Sama tegi ka Pétion. Novembris hukati Pariisi esimene linnapea ja üks revolutsiooni algatajaid astronoom Bailly. Kui auväärne teadlane tapalava trepini jõudis, hüüdis keegi kõrvalseisjaist: "Sa ju värised, Bailly!". Vanahärra vastas rahulikult: "Jah, mu sõber, kuid külmast." Toimuvat illustreerib geniaalselt hispaania kunstnik Goya teosega "Saturnus õgimas oma lapsi.". Tõepoolest revolutsioon, õigemini jakobiinid, hävitas oma esimesi kangelasi. Novembris hukati "Pallimängu vande" teksti koostaja Barnave. Lyoni linna, kus olid ikka veel võimul zirondiinid, saatis Konvent saadiku FOUCHÉ30, kes loobus giljotiinist ja süüdismõistetuid lasti maha revolutsiooniliste sõdurite kartetsitulega. Toulonis tegi Konvendi saadik BARRAS31 [ba´ras] sama. Äärmise julmusega hävitati "sisevaenlasi" Vendée departemangus. Nantes'is linnas aeti 2000 kinniseotud kätega vangi paatidele ja lükati jõe keskel vette.
Kui kõrgteoloogia tegeles pühaduse ja sakramentide filosoofiaga, siis rahva seas said populaarseks kristliku sisuga näidendid, müsteeriumid ja moraliteed. Samas oli ka kristlikku satiiri (näiteks narripiiskopide ja narripaavstide kujutamine), mille vastu kirik tulutult võitles ja mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Rahvalikku usku ja teoloogiat ühendas sajanditepikkune arutelu pühaduse ja pühakute üle. Läbi paljude varakeskaja sajandite oldi pühakuks peetud kristliku elu kangelasi, märtreid, silmapaistvaid kirikuisasid, askeete. See oli nii antiikse kultuuri pärand kui ka germaanliku maailma mõju, mis väitis, et ka meelelised asjad võivad olla pühaduse kandjaks. Sellega jätkus reliikviate kultus. Aja jooksul kitseneb pühakuks saajate hulk. Keskaja alguses oli see küsimus koguduse enda otsustada ja nii kogunes aja jooksul väga palju pühakuid. Peamiseks tingimuseks oli imede sooritamine, pühak oli hädasolija aitaja. Alates 9. sajandist hakati pühakuks
,,Pikwick-klubi järelejäänud paberid,, (1836-1837) roman oli tohutult menukas ja kirjanik sai kuulsaks üleöö. Kirjaniku humor sai alguse Londoni kõnepruugist, mis omakorda lähtus karnevalinaerust. Kangelane-dzenetelmen on Dickensi romaanides alati olemas, ta ilmub välja ,,alandatute ja solvatute,, päästjana. Selline kangelane ei ole alati mitte igakord omakasupüüdmatu heategija. Korralikus seltskonnas on ka teist liiki inimesi: kalke ja kaalutletavaid ärimehi, nö. jäiseid kangelasi. Kirjanik hindab metafoori ja oskab realiseerida selle varjatud motet. Inimhinge maastik materialiseerub tal looduspiltides. Võib-olla ongi just tema loonud mulje, et Inglismaal sajab alati vihma ja on tuul ning linnad on mattunud kivisöetolmu alla. ,,Oliver Twisti seiklused,, (1837-1839) Sõna seiklus teose pealkirjas viitab justkui muinasjutule, ja raamatu lõpp on õnnnelik. Otsustades aga selle järgi, kui operatiivselt
