heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.) (RA, MKL, Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) Erasmus Rotterdamist · Kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale · Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis tundma seal
Näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, inimesed vajavad halbu kogemusi, negatiivseid elamusi, et reaalselt head ja positiivset olukorda hinnata/väärtustada oskaks. Niipea kui asutakse lihtsalt vilju nautima, muutuvad asjad näruseks. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"?James oli igatsenud kangelaslikku inimloomust ega märganud enda ümber suuri kangelaslikkuse välju. Ent tema see seisis tema ees töötavate klasside igapäevaelus. Ta tajus, et kangelasi ei tule otsida sõdadest. Kangelasi tasub otsida kõikjalt: raudteesildadelt, hoonetest, jne. Äkitselt tundis James sümpaatiat täiesti tavaliste inimeste elude vastu. Ta pidas vooruseks töökust, sest mitte ükski teine voorus pole niivõrd ehtne. Kangelased ongi meie ümber-täiesti tavalised inimesed. Mida peab James ,,sisemisteks ideaalideks"? James peab sisemisteks ideaalideks teiste inimeste eludes olevaid saladusi, milleni me põhimõtteliselt mitte kunagi tungida ei suuda,
sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria. Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle tähendus. Müüti peab mõistma ilma seda kirja panemata. Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis
See on üleminekuteos Venemaa killustus 12.saj ja algasid tatari-mongoli vallutusretked. Eepose ajaks oli ristiusk vastu võetud ja see mõjutas kirjandust: eemalduti suulistest vormidest, kirjakeel arenes kiirelt, Bütsantsist tulnud kirikukirjandus juurdus ja segunes ilmalikuga. Nt vene kroonikad sisaldavad ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelast religioosne pühaduse aupaiste. Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine. Kangelasi idealiseeritakse. Sündmusi ja tegelasi hüperboliseeritakse. Autor kirjutab eepose vahetult pärast sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid. Autorit ei huvita detailid, tema seisukoht on idealiseeriv. Kangelaslaul leinab taga ühtset Venemaad ja kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema. Kriitiline suhtumine Igorisse kui ühtsuse lõhkujasse, samas ülistab autor Igori rüütellikke omadusi
Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne.
Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula) 38. Poeem - lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus. Poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente, see on proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne.
turismi sihtriik maailmas. Ateena Rahvusvaheline Lennujaam "Eleftherios Venizelos" näitab pidevat kasvu, tõusutendents on nii reisijate kui ka lendude arvus. 2007. aastal läbis lennujaama 16,5 miljonit reisijat. Regulaarlende tegi 70 lennuettevõtet, lennates 116 erinevasse sihtpunkti (50 erinevasse riiki). (8) Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi. Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur, helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna! Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov rannamõnusid nautida, võib leida
kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried". III päev ,,Jumalate hukk". Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest. Saksa rahvuseepos ,,Nibelungide laul" ja ,,Vanem Edda". Kõige tuntum ,,Valküüride lend", kus valküürid ratsutavad lahinguväljade kohal ja koguvad surnud kangelasi. Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus
Küsimused Camus' Sisyphose müüdi kohta: · Kuidas kirjeldab Camus absurditunde avaldusi?- Maailma tihkus ja võõrus on absurd. Kõhedus, mida meis tekitab inimese enda ebainimlikkus on absurd. See võõras, kes meile aegajalt peeglis vastu tuleb, kelle me enda fotode järgi ära tunneme on absurd. Niipea kui absurdi tunnistatakse muutub ta kireks mis on piinavam kui ükski teine kirg. Absurditunde avaldused väljenduvad erinevates, kuid sugulaslikes maailmates ja nimelt aru, elukunsti ja lihtsalt kunstimaailmas . Alguses on absurdi atmosfäär, lõpuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eripärast valgust ja näitab tema eesõigustatud ja halastuseta nägu, mida teisiti pole võimalik ära tunda . · Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Camuse arvates on kõigi suurte tegude ja mõtete algus naeruväärselt tühine. Suurteosed sünnivad sageli tänavanurgal või restoranifuajees, samuti ka absurd. Ja rohkem kui miski muu ammutab ...
