juba võitlus esikoha pärast poliitilises elus, mida peetakse mauride lõpliku purustamise eeltingimuseks ja kogu Hispaania rahvusliku ning poliitilise ühendamise aluseks. Paljudes lauludes ei esine need teemad eraldi, vaid tihedas omavahelises seoses. Lähtekohaks on lühikesed episoodilised lüro-eepilised laulud ja kirjanduslikult vormistamata suulised pärimused, mis tekkisid väejuhtide kaaskondades ning muutusid kiiresti rahva ühisvaraks. Hispaania kangelaslaulud koosnevad ebaühtlase pikkusega stroofidest, mida ühend avad assonantsriimid. On kirjutatud ebakorrapärases värsimõõdus, kusjuures silpide arv värsis kõikub 8 ja 16 vahel. Kuiv ja asjalik esindusviis. Hispaania rahvaeepika tippsaavutuseks on Laul minu Cidist. Lk 67-71. Keskaja sügis : II Iha ilusama elu järele. Iga aeg igatseb ilusama maailma järele. Ja keskaeg ei ole erand. Keskaja lõpul on elu põhitooniks mõru raskemeelsus. Asjad, mis võivad elust
Kõik on võrdsed. Romantikud toovad sisse kangelase. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimesi. Tähtis oli loomulikkus. Kirjandus oli tihti muinasjutu laadne, tulid maagia, müstika. Tegevus toimub (romaani puhul) mineviku eksootilistes paikades- Hispaania, Kreeka, need on põnevad kohad, teistsugused. Esiplaanile tõusis lüürika. Hakati hindama vanu rahvalaule, nt. Rolandi laul. Inglismaal sai kuulsaks Shakespeare. Keskaegased kangelaslaulud innustasid ka äärealasid üles tähendama oma kangelaslaule. Loominguvabadus, võimalikult vähe reegleid. Loomulikkus asub looduses. Looduspildid iseloomustavad inimese tundeid. Rõhutati armastust ja elupühadust. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, keegi ei teadnud kes ta on. Eelistati sügist, romantikud olid kannatajad. Lemmikpäeva osaks oli videvik. Goerge Gordon Byron Sündis Londonis, suursugusest perest
Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused ,,Norra kuningate raamat" ja müütilised teosed. ,,Vanem Edda" on islandi eepos, mis sisaldab kõigi germaanalaste ja põhjamaalaste muistendeid, värsivormis. Selle käsikirja avastas 1643 Seinsson (45 pärgamendi lehte). Arvatakse, et see pärineb 13.saj lõpust. ,,Noorem Edda" on vanem luuleõpik". Kenning-sõnaline peitepilt, nt. piiskade koppel-taevas. ,,Vanem Edda" sisu 8-12.saj. müüdid, õpetussõnad, kangelaslaulud. Filosoofiline alltekst. Edda laulud jagunevad kaheks: mütoloogilised (tegelasteks aasid, vaanid) ja kangelaslaulud. ,,Lokasenna"- loki kõne, mis on kirja pandud draamana. Lokit ei kutsuta jumalate peole, solvab jumalaid, need ajavad teda taga ja seovad ta enda poegade sooltega puu külge ja peakohale asetati mürgimadu rippuma. ,,Alviisi lugu"- A on kääbus, ta avaidleb Thoriga kuidas midagi kutsutakse trollide, inimeste ja jumalate keeles, päikesetõusul A kivistub.
