üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sissenõutavaks muutub ta üldjuhul kohe pärast kahju tekitamist ja ainsa eeltingimusena võib nimetada selle, et peab olema võimalik arvestada kahjuhüvitist. Vastutav isik kohe viivitusse ei satu (§ 113 lg 2), viivist peab ta hakkama maksma alates ajast, millal kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe sissenõutavaks, kuid B ei ole veel viivitusse sattunud, sest ta peab olema teadlik nõudest. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks
Lämbumishood; Teadvusekaotus; Oksendamine. Esmaabi: 1. Kutsuda otsekohe välja kiirabi; 2. Eemaldada kiiresti mesilase nõel ( herilane ei jäta nõela sisse ), surudes nahka kahelt poolt nõela mõlema pöidlaga ning mitte puudutada mürgikotikest, et mürki veel rohkem välja ei paiskuks; 3. Asetada haavale külm kompress või määrida antihistamiinsalviga; 4. Paigutada kannatanu selili nii, et jalad asuksid kõrgemal; 5. Kergendada kannatanud hingamist ja pöörata nägu veidi küljele juhuks, kui ta peaks oksendama; 6. Katta kannatanu tekiga. Eriti ohtlik on hammustus suhu või keelde, mille puhul kannatanul paistetab kiiresti üles kurk, mis võib aga sulgeda hingamisteed. Esmaabi: 1. Anda kannatanule imeda tükike jääd; 2. Kui kannatanu kaotab teadvuse ja hingamine peatub, alustada kunstliku hingamisega.
Spatsiline laringiit algab tavaliselt öösel, kõigesagedamini kella 00.02 – 00.04 ajal. Lapsel võib olla enne uinumist haukuv/klähviv köha. Laps ärkab nuttes üles. Kõõksuv sissehingamine, kähe hääl. Soe aur/ külm aur/kuum vesi Sürteks/sulavõi Võõrkeha hingamisteedes Tunnused Järsult algav tugev köhahoog Pikenenud vilisev sissehingamine Kannatanu ei saa hingata Nägu muutub kiiresti sinakaks Esmaabi Kui kannatanu köhib ja õhk pääseb läbi, saab kannatanu oma võõrkehaga ise hakkama. Ära hakka selja peale kloppima. Võõrkeha võib muuta asendit ja sulgeda täielikult hingamisteed Kui on tekkinud vilisev hingamine ja kannatanu läheb siniseks, siis proovi Haemlichi võtet. Kannatanu seisab või istub Seisa tema selja taha Pane oma käed ümber kannatanu
Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus
*sideme mahavõtmisel niisuta enne *suurema lõikehaava puhul (eriti kui haav asub rindkerel) kutsuda kiirabi *näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada **teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali, jalad ülespidi *Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul *hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale
8 .ventii/lpingeline õhkrind Võib tekkida äkiline terav valu rindkeres, hingeldus ning köhatung. Raskematel juhtudel võib kujuneda okk ning eluohtlik seisund hingamise ning vereringe puudulikkus: nahk muutub sinakaks, tekivad südame rütmihäired. 9. Kannatanute paigutus meditsiinitranspordi vahendisse: -kerged kannatanud üles, -rasked kannatanud alla kõige raskemad alla vasakule 10.Kannatanu transpordiks ettevalmistus: -kannatanu peab olema korrektselt kanderaamile fikseeritud kannatanu peab olema soojalt kaetud tilkinfusiooni voolik peavad olema korrektselt kinnitatud ja fikseeritud enne kannatanu üleandmist soovitatav teha veel kiire ülevaatus - dokumentatsioon 11.CASEVAC- haavatute evakuatsioon lahinguväljalt mittemeditsiinilise transpordiga 12.MEDEVAC- haavatute evakuatsioon meditsiinilise transpordiga ja ravi transpordi ajal 13.ROLE tasemed 1. üldarsti abi 2. Kirurgiline abi 3. spetsialiseeritud arstiabi 4. lõplik ravi, rehabilitatsioon 14. MK-d
Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele
DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis hetkest satub sellise kahju eest vastutav isik viivitusse kahju hüvitamisega? Sisuliselt kohe, kui kahju on tekitatud ja kui on võimalik arvest kahjuhüvitist. Kahju tekitamisega vastutav isik ei satu viivitusse, mitte alates nõude sissenõutavast muutumisest, vaid alates ajast, millal kannatanu teatas kahju hüvit nõudest või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab DÕ-se kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Oluline kohtualluvuse määratlemiseks TsMS § 91, 94. Kohalduva õiguse üle otsustamisel, puudutab rv-st eraõigust, kus olulise tähtsusega on Rooma II määrus, mille järgi kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkis. 3
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse
5 minutit toatemperatuuril. 2. Millises järjestuses kontrollitakse elusignaalide olemasolu või puudumist võimaliku südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale
seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot kasutavate ravimite kohta, kui tarvitab nitroglütseriini, siis aitan tal seda manustada.
