VANA - KREEKA Antiik-Kreeka/Kreeka/Hellas ISELOOMUSTUS Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku. Vana-Kreeka ajaloos eristatakse viit perioodi: Kreeta-Mükeene periood, umbes 2000 eKr 1000 eKr. Tume ajajärk, umbes 1100 eKr 800 eKr Tsivilisatsiooni uus tõus aastatel 800 eKr 500 eKr Kreeka klassikaline ajajärk, umbes 500 eKr 338 eKr Hellenismiperiood, 338 eKr 30 eKr. ISELOOMUSTUS Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunstiosas Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega Kreeka kunst on seotud usuga jumalatesse ja mütoloogiasse Jumalaid oli palju. Jumalate üle valitses taeva- , tormi- ja äikesejumal Zeus. Lisaks ol...
Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline: jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi. Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš). Teadus Olulisim kirjandusžanr oli kangelaseeposed-lugulaulud muistsetest kangelastest ja valitsejatest, kelle saavutustele lisati juurde fantaasiat. Nt Sumeri valitseja Gilgameši eepos (1000 eKr). Arenenumad teadusharud olid veel: a) Matemaatika: 1) Kasutati kuuekümnendsüsteemi; 2) võeti esimesena kasutusele süsteem, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt. b) Astronoomia: 1) Taevavaatlusi tehti ennustamiseks (astroloogia e. taevakehade järgi ennustamine). 2) Loodi 12
taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann. 2. Algul on head, kuid hiljem halvad. Tom Stoppard ''Õnn on tasakaal. Muutke oma kaalu.'' Kui seda arutlust loen siis tekib mul tunne, et tahan olla temaga nõus, kuid ma ei saa seda teha. Näiteks laidab Stoppard maha inimese järjekindlust, mis minumeelest on siin elus ainuke asi, mis sihile viib. Tema positiivne pool on see, et ta ei kirjuta kangelastest. Minumeelest on nendest juba piisavalt kirjutatud. Aitab küll! Enda intervjuus tundub ta olevat väga pohheemlaslik inimene, kuid samas väga suur egoist. Pidevalt kajastuvad teemad, kuidas talle midagi jälle ei meeldi teha ja mida tema asjast arvab. Ja üleüldse, kes ta omast arust selline on, et saab meile ette dikteerida, mis asi on õnn? Kokkuvõttes oli seda intervjuud suhteliselt tüütu lugeda. Tom Stoppardi näidendid.
Kreeka ajalugu Kreeka · Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja paljude saartega ning poolsaartega. · Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. ...
Vana-Kreeka kultuur 1. Mütoloogia Väga palju müüte jumalatest ja kangelastest. Kuulsamad kangelased Achilleus, Odysseus 2. Eeposed · ,,Ilias" jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest jõugu omavolitsejaid ja tema naist kosida püüdvaid noormehi
v) linnriikide kujunemine w) kreeka usund segunes Idamaade (Mesopotaamia piirkond, Egiptus) mõjutustega x) toimus Maratoni lahing y) üheks tähtsaimaks keskuseks oli Knossose palee Kreeta saarel z) olulisel kohal usundis oli härjakultus (avaldub nt seinamaalidel) aa) valitsesid makedoonia päritolu, kuid kreeka keelt kõnelevad peaaegu piiramatu võimuga kuningad bb) usupidustustel ja rahvakogunemistel räägiti meelsasti lugusid kangelastest (hiljem pandi nad kirja, kujunesid eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia") cc) käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega seotud linnaelanikkond (elamud jäid linnamüüride piiresse, põlluharimiseks vajalik maa väljaspool linnamüüre) dd) kreeka tuntuimate filosoofide (Sokrates, Platon, Aristoteles) tegevus ee) Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik Egiptus (Kreeka alad olid Rooma riigi koosseisu läinud sajand varem) ja
Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad huvitavalt, kuna sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt.