,,Kolmandad mäed", ,,Keisri hull", ,,Professori Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev". Autobiograafiline ,,Wikmani poisid", ,,Väljakaevamised", ,,Mesmeri ring". Tegelasi iseloomustab see, et mida lähemale jõuab kaasajale, seda rohkem kasutab pseudonüüme. Tõlgib palju luulet, ka ,,Alice imedemaal" (Carroll), ,,Eilne maailm" (Zweig), publitsistika. Pilet IV · Keskaja kirjanduse mõiste. Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda", keskaegsed kangelaslaulud (linnakirjandus, jumalate süsteem, hisp, pr, vene, sks kangelaslaul) Keskaeg 5 saj-15 saj, Euroopas kuni 1000 aasta jooksul kirja pandud teosed. Islandi kirjandusel on oluline osa varasemas keskaja kirjandusesislandi kiri ja kirjanduselu kujunes välja seoses ristiusustamisega 1000. aastal, mil ristiusk sai Islandil riigiusuks, eraelus säilis rahvausk. Vanim osa Islandi kirjanduses on skaldilaulud skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid
Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu. Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine. Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid. Tema rüütelkond ja ümarlaud. See materjal läks hiljem peamise materjalina rüütliromaani, mis 12. saj-l hakkab prantusmaal levima. Kangelaslaulud, mis loodi 11.- 13. saj (nibelungide laul) selle materjal pärineb just 5. saj-st Suurest Rahvasteränded. Kuna ajavahemik on suur, siis on palju müüdistunud. Nib. laul loodud 13. saj alguses. Teoste loomise ja sündmuste endi vahel ajaline distants väga suur. Ida rooma kohta veel, et 6. saj-st sai alguse ka Püha Sofia basiilika, mis on praeguses Istanbulis üks keskne ehitis. Oli kristlik kirik kogu aeg kuni 15. saj
ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Laulab üks vaimulik, või koor. Gregoriuse koraali tekst on ladinakeelne. Kasutatakse proosatekste. 11.-12. saj. hakkas levima ka ilmalik keskaegne laul. Selle edasikandjateks olid rüütlilaulikud. Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks ja truväärideks, Saksamaal minnesingeriteks. Peamisteks lauludeks on armastus- ja kangelaslaulud. Algselt olid rüütlilaulikud tõesti kõrgest soost (näit. Richard I Lõvisüda), hiljem ka madalamatest kihtidest laulikuid. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust pärinevad 10 saj. Gregoriuse koraalile lisati teine hääl, kas kvardi või kvindi kaugusel ja sellist laulu nim. organumiks. Suurima õitsengu saavutas organum aastail 1150-1250 Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i (Jumalaema) katedraali kooli ja ülikooliga, mis oli sel
joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus Luulevormid, mis on rüütlilaulude aluseks nendel teemadel lauldi: ballaadid serena õhtulaul alba hommikulaul ristisõja teemad neitsi maarja Rüütlitel oli kaasas teener rändmuusik menestrel, kes pskas hästi laulda ja pilli mängida eesmärk tegi kogu töö ära 12. sajandi tugev trubaduur Bernart de Ventadorn
2 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 Laulikul on tähtis osa ka kommete saatmisel, seega kuulus laulik ühiskonnas tähtsate ja tunnustatud isikute hulka. Laulik oli koguni rahvaarst, teadja, ka käsitöötegija. Domineeriv on naiste laul, osalt sellepärast, et meeste osa XIX sajandil, kui hakati laule üles kirjutama, oli juba taandunud. Meeste repertuaaris olid kangelaslaulud, ballaadid, orjuslaulud, osalt töölaulud, nekruti- ja mõisavarguse laulud, mardilaulud, õllelaulud. Järsku vahetegemist meeste ja naiste repertuaari vahel on raske teha. Meeste kaheleul: kaks laulumeest istusid kõrvuti või vastakuti, parem käsi koos, lauldes hõljutasid kehaga, vahel haarasid vaba vasaku käega õllekapa. Üks laulik oli laulujuht, teine kaasalaulja, kes liitus eeslauljaga kolmandast värsijalast, kogu värsi kordas ta siis üksi.