Ta oli Enlili vend või poeg. Mõnes müüdis kujutati seda kavalat jumalat teisi jumalaid inimeste kasuks ninapidi vedamas. Inimestele õpetas ta niisutuspõllundust, linnaehitust, religioosseid kombetalitusi ja kirjatarkust. Ea tundis kõige paremini maagiat ja ennustuskunsti ja jagas sedagi tarkust inimestele. Jumalannade seas tõusis teistest esile taeva kuninganna Istar (sumeri Inanna), kes oli armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitmeid inimlikkegi kangelasi ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Istar oli sõjakas ja kättemaksuhimuline tema armastuse hülgamine võis olla hukatuslik. Istari paljude lemmikute seas oli kõige olulisem noor karjus, viljakusejumal Tammuz (sumeri Dumuzi). Kuid Istar hulutas Tammuzi, sest sel ajal kui jumalanna allmaailmas ajutises vangistuses viibis ja Tammuz pidanuks teda leinama, viimane hoopis pidutses. Kättemaksuks otsustas Istar Tammuzi enda asemele allmaailma saata
sündmusi. Kuid eeposte loomise ajaks oli ajalooline tõde neist kaugetest aegadest tõenäoliselt juba ammu lootusetult segunenud väljamõeldisega ja omandanud müütide kuju. Pealegi polnud arhailise ajajärgu poeetidel ettekujutust Kreeta-Mükeene perioodi ühiskonnast ja eluolust. Eepikas pole juttugi ei lineaarkirjast ega bürokraatlikult korraldatud lossimajandusest. Mitmed asjaolud lubavad oletada, et eepostes on kujutatud suurtes piirides nende loomise aegset ühiskonda ja muistseid kangelasi nähtud nagu tolleaegseid ülikuid. Arhailised poeedid on muistsetest aegadest jutustavad lood ja nende tegelased lihtsalt oma kaasaja või lähimineviku olustikku pannud. Kangelaseepika näitab meile eeskätt mitte seda, mis mükeene perioodil tegelikult juhtus, vaid seda, kuidas see ammune ajajärk arhailise perioodi kreeklaste ajaloolises mälus talletunud oli. Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika
kuulus teos ,,Noore Weetheri kannatused" (1774), oli ülipopulaarne raamat. (Napoleoni üks lemmikumaid raamatuid, mida ta kandis sõjas kaasas). Sisu lõppeb peategelase enesetapuga, draagiline. Tol ajal saigi moeks enesetapu sooritamine noorte seas (õnnetu armastus jm). Varajane surm oli: elad kõike läbi võimsalamt kui vanemad inimesed sinu ümber. Romantismi aegne üks kangelasi oli 17-aastane Chatterton (inglise luuletaja), kelle matusel viibisid tolleaegse Briti kirjanduse eliit. Tema puhul räägiti enesetapust, kuid pole kindel, kas oli enesetapp. Seda kõike arvestades pole ime, et 1789 kui toimus suur pratnsuse revolutsioon, ja revolutsiooni järel ilmus dokument ,,inimese ja kodaniku õigluse deklartatsioon", milles oli punkt ,,üks põlvkond ei tohi suruda
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Seal on muistsed kangelased- nt Kadmos ja Harmonia, Helena ja Menelaos. Ka õndsate saared on maailma ääres ja seal elavad samuti muistsed kangelased nt Alkmene, Kadmos ja Helena. Seal valitseb Kronos. Õndsate saartel valitseb muistne kuldaeg. Seda kohta on hiljem seostatud Kanaari saartega. Valge saar pidi olema Doonau ääres Istrose suudmes. Ka seal elavad kangelased. Seal elab nt Helena koos Achilleusega. Alguses ei puudutanud maapealsed surmajärgsed kohad kedagi muud, ainult kangelasi. Aga alates 5.saj sai alguse ka tavainimeste eelisolukord. Nt 5saj Homerose hümn Demetrile ja seal on öeldud, et need kellele saavad osaks ELeusise müsteeriumid saavad parema elu pärast surma. Lisaks on teada Musaiosele omistatud jutt, et headele ja halbadele saab allilmas osaks erinev saatus. Head on seal sümpoosionil igaveses joobes; halvad on seal mudas ja peavad sõelaga vett kandma. 5.saj suure lüüriku Pindarose loominust selgub, et tavainimesed võivad saada õndsate saarele.