...........................6 Kokkuvõte................................................................................9 Kasutatud allikad .......................................................................10 2 Sissejuhatus Juba lapsepõlvest oleme me kokku puutunud mitmete jutustustega ja legendidega, mis räägivad: jumalatest ja nende lastest, kangelastest ja nende seiklustest ning müstilistest olenditest ja maagiast. Mitmed legendid räägivad sama tegelastest/ sündmustest, või hoopis moodustavad mitmeid tegevusi eri või samal ajal mitmete rahvade vaatenurgast. See sama juhtus ka ühe ülemaailma kuulsa legendiga maailma loomisest. See legend räägib Suurest Veeuputusest, mille tagajärjel peaaegu kõik, mis maakeral elavat oli- suri. See legend oli mainitud paljudes maailma vanimates rahvausundites, millest tänapäeval
Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma nimed. · Rooma peajumal Jupiter vastas kreeka Zeusile. Tema peatempel asus Kapitooliumil, kus koos temaga austati kahte jumalannat. Need olid Juno (kreeka Hera) ja Minerva (Athena). Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu.
riik ja rahvas saaks ennast võlgadest välja osta ja elada rikast elu. Kuigi keiser ei taha Mefistofelese jutt imevarandustest uskuda läheb kõik siiski kuradi plaanide kohaselt ja varsti valitsebki maapõue rikkuste abil Saksamaal küllus. Kuna keiser näeb kui vägev mees on Mefistofeles, siis tema nõudmised talle kasvavad. Nimelt nõuab keiser järgmiseks, et Faust ja kurat teeksid tema rõõmuks etenduse muistsetest kangelastest Helenast ja Parisest. Kurat ütleb selle peale Faustile, et sellist näidendit ei ole võimalik muul moel luua, kui keegi peab minema ohtlikule retkele allmaailma ja tooma sealt Helena ja Parise hinged. Faust on nõus seda teekonda hulljulgelt ette võtma ja saab kaasa kuradi õpetussõnad, et allmaailmas liikumiseks tuleks olla nähtamatu, milleks peab lööma kannaga ühe korra vastu maad. Helena ja Parise hinged aga pidid olema kuskil KOLMHARGI JUURES, KUS ASUVAD KA ESIEMADE HINGED
Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Tihti kasutati vaasimaalis ka mustreid, levinuim on meander (joonisel kõige ülemine rida)
teost võime lugeda nende teostest kunsti tutvustavatest raamatutest. Hellenismi ajastul hakkas suisa levima laialdaselt üks kirjanduse eriline liik nn maalide kirjeldus. Selle uue zanri silmapaistvam esindaja oli Philostratos. Kuigi tema jutustab tihti maalidest mida kunagi polnudki saame, me tema tööde põhjal ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest, olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng
muusikas esitatud osadega. Keskaegne ilmalik laul 1. Miks on keskaja ilmalikust muusikast vähem informatsiooni kui vaimulikust? See oli pikka aega suuline traditsioon. Ilmalikke laule hakati kirja panama alles 13. sajand. 2. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nimeta nende tuntuim luulekogumik ja iseloomusta seda. kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud. Pikad eepilised poeemid müütilistest kangelastest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. sajandist. rüütlilaul sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. 7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud. Ringirändavaid alamast seisusest muusikuid nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann'ideks.
