNETUSTEST TEATAMISE KORD Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama oma otsesele ülemusele või tööandja esindajale. Tööandja registreerib kõik tööõnnetused, raskete tööõnnetuste puhul informeerib viivitamatult ka Tööinspektsiooni ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseid. Tööandja või tema ülesandel tööd korraldav haldus- või tehniline töötaja on kohustatud: kiiresti tagama kannatanule esmaabi, vajaduse kutsuma kiirabi või organiseerima kannatanu transpordi haiglasse;
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti: - tulekahju tekkekohast ja ulatusest - võimalikust ohust inimestele - muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid, elektriseadmed jms) Esmaabi Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112 - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi. NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
Need erinevused on oluliselt seotud mitteeestlaste elukohaga linnades, kus kuritegevus on kõrgem. Isiklike esemete varguste puhul märgatavaid erinevusi rahvuste vahel polnud. 2000. aasta ohvriuuringul paluti viimase viie aasta jooksul röövimise läbi kannatanutel kirjeldada viimast niisugust juhtumit. Vastustest ilmnesid järgmised asjaolud (147 juhtumit; % nende koguarvust): 60% juhtudest õnnestus kurjategijal vara röövida; 38% juhtumeid toimus kannatanu kodu lähedal; 70% juhtudest oli ründajaid kaks või rohkem; 22% juhtudest oli ründaja või vähemalt üks mitmest ründajast kannatanule tuttav nime või välimuse poolest; 28% juhtudest kasutati röövimisel relva (sh 36% juhtudest oli relvaks nuga, 17% tulirelv). Isiklike esemete vargustest 65% pandi toime mitte kannatanu kodu lähedal, vaid mujal samas linnas/asulas. Joonis röövimise ja isiklike esemete varguse läbi kannatanute osakaalu kohta 1999. aastal:
ühtset kokkuleppet). Selle õiguse sätete numbrid on 1-18. Aastaks 1072 ilmub nii öelda ,,Jaroslavitsi õigus" ehk Jaroslavi järglaste õigus, mis täiendab eelneva õiguse ning teeb lühiredaktsiooni terviklikuks. Selle õiguse sätete numbrid on 19-41. Esimene lühiredaktsiooni osa (,,Jaroslavi õigus") rääkis veritasu tava säilitamisest ning ,,piisavalt täpse kohtu trahvide differentseerimisest sõltuvalt kannatanu sotsiaalsest seisundist". Kui rääkida veritasust, siis seoses feodaalsuhete arendamisega ,,Jaroslavi õiguse" üheks eesmärgiks sai veritasu piiramine (veritasu säilitatakse ainult tapmise puhul ja piiratakse murtud lähedaste sugulaste suhtes) ja asendamine roimatrahvidega ((mis tähendab rahatrahvi tänapäevase keeles), mida tuleb maksta vürtsile. Näiteks 4 Russkaja Pravda, lühiredaktsioon. Arvutivõrgus kättesaadav: http://zakon.rin.ru/cgi-bin/view.pl? id=542&idr=541
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