sündmusi. Kuid eeposte loomise ajaks oli ajalooline tõde neist kaugetest aegadest tõenäoliselt juba ammu lootusetult segunenud väljamõeldisega ja omandanud müütide kuju. Pealegi polnud arhailise ajajärgu poeetidel ettekujutust Kreeta-Mükeene perioodi ühiskonnast ja eluolust. Eepikas pole juttugi ei lineaarkirjast ega bürokraatlikult korraldatud lossimajandusest. Mitmed asjaolud lubavad oletada, et eepostes on kujutatud suurtes piirides nende loomise aegset ühiskonda ja muistseid kangelasi nähtud nagu tolleaegseid ülikuid. Arhailised poeedid on muistsetest aegadest jutustavad lood ja nende tegelased lihtsalt oma kaasaja või lähimineviku olustikku pannud. Kangelaseepika näitab meile eeskätt mitte seda, mis mükeene perioodil tegelikult juhtus, vaid seda, kuidas see ammune ajajärk arhailise perioodi kreeklaste ajaloolises mälus talletunud oli. Kreeta-Mükeene ajajärku kajastab kangelaseepika seega vaid tinglikult. Lüürika
Sama tegi ka Pétion. Novembris hukati Pariisi esimene linnapea ja üks revolutsiooni algatajaid astronoom Bailly. Kui auväärne teadlane tapalava trepini jõudis, hüüdis keegi kõrvalseisjaist: “Sa ju värised, Bailly!”. Vanahärra vastas rahulikult: “Jah, mu sõber, kuid külmast.” Toimuvat illustreerib geniaalselt hispaania kunstnik Goya teosega “Saturnus õgimas oma lapsi.”. Tõepoolest – revolutsioon, õigemini jakobiinid, hävitas oma esimesi kangelasi. Novembris hukati “Pallimängu vande” teksti koostaja Barnave. Lyoni linna, kus olid ikka veel võimul žirondiinid, saatis Konvent saadiku FOUCHÉ30, kes loobus giljotiinist ja süüdismõistetuid lasti maha revolutsiooniliste sõdurite kartetšitulega. Toulonis tegi Konvendi saadik BARRAS31 [ba´ras] sama. Äärmise julmusega hävitati “sisevaenlasi” Vendée departemangus. Nantes’is linnas aeti 2000 kinniseotud kätega vangi paatidele ja lükati jõe keskel vette.
õppis Tartu Ülikoolis arsti teadust. Kreutzwald oli pika aegne arst Võru linnas, 44 aastat. Rahvusliku liikumist on mõjutanud kirjadega, ta avaldas palju töid ärkamisaja kohta. "Kalevipoeg" 1857-1861, ilmus osade kaupa. Rahvaväljaandena 1862. Ilmus välja Soome linnas, sest tsensuuri reeglid olid teistsugused. Kalevipoeg pani aluse uue laadilisele mineviku tunnetusele. Uus eestlaste mineviku käsitlus, arusaamine sellest, et eestlased pole alati olnud pärisorjad, vaid leidub ka kangelasi. Rahvusliku ärkamise tingimused: Poliitilised olud rahvusliku ärkamise jaoks olid kehvad. Lisaks oli balti erikord, kelle käes oli kõik võim. Toimus muutus vene keskvõimu keisrivõimu tasemel, Alexander II valitsusajal (1875-1881), sooviti moderniseerida Vene tsaaririiki. Hernhuutlus, vennaste kogudused- Need olid eestlaste seas levinud vennaste liikumine, mis arendas rahva algatuse võimet. Ühtne kirjakeel ja rahvaharidus. Koduõpetuse tähtsus 18
ajal. Sisekommunikatsiooni kanaleid ja sõnumeid saab organisatsioon otseselt juhtida, samas kui vä- liskeskkonnast tulevaid sõnumeid võib organisatsioon mõjutada vaid kaudselt. Seega tuleb sisekommunikatsiooni juhtimisel muutuste ajal pöörata tähelepanu peale otseselt ümberkorraldustega seotud info edastamise ka positiivse organisatsioonikultuuri tugevdamisele põhiväärtusi kajastavate sündmuste ja rituaalide kaudu, kasutades ühiseid süvaväärtusi kandvaid sümboleid ja kangelasi (loe: tunnustatud juhte ja eksperte). 11.7.1. Sisekommunikatsiooni juhtimine muutuste ajal Muutuste ajal organisatsioonis suureneb sisekommunikatsiooni tähtsus tavaolukorraga võrreldes. Ebapiisav või hilinenud info suurendab töötajates muutustega paratamatult kaasnevat ebakindlust. Kõik soovivad ju teada, kas ja kuidas mõjutavad aset leidvad sündmused nii nende isiklikku kui ka ettevõtte tulevikku. Kui infot pole, täidavad selle koha kuulujutud ja oletused.
kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Psalmilaul kirikulaul, mille tekst pärineb Vana Testamendist, Psalmitekstide laulmist nimetatakse psalmoodiaks. Seda lauluzanri kasutati nii liturgias kui ka kristlikes kodudes. Neid retsiteeriti tavaliselt ühel tugihelil. Tekstid koosnevad erineva silpide arvuga värssidest (versus). Versuste retsiteerimiseks kasutatakse meloodiavormeleid. Hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. Keskajal olid hümnid gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstiga kirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. Vaimulik laul laul, mis on seotud religiooniga. Sarnanes juutide lauluga, üht-teist võeti ilmselt üle ka hellenistlikust kultuurist. Kõrvale tõrjuti paganlikkude toretsevate pidustuste muusika
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...
Kes vähegi oskas, see kirjutas, st et kirjaoskus levis juba algusest peale suht laialdaselt. Allikad Kui sai alguse kreeka tähestik, said alguse ka allikad. Arhailisest perioodist ei ole mitte ühtegi samast perioodist päris jutustavad allikad. Kõik on luuletekstid, mis ei tegele arhailise perioodi ajaloosündmustega. Luule on jagavat kaheks: eepiline luule, mis on kindlasti heksameetriline ja lüürika, mis kanti ette lüüra saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite seisukohtade väljatoomiseks. Silmapaistev oli Solon- ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros ja Hesiodos. Kykliline eepos oli Trooja eepos, sinna võib lugeda 8 eepost. See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana tervikuna jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu) Homerose elulugu on teada
Tulevikku vaatamine, tõotused õhus. Krossi kõige suurejoonelisem vastus rünnakutele, mis 60ndal algavad, on värsivormis traktaatriimitud ja riimimata värsis. Manifesteerib vabavärsi vabadust. "Vihm teeb toredaid asju" intiimsed kõlad 1969. Muutub rahvuslikumaks. Ajalookangelased võivad oleviku-tulevikuga seostuda, aga roll muutub. Ajalugu on olnud enne ja varem ja see pole tühipaljas tulevikupikendus. Tulevad tegelased luulevormis, kes sobiks tema proosasse. Üks esimesi kangelasi Krahv Manteuffel. 60ndate lõpus, 69 on üleminek proosale alanud. Esimesi novelle avaldanud, kus Krossi edaspidised proosakvaliteedid hakkavad välja arenema. Piir läheb 70, siis ilmub 2 proosaraamatut, "Kolme katku vahel" ja "Neli monoloogia Püha Jüri asjus". Kross on 70ndatest peale töömees, regulaarselt kirjutav kirjanik. Proosa aeg jaguneb 2 perioodiks. Esimesed järgud luules, 50ndate-60ndate luule tene järk, kolmas 70-80ndate proosa. Sealt edasi hilisproosa
"Meie aja kangelane" '38: 19.saj psühholoogilise realismi põhiteoseid, peategelane ei ole erandlik isiksus vaid omab oma ajastu ja sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psühholoogilisi jooni. Autor püüab olla maximaalselt objektiivne jutustaja, teoses 3 jutustajat: Petsorin ise, Maxim Maximõts ja autor, naistegelastex vürstitar Mary, Bela, salakaubavedajate tütar ja Veera. Romaanis pole positiivseid ja negatiivseid kangelasi. 15.2. Fr.Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine 18031882 Elulugu Pärisorjast kingsepa poeg.12 aastaselt koolis, edasi kreiskooli, siis kaubakontorisse, kuid ei sobi sinna. Üritas pääseda Peterburi õppima, kuid ei saanud. Õppis arstiteadust Tartus. Võrus töötas ja elas enamik ajast. Sattus kokku paljude vaimutegelastega. Näiteks Lönnrot soome ,,Kalevala autor. Suure mõjuga, kuigi mitte niivõrd