Vaasimaal Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga
Sparta haridus oli põhiliselt suunatud tugevate ja oskuslike sõdalaste kasvatamisele. Kirjatarkusele ei pöö- ratud erilist tähelepanu, põhiliselt tegeleti kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega (7. eluaastast alates). Lisaks sellele õppisid poisid muusikat ja tantsu. Ka tüdrukud õppisid tantsu ja koorilaulu ning tegelesid ke- halise treeninguga, muu (kooli)haridus jäi neile kättesaamatuks. Juba Kreeka-Mükeene perioodist on pärit mitmeid lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest. Kujunes mitu teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu. 8.-7. saj. eKr vormiti Trooja-pärimuse põhjal hulk terviklikke kangelaseeposi. Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimedat laulikut Home- rost, kellele omistati eelkõige kaks kõige kuulsamat eepost ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Mõlemad pärinevad pi- kemast Trooja sõja eeposte tsüklist, kumbki keskendub selle raames ühele olulisele lõigule. ,,Ilias" kirjeldab
Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. 11. Kirelda Vanakreeka kultuuri hellenistlikku perioodi. ( nimetuse teke, erinevus eelnevatest perioodidest, ehitised, maailmaimed) J. G. Droysen võttis termini ,,hellenism" kasutusele XIX saj. alguses tähenduses
näiteks põrandate ja seinte katmiseks. motiiv —kunstiteose ainestiku koostisosa. muusa — kunstidega teaduste kaitsjanna vanadel kreeklastel. mustafiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul punasele vaasipinnale maaliti mustad figuurid, levinud 6. saj. e.m.a. mört — sideaine müüri- ja krohvimistöödel. müstiline — salapärane. mütoloogia — 1). mingi rahva) müütide kogu; 2). teadus müütidest. müüt — muistend jumalatest või kangelastest. nelitis — kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskoht. nišš — süvend seinas. normannid (tõlkes põhjamaa mehed) — Skandinaaviast pärit meresõitjate hõimud, kes 8.—11. saj. hõivasid Lääne-Euroopa ranniku ning jõudsid Islandi, Gröönimaa, Venemaa ning Põhja-Ameerikani; andsid nime Normandia poolsaarele Prantsusmaal. normannide stiil — romaani stiili nimetus Inglismaal. nümf — noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides. order – range reeglite kogum
all olevas kõlbelises keskkonnas. Koos teadmistega, õppis ta hea ja kurja vahel vahet tegema, harjus konkreetsete ja pidevate eeskujude najal õigesti käituma, häbenema ja teiste jaoks heakskiitu taotlema, õppis olema väärikas roomlane. Kasvatamine oli auasi. Poiss oli isa pideva järelevalve all. Poiss võeti kaasa ka siis, kui isa läks kuhugi pidulikule lõunale. Seal kõneldi aktuaalsetest probleemidest, vaieldi, arutleti ja peeti silmas, et pojad jälgivad iga sõna. Räägiti kangelastest, ülistati neid ja poegadele oli see parim ja mõjuvam patriootiline. Tüdrukud Tüdrukud pandi Roomas varakult mehele ( 14-18 eluaasta vahel ). Mees oli tavaliselt oma naisest tunduvalt vanem – esines juhtumeid kus mees kinkis oma lapseohtu naisele nukke. Mees oli nüüd see, kes tutvustas naist majas ja väljaspool toimuvaga, õpetas teda ja hoolitses ka tema hariduse eest. Vanuse ja teadmiste vahe soodustas naisepoolse
ühtki teost võime lugeda nende teostest kunsti tutvustavatest raamatutest. Hellenismi ajastul hakkas suisa levima laialdaselt üks kirjanduse eriline liik nn maalide kirjeldus. Selle uue zanri silmapaistvam esindaja oli Philostratos. Kuigi tema jutustab tihti maalidest mida kunagi polnudki saame, me tema tööde põhjal ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest, olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemusmuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus, selles pole välja valitud üht üksikut
õnnetust, jäeti laps saatuse hoolde. Ta kasvas ües karjasena mägedes. Kuldõunaga tulid tema juurde Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite, kellest igaüks soovis õuna endale. Paris aga ihkas endale ilusat Helenat. Kui Aphrodite oli lubanud selles Parist aidata, määras Paris õuna Aphroditele. Tema abiga Paris rööviski Helena ja viis Troojasse. See sai Trooja sõja ajendiks. Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Ema kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Trooja sõna tormijooksu ajal linnamüüridele tabas Paris, kes ilusa Helena
raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset pakkuma
Pätsu sõnade järgi ka meisterlikkuse poolest Bachile ja Händelile. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik olen ta välja toonud, kuna ma selle juures kõik läbi elada tohtisin, mis ma oma kangelastest jutustada tahtsin", kirjutas Tobias pärast oratooriumi valmimist. Teose keskseks ideeks on Jumala halastus, mis lunastas maailma patud Kristuse ohvrisurma läbi ja laseb patustel patust pöörduda, ning selle kuulutamise läbi Joonase, millega on viidatud kristliku usutunnistuse kõige tähtsamale postulaadile Kristuse taastulekule. Oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekanne toimus Leipzigis Andrease kirikus 26. novembril 1909. aastal, mis aga kahjuks läbi kukkus.