kui Sina ta meres mu aistimist halvad. Tasa sulgub mu kõikide elude pärg, kuid Sa, täiuse põhjus ja tagajärg, ikka kesk tühjusevõimetust valvad. Autoportree Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust. Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhustele anduda ses sätendavas ulmabakhanaalis, nii elu täiusesse kanduda kui pintslitõmme värvijulges maalis. Neli etüüdi 1. Aastad on sügavad hauad täis meie ulmade laipu.
sümboolne tähendus) - ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud eesmärk on midagi väärt. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte "eesmärk pühitseb abinõu", mille sõnastamine on omistatud itaalia poliitikule ja kirjanukule Niccolo Machiavellile.) Tulirelvad, mis hakkasid sel ajal levima, võisid rüütlitele tunduda ebamoraalsed, kuid linnakodanikele mitte. Pole juhuslik, et renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. 1.7. Antiigi tundmaõppimine Kuulus poeet Francesco Petrarca kirjutas juba 14. sajandi keskpaiku, et kauakestnud pimedus taandub ja tulevased sugupõlved leiavad uuesti tee antiigi hiilguse juurde. Petratca pidas eeskätt silmas küll kreeka ja ladina keele puhtust ja antiikaja autorite tekstide ehtsust, kuid varsti mõisteti antiikaja taassünni laiemalt. Rinascita (itaalia keeles "taassünd") ja selle
Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest, täpne, usutav, elutruu miljöö, sündmustiku asjalik ja rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste kaudu, ühiskondlike olude kriitiline käsitlemine, oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüs, objektiivsus- autor seisab otsekui kõrval, kangelasteks harilikud inimesed, nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ümbritsevat, kasutatakse tavalist keelt vältides liigset kunstipära. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Otsitakse ja leitakse uusi kujutamisvahendeid, loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest. Realismile kui kir...
Kuid ta on minu enese poolt määratud järglane. Ja seetõttu ei saa ma teda koormata vastutusega Stalingradi ees." (Kurowski, von Manstein 2007: 143) Saksa riigiraadio harjumuspärane programm katkestati kolmeks päevaks ja selle asemel hakati edastama pidulikke muusikapalu nagu Bruckneri 7. Sümfoonia. Goebbelsi soovitas Hitleril kaotus võitjana vastu võtta. Nimelt Hitler võttis 6. armee ja selle 22. diviisi purustamist kui võimalust ülistada üldrahvalikult kangelasi. II ms lk 232. Ometigi ei tunnistatud avalikes teadeannetes sõjameeste langemist. Isegi sõja ajal ei lubatud sõduritel kirju koju saata vaid rakendati lendlehtede süsteemi. Algas suur natsismipropaganda. Goebbelsi eestvõttel keelati ära paljud lõbustusasutused, mood, luksuskaubad jne. Seintele hakkasid kerkima natsistlikud plakatid ja graffitid. Hitler ise muutus kinnisemaks ja Milchiga kohtudes näitas ta hoolimatust langenute suhtes ning lubas lõpetada sõja samal aastal.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäritöö SR139 Gerly Dementjev HITLERI SEKRETÄR Traudi Junge koosöös Melissa Mülleriga Referaat Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 Sisukord 1. LAPSEPÕLV JA NOORUS SAKSAMAAL 2. ADOLF HITLERI JUURES OLDUD AEG (üles tähendatud 1947) 2.1. Hundikoopas 2.2. Esimesed muljed Berghofist 3. MÄRKUSI 4. SÜÜ TUNNETAMISE KRONOLOOGIA (üles tähendatud aastal 2011) Sissejuhatus 22-aastane büroosekretär Traudl Junge unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes hvatlev võimalus Adolf Hitleri sekretärina tööle asuda Saksa Riigikantseleis. 1942.aastast füüreri surmani oli T.Junge tema kõrval,stenografeerides tema kõnesid ja kirju. Tänapäeval teatakse A.Hitlerit kui suurusehullustust põdenud diktaatorit, füürerit, kes kutsus esile 20.sajandi suurima ini...