· Suhtevõrgustiku laiendamine kontaktide loomine uute inimestega sh. teistmoodi mõtlejatega; · Seaduslikkus ja asjatundlikkus alusta oma allüksusest, kaasa konsultante, kasuta faktilist tõendusmaterjali ettepanekute elujõulisuse tõestamiseks; · Informatsioon ja analüüs; · Sümboolsed võtted lisaks ratsionaalsetele argumentidele on vaja ka emotsioonid kaasata kasuta sümboleid, lugusid, kangelasi, lööklauseid, tseremooniaid jmt.; · Enesekehtestamine võimaldab ennast ja oma ideid maksma panna. Loe lisaks: Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001 ptk.3.6-3,7, lk.139-164: mõjuvõim ja järgijate võimustamine; otsustamine ja vastutamine eestvedamisprotsessis. 1.4 Juhtimise ja eestvedamise teooriad Arusaamine juhtimisest/eestvedamisest on rahvuskultuuriti erinev. Seejuures mitte ainult
Keskendub isikute sisemiste vastuolude ja võimuvõitluse kujutamisele. On patriootlik, kui käsitleb Inglismaa ja Prantsusmaa konflikte. Teostele on omased võim ja moraal: kuidas võimul püsitakse, mis meetoditega võim saadakse? Perioodi lõppu kuulub ka „Romeo ja Julia“, nimetatakse helgeks tragöödiaks. 2. kõrgperiood: 17. sajandi esimene kümnend. Kujutab individuaalseid kangelasi, kes tõusevad müüdi tasemele üldistusjõult. Omandavad kangelasliku, erakordse mõõtme. Enamasti on üksikisik vastuolus ühiskonnaga, ühiskondlike väärtuste, tõeks- pidamistega. „Hamlet“, „Othello“, „Kuningas Lear“, „Macbeth“. Tegelased on keeruka olemusega, neid ei anna taandada heaks ja halvaks. 3. periood: natuke leebemad, pehmema lõpuga teatud määral muinasjutulised lood, aitab õnnelikult lõpetada
ehk Vonnegut 3. S.Oksanen ,,Puhastus" Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste Antiikirjanduse mõiste- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandus. Hõlmab ajavahemikku I aastatuhat. 5 saj eKr- 6. saj pKr. Ei ole kõige vanem kirjandus(esimesed teosed sumeritelt) aga see on Euroopa kultuuri kõige rohkem mõjutanud. Antiikkirjandus on inimesekeskne, käsitleb tolleaja inimesele arusaadavaid teemasid. Selge, käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi. Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Vana-Kreeka Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: 1. Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood.
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Põld. Kui rahvas unustab oma sangarid või püüab neid pisendada, selle asemel et neid austada ja tänada, siis mõistab ta ise enda väikerahvaks ja araks ning kaotab võime ennast kõige inimloomusele võõra ja vaenuliku vastu kaitsta (Undset 2005). Peeter Põld soovitab järgmisi abinõusid: pidada kalliks oma emakeelt ja hoida seda puhtana; tutvustada oma lastele rahva ajalugu kui rahvuslikku ajalugu; tähistada rahvuslikke tähtpäevi ja mälestada rahvuslikke kangelasi (suurmehi ja -naisi) avalike pidustustega, eraldades niimoodi pidupäevad argipäevadest; püstitada lasteasutustes asjastatud ajalootunnistusi, nagu mälestussambad, rinnakujud, tahvlid ja pildid rahvussuurmeestest ja suursündmustest, mis paneksid lapsi küsima ja õpetajaid jutustama vastavatest isikutest ja sündmustest; kasutada rahvuslikke sümboleid pidulikel juhtudel linna, kooli ja kodu kaunistuseks;
Öösse tulid mehed välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit. Koduteel läheb neil halvasti, sõda jäi nö viiki. "Odüsseia" /Odüsseia- eksirännak/ - 24 laulu, 12000 värssi, on poole sajandi võrra noorem kui "Ilias". Räägib, kuda Odysseus koju seilab, aeg Trooja sõja järel, 10 a peale seda pole ikka veel kodus. Teekonna teeb raskeks merejumal Poseidon, sest Odysseus sandistas ta poja. Mainitakse "Iliase" tähtsamad kangelasi, meenutatakse Trooja sõda. Keset teost tehasse tagasivaade eelnenule. Ithaka saare valitseja on Odysseuse naine Penelope, poeg Telemachos. Rikas majapidamine. Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi.