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale p...
Keegi või miski kirjutakse anaalidesse Tema üheks teoseks on Germaanlased. Seal ta mainib aestid, arvatskse, et ta on seal meid maininud. Juilius Ceasar 100-44 eKr. Märkmed gaelia sõjast ja märkmed kodusõjast. Neid iseloomustab selge ja lihtne keel. Siia maani kasutatakse ladina keele õppimiseks. Ruubiconi ületama võtab vastu saatuliku otsuse. Liisk on langenud - mida ei saa tagasi võtta. Kangelaseepos Lood legendaarsetest kangelastest, proosa või värsi vormis. Poeemid mida ühendab kangelase isik või sündmustik. Tacitus :"oma esivanemate eeskujul ründasid poolpaljastena, rabutasid peakohal kilpe ja ergutasid end sõjalaudega. Germaanlaste mütoloogiline mälu säilis kõige täiuslikumalt islandi saarel. Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643
võime lugeda nende teostest kunsti tutvustavatest raamatutest. Hellenismi ajastul hakkas suisa levima laialdaselt üks kirjanduse eriline liik nn maalide kirjeldus. Selle uue zanri silmapaistvam esindaja oli Philostratos. Kuigi tema jutustab tihti maalidest mida kunagi polnudki saame, me tema tööde põhjal ettekujutuse missugused maalid meeldisid tolleaegsele inimesele. Philostratos jutustab suurpärases kirjanduslikus vormis vanade müütide kangelastest, olustikulistest stseenidest nagu kalameeste kalapüük, looduse võluvatest vaatepiltidest jms. Philostratose jutustuste põhjal, mis põhinevad kindlatele nägemismuljetele, annavad meile üsna hea pildi paljude hellenistlike maalide omapärast. Lisaks perspektiivi teistsugusele tajumisele, on kreeka hellenistlike maalide kompositsioon ehitatud üles teisti kui uusajal, piltidel puudub tihti ka tegevuse järjekindel areng ning dramaatiline ühtsus,
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
Maailmakirjandus Sissejuhatus. Keskaja lõpp- 17. sajandil Madalmaades, Inglismaal feaodalismi lõpuga. Renessanss- nimetuse andis kunstiteadlane Giorgi Vasari oma raamatus "Itaalia kõige kuulsamate arhitktide, maalijate ja skulptorite elulood" (1550). Sünnikoht Itaalia. Ajavahemikus 1300 1350 lõpeb keskaeg ja algab renessanss. Keskaeg. Ajastu ja elulaad Kiriklik kultuur Muutus lubatud usundiks Constantinus Suure ajal. Kohustusliku usundina keiser Theodisus esimese ajal. Rooma lagunemisel püüti poliitilise võimu ühtsust asendada vaimse võimuga. 410. ründasid Rooma linna läänegoodid- kirjaniku Augustinuse (354-430) kajastus sündmusest: inimesel, kes valmistub igaveseks eluks ei ole mõtet taga nutta maist riiki. Rooma kultuuri pärijad lihutasid end filosoofiaga, vaimulikud religiooniga. Teoloogiline filosoofia- skolastika. Skriptoorium- mungad kirjutasid antiikkäsikirju ümber. Piiskop Gregorius: "...austa seda, mida põletasid, põleta se...