B kujutas kaasaegset elu äärmiselt mitmekülgselt (erinevad ühiskonnakihid). Keskpunktis inimene, igal inimesel on õigus oma isiklikule õnnele. D algab itaalia ja Euroopa uusaegse novelli ajalugu Itaalia renessansieepos 15.sajandil Põhja-Itaalias Ferrara linn. Matteo Boiardo (1434-1494) Ferrara hertsogi õukonnas erinevates ametites, tõlkis antiikautoreid, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet. Tähtsaim teos romaanilaadne eepos "Armunud Orlando", eeskujuks prantsuse kangelaslaulud, u 35500 värssi. Lodovico Ariosto (1474-1533) Ferrara hertsogi õukonnas, kirjutas nii ladina- kui ka itaaliakeelset luulet, kömöödiaid. Tähtsaim teos eepos "Raevunud Orlando"(1532) 46 laulu u 37000 värssi Torquato Tasso (1544-1595) poeetilised legendid, eepos "Vabastatud Jeruusalemm"(1581); ümber töötatud variant "Vallutatud Jeruusalemm"(1592) episood I ristisõjast 1099.a. 20 laulu u 15000 värssi Prantsuse renessansikirjandus Tugev itaalia renessansi mõju
Muusika, mis kõlas keskajal väljapool kirikut ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.- 12. sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud (pr k chanson de geste)- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neist kuulsaim on prantsuse rahvuseepor "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandis lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist sündmustest. Kangelaslaulude esitajaiks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Need mehed ja naised rändasid ringi üksi või väikeste seltkondadena, elatades ennast lauldes,
Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. Rahvaarvu järs langus, losside mahajätmine, kirjaoskuse kadumine. Rapsoodide tegevus kangelaslaulud. Geomeetriline kunst(maender). Ahhailine- (800-500eKr) Alfabeedi kasutuselevõtt. Komerose eeposed. 776 eKr olümpiamängud. Aktiivne kolonisatsioon Vahemerel. Kaubandus Idamaadega. Polise areng. Delfi oraakli esiletõus. Klassikaline- (500- 338eKr) Ateena ja Sparta rivaliteet ja hülgeaeg. Perikles Ateenas loob Demokraatia(agoraa, rahvakogus). Kirjanduse ja dramaturgia areng. Keraamika. Arhitektuuri areng(templiehitus,
-viljakusvajadus *daatumeid: põlluharijate ja viljakasvatajate põhitegevusalaks 600 eKr soomaagi e raua tähtsuse kasv 10-13 sajn talirukki kasvatamine(sellest ajast pärinevad õlgkatused) 14saj-st algas kliima külmenemine (nn väike jääaeg), kus talv 3-6 nädalat pikem kui praegu->siit pärit viljaaidad.ühes kuivatati vilja, mida eksporditi euroopasse (sp ka n-ö "eesti kui viljaait") 15. saj viljaeksport *kuidas see laulutraditsioonis peegeldub? -puuduvad kangelaslaulud -peamiselt naistelaulud(kodusfäär, naiste vaatepunkt) -suuline kultuur(seotus geograafiliste piiridega, kihelkonniti; seotus ajalooliselt kujunenud traditsioonidega; usuline sünkretism) * Muutused VT ÕPPEMATERJALI kultuurielus ja rahvalaulu traditsioonis *regilaulu regioonid: p-eesti - virumaa, järvamaa, harjumaa l-eesti - halliste, karksi *liigi paradigma rajaneb pm-le, et rahvaluule jaguneb seesmiselt mingite tunnuste järgi - teksti
KESKAEG Kestis umbes 500. 1500. a. Nimetatud ka ,,pimedaks ajajärguks". Kogu elu oli ehitatud usule ja antiikkirjandus arvati olevat paganast. Põhiline keel keskaja kirjanduses oli Ladina keel. Lihtinimesed kasutasid aga igapäeva suhtluses endiselt kohalikke keeli, millest võrsusid nii mõnedki tänapäevani tuntud teosed nagu vana inglise keelne ,,Beowulf", ülemsaksakeelne ,,Nibelungide laul" või prantsuskeelne ,,Rolandi laul". Sellised kangelaslaulud oli kirjutatud värsivormis. Rüütlikirjandus: daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan pärit 12. sajandist, Põhja-Prantsusmaalt. Teemaks ajalugu, isandad ja sõjaskäigud. Suurt osa Keskaja kirjanduses mängisid teoloogilised teosed, millest enamus pärinesid Katoliku vaimulikkonna sulest. Keskaja kirjanduse arenguetapid: 1) Varakeskaeg 5.-10. saj. ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2) Klassikaline keskaeg 11
Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. 3. Keskaja ilmalik muusika. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12.sajandist. Kirja panijate hulgas olid ka vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud kes parodeerisid sageli kristlikke hümne ja laulude sisu oli tihti peale üsna siivutu. Vanemate säilunud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud ja nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud- zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlilaul on ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond millest on tänapäeval suhteliselt hea ülevaade. Alguse sai see Provence'ist Lõuna- Prantsusmaalt. Erinevalt kangelaslauludest mis idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale on rüütlilauludes põhiliselt ainult armastuse teema. Rüütlilaulikuid
- Hobuseraud - Hobuse, härja juhtrakmed - Jalused - Uutmoodi kinnitatud veealune tüür - Prillid - Mehaanilised kangastlejed - Aurumasin - Kompass Keskaegsed zanrid: Proosa Lüürika Lüroeepika Draama Rüütliromaan Kantsoon Uut tüüpi Müsteerium kangelaslaulud Novell Sonett Miraakel Allegoorilised Ballaad Moralitee poeemid Madrigal Farss Õpetlikud
Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud
Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12. 13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad. Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt: 1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur 2. Põhja prantsusmaal truväär 3. Saksamaal minnesinger Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud. Pillid: 1. Lauto 2. harf 3. salteerium ( kandle taoline) 4. fiidel (viiuli eelkäija) Renessanss Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks: 1. vararenesanss (14.saj) 2. kõrgrenessanss (15.saj) 3. hilisrenessanss (16.saj) Renessanss tekkis 14.-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse euroopa maadesse madalmaadesse Prantsusmaale Inglismaale ja Saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3.1 Odin 8 3.2 Loki 8 3.3 Thor 9 3.4 Baldur 10 3.5 Freya 10 3.6 Tyr ...
jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide
- Elavas kasutuses o ? o Ilmselt kasutusseose järgi o Ilmselt need kasutusseosed muutuvad Mis tingib muutusi regilalutraditsioonis? 1. Regilaul on põlluharijate ja karjakasvatajate traditsioon: o Paiksust (põlvest-põlve samal maa-alal elamist ja põldude harimist) o Põlvkondade side o Viljakusvajadust NB: sõltumine loodusest ja viljakusest - Puuduvad kangelaslaulud - Peamiselt naistelaulud o kodusfäär o Naiste vaatepunkt - Suuline kultuur/paikne kultuur 4. oktoober Rahvalaul Värsisüsteem joonestub Põhja-Eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad (loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga kuldnaiselauluga). Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. 2. Kangelaslaul, rüütliromaan, allegooriline romaan 12. sajandi keskaegsed kirjandusvormid. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanidesüleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
Suurteoseid sellistes segakeeltes ei ole. Selliseid keeli on pea võimatu teise keelde tõlkida, tuleb ühte keelde tasandada. Kuulus hispaanlaste riim- assonantsriim (rima asonante/asonancia) Värsirea kohta võib öelda verso või linea. Kui edaspidi hakati kirjutama romansse 8 värsireaga, siis oli ,,a" üle ühe rea. Paarituarvulised jäävad ilma riimita, paarisread saavad riimi. See on päris sarnane araabia luule nähtusele. Ka prantsuse kangelaslaulud olid kirjutatud assonantsriimis. Prantsusmaal see aga õige pea hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu, kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: ,,Romancero gitano". Ajalooliselt hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse ju lauldi. 10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin);
Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui regionaalsed. Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul. *Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism
Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la HalleMinnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest,
Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1) kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään 3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B. on eepiline, jutustav luuletus, ja sündmuste sarja kirjeldatakse stroofides. Müüdilaulud jutustavad inimese ja üleloomulike olendite kohtumisest, loodusmüstikast ja maagiast. Vaimud ja näkid. Legendilaulude hulka loetakse "Maarja Magdaleena", soomekeelses tõlkes tuntud nimega "Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last
julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole 1 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini halastust. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi, kangelaste vigadest sünnivad konfliktid, mis on müütide aluseks. Samas ei puudu kõlbelised väärtused tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. Lisaks on seal veel kangelaslaulud inimestest, mis on müütlised(in võib muutuda loomaks jne). Inimene kuulub kokku loodusega. Aines on pärit Lõuna-Saksa aladelt, sarnane XIII saj loodud ,,Nibelungide lauluga" (Skendinaaviapärased nimed Sigvördr = Siegfried). On mõningaid erinevusi. Muistses germaani rahvaste luules puudub riim, on rõhkude korrapära, alliteratsioonid. ,,Edda" lauludega samal ajal levis skaldide luule(sarnased bardide ja filidega). Aeti taga täiust luules. Anglosaksi eepos
Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus) Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul Lk.4 IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.) V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.) 1.Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay. Kahe sajandi vältel kogu Lääne- Euroopa muusikastiili määranud koolkond kujunes
kohta. Kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi, nt tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, aga sageli tegudes ebaõiglane, seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Kogumikust tulevad välja Vana-Skandinaaviale omased kõlbelised väärtused: Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast. ,,Vanem Edda" sisaldab palju laule, kus keskmes on inimkangelased kangelaslaulud, ent neiski sangarite saatus põimub müütidega, nt inimene muutub loomaks või mõistab loomakeelt. ,,Vanema Edda" kangelaslaulude aines on suuresti pärit Lõ-Saksamaalt, mille ulatuslikem tsükkel räägib sangar Sigvördrist (= Siegfried ,,Nibelungide laulus"), aga sisu on ,,Nibelungide laulust" arhailisem. ,,Vanema Edda" laulud pole riimis (ka muistne germaani rahvaste luule pole). Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega.
· Egiptuses usuti sünnipäraselt surematusesse ning pühendati palju energiat teispoolse elu ettevalmistamisele, sumeris elati pigem olemasolevas päevas ning hellitati lootust heale saatusele väljaspool hauda, mumifitseerimist ei praktiseeritud ning surnule pandi kaasa väga vähe. 2. Sumeri eepos ,,Gilgames" (kirjutamise aeg, tegelased, teemad jms.) Sumeri algupäraga akadikeelne eepos. Maailma vanim eepos. Üksikud kangelaslaulud on koondatud sisuliseks tervikuks. Tegevus sünnib ca 3000 ja 4000 piiril e.Kr. Pole teada, millal need lood tekkisid. Meieni jõudnud kirjapanekud pärinevad ~2100 eKr. Lõpliku kuju sai eepos hiljem. Eepos kirjutatud savitahvlitele. Eeposest on säilinud mitu varianti erinevates keeltes, sest sumeri legendid rändasid edasi teistele rahvastele. Sisu lühidalt: Uruki linnriigis valitses u 2650 e.m.a kuningas Gilgames, kes rõhus rahvast. Jumalad saadavad metsmehe Enkidu kuningat karistama.