Passiivse uppuja, kes on juba poolteadvusetus seisundis, päästmine on lihtsam - ta ei klammerdu päästja külge ja teda saab kergemini kaldale transportida. Seevastu aktiivse uppuja päästmiseks tuleb teada õigeid võtteid. Uppujat "kahe käega" päästma minna võivad ainult väga head ujujad. Alati on siiski õigem mingi päästevahend kaasa võtta, olgu see siis mõni toigas või kaigas, lauajupp, eriti hea on fenoplastitükk. Alati tuleb jätta enda ja kannatanu vahele vahemaa. See võib päästa teie elu. Kui mitte midagi pole olnud võimalik abistamiseks kaasa võtta, võtke vees kas või ujumispüksid jalast ja andke need otsapidi uppujale. Kramplikult teie külge klammerduv uppuja võib ka teid vee alla viia. Uppujale tuleb püüda läheneda selja tagant. Kui see pole võimalik, tuleb uppujani jõudes karjuda lühidalt ja selgelt: "Anna käsi!" Ulatate uppujale käe, keerate seda, et saada talle selja taha ning võtate
1.Ninaverejooks Ninaverejooksul tuleb suruda kannatu ninasõõrmed kokku ja asetada külma kuklale ja otsaesisele ning see järel kallutada kannatanu pea ette. Hoida 10 kuni 15 minutit. Juhul kui verejooks ei peatu, siis kutsu hädaabi ehk helista tasuta hädaabi numbrile 112. 2.Peahaav Kõigepealt tuleb kontrollida kannatanu vigastusi ja kui asi on tõsine, siis tuleks kiirelt tegutseda ning hädaabi kutsuda. Võõra inimese vere korral kasuta kindlasti kindaid või näiteks kilekotti, sest ei tea mis haigusi teisel võib veres olla ja mis võivad sulle edasi kanduda. Esmaabi andmiseks suru haavale mitteebemeline imav materjal või sidemerull ja see järel seo kinnitav side ümber pea vastavalt oma oskustele. Samal ajal kui te kannatanut traumapunkti viite tuleks teda lohutada ja rahustada. 3.Paberlennuk silmas
TKKV õigused plakatid EA andmise ja viiside kohta. EA vahendite hulgas ei ole ravimeid. 1. Nõuda tööandjalt TTH nõuete rakendamist ja töötajatele isikukaitsevahendeid. Kertu AV11 4 1. Elustamine alustada kohe, kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga. võõrkehi. Lahasta ja vii kannatanu haiglasse. Kui lahast pole, seotakse käsi keha külge, jalg teise jala külge. - Ava hingamisteed, kalluta kannatanud pea taha ja tõsta alalõug ülesse. - Aseta käed kannatanu rinnakorvi keskele. Alusta kompressiooni e surumist. Suru nina
16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17. Lihaste ehitus ja funktsioonid. 18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine? Mis tagab liigutuste täpsuse? 19. Millised on normaalse toitumise põhitõed vastavalt M. Zilmeri loengule? 20. Kus toimub valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest? Millised on põhilised tunnused, mida tuleks hinnata kannatanu puhul? 21. Mis on šokk? Kuidas seda visuaalselt ära tunda ja millist esmaabi tuleks selle puhul anda? 22. Kes ja millal tohivad anda elupäästvat esmaabi? 23. Millised tunnused viitavad luude ja liigeste vigastustele? Milline on esmaabi? 24. Mida saab hinnata hingamispeetuse katsega? KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1) Hapnik, vesi ja toitaineid Jääikained – vesi ja CO2 Ainevahetus koosneb 4 etapist:
!alapiirkonnas AC-4-3 juba üle 50%. Sirge a vastab inimese tundlikkuse alampiirile ehk tajulävele. Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve. Selle ületamisel võib vool esile kutsuda ohtlikke patofüsioloogilisi nähtusi nagu nt. krampe. Kõver c märgistab voolu eluohtlikkusläve, mille ületamisel võib tekkida südamevatsakeste virvendus (fibrillatsioon), mille puhul vereringe lakkab ja mis võib lõppeda kannatanu surmaga. Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest
!alapiirkonnas AC-4-3 juba üle 50%. Sirge a vastab inimese tundlikkuse alampiirile ehk tajulävele. Vahelduvvoolu korral on selleks 0,5 mA, alalisvoolu korral 2 mA. Kõver b kujutab endast voolu ohtlikkusläve. Selle ületamisel võib vool esile kutsuda ohtlikke patofüsioloogilisi nähtusi nagu nt. krampe. Kõver c märgistab voolu eluohtlikkusläve, mille ületamisel võib tekkida südamevatsakeste virvendus (fibrillatsioon), mille puhul vereringe lakkab ja mis võib lõppeda kannatanu surmaga. Kõver r vastab rikkevoolukaitselüliti tüüpilisele rakendusmistunnusjoonele. Kinnihoidva voolu suuruse sõltuvus sagedusest 100 80 Vool, mA 60 40 20 0 5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest
võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud tuleb sel juhul läheneda väga väikeste sammudega, et ei tekiks sammupinget ja ise voolu alla ei jääks. Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida! Selleks kasutada: · kuiva pikka latti või lauda, tõstes sellega kannatanu pealt elektrijuhtmed ära; · mässida mingi isoleerivate omadustega ese (kui kummi ei ole, siis sobib ka kuiv riie) ümber käe ja sellega lohistada kannatanu ohtlikust kohast eemale. Lohistamiseks sobivad ka kannatanu riided, kuid seda tuleb teha ettevaatlikult, et ei satuks kannatanuga kontakti. Nii tehes vabastame me ta voolu alt. Mida kaugemale kannatanust see juhe asetada, seda ohutum see on. Päästja ise peab olema kuival pinnal, vältimaks enese ohtu seadmist
vastupidi. KANNATANU ABISTAMINE Kannatanu abistamine kaldalt: Ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms., basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas; Võid heita basseini äärele või kaile kõhuli ja ulatada abivajajale käe; Kui abivajaja on "käeulatuse" kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale; Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees: Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja; Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks; Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend; Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda; Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-)
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+) -sõiduki kasutaja; (-)
Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui see pole hädavajalik Ära transpordi kui valuärritus on väga tugev Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli Aseta valu vähendamiseks murru kohale külmakott HELISTA KOHE 112 Esmaabi Küünarvarreluu ja rangluu murru korral kinnita käsi kolmnurkrätikuga ja vii kannatanu lähimasse raviasutusse Roidemurdude korral on valu hingamisel, katsumisel Roidemurrud ei ole enamasti eluohtlikud, kuid pöördu siiski raviasutusse Ei tohi lasta kannatanul hüpata või minna sündmuskohalt iseseisvalt, Luumurdude esmaabi Kinnita käsi kolmnurkrätikuga Sokk Luumurdude korral võib tekkida sokk Pane kanatanu lamama Anna asend, kus valu on kõige väiksem Tõsta kannatanu jalad( terve jalg) kehast kõrgemale Vaagna, reie või jalaluumurru
Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA! (jäta nii nagu on, sest võib tekkida verejooks!) Esmaabi: - peata verejooks, haavale steriilne side
Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5
temperatuuridel lüheneb. Ainult kliinilise surma korral on elustamine efektiivne ja bioloogilise surma teket saab edasi lükata. Väldi paanikat ja hinda hädasolija seisundit tagades ka enda ohutus. Teadvuse kontrollimiseks räägi lapsega, näpista või raputa teda kergelt ning kui sellele reageeringut ei järgne siis on ta tedavuse kaotanud. Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi. Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda.
ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi. Elektrilöök ning elektrivoolu toime inimorganismile. Koduses elektrivõrgus kasutatakse elusolendile ohtlikku pinget 220 V (volti). Selline pinge on faasi- ja nulljuhtme vahel. Inimene, kes puudutab korraga mõlemat juhet, saab elektrilöögi. Kuna ka vee- ning keskküttetorud on ühendatud maaga, siis ka nende ning faasijuhtme üheaegsel puudutamisel saab inimene elektrilöögi. Inimene saab elektrilöögi, kui ta on üheaegselt kokkupuutes voolu all oleva faasijuhtme ning maaga
Probleemsituatsioon võib tekkida olukorras, kus kahju tekitav tegu on pandud toime ühes kohas, aga kahjulik tagajärg tekib teises kohas. Kohtualluvuse sätted TsMS § 94: hagi võib esitada ka teo toimepanemise koha järgi. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele just selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu toime pandi või sündmus toimus. § 50 lõike 2 kohaselt võib kannatanu igal juhul nõuda ka selle riigi õiguse kohaldamist, kus kahjus saabus. 1 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Vajalik on neid eristada kolmel põhjusel: 1) on erisusi aegumise regulatsioonis: 2) vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on
2. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. 3. Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Esmaabi 1. Helista kiirabisse 112: see võib sõna otseses mõttes päästa inimese ränkadest tervisekahjustustest või koguni surmast. Võimalikud ebameeldivused kiirabi ja politseiga on väga palju lihtsamad taluda, kui elu teadmisega, et inimene suri sinu tegevusetuse tõttu. 2. Kontrolli teadvusel olekut kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! 3. Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. 4. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. 5. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. 6. Eemalda kannatanult riideid sedavõrd, et need ei takistaks hingamist. 7
vahendiga. Järgmiseks peab haavale asetama steriilse nelinurkse lapi, mida kinnitada kas sideme või kleepplaastriga. Sügavate haavade puhul tuleb kõigepealt verejooks peatada ning helistada kiirabisse. Verejooksu peatamiseks tuleb suruda tugevalt steriilse lapiga haavale 10-20 minuti jooksul (väga tugeva verejooksu puhul võib ka lihtsalt käega haavale suruda, kuid seda ainult juhul kui kiiresti ei ole steriilset lappi võtta). Kannatanu peab panema lamama. Jalad põlvedest kõverdatult või tõstetult kõrgemale. Vigastatud jäse tõsta samuti kõrgemale. Kui haava on sattunud võõrkehad, siis neid ei tohi iseseisvalt eemaldada. vaid tuleb sidemega fikseerida. Võimalusel võib panna külma. Edasi tuleb oodata kiirabi saabumist. Põrutuste ja nikastuste puhul kehtib 3K reegel. 3K reegel ehk külm, kõrgemale, kompressioon - kannatanud koht siduda kinni, peale panna külma ning hoida jäset kõrgemal.
temperatuuri. Alajahtumist põhjustavad tegurid on: · madal välistemperatuur · külm vesi või märjad riided · tugev tuul · üleväsimus ja kurnatus Tundemärgid: · värisemine, kahvatu ja külm nahk · unisus, apaatia · segaduses olek, võimetus lihaseid juhtida · kui värisemine lõpeb ja tekib teadvusekaotus, siis on tegu juba eluohtliku seisundiga Tegutse nii: · kannatanu viia haiglasse või kutsuda kiirabi · vii kannatanu siseruumidesse · aseta kannatanu ettevaatlikult maha · ettevaatlikult eemaldada niisked ja märjad riided · riieta kannatanu kuivadesse ja soojadesse riietesse või mässi näiteks teki sisse · soojenda kannatanud järkjärgult kasutades ükskõik millist soojaallikat Kuidas hoida ära külmakahjustusi?