.. Ruskab veres maapind... Siis on vaikus taas delibasil piik on keres, kasakas on peatult maas. 25 septembril 1830a. valmis Boldinos "Jevgeni Onegin", mis oli alustatud Kisinjovis 1823a. kevadel. "Jevgeni Oneginit" on tabavalt nimetatud luhtunud lootuste, kättesaamatute püüdluste poeemiks. Romaani viimane stroof on tulvil lõpmatut nukrust. Puskin räägib selles läbipaistvalt oma ohvriterikka põlvkonna kangelastest. Zanrilt paisti värssromaan silma keerukusega ja uudsusega. Puskin ei lakanud võitlemast emakeele arengu, küpsemaks muutumise ja uue väljendusrikkuse eest. Ta tunnistas vene keele kõigist Euroopa keeltest kõige kunstipärasemaks. 1830a. alguses kihlus Puskin Natalja Nikolajevna Gontserovaga. Poeet ei jäta vaba poissmeheeluga hüvasti mitte ilma kahjutundeta. 18. veebruaril 1831 a. aastal Puskin abiellus. 1831 aasta on Puskini elus üks vähestest õnneaegadest
all olevas kõlbelises keskkonnas. Koos teadmistega, õppis ta hea ja kurja vahel vahet tegema, harjus konkreetsete ja pidevate eeskujude najal õigesti käituma, häbenema ja teiste jaoks heakskiitu taotlema, õppis olema väärikas roomlane. Kasvatamine oli auasi. Poiss oli isa pideva järelevalve all. Poiss võeti kaasa ka siis, kui isa läks kuhugi pidulikule lõunale. Seal kõneldi aktuaalsetest probleemidest, vaieldi, arutleti ja peeti silmas, et pojad jälgivad iga sõna. Räägiti kangelastest, ülistati neid ja poegadele oli see parim ja mõjuvam patriootiline kasvatus. Naine Rooma ühiskonnas Erinevalt kreeka ühiskonna arusaamadest oli roomlastel naine rohkem au sees. Ta võis vabalt seltskonnas liikuda ning eriti austusväärne oli emadus. Perekonnas oli naine mater familiae ning sellega ka emand domina. Rooma naine valitses maja. Tema iseseisvust 3 väljendus selleski, et tal oli seadustega kaitstud mehe omavoli eest
Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. 14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost 1
Kreeta kõrgemast vaimsest tasapinnast annab tunnistust üldine kirja tarvitamine, mis Kreekas peaaegu puudub, välja arvatud paaril vaasil mõni sõna 4.Korvutada Kreeta-Mükeene kultuuri hetiitide ühiskonna ja Egiptuse ning Mesopotaamia tsivilisatsiooniga, tuua välja erinevusi ja sarnasusi. Kreeta- Mükeene kultuur oli jaotatud osadeks- minoliline ehk Minose kultuur Kreeta saarel ja Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Enamik muute pärineb sellest ajast ja Kreeka tähtsamatest kangelastest – Herakles, Theseus, Odysseus jpt. Kreeta-Mukeene oli mõjutatud Egiptuse kõrgkultuurist, Hetiidid olid esineme indo-euroopa rahvas, kes aga jõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Kreeta-Mükeene kultuur on Idamaade tsivilisatsioonidest mõjutatud, kuid samas siiski omanaoline ja originaalne sulam kahe eri päritoluga rahva kultuurist.Kreeta-Mukeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. 14.Peatükk.Ülevaade Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost
Tänapäeval liigub Euroopa ühtse kultuuri ja identiteedi poole. Nagu ütles C. H. Fredrikson: «Ühise identiteedi puudumisel pole võimalik püsiv Euroopa ühendus. Ja üleeuroopalise avalikkuse sfääri puudumisel pole võimalik ühine identiteet.» Euroopa ühine identiteet eeldab ühist ajalugu, mida leiab rahvusriikide eelsest ajastust. Rahvuslik ühtsus põhineb esmalt võidetud lahingutest või kadunud kangelastest. Tänane Euroopa saab olla ainult demokraatlik ja mitmekeelne. Jaan Kaplinski väidab: «Pole mingit Euroopa kultuuri identiteeti enam ammu olemas. Eurooplased on lihtsalt olnud nii edukad oma kultuuri eksportides, et see on levinud igalepoole maailmas.» Selge on see, et kui tänane Euroopa ei oleks demokraatlik, siis poleks ta ju selline, nagu on. Samas peaks igal rahval säilima oma keel, mis on iga rahva äravõetamatu omapära. Euroopas võiks kasutusel olla oma ühtne