Kõige tuntumad Kreeka vaasid olid Amfora ja krateer. Vaasimaale on leitud sadu ja seal tuuakse välja mitu erinevat stiili: · Arhailisel ajastul on kasutatud geomeetrilist stiili, kus kasutatakse geomeetrilisi ornamente. Kasutati meander'it, mis on tulnud samanimelise jõe kujust. · Mustafiguuriline 600 eKr. - Kujud maalitakse musta lakiga. Kujutatakse jumalaid ja kangelasi, suursugusemad kujutised. · Punasefiguuriline 530 eKr. - Kujuneb kõige populaarsemaks. Taust maalitakse musta lakiga ja kujutised tekivad originaalsest punasest savist, millest vaas tehtud. Ilmuvad ka olmetegevused ning ka pornograafilised kujutised. Enamasti oli tegemist heteroseksuaalsete paaridega. Selliseid vaase osteti üldiselt lõbumajadesse. Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on leitud Toscanast, Francois vaas.
see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi
Näitlejad olid endile ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning Ateenas ka fallosed. Saatürite käitumist ja tegusid juhtisid söögiisu, janu ja himurus. Saatüridraama pärines Peloponnesoselt. Kui tekkis oht, et tragöödia ja komöödia õitseng tõrjub saatüridraama unustusse, seostas Pratinas, tragöödiakirjanik Peloponnesoselt, saatüridraamade tegevustiku kontrastipõhimõttel oma tragöödiate ainega. Ta laskis saatüridraamas traagilisi kangelasi, eriti Heraklest, paista koomilisena. Ta uuendas saatüridraama ja tõi selle ~ 515 Ateenasse. Tema 50 kaotsiläinud draamateosest (neist 32 saatüridraamat) on säilinud üks katkend. Tema mõjul hakati saatüridraamat hilisemail aegadel tragöödiavõistlustel esitama tragöödiatriloogia järel neljanda draamana. Ainus täielikult säilinud saatüridraama on Euripidese "Kükloop", pikki lõike on säilinud Aischylose "Kalameestest" ja Sophoklese "Otsijatest"
näiteks kirjandusteostena esteetiliselt nautida. Müüdil, erinevalt kirjandusteosest või filosoofilisest õpetusest, ei olnud nimelist autorit. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks oli müüt niiöelda “alati olnud” kogu profaanse aja jooksul ja nimelt ikka põlvest põlve edasi jutustatavana. Seda ütlebki sõna igikestev. Religioonist eristab müüt see, et temas ei ole teravat vastandlikkust loomuliku ja üleloomuliku vahel. Kreeka jumalaid ja kangelasi kujutati antropomorfsete olenditena, keda oli sakraalsel ajal olnud võimalik oma ihusilmaga loomulikul viisil näha, kuigi sellist võimalust tuli tavalistel inimestel harva ette. Profaansel ajal ilmus jumalik inimesele enamasti pigemini mõnel “maskeeritud” kujul, kuid ikkagi loomuliku nähtusena. Religioosse maailmamõistmise üheks tunnuseks on üleloomuliku eristamine teispoolsusena loomuliku maailma suhtes.
,,Eesti Talent oli eetris 2010 aastal, TV3-s, oktoobrist kuni detsembrini. Saade põhines Suurbritannia ,,Brittain's Got Talent" formaadil. Saatest võisid osa võtta kõik lapsed, teismelised, täiskasvanud ja vanurid kes võistlesid publiku poolehoiu nimel lauldes, tantsides, nalju rääkides, teatritükke järgi tehes jne. 2008. aastast oli Mihkel TV3-s neljapäevaõhtuse jutusaate ,,Värske Ekspress" saatejuht. Saates intervujeeris Mihkel äsja ilmunud Eesti Ekspressi lugude kangelasi ja kuumemate teemadega seotud külalisi, persoone, prominente, meelelahutajaid ja tavalisi kodanike. ,,Me armastame Eestit" võistkondade Saade kestis kaks hooaega. kaptenid ja saatejuht. Foto: pressimaterjal 10 (http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/ekspressi-telesaadet-) Alates 2010 aasta septembrist sai Mihklist ,,Kolmeraudse" saatejuht.
tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku ning osutab mõnda inimloomuses ja maailmaelus kätkevale kohutavate deformatsioonide võimalusele. Mõisted Sonett- koosneb 14-st värsireast, (4+4+3+3) soneti värsi pikkus on 11 silpi, soneti riim peab olema puhas ja kõlav, tähtis on püant Ballaad- on vormilt luuletus, sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse dialooge. Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus.Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Haiku- Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5). Epiteet- lisandsõna, mis tõstab esile mõnd nähtuse olulist joont, enamasti omadussõna Metafoor- kõnekujund ühe asja või nähtuse teisele ülekandmine sarnasuse alusel (nt. sõnu kaaluma).
