õhtusöömaaeg" autorina. Tegelikult on andnud ta maailmale palju rohkemgi: tema uuringud inimese anatoomiast ja ka paljud leiutised. Samuti annavad tema loodusuurimused ja leiutised aimu 15. sajandi elust. Leonardo oli renessansiajastu üks silmapaistvamaid mehi, keda tuntakse ka praegu kogu maailmas. KASUTATUD MATERJAL 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci 2. E.L. Buchholz ,,Leonard oda Vinci" 3. A. Antoni ja A. Guasti ,,Leonardo. Kogutud teosed-maalikunst" 4. Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu 11
väljendavad. LISA Illustratsioon 1. Todaiji klooster. Illustratsioon 2. Muroji tempel. Illustratsioon 3. Buddha pronkskuju Kamakuras. Illustratsioon 4. ,,Genji Monogatar". Illustratsioon 5. Jaapani kalligraafia. Illustratsioon 6. Netsuke. Illustratsioon 7. Jaapani stiilis ikebana. Illustratsioon 8. Bonsai KASUTATUD KIRJANDUS 1. Vaga, V. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: kirjastus Koolibri, 1999, lk 861- 867. 2. Kangilaski, J. Üldine Kunstiajalugu. Tallinn: kirjastus Kunst, 1997, lk 321- 323. 3. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaapani_kunst_leilalille.htm 16.04.08 4. http://www.sirp.ee/2002/25.10.02/Kunst/kunst1-5.html 16.04.08 5. http://www.artelino.com/articles/japanese_art_history.asp 16.04.08
JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. T...
Egiptus Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997) Egiptuse loodusolud ja kultuur Kultuuriline areng on väga tihedalt seotud geograafiliste ja ökoloogiliste tingimustega ning Egiptus kujutab endast suurepärast näidetniisuguse seose kohta.Niiluse org on jõeoaas, mis paikneb kahe kõrbe vahel: läänes ...
Mõjud Lähis-Ida kultuuridelt: mitmed idamaised luksusesemed, tina eksport. Egeuse tsivilisatsiooni langus ja ,,tume ajajärk" 4 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Kreeka kangelaspärimuse kohaselt vallutasid kreeklased Trooja pärast kümneaastast piiramist Mükeene kuninga Agamemnoni juhtimisel (Jaak Kangilaski paigutab selle sündmuse aastatesse 1194.-1184. eKr Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile, lk 49, autor). Arheoloogia osutab, et Trooja purunes koguni kahel korral XIII sajandi keskpaiku ja XII sajandi algul kuid paradoksaalsel kombel pole kumbagi purustust lihtne sobitada kreeklaste väidetava sõjaretkega. Esimesel korral oli häving tõenäoliselt tingitud maavärinast ja teisel korral langes see aega, mil Kreeka losse endid tabas ootamatu katastroof. Nii pole
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik e...
Märkimist väärivana anti välja eesti kirjandusklassika valiksarju: Tammsaare, Luts, Vilde jne. Uuendused kirjanduselus: Kõige julgemini hakkasid uuendusi ja kultuuri normaliseerimist taotlema kirjanikud ja luuletajad. Esimese tähelepanuväärse aktsiooni võtsid ette Jaan Kross, Ellen Niit ja Ain Kaalep. Uuendajate rühma sobis nii oma vaimsuse kui laadi poolest Artur Alliksaar, kuid tema looming ei jõudnud avalikkuse ette. Kunst Jaak Kangilaski arvates algas uus ajajärk kunstis 1955, mil mõisteti hukka stalinistlik arhitektuur ja propaganda asemele tuli tagasi ilutaotlus. Uuendused arhitektuuris: Stalinistliku arhitektuuri aeg lõppes Stalini surmaga. Kogu senine arhitektuur tunnistati valeks ja minevikku vaatleva esteetilise arhitektuuri asemele pidi saama uus, industriaalne. Kirik NLKP KK XX kongressi järel suurenes märksa ateismi osa ideoloogilise töö hulgas. 1957. uued olustikutraditsioonid
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.........................
60- ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega, eneseväljenduse piiramise ja unikaalsuse puudumisega valmistati ette minimalismi; aga põhimõttega, et teoses on idee ehk kontseptsioon peatähtis ja teostus on üksnes tehniline probleem, läheneti kontseptualismile. Kasutatud materjal: J. Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu'' A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20 sajandi kunst''
nimetaja). Mis võivad olla realismi tugevnemise põhjused? Ehmatus sõjast, kujutlus kindlama pinna otsimisest, ka kunstile.Radikaalsus ja sidemete läbi lõikamine minevikuga tundus ohtlik, varasemad voolud näisid kui rahvast killustav, liiga ekstreemne. Soovisid et kunst leiaks laiemat tunnustust. Olid kannustatud soovist rahvast ühendada. Nende kohta on kasutatud ka mõistet 'hiline impressionism'' mis pole Kangilaski meelest hea termin. ALBERT BESNARD. Akadeemilise taustaga, impressionistide mõjudega HENRI MATISSE 1869-1954 Ruumilisus tekib uuesti varjude abil, rohkem ruumi loomist kui Matisse'i sõjaeelses kunstis veidi tsentraalperspektiivi. Hiljem muutub taas ekstreemsemaks (30ndatel) , loobub varjudest ja läheneb nooruspõlve stiilile. Pilt ei ole nähtu jäädvustamine, vaid uus reaalsus. Säilib üldine rahu ja ilutsemise püüe pilt peab mõjuma pehme tugitoolina, inimene peab tundma rahu ja
Tal oli palju vaba aega ja ta viis teda tihti jalutama Toomele, Tähtverre ja Maarja surnuaiale. Tihti liitus nendega mõni tema sõber. Väljas looduses räägiti palju loodusest, lindudest ja taimedest, vahel ka aiandusest ja põllumajandusest. Kodus räägiti peamiselt poliitikast. KallasteLastela oli olnud külalislahke koht, kus lühematpikemat aega elasid mitmed sugulased, tuttavad või las te tuttavad, sealhulgas näiteks kunstnik Ott Kangilaski. Raudseppadel oli ka heategijate ja metseenide kuulsus, tädi Mara mäletas hästi, kuidas uusaastahommikul nende poole vooris mitmesuguseid inimesi, kes kõik tahtsid "prouale ja härrale" head uut aastat soovida, suur osa neist lootis selle tasuks proualt ka mõned kroonid saada ja seda ka sai. Üks inimene, keda Raudsepad püüdsid aidata, oli helilooja Eduard Oja, kes aga vajus aina lootusetumalt alkoholismi küüsi
paik-, maa-; üldisi tegevusi (tege-, loo-, ela-, mine-). Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja häälikkuju varieeruvus. Näited: raie : raie 'raiumine, puudelangetus' raie : raide 'sisse- või puruksraiutu' raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud' Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nt tõusikud, tõu-sikud. Nii on Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik'; karikas 'kariderohke (meri vm)'; klimberdaja 'klimbitegija'; kogelema 'pidevalt või korduvalt kogema'; sulistama 'kedagi suliks tembeldama'. 25. Laiad tähenduskirjeldused - pragmaatiline ja süntaktiline tähendusmudel. Laiad tähendusmudelid ei näe tähendustes vaid nimetamisfunktsiooni, vaid mõistavad seda laiemalt, võttes
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