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
elamine kui elustiil. Popmuusika: Madonna eeskujul kasvab feministlik põlvkond naisi. East Village'i kunstikoloonia oli mõneti "kunstimull", mis lõhkes koos "börsimulliga" 1987. aastal East Village kunstikoloonia: Palju noori kunstnikke, kes tahtsid ruttu rikkaks saada. Grafiti, ekspressionism jms, kiiresti maalimine. Neokontseptualistlik kunst (kontseptualism ühendatud traditsiooniliste kunstitehnikatega, Duchampi mõju edasiarendus). 20. sajandi varasema kunsti kangelastest saavad 1980ndate ango-ameerika kontekstis antikangelased (Vincent van Gogh, Pablo Picasso, Jackson Pollock). Kui modernistlikus kunstis väärtustati VORMI, st kunsti arengut kui vormiuuenduste arengut, siis 1980ndatel [postmodernistlikus olukorras] tõuseb esiplaanile SISU väärtushinnangud kunsti sisu põhjal. Noored New Yorgi kunstnikud keeldusid elamast Van Goghi müüdi kohaselt ("vaene boheemlane, kes elu ajal kannatab ja kelle maale ei osteta, ent pärast
Loewe7 selle näidendi põhjal muusikali "Minu veetlev leedi". Tuntud on ka Aphrodite armulugu Troojamaa karjuse ANCHISESega. Noormees, karjatanud terve päeva Ida mäe jalamil lambaid, seadis end päikeseloojangul oma onni magama. Just sel hetkel nägi ta enda ees pimestavalt ilusat noort naist, kes anus kaitset teda jälitava Hermese eest. Ega noorukil muud üle jäänudki, kui daamile onnis peavarju pakkuda. Sellest ühendusest sündis AINEIAS (roomlaste Aeneas) üks Trooja sõja kangelastest. Aineiasel õnnestus põlevast Troojast põgeneda ja pika ekslemise järel Itaalia rannikul randuda. Rooma luuletaja Vergilius tegi troojalaste heerosest oma eepose "Aeneis" peategelase. NB! Suurenda pilte! a) Milose Venus. Louvre (originaal) b) Praxiteles. Arles'i Venus. Louvre. (rooma koopia) c) Praxiteles. Kapitooliumi Knidose8 Aphrodite. Kapitooliumi muuseum, Rooma (rooma koopia) Armastusjumalanna armulool imeilusa Foiniikia noormehe ADONISega on aga väga traagiline lõpp
Nii on võib omavahelises vestluses ja mujal kuulata kedagi ütlemas: „Nohh Jänes, oota sa!“ Või manitsetakse kedagi „Lapsed, elame sõbralikult!“ Need on enim levinud laused, mida õpilased kasutavad. Samas ütlesid töö uurimusliku osa jaoks vastanud õpilased, et bravuurikalt käituvad multifilmi tegelased on neile rohkem meelde jäänud. Nii on imetletud Hunti, kes on julge, teeb suitsu ja laamendab muuseumis. Küll räägivad vastajad ka positiivsetest kangelastest, näiteks sookollist Shrek, kes filmi käigus muutub pahurast kollist heasüdamlikuks. Meelde on enam jäänud ka lõbusad ja teokad pingviinid. Kuidas nende käitumine otseselt noori mõjutanud on, on raske öelda, ent nad on kindlasti jututeemat andnud. Meie töö teoreetilises osas andsime ülevaatemõjust ja meedia mõjust lastele. Saime teada, et lapsed, kes vaatavad väiksena palju vägivaldseid multikaid võivad hilisemas elus eelistada rohkem vaadata märuli- ja seiklusfilme
c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: · Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. · Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. · 10 a