◦ Ajalooteadus peab huvituma pigem kollektiivsest, mitte individuaalsest. ◦ “Ajalugu on esmajoones sotsiopsühholoogiline teadus. Konflikt uute ja vanade ajaloouurimise suundade vahel on seotud sotsiaal-psüühiliste ja individuaalpsüühiliste tegurite erineva hindamisega, ehk üldisemalt rääkides sellega, kas ajaloo liikumapaneva jõuna nähakse üldisi tingimusi või üksikuid kangelasi.” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: ▪ Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) ▪ Tüpism (Typismus, 350–1050) ▪ Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) ▪ Individualism (Individualismus, 1450–1700)
varjuda. Siis läks O tagasi ning proovis samuti vibu, kuigi kosilased teda takistada püüdsid. O lasi loomulikult kõik kirved läbi ning avalikustas enda olemuse. T ja O tapsid kõik kosilased kuna meeste relvad olid kadunud. Vana amm kutsus Penelope ning Odysseus oli lõpuks õnnelikult kodus. 20.pilet AENEASE SEIKLUSED Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas. Koos A'ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A'le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe
kambritesse varjuda. Siis läks O tagasi ning proovis samuti vibu, kuigi kosilased teda takistada püüdsid. O lasi loomulikult kõik kirved läbi ning avalikustas enda olemuse. T ja O tapsid kõik kosilased kuna meeste relvad olid kadunud. Vana amm kutsus Penelope ning Odysseus oli lõpuks õnnelikult kodus. 20.pilet AENEASE SEIKLUSED Troojast Itaaliasse:Venuse (Aphrodite) poeg Aeneas oli Trooja sõja üks kangelasi. Kui kreeklased Trooja vallutasid põgenes ta koos isa ja pojaga. Aeneast peetakse Rooma linna tõeliseks rajajaks, ses Romulus ja Remus sündisid A poja rajatud linnas Alba Longas. Koos A’ga läksid paljud pääsenud troojalased, et leida uus elupaik. Ühes unenäos teatati A’le, et Hespeerias (Itaalia) asub nende tulevane kodupaik. Nii asusidki nad teele Kreeta saarelt, kuigi tee oli väga pikk. Troojalasedki jõudsid harpüiade juurde, ja põgenesid sealt kohe
selle kohta puuduvad. Vana-skandinaavia sõna ruun tähendab tõlkes mõistatus, saladus, sosin. Sageli seostatigi ruune maagiaga. Spruhhid - manamised, lausumised. Germaani spruhhid olid kaheosalised. Sisaldasid nõidumist, needmist, õpetamist. Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Kabu tänapäeva kasutusse tulnud sõnana kabuhirm. Kabuhirm tähendab kartust selle
Pärineb 15. Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele). Kenotaafid- hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust. Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt
Zeus saatis talle meenutaja, et Itaaliasse peaks siiski sõudma, Aneas ehmus ja kadus välkkiirelt Itaaliasse, tagasi vaadates nägid nad Kartaago kohal matuseleeki (see bitch, kellessse Aneas armus suri ära ja ta pandi põlema). ALLILMAS: Kohale jõudes otsis Aneas ülesse sibülli, kes saatis ta allilma. Sibüll läks kaasa (kuna ta soov täideti, leida kuldne oks). Tee oli täis õudusi. Aneas kohtus oma isaga, isa tutvustas talle kangelasi, andis nõuandeid ja nad tõmbasid allilmast nahhui. SÕDA ITAALIAS: Hera ei jätnud troojalasi rahule. Tegi kohalikest troojalaste vaenlased. Abielu plaanide juured keeras Hera kõik vussi ja tekitas sellega sõja. Hera näiteks avas Januse templi uksed, mis tähendas sõda). Aneas nägi ettekuulutavad und, et ta peab minema Euanderi poole
1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia!