täiskasvanute käitumise kohta, laule õppimisest, muusikast jpm. Ei puudu ka kiri jõuluvanale. Puupea Kuskil kaugel peapuumetsas kasvab puupeapuu. Sellest tuleb välja umbes sada puupealuud. Puupead jagatakse ära nende laste vahel, kes on laisad ja kel hinded ühtelugu kahed. Sellepärast õpin hoolsalt, hinded on mul head. Vahel harva koputades uurin siiski pead. Felix Kotta Vaat mis juhtus! Illustreerinud Ott Kangilaski Luulevormis õpetlik lugu sellest, kuidas kassipoeg Miisi vaatamata ema keelule õue hulkuma läheb ja seal hätta satub. Kohtub koer Laikaga, kes tahab kassi kätte saada kuni tüdruk Liisi ta puuriida vahelt ära päästab. Raamat ilmus esmakordselt 1951. a Eesti Riikliku Kirjastuse poolt. Mustvalgete illustratsioonidega. 32 Tublid loomad
. -||- 4) Formaalsete operatsioonide aste (12-.. av) - suudab arvestada eeldustega ja tuletada neist järeldusi, valdav on loogiline-teaduslik mõtlemine. Teaduslik mõtlemine on osas kultuurides olemas, teistes puudub. 26 Gottlob Frege (1848-1925) loogik ja filosoof - Teooria arendamisele. - Kangilaski ja Laasbergi «Tähendus, tõde, meetod) - tema tööd Eleanor Rosch (1938-…) - Prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria. Jean Piaget (1896-1980) Šveitsi teadlane - Lapse mõtlemise arenguteooria - Peeter Tulvist «Mõtlemise muutumisest ajaloos» - teised teooriad
KUNSTIAJALUGU Etruski kunstist Islami kunstini KÜSIMUSED: 1. Millal ja kus elasid etruskid, nende arvatav päritolu. 2. Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? 3. Iseloomuste etruski skulptuuri: materjalid, mida kujutati, kuidas, näide. 4. Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? 5. Missugustelt kultuuridelt sai Rooma kunst kõige rohkem mõjutusi? 6. Milline roll jäi sammastele kui võeti kasutusele võlvid ja kaared? 7. Milliseid võlvitüüpe roomlased kasutasid? 8. Kirjelda kolosseumi. 9. Milleks ehitati triumfikaari? Nimeta üks. 10. Mis hoone on Panteon, milline on põhiplaan, missugune portikus (fassaad)? 11. Mis ehitis oli roomlaste basiilika? 12. Roomlaste kuulsaim ratsamonument? 13. Missuguse kunstiliigi arengut soodustas fakt, et roomlased austasid oma esivanemaid? 14. Missuguse maa skulptuuri jäljendasid rooma kuns...
Pedanik, Margot Kast, Piret Räni, Marco Laimre, Piia Ruben, Kadri Kangilask) kirjeldasid tolleaegset ühiskoda fotozanri kaudu. Infotehnoloogia areng annab ka kunstile uue vormi. Ando Keskküla ja Raivo Kelomees tutvustavad Eestile elektroonilise kunsti olemust EKS juures tegutseva E-meedia keskuse kaudu. Tekkis nähtus neopop. Mall Nukke, Marko Mäetamm, Peeter Allik, Rait Pärg, Reiu Tüür, Hannes Starkopf, Tommy ja Laurentsius, Jasper Zoova, Kaspar Toome, Kadri Kangilaski ja mõneti ka Kaido Ole ei moodusta ühtset grupeeringut, aga tegele ei vormis ega zanris sarnaselt, aga ometi seob nende loomingut sarnane lähenemine popi atribuutikale. Kursi Koolkond moodustub Tartus juba aastal 1988- Ilmar Kruusimäe, Peeter Allik, Albert Gulk, Priit Pangsepp tegutsevalt humoorika slogani alusel, teha kõike vastupidiselt Tallinnale. Maailma avardumine tõi kaasa olulisi sündmusi välisesinemiste näol. Osalemine välis biennaalidel (Sao Paolo, Veneetsia)
jahirituaale.1 Kunstil oli tollal sümboolne tähendus, millega püüti nähtavale tuua nähtamatut. Ürgaja inimesed mõistsid neid ümbritsevat palju kordi paremini kui tänapäeva inimesed seda suudavad ning seetõttu on üsna loomulik, et just loodusest on pärit need motiivid, mida ürgajal raiuti ehetesse või maaliti seintele. Olenemata erinevatest skaaladest on loomad üksteisega lähedalt seotud, seotud ka kiviseinaga ja kogu koopaga tervikus. Kujundus on kompleksne ajas ja 1 Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst, lk 24...28. Koostanud: 6Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a ruumis. Tervikut arvesse võttes on koopajoonised esimesed ja siiani kõige ehedamad kõigist maastikukujunduse intuitiivkunstidest. Umbes samal ajal tekkisid ka esimesed püstkoja- või telgitaolised elamud. Jääaja lõpul muutus ka