Seepeale hiilisid Odysseus ja veel üks kreeklaste juht Diomedos kerjusteks riietatuna linna ja varastasid pallaadioni. Ent Trooja müürid seisid sama kindlalt nagu ennegi. Helenos oli ka nõu andnud lasta Achilleuse pojal Neoptolemosel isa asemel Trooja all võidelda. Oma langenud isa sõjarüüs näitas Neoptolemos üles hämmastavat vaprust. Siis tuli Odysseusele pähe kaval mõte kasutada puuhobust. Epeios, üks kreeklaste kangelastest, oli osav kunstkäsitööline,. Athena abiga valmistas ta Ida mäelt pärit puude tüvest hiigelskulptuuri, mis kujutas võimast hobust ning mahutas ära raskelt relvastatud sõdurite ründerühma. Kui valmis puuhobune kreeklaste leeris seisis, peitsid parimad võitlejad eesotsas Odysseusega end selle sisse. Ülejäänud kreeklased panid telgid kokku ning läksid laevadega merele. Kaugemale nad siiski ei sõitnud kui läheduses asuvale Tenedose saarele.
ühisosa. Seoses sellega, et paganlikud keldid ei olnud kirjarahvas, kirjutati nende lood üles alles sajandeid hiljem. Neil olid rikkalikud teadmised, oma poeesia, ajalugu ja mütoloogia, kuid ettevaatuse tõttu ei pannud nad oma pühasid tekste kirja. Kuna suulises kultuuris kinnistuvad teadmised kõige paremini poeesia kaudu, arendasid keldid välja kauni luulekeele. Iirimaal ja vähemal määral Walesis püsisid lood paganlikest jumalatest ja kangelastest niikaua, et mungad võisid neid üles kirjutada. Me ei saa iialgi tundma originaalversioone, kuid piisavalt on edasi kandunud selleks, et anda meile teatud ettekujutus keldi väärtustest sel moel, nagu vallutajad seda teha ei saa. Käesolevas kirjatükis olen ma valgustanud neid tahke keltide ajaloos ning pärimustes, mis minu arvates kõige ilmekamalt illustreerivad selle rahva erilist kooskõla loodusega ning avavad nende sõltumatut vaimu.
Keelatud oli lapse hellitamine ning 1 Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides II. AS Trükk. Tallinn 2004, lk. 160. 2 Duby, Georges. Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel. Peatoimetaja Henno Rajandi. Tõlkinud Lore Listra. Varrak. Tallinn 1997, lk. 40-41. 3 Tilk 2004, lk. 163-164. 4 sageli seati laps olukorda, millest pääsemine nõudis julgust ja osavust. Vanemad jutustasid lapsele kangelastest ja rüütlitest, kes pidid poisile eeskujuks olema. Juba maast madalast peale sisendati lapsele rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikuse põhimõtteid, millel rüütliks olemine suuresti tugines.4 Kui poiss oli saanud 7aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised- ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi
tasastes avarustes ja portreede tõsistes nägudes. (lk 36) Igatsus ilusama elu järele nägi igal ajal enda ees kolme teed, mis viitavad kauge sihi poole. Esimene- maailma mahasalgamise tee viis otsejoones maailmast välja. (41-42) Teine tee viis maailma parandamisele ja täiustamisele. (42) Kogu hilisema keskaja aristokraatlik elu- mõeldagu Prantsusmaale ja Burgundiale või Firenzele- on katse unistust mängida. Ikka ühtsama unistust muistsetest kangelastest ja tarkadest meestest, rüütlist ja teenijapiigast, lihtsatest ja lustlikest karjastest. (46) Formaalne autunne on nii tugev, et eksimine etiketi vastu, nagu veel tänapäevalgi paljude Idamaa rahvaste puhul, haavab nagu tappev solvang, sest see kummutab tolle omaenda kõrge ja puhta elu kauni illusiooni, mis ei pea vastu varjamatule tegelikkusele. (53) Peitugu leinakommetes mis tahes vanu tabukujutlusi nende elav kultuuriväärtus seisneb
Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid el...