(esimene riik oli siis Saksa-Rooma riik ja teine Saksa keisririik 19. saj lõpust kuni 1918. Aastani, neist esimese üks eesmärke oligi Rooma impeeriumi taastamine). 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Teatud (korduvad) sõnastus- ja keelelised võtted. Näiteks püsiepiteedid "kõrgekõuene Zeus", "vaevades vapper Odysseus", "roos(i)sõrmine Koit" (neid kangelasi kirjeldati tihti samal viisil), samuti kindlad väljendid mingite tegevuste väljendamiseks nagu söömine, turvise selga panemine ja seljast ära võtmine, uinumine, ärkamine jne (for example, a meal usually ends "when they had put aside desire for food and drink"). Nende eesmärk oli alguses eelkõige see, et jutustajal-poeedil oleks teksti lihtsam mäletada (võiks nimetada mnemooniliseks
luule kergestieristuv; printsiipi sisse kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal) (5) soosib metafoorsust (6) soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid (1) ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on
Ta jõudis tõdemusele, et inimeste väärtusmaailm ning teadmiste süsteem on veerandsajandiga tohutult muutunud. Modernismiajastul valitsesid suured sotsiaalsed teooriad, nagu marksism, liberalism, heaoluriigi kontseptsioon. Niisuguseid teooriaid, mis seletavad olulisi ajaloosuundumusi (nt kapitalismi kujunemist, demokraatia sündi) ja nende tagajärgi, nimetas Lyotard suurteks narratiivideks. Suured narratiivid väärtustavad nähtusi ja fakte, loovad kangelasi ja antikangelasi. Nende abil kujundati inimeste identiteeti, need andsid omamoodi käitumisjuhiseid, kuidas olla ja elada. Postmodernismi ajastul on kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et üldkehtivaid väärtused löövad kõikuma. Näiteks pole radikaalsete mõtlejate meelest võimalik juurutada ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtteid kõikides maades, sest muhameedlaste arusaam inimõigustest on hoopis teistsugune kui kristlastel. Lyotardi meelest ei suuda ükski
11. revolutsioonide nähtamatus Õpikute ja teaduskirjanduse ilmumine- registreerivad möödunud revolutsioonide püsivat tulemust, esimese paradigma muutumatu kaasnähe, misthaes teadusvaldkonnas. Kui töötav teadlane või asjatundmatu õpikulugeja pole oma eluajal isiklikult kogenud revulutsiooni, ulatub tema ajalooteadlikust üksnes kõige hiljutisemate revoultusioonide tulemuseni vastaval alal. Kiusatus kirjutada ajalugu tagurpidi. Alahindav suhtumine ajaloosse. Ka teadus vajab ajal kangelasi, õnneks on kangelaste asemel teadlased võimelised unustama või revideerima nende töid. Domineerib mulje, et teadus on saavutanud oma praeguse taseme tänu reale üksikavastustele ja üksikleiutistele, mis kõik moodustavad erialaste teadmiste tänapäevase kogumi. Õpikud presenteerivad tükiviisi tõikasid – konst kiirendus, mille kehale annab konst jõud, pelk fakt või pigem vastus Newtoni teoorias tekkinud küsimusele.
kodeeritud see, et luule keerleb ümber mingisuguse kesktelje ümber, on kohapeal soosib metafoorsust soosib pidevust (mittediskreetsus); ilmneb sarnasussuhetses Tuntumad zanrid: Ood pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, sündmusele, nähtusele, ideele vms, on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. Hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega, hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nimetama pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika
ebasiiras, isegi enese ees, ja kas ta end lõpuni mõistabki? Teda iseloomustavad kõik hinnangud kokku. Lermontovi romaan on polüfooniline- autor ega ükski tegelastest ei ütle teose peamist mõtet otse välja, vaid see kujuneb paljude häälte kooskõlas. Säärane ülesehitus on omane realistlikule romaanile. Realismi jooneks on veel see, et romaanis ei ole ,,positiivseid" ja ,,negatiivseid" kangelasi. Lermontov loob elavate inimeste psühholoogilised tõepärased portreed, kellest igaühes on köitvaid ja liigutavaid jooni. Ent mis peamine- tegelased on keerulised, nagu on keeruline elugi. Aga kesksel kohal on ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoluline kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Pilet nr 5. Nikolai Gogoli (1809-1852) elu ja looming. Nikolai Gogol sündis Poltava kubermangus Bolsije Sorotsintsõs ukraina mõisniku Vassili Gogol- Janovski peres