(hunnid) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik
On ka teooriaid, mis seostavad skalte ja trubaduure, sest viikingite retked ulatusid nii Prantsusmaale, Põhja-Itaaliasse kui ka Bütsantsini. Kangelaslauludes (11-13 saj) hakkab avalduma rahvusteadvus. Nad kuuluvad kristlik- katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõjade aega, mistõttu tõuseb neis esile kristluse teenimise ja levitamise vaim. Laulude päristolu ei ole selge ning autoreid ei teata. Romantismiajastul alguse saanud teooria kohaselt kujunesid kangelaslaulud rahvaluulest, misjärel ühendati need mahukateks eeposteks. Ent allikaid oli ilmselt teisigi, näiteks proosapärimused ja saagad. Prantsusmaal levis seda laadi eepika kõige varem. Prantsusmaal kandisid kangelaslaule ette elukutselised laulikud e zonglöörid, Hispaanias huglaarid ja Saksamaal spiilmannid. Zonglöörid (ka huglaarid, spiilmannid) rändasid maakohast maakohta, kus pühade ajal esineti linna- ja külaplatsidel. Laulud peegeldavad kord kaugemat,
Läänt peetakse konservatiivsemaks. Idapoolsel alal kasvas eriilmeline skandinaaviapärane pärimuslik ballaad. Ballaadile tunnuslikke stroofitüüpe on kolm: 1)kahevärsiline stroof, mille lõpus on refrään 2) kahevärsiline stroof, mille keskel ja lõpus on refrään 3) neljavärsiline stroof, mille lõpus on refrään Ballaadid jagatakse sisu põhjal üldiselt kuude rühma: müüdilaulud, legendilaulud, ajaloolised laulud, rüütlilaulud, kangelaslaulud ja pilalaulud. Ballaadide silmapaistvaim joon on nende kordusvärss, refrään. B. on eepiline, jutustav luuletus, ja sündmuste sarja kirjeldatakse stroofides. Müüdilaulud jutustavad inimese ja üleloomulike olendite kohtumisest, loodusmüstikast ja maagiast. Vaimud ja näkid. Legendilaulude hulka loetakse "Maarja Magdaleena", soomekeelses tõlkes tuntud nimega "Mataleena laulu". Magdaleena on süüdi rasketes kuritegudes- ta on sünnitanud ja surmanud kolm last
Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin)
) Peisistratos (Ateena türann) algatas VI saj. H tekstide redigeerimise (lasi kirja panna). Hellenismiajal algas H tekstide teaduslik uurimine Aleksandrias. Poeemid numereeriti, tähistati Iliase laulud alfabeedi suurtähtedega (majusklitega) ja Odüsseia laulud minusklitega. Pole kindel, kas H oli tegelik autor või redigeerija ja toimetaja. Kreeka teadlased arvasid, et H oli ainult Iliase ja Odüsseia autor, varem arvati, et H kirjutas kõik kangelaslaulud (küklilised poeemid). Kuni V sajandini omistati H-le veel teisigi eepilisi teoseid. Osad omistasid talle ainult Iliase (keegi Chorizontes, `lahutaja'); aga Aristarchos Samoselt (III-II saj.e. Kr) arvas, et Ilias on H-e noorpõlveteos ja Odüsseia kirjutatud vanas eas. Keskajal L-Eur-s H-e küsimus ei kerkinud. Aga Bütsantsis oli elav traditsioon: tekstide lugemine, kommenteerimine ja analüüs. Renessansi ajal: Dante arvas, et H on luuletajate kuningas. XVII saj. D'Aubignac kirjutas
taevakehade trajektoorist ja nende lõikumistest jumalate tahet ning vastastikuseid mõjusid välja lugeda. Eriti olulisteks märkideks loeti kuu- ja päikesevarjutusi. Mesopotaamiat võib seega lugeda astroloogia sünnimaaks. Siit levis see kunst edasi naabermaadesse ja on kreeklaste vahendusel pärandunud ka tänapäeva läänemaailma. Kangelaseepika Mesopotaamia ilukirjanduse kõige olulisem zanr on kangelaseepika. Kangelaslaulud olid väga armastatud juba Sumeri perioodil. Kelle ajajärgu lõpul hakati neid lugulaule ka kirja panema. Kujunesid välja kindlad eepilised teemad ja lemmikkangelased. Enamasti olid need reaalsed ajaloolised tegelased. Nii näiteks sai Akkadi riigi rajajast Sargonist kangelaseepose tegelane. Loomulikult lisandus eepose kujunemisel ajaloolisele tõele hulgaliselt välja mõeldud ja fantastilisigi seiku, nii et enamasti on siit usaldusväärse ajaloolise tuuma väljalugemine peaaegu võimatu.