Romaanid Tristanist ja Isoldest. 5. Kirjandus hiliskeskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (MKL, KA). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament, MKL, KA) Hispaania romansid: Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV saj. Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika.
Kaksikkirves - (lüüdia keeles labrys) esineb sõnas "labürint", mis tähistas kreeka legendides kuningas Minose paleed Knossoses. Vastavalt sellele on labürindi tähendus "kaksikkirve maja". Knossoses on olemas ka "Kaksikkirve saal". Sõnnisarved - sõnnide, eriti aga Minotauruse korduval mainimisel Kreeta müütides on suur religiooni- ja kunstiajalooline tähtsus, kuigi Kreetal Minose ajal metsveised puudusid. Jutustused sõnnjumalatest ja kangelastest, kes nende vastu astuda julgesid pärinevad väga iidsest ajast. Näiteks Mesopotaamia ja Egiptuse sõnnjumalad ja templivalvurid. Kõikjal Babüloonia, Väike-Aasia ja Egiptuse kultuuripiirkonnas kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid.Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Nn
kirjandusteos) ja rajas Niinives savitahvlitest koosneva raamatukogu 7. saj eKr. Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, sealhulgas religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Arvatavasti lauldi lugusid muistsetest kangelastest juba enne tsivilisatsiooni teket, Sumeri ajajärgul hakati neid aga juba kirja panema. Kõige armastatum kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Umbes 1000 aastat eKr koostati nende põhjal tänini suurelt osalt säilinud ulatuslikum akadikeelne eepos ,,Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Koos tehakse vägitegusid, kuni jumalanna Istar viimase suursugusest välimusest ja vaprusest võlutuna temaga abielluda soovib
olevikuõdalastele. Uhkete kapjadega ratsust räägivad rikkad mehed, rahu allikas rahutule. Hiljuti peeti hobust Frey pühaks loomaks ja looma pühendamine sellele on Hrafnkeli saaga põhiteema. Paganilkke rootslasi kutsuti "hobusesööjateks" vahetunud kaasmaalaste poolt, nimetus oli 11-12 sajandil. Nõidu peeti võrdseks vanade paganlike völvade ahk sibüllidega, nad sobisid hiiglaste sõbraks, hiiglased aga ise olid moonutunud mälestus vanadest paganlikest kangelastest. Päiksekangelase arheotüübi eelistatuim loom oli hobune ja seega võib selle ruuni heaks omaduseks olla veel püha päikesehobuse poolt kantud haavamatu kangelase jõud. See ruun hääldub nagu tänapäeva inglise sõna "end". MANNAZ See on inimese ruun, kehtides nii indiviidi kui kogu rassi kohta, omab kaitsvat jõudu. Anglosaksi poeem kommenteerib tõelise pessimismiga, et igaüks, kes eksib kaaslastes, on hukule määratud kuni Jumala käsk jätkab oma vastikut Maa hävitamist
Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo. Jutt Eesti muistsest ajast" hiljem tehakse sellest Eesti esimene ooper ,,Vikerlased" Eevald Aav. Ta koostas I Eesti kirjanduse ajaloo raamatu. Alustas ka Eesti entsüklopeediat. Keeleteadlasena. ,,Eesti keele grammatika ja eesti keele lause õpetus" eestlastele. Venelastele ,,Täieline vene keele õpiraamat". Uued sõnad haritlane, õpetlane, peide, täide, köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev,
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