"principinm individuationis" püüe olla indiviid. Individuaalsusprintsiip. Dionüüsiline ideaal on massi kadumine. Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid. Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast. Jumalat ei ole enam inimeste maailmas. Jumal on inimese poolt tapetud
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhitektidest tuntuim on Donato Bramante (Tempieto Roomas). Andrea Palladio (Veneetsias, antiikarhit.matkimine, üle mitmekorruse ulatuvad sambad) Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Suurim skulptor oli muidugi Michelangelo, kelle stiil erines teistest, sellel oli dramaatiline ja vägivaldne joon, kuna tajus oma ajastu vastuolusid ja raskusi. Reljeefidel olid pildid väga tõepärased. Reljeefi tehti ustele, maja fassadile jne. Reljeef valati pronksist kipsvormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid
Ta on esimene, kes hakkas looma koomilisi näidendeid tervikliku ja lõpuleviidud tegevustikuga. Komöödi süzeed kahte liiki. Olustikulised ja mütoloogilised. Koor puudub. Olustikulises on tähtsad tegelastüübid, et oleks naljakam. Klassikalised tüübid: parasiit, rikas isa, õnnetult armunud noor tütarlaps, sangarlik noormees. (nt Tartuffe parasiit). Mütoloogilised komöödiad: autor on nii julge, et pilkab jumalaid, kangelasi. Müütide paroodiad. Vana- atika komöödia võtab sitsiilia komöödialt parodeeriva elemendi. Sitsiilia komöödia ei tegele reaalsete inimestega, v-atika komöödia tegeleb, fookuses nüüdisaja ühiskond. "Ahharnlased", "Linnud". Aristophanes 5. saj keskpaik 4. saj algus eKr, säilinud 11 näidendit. Komöödiakirjanikuna oli poliitiline visioon. Teemaks talupojad, kes on pidanud 5
12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine
Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid. Pompeji kuulsaim teos on põrandamosaiik Fauni villas, mis kujutab Aleksander Suure lahingut Pärsia kuninga vastu (Issose lahing). Eelkõige leidus villades maastikumaale. Neid paigutati isegi akende asemele, et luua illusiooni. Siiski oli nende perspektiiv ebaõnnestunud. Teine tuntum liik oli mütoloogiline teos- kujutati jumalaid, kangelasi. Jumalate heaks koondati sekte, kus korraldati salajasi müsteeriumeid. Tuntuimad on võib-olla jumalannade Demeteri ja Persephone müsteeriumid, mis olid rahumeelsed. Kõlvatuteks võis pidada veini- ja lõbujumal Dionysuse müsteeriumeid, kuss võis esineda enesepiinamist, alkoholi, seksuaalorgiaid ning parafiiliat (suguühe kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid.
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
Tegelikult on jumal need inimesed ise. Valgustajastu idee, et on tulnud mõistuse jõud. Keegi ei ütle enam, mis halb või hea, aga inimesed teevad ise mõistusega vahet. Käib välja antiigist lähtudes, et tõde on kokkuleppeline. Wille zue macht. Võimu tahe. Sellele peaks toetuma tegelik moraal inimeste maailmas. Arendas seda ideed oma teoses sealpool head ja kurja. Võimu tahe oli antiikajastul inimeste juhtivate tungide seas keskne. See oli halastamatu. Imetleti kangelasi halastamatuse ja verejanu poolest. Kangelase jõule alluti, temaga ei saadud kokkuleppele, oli kõikvõimas. Nietzche lähtus ka darwini ideedest. Kõik elav tahab väljendada oma võimu ehk ennast kehtestada. See võimu tahe ei ole tegelikult muu kui elutahe ise. See ei ole julm. See mida nimetab judeokristlikuks on inimese võimutahte eitamine, animaalse jõu eitamine ja mahasurumine. Kui inimene tuleb maailma, sisi ta kehtestab end läbi agressiivsuse
Tuleb välja, et naine oli süütu ja Arbenin läks pärast seda hulluks. Pealkiri tuleb ka sellest, et Lerantov käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust teoses. Tsensuur keelas teose ära ja seda ei avaldanudki tema eluajal. Aastatel 1837-1841 saavutas Lermontov luule küpsuse, aga seevastu kirjutas vähem. 1838 kirjutas Lermontov teose ,,Meie aja kangelane", kus ta püüab olla maksimaalselt objektiivne ega panna sisse positiivseid või negatiivseid kangelasi. 5. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus.
Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist. Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor, üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: ,,Karjapoiss", ,,Ganymedes kotkaga" huvitav skulptuur, sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. ,,Tulge minu juurde"- lahtiste kätega Jeesus, Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi: ,,Jason" Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. ,,Voltaire'i büst", portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks ,,George Washington", ,,Thomas Jefferson". Üritas portreteeritavaid edasi anda roomlaste riietuses. Voltaire'ist tegi väga palju portreid, tuntuim ,,Voltaire tugitoolis" . Tegi oma töödest autorikoopiaid. Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest,
1. loeng. Maailmakirjandus IV eesti kirjandusele on omane olla tõlkekirjandus, kuigi mitte täiesti. 19. sajandi kirjandus. Jüri Talveti maailmakirjandus 1 ja 2 19. sajandil on maailmakirjandus kasvanud tohutult. Tüvitekst mingil kindlal perioodil ülimalt oluline tekst. 19. sajandil on selge mis on tüvitekstid. Ingl k seminal. Tüviteksti mõistet on hakatud kasutama tekstide kohta mis ei ole tegelikult tekstid. Nt laulupidu kui eesti tüvitekst. Kus meil tüvitekst on? Siin tekib jälle küsimus et omas ajas ei ole see tekst tüvitekst, kuid kirjanduse muutudes ajas on läinud vajalikuks kaanonit täiendada. St 20. sajand on täiendav sajand, t'äielikult kirjandusteaduslik sajand. Alates 60ndatest 70ndatest on ta kirjandusteoreetiline sajand. Kirjandusteooria ei ole ainult 20. sajandi termin, kirjandus on ennast püüdnud juba päris kaua teoreetiliselt määratleda. Esimesed katsed leidsid aset juba antiikajal: ars poetica ov...
Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste saarel, söövad lehmad ära, Helios kaebab Zeusile à Poseidonile à torm, kõik hukkuvad peale O, kes satub Kalypso kätte, kes ta lõpuks koju aitab. O muudetakse vanaks meheks, poeg teab, et isa elus. O täitis kerjusena Penelope soovid (lasta noolega läbi kõik kirved). Lõpp ikka õnnelik. · Puskini elu ja looming, ,,Jevgeni Onegin" Aleksandr Sergejevits Puskin (1799-1837) oli oma eluajal tihti pagenduses, kuna avaldas
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
huumor heatahtlik nali. Humoristlikes teostes muiatakse või naerdakse tegelaste käitumise, üksikute iseloomujoonte vms üle, seejuures suhtub autor tegelastesse poolehoiuga. Näiteks on huumorit kasutatanud August Kitzberg (18551927) teoses "Veli Henn" ja Oskar Luts (18871953) "Kevades". Humoristlikud tegelaskujud on Jaroslav Haseki (18831923) Svejk ja Oskar Lutsu Toots. hümn antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistas kangelasi või jumalaid. Hiljem hakati hümnideks nimetama kiituslaule, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. sajandil hakati hümnideks nimetama pidulikke laule, mis väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust. Näiteks: Eesti Vabariigi hümn on Johann Voldemar Jannseni (18191890) "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". I idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse.
· Savinõude kaunistamisel kasutati peamiselt musta lakki · Kõige varasem kreeka vaasistiil kannab geograafilise stiili nime · Nõud on kaunistatud peamiselt geomeetriliste kujunditega · Armastati meandrit · Geograafiline stiil oli kasutusel Homerose ajal · u. 600.a eKr tekib uus mustafiguuriline vaasimaali stiil · Nüüd tulevad vaasimaali ka inimesekujutised · Sageli kujutatakse eeposte kangelasi, jahi- ja võitlusteemad · Kujundid kantakse vaasile musta lakiga · Kunstnikud hakkavad vaase allkirjastama · Kõige tuntum mustafiguuriline vaas on nn Francois` vaas (krateer) · Kasutati ka vöönditena kujutamist nagu Egiptuseski · Arhailise ajastu lõpul (u. 530.a eKr) tekib viimane, kõige populaarsem vaasimaali stiil punasefiguuriline vaasimaal · Kasutatakse musta lakki, kuid sellega kaetakse taust, kujund tekib loomulikule savipinnale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