Rahustav imemislutt peab olema puhas. Tuleb teada, et õhuke piimahambaemail allub kergesti hapete mõjule. Imiku ja väikelapse suulimaskest on väga õrn ja tal puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Mikroobide paljunemisoht on siis, kui lapsevanem niisutab lapse lutti oma suus. Kaariese ennetamise meetmete hulka kuulub ka fluori andmine. 17. Esmaabi lapse kukkumisel Kui on tekkinud ajupõrutus: Teadvusekao puhul toimeta kannatanu haiglasse. Peavalu ja iiveldustunde püsimise tõttu viia haiglasse Ärata kannatanu 2-3 tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. 18. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse. · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata. · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde. 19. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul
tol päeval tööl olnud töötajatest. Tõenäoliselt märkavad siiski kokad märga põrandat esimestena, kuna nende tööülesanded on enamasti samas piirkonnas. Teenindajad (2) lõuna perioodil üldiselt kööki ei satu. Juhataja oli antud hetkel kontoris ning samuti ei liigu palju köögis. Köögiruumiga puutub kokku tihedamalt veel nõudepesija, kes oleks võinud märgata märga põrandat. · Tööruumi asetus muutis kannatanu teekonna keerukamaks. Kiires tempos töötades on mugav, kui vajaminev on võimalikult lähedal, st ei pea kummardama, venitama, küünitama. Ka on füüsiliselt vähem pingutust nõudvamad võimalikult sirged liikumisteed. Tööruumid on valinud ja sisustanud üldiselt tööandja või asutuse osanik(ud). · ~8 kilogrammist suurt veega keedupotti on üsna tülikas ja raske käes hoida ning samal ajal veel sellega liikuda, eriti naisterahval
-seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada. vigade k�rvaldamisel, seadme kokkupanekul, puhastamisel ja terade vahetamisel seade alati elektriv�rgust eemaldada pidevalt j�lgida elektrijuhtmete ja -pistikute korrasolekut. Inimese sattumisel elektripinge alla �ra puuduta pinge all olevat kannatanut l�lita vool v�lja kui voolu pole v�imalik v�lja l�litada, pane enda jalgealla paks kiht paberit, kummimatt v�i mingi muu isoleeriv materjal ning eralda kannatanu seej�rel vooluv�rgust n. V�imalusel v�ta puust v�i plastikust kepp ning eemalda kannatanu vooluv�rgust, pane �mber kannatanu jalgade v�i k�te n��r, lina, s�rk, k�ter�tik vms ning eemalda kannatanu pinge alt. Selgita v�lja kannatanu seisund, vajadusel alusta elustamist ning kutsu kiirabi RISKIANAL��S Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisejahjustuse rasjusaste ja selle t�en�osus
määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada. Kaks tasandit: vastutust tekitav kausaalsus ja vastutust täitev kausaalsus. Kaks etappi: kahju vajalik põhjus ja kahju õiguslik põhjus. ja 2. Õigusvastasus: I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega Oota ära kiirabi Ohutusnõuded abistajale ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid
ESMAABI- Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu! Olge tähelepanelik, hinnake olukorda Õnnetuse laad (avarii, tulekahju, uppumine jne.)? Hinda ohutust endale, kannatanule ja juuresolijatele Millised on võimalikud ohutegurid? o Vägivald, pinnas, varingud, mürgid, tuli jne.
siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kannatanu pea hoidmisega toetad tema vigastatud kaela ning hoiad hingamisteed vabad Peamised asjad, mida tuleb abi ootamise ajal teha, on järgmised: Võimalusel võtta endale tulekustuti käeulatusse, sest on auto süttimise oht. Kui auto on süttinud, siis tuleb püüda enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada. Kontrollida avariis osalenud inimeste seisundit. Kõnetada neid - kas reageerivad. Kontrollida hingamist ja pulssi. Vaadata väliseid vigastusi. Küsida, kust on valus. Kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasutada seda. Pidevalt vestelda kannatanu(te)ga ja sellega kontrollida nende teadvust. Peatada verejookse. Vajadusel teha elustamist. Helistada 112!! 12) Raudteel võivad õnnetused toimuda nii reisi- kui ka kaubarongidega:
Seente, hallitusseente sattumist kopsu (kopitanud hein, juustuvalmistamine juures kasutatavad hallitusseente jne) TTOS- Psühholoogilisteks ohuteguriteks , monotoonset - , töötaja vöimetele mittesobivat-, halba-korraldust. Paljudele töötajatele põhiline töö- ja suhtlusvahend. Esmaabi Tegutsemine uppumise korral: *päästmisel tuleb uppujale läheneda tagantpoolt, hoides tema haardest. *uppujal võetakse kaenla alt või juustest, hoitakse pea veest väljas. *asetatakse kannatanu kõvale pinnale. *kontrollitakse teadvust,hingamist, pulssi. *kannatanu asetatakse kaldal külili, et vabaneda suhu ja ninaõõnde sattunud veest. *proovi kannatanut äratada kõnetamisega , raputamisega. *kui teadvus ei taastu, aga hingamine ja pulss on, siis proovi tagada kannatanu jälgimine. *kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, siis tuleb alustada koheselt elustamisega. *hingamise taastumisel tuleb kannatanudl märjad riided eemaldada ja asetada ta külili
Kui liigselt alkoholi pruukinu on teadvusel, võiks püüda ta oksendama ajada, nii saab osa alkoholi organismist välja. Oksendamise esilekutsumiseks anda juua õrnlilla lahust, aga lahjendamine peab olema korralik, et lahusesse ei jääks kristalle. Et alkohol viib organismist välja C- ja B-vitamiini ja vedelikku, tuleb need asendada, selleks anda juua sidrunivett. Hea toime on ka värskel õhul. Alkoholijoobes inimesi ei tohi üksi jätta, nende seisundit peab jälgima. Kui kannatanu ei suuda juua, siis tuleb kindlasti kiirabi kutsuda, sest suur vedelikukaotus võib ohtlikuks osutuda. Peärnberg ei taha joomist propageerida, aga ütleb, et enne joomist tuleks süüa midagi rasvast. Rasv katab mao limaskesta ja siis ei imendu alkohol nii hästi. Rasvasele toidule aga ei maksa kuuma jooki peale juua, see lahjendab rasva ära TOIDUMÜRGISTUS Ilma toiduta inimene sureb. Kuid on olemas ka tappev toit.
võimalikule mürgistusele või neuroloogilisele või sisehaigusele. Prognoosi määrab peamiselt põhihaigus. (Adlas:2014) Kliiniline pilt Kerge hüpotermia (33-35 C) -Tugev sümpatikotoonia -Tahhükardia -Lihasvärinad (Elonen:2008) Keskmine hüpotermia (30-32 C) -Organismi elutegevus aeglustub. -Lihasvärin lõppeb. -Ataksia -Segasus -Teadvusetus -Spontaansed supraventrikulaarsed rütmihäired (Elonen:2008) Esmaabi kerge ja mõõduka hüpotermia korral 1. Vii kannatanu toasooja ruumi. 2. Võta ära märjad riided ja jalanõud. Anna kannatanule kuivad riided ja jalanõud või mässi ta sooja teki sisse. 3. Soojenda kannatanut aeglaselt ja ettevatlikult (soojaveekotiga, elektripadjaga, sooja õhuga, abistaja kehasoojusega) kehapinnalt, kaenla alt, kubemetest. (NB! Ära soojenda kannatanu jasemeid.) 4. Taga kannatanule rahu, ära luba tal liikuda. 5. Anna kannatanule juua sooja jooki, soovita tal juua aeglaselt. 6
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kahjustused elektrivoolu toimel oleksid elektrilöök ja elektritraumad. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi. 1 aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v