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
vale, siis saab soe kevade. 5. Madisepäeval lõigatakse lõokese keel lahti, et see laulma hakkaks. Lõokesega seotud nimed: LILL: Lõoke sulaveed toob kaasa, küll ta õiget aega teab. Varsti õitseb haljal aasal lõosilm meelespea. Õitseb veel ka metsaserval, õitseb liiva peal: neid on õige mitut liiki kas sa seda tead? 17 LÕOKE q Lõoke Ott Kangilaski ,,Liiri-lõõri lõoke, kus su kulla pesake?" ,,Pesa mul pikas põllupeenras, väriheina varte varjul, kesaheina keske`ella!" ,,Miks sina, lõoke, linnukene, talvel meil ei taha olla, lumehangel lõõritada?" ,,Talv on tuisand terakesed, seemned ajand hange alla, putukad peitu on pugenud nälg tuleb nokka näpistama! Kui tuleb kullane kevade, kui tuleb sume suvekene, siis ma tulen, laulan jälle, siis ma laulan lastelegi, pajatan peremehele: ,,Peremees, peremees, hiir orasel, hiir orasel!
Rein Paluoja II 301A 620 2103 Risto Serg II 310 620 2119 Rivo Öpik Akad.tee 15A-111 Roman Žuravljov Raja 15 - 132a 620 2303 Sergei Devadze Raja 15-307 620 2255 Sergei Kostin Raja 15-231 620 2263 Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352
Teoseid: „Merzbild“ (1919), „Hannoveri Merzbau“ (1925). ● Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) – tegutses Kölnis, suhteliselt poliitilise lähenemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) – Berliini rühma liider, kujutas sünget ja haavatavat ühiskonda; MAN RAY (1890-1976) – ameerika maalikunstnik ja fotograaf jpt. KIRJANDUST ● Loe N. Lyntoni „Moodsa kunsti lugu“ lk. 123-146 (väga hea!!!!) ● Juske, Kangilaski, Varblane „20. sajandi kunst“ lk. 56-64 Ruhrberg, Schenkenburger...“Art of the 20th Century“ lk. 118-133 ● Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/ SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see
231 346 Kalm Toomas Harju 03:12:47 M35 903 2365 Kalnins Nauris Läti 03:51:19 M35 Oksana Perova 13.11.2009 1081 1146 Kamja Argo Põlva 04:00:21 M35 30 115 Kampus Kaido Tallinn 02:50:31 M35 1805 1229 Kampus Rubo Tallinn 04:38:08 M35 934 812 Kangilaski Taivo Tallinn 03:53:01 M35 1391 1487 Kaparkalejs Sandris Läti 04:14:26 M35 464 505 Karja Matti Harju 03:28:40 M35 589 313 Karjane Priit Rapla 03:35:11 M35 775 519 Karo Erko Harju 03:44:44 M35 492 434 Karolin Indrek Põlva 03:30:20 M35 2322 2386 Karpovitch Sergei Tallinn 05:36:03 M35 89 137 Karro Margus Tartu 03:00:10 M35
ja viskerelvadega (vibu ja nooled, ling, eestlased võidu Ümera lahingus. 1217. tapper, viskeoda). Ratsaväe osa oli nõrk, aastal kogusid eestlased hõimupealik sest sadulaid ja jaluseid ei tuntud. Lää- Lembitu juhtimisel kokku muistse va- nemere randadel külvasid laevasõidus badusvõitluse suurima maleva (kuni Sõjateele asumas. Katse rekonstrueerida muistsete eestlaste rõivastust ja varustust (E. Laiu andmeil O. Kangilaski ja R. Kivit) 10 EESTI SÕJAAJALUGU Sakslased ja nende abiväed 1227. aasta veebruaris Muhu maalinna ründamas 6000 meest), kuid said hävitavalt lüüa Saaremaa vallutamisega 1227. aastal oli Madisepäeva lahingus. Vanem Lembitu Eesti ala langenud Saksa ja Taani ristisõ- langes ja tema pea viidi võidu märgina dijate valdusse. Riiga.