märtsil 1899. a. Pappe Klaus, kaupmees, sünd. 16. augustil 1904. a. Pforten Theodor, kohtunik, sünd. 14. mail 1873. a. Rickmers Johann, sõjaväelane, sünd. 7. mail 1881. a. Scheibner-Richter Erwin, insener, sünd. 9. jaanuaril 1884. a. Stronski Lorenz, insener, sünd. 14. märtsil 1899. a. Wolf Wilhelm, kaupmees, sünd. 19. oktoobril 1898. a. 3 Niinimetatud rahvuslik valitsus keeldus langenud kangelasi matmast vennashauda. Ma pühendan selle töö esimese köite nende langenud võitlejate mälestuseks. Nende kannatanute nimed jäävad meie liikumise pooldajatele alati helgeiks majakaiks. Adolf Hitler Landsbergi kindlus. 16. oktoobril 1924. a. ESIMENE OSA KÄTTEMAKS I PEATÜKK ISAKODUS Praegu näib mulle õnnelikuks endeks olevat fakt, et saatus määras mulle sünnikohaks just nimelt
Ja kui jõuti lõplikult otsusele, kes olid lahkunuid viimastena näinud ja nendega viimseid sõnu vahetanud, siis omandasid need õnnelikud mingisuguse pühaliku tähtsuse ja kõik teised vahtisid ning kadestasid neid. Üks vaene poiss, kel polnud mingit muud hiilgust ette tuua, meenutas kaunis ilmse uhkusega: «Aga mina sain kord Tom Sawyeri käest peksa.» Kuid see aupaiste taotlus ebaõnnestus. Seda võis öelda suurem osa poisse, mis tegi selle au liiga odavaks. Salk liikus edasi, kadunud kangelasi ikka veel aukartlikult meelde tuletades. Kui järgmisel hommikul pühapäevakoolis tunnid lõppesid, hakkas tavalise kellahelina asemel kostma hingekella lööke. Oli väga vaikne pühapäev ja leinahelid olid kuidagi kooskõlas looduse mõtliku vaikusega. Linnakese elanikud hakkasid kirikusse kogunema, viivitades hetke esikus, et sosinal mõtteid vahetada kurva sündmuse üle. Kuid kirikus polnud mingit sosistamist; ainult riiete leinav kahin segas vaikust, kui naised oma kohtadele läksid
peaaegu alati püsivaid ning väärtuslikke kingitusi mälestuseks jätsid, otsekui oleksid nad püüdnud tunnete haprust kingituste vastupidavusega alal hoida. Tol ajal jõuti naiste abil edasi ja seda ei häbenetud. Naised, kes olid ainult ilusad, kinkisid oma ilu -- ja kahtlemata sellest ajast ongi pärit vanasõna: maailma kauneim neiu saab anda ainult seda, mis tal on. Kes olid 119 rikkad, andsid lisaks veel osa oma rahast. Sellest galantsest ajajärgust võiks nimetada hea hulk kangelasi, kes ei oleks võitnud ei oma kannuseid alguses ega lahinguid hiljem, kui nende armsam poleks sadulakaare külge kinnitanud enam või vähem kaunistatud kukrut. D'Artagnan ei omanud midagi. Provintslase kõhklemine -- See kerge kirme, ühepäevalill, need virsikuebemed olid hajunud kolme musketäri mitte just ülimoraalsete nõuannete tuulde. Ajastu kummalise tava kohaselt tundis dArtagnan ennast Pariisis otsekui lahinguväljal, peaaegu niisamuti, nagu ta oleks tundnud ennast Flandrias: seal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