Kaitseisolatsiooniga tööriistadel pole vajadust kaitsemaanduse järele ja pistik on maanduskontaktita. Töö lõpetamisel tuleb tööriista pistik pistikupesast välja tõmmata (mitte juhtmest tõmmates). 10.Kannatanu abistamine ehitusplatsil esmaabi osutamine Esmaabi ülesanne on traumade puhul vigastatu elu säilitamine ja uute traumade ära hoidmine. See ei tohiks kujuneda raviks mis võib raskendada edasist meditsiinilist abi. Esmaabi koosneb kolmest etapist: kannatanu väljatoomine ohukoldest kannatanu eest hoolitsemine transpordi organiseerimine kannatanu viimiseks raviasutusse Asutuses peab olema: medikamentide kapp kanderaam' kursused läbinud tööjuhataja medpunkt või arstikabinet Esmaabi tööõnnetuse puhul Haavade puhul. Haava ümbrus desinfitseerida vesinikülihapendiga, rivanooliga või piiritusega. Ettevaatust et ei satuks haava mustust
(1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse: 1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis; 3) kui aegumistähtaeg on möödunud; 4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral; 5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus; 6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid; 7) kannatanu kaebuse puudumisel, kui kriminaalasja võib algatada ainult tema kaebuse alusel; 8) isiku surma korral, välja arvatud juhul, kui menetlus kriminaalasjas on vajalik surnu rehabiliteerimiseks või teise isiku suhtes kriminaalasja uuendamiseks uute asjaolude avastamisel;
Töötaja võttis sisse tööasendi, laskus põlvili põrandale ning hakkas kiirustades töölaua konstruktsiooni väliskülje sisse pikilõiget tegema. Jõudes lõikamisega kuni metallplaadini, puudutas nurklihvija korpus lõikesuuna ette jäänud metallplaati ning nurklihvija muutis lõikenurka. Lõikeketas kiilus kinni, tööriist pääses töötaja käest lahti ning vigastas seejuures töötaja vasaku jala reiepiirkonda. Koheselt kutsuti kohale kiirabi ja kannatanu toimetati AS Ida- Tallinna Keskhaiglasse, kus diagnoositi kerge kehavigastus. Tööõnnetus juhtus tööoperatsioonide sooritamise käigus. See õnnetus tekkis pigem töötaja tähelepanematusest kui tööle iseloomulikust ohust. 5-pallilisel skaalal oli õnnetuse põhjustanud oht 1 täiesti juhuslik. Õnnetusjuhtumi toimumise tõenäosust suurendanud tegrid Töötaja kogenematus antud olukorras ohtu ette näha. Piisavalt põhjaliku ohutusjuhendi puudumine.
Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere, kõht) piirkonda. Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine (näiteks: sihtimine pähe, mürgi kasutamine, jne). Mõrv on tapmise raskem koosseis (enamohtlik e kvalifitseeritud), mille puhul peab esinema
ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas osalenud muu subjektina; on olnud süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane). Kui taanduse taotlus esitatakse kohtuistungil, siis vaatab selle läbi kohtukoosseis ja teeb selle kohta määruse, kas rahuldada või mitte. Kui kohtukoosseisu kohta on esitatud taandus: *ainuisikulise kohtukoosseisu vaatab läbi kohtunik ise ja teeb enda kohta määruse, kas taandus rahuldada või mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, k...
2 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga 3 Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud
Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks – peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus – kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud – kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust – täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk
katkemisel ülekoormus, mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse.[3] Kui midagi on juba juhtunud , siis on vaja kuidagi teha eesmaabi.Aga selleks on väga ranged reeglid , kui need ei pidada kinni , siis võib see inimene , kes tahtsis päästa kannatanu ise võib saada kannatanuks.Esiteks on vaja mäletada , et vooluringi jäänud inimest ei tohi mingil juhul hakata voolu alt välja sikutama kuna tulemuseks võib olla ka abistaja vooluringi jäämine (veel tugevama pinge all). Teiseks vool on vaja välja lülitada ja iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub. Kui on käepärast isoleerivaid materjale siis püüdke kannatanut nende abil vabastada sobivad kummist esemeid, puukepp, ajaleht, raamatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