kunsti stiile. Tänapäeval on kunstielu üheks peamiseks sündmuseks kunstinäitused. Näiteks luuakse igasuguseid muuseume, näitusesaale, kunstigaleriisid jne. Näitusena tuuakse välja pilte, kujusid, tarbe- kunstiteoseid jne. See on välja kujunenud tegelikult üsna hiljuti. Näitused tulid esmakordselt 16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem. Loodusrahvaste loodud muusika jäljendas palju just lindude ja loomade keelt. Näiteks muutuvaid
kunsti stiile. Tänapäeval on kunstielu üheks peamiseks sündmuseks kunstinäitused. Näiteks luuakse igasuguseid muuseume, näitusesaale, kunstigaleriisid jne. Näitusena tuuakse välja pilte, kujusid, tarbe- kunstiteoseid jne. See on välja kujunenud tegelikult üsna hiljuti. Näitused tulid esmakordselt 16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem. Loodusrahvaste loodud muusika jäljendas palju just lindude ja loomade keelt. Näiteks muutuvaid
Rein Paluoja II 301A 620 2103 Risto Serg II 310 620 2119 Rivo Öpik Akad.tee 15A-111 Roman Zuravljov Raja 15 - 132a 620 2303 Sergei Devadze Raja 15-307 620 2255 Sergei Kostin Raja 15-231 620 2263 Sirje Urb Raja 15 - 139 620 2300 Stanislav Vassiljev Raja 15-403 620 2308 Taavi Salumäe Akad.tee 15A 525 4418 Taivo Kangilaski II 312A 620 2117 Taivo Lints II 310A 620 2119 Tanel Tammet Raja 15 - 223 620 3457 Tarmo Robal Raja 15-210 620 2263 Tarmo Uustalu Akad.tee 21-B402 620 4250 Tarmo Veskioja Raja 15 - 408 620 2307 Tarvo Treier Raja 15-117 620 2300 Tatjana Kalinina II 404 620 2352 Teet Evartson Raja 15-225B 620 2257
kunsti stiile. Tänapäeval on kunstielu üheks peamiseks sündmuseks kunstinäitused. Näiteks luuakse igasuguseid muuseume, näitusesaale, kunstigaleriisid jne. Näitusena tuuakse välja pilte, kujusid, tarbe- kunstiteoseid jne. See on välja kujunenud tegelikult üsna hiljuti. Näitused tulid esmakordselt 16.-18. sajandil, kui hakkas valitsema turumajandus. Kuid enne seda kasutati pilte ja kujusid ruumide ja ehitis- te ''kaunistamiseks''. Pildid ja kujud seostati inimese elukeskkonnaga. ( Kangilaski 2003, 7-13 ) Kunst on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Nii on ka muusika ehk helikunst. Inimene on ennast väljendanud muusikaliselt juba siis, kui ta on hakanud kõnelema ja mõtlema. Muusika on ka inimeste suhtlemisvahend. Inimeste igasugune suhtlemine toimub läbi märkide. Inimkeel on märgisüsteem. Muusika on inimese üks kasutatavaid keele, olles verbaalsest keelest vanem. Loodusrahvaste loodud muusika jäljendas palju just lindude ja loomade keelt. Näiteks muutuvaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