sonett Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin) EEPIKA: (kreeka sõnast epos sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: · antiikeeposed, kangelaslaulud · romaan eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus, sõja, ulme, kriminaal, armastus, seiklus, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin)
Kõrgelt hinnatakse eepostes inimesi liitvat sõprust ja taunitakse neid lahutavat vaenu ning selle kõige õudsemat avaldust – sõda. Selleski on antiikaja lauliku mõtted meile lähedased. 1. Defineeri mõisted: matriarhaalne ühiskond, kükloop, eepos. 2. Mis tingis Kreeka killustatuse? 3. Miks võib väita, et Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon oli matriarhaalne? 4. Nimeta mionoilise tsivilisatsiooni tunnuseid. 5. Millest rääkisid Mükeene kangelaslaulud? 6. Nimeta vanakreeka kirjanduse kuulsamaid kangelaseeposeid. Keda peetakse nende autoriks? Millest need eeposed räägivad? Millisest ajajärgust need eeposed pärinevad? 7. Mida tähendab Homerose jaoks sangarlus? Nimeta Homerose eeposte tuntumaid sangareid. 8. Millega seletada antiikeeposte „igavest noorust“? 9. Milline osa on eepostes jumalatel? Kuidas autor neisse suhtub? 10.Kuidas suhtub Homeros sõjasse? Mida peab Homeros elu suurimaks vääruseks?
ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks Shakespeare. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka endale müüte ja asju üles kirjutama. Loominguvabadus võimalikult vähe reegleid, mida, kuidas väljendada. Põhiline on loodus. Looduspildid võimendavad tundeid. Mängu tuleb jumal sest oli keskaeg kirjutistes. Rõhutati armastust ja elupühadust. Romantilised olid tundelised inimesed ja suutsid näha sügavamale teise ja olid nagu märtrid et kannatasid kõrgema eesmärgi nimel. Tekkis ajaloolise romaani zanr
institutsiooniga. Eesmärgiks on vahendada kellegi vaatenurka. Vaadates Läti Henriku kroonikat siis selge soov on tõendada lugejale, et Riia ristisõdijatel, Riia kirikul on õigus Eestimaale juriidilistel põhjustel. Liivimaa vanem riimkroonika- Saksakeelne riimkroonika, mis on kirjapandud 1290ndatel aastatel. Kirjutatud ülemsaksa keeles, aga Liivimaa tava keel oli alamsaksa keel. Koosnes 2700'st värsist. Jutustab loo mõõgavendade vaatepunktist. Riimkroonika lähtekohaks on kangelaslaulud, rüütlikirjeldus. Raskuspunkt on sõdadel; kangelas tegelastel; autor ülistab vastaste vaprust, sest vastaste kaudu tuleb endil vaprus. Riim on tähtsam kui faktiline täpsus, kui Henrikul on täpne ülesehitus aastade kaupa siis riimkroonikas täielikult puudub kronoloogia. Algusosa: pool legendaarne, keskmine osa: tügineb sellel, mida osalejad rääkisid autorile, viimane osa: autori osalemine sündmustes. Autoriks on rüütel, kes oskas kirjutada, arvatavasti
ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks Shakespeare. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka endale müüte ja asju üles kirjutama. Loominguvabadus võimalikult vähe reegleid, mida, kuidas väljendada. Põhiline on loodus. Looduspildid võimendavad tundeid. Mängu tuleb jumal sest oli keskaeg kirjutistes. Rõhutati armastust ja elupühadust. Romantilised olid tundelised inimesed ja suutsid näha sügavamale teise ja olid nagu märtrid et kannatasid kõrgema eesmärgi nimel. Tekkis ajaloolise romaani zanr. Sageli oli kangelane salapärane, varjatud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
