ennast ikkagi lõhki. Suutmata vastu seista jätkuvalt peibutavatele «väärtustele». Ning sellepärast tuleb ka siis, kui kõik põleb ja majandusmured on horisonti varjutamas, vaadata kaugemale ja otsida teid kriisi põhjuste kõrvaldamiseks. Muidugi ei ole meil siin, väikeses Eestis, võimalik tekitada uusi ülemaailmseid väärtustrende. Kuid midagi saame me ikkagi teha. Riigikogu eeskuju andes. Valitsus eesmärke seades. Meedia kangelasi luues. Et siis, kui olud paranevad, ei sünniks järjekordset kullast võtmehoidja tellijat. Ja kui mõni üksik ka leiduks, naeraks kallim ja sõbrad ta ühiselt välja. Ajahetkel, kui kümned tuhanded inimesed mõtlevad peamiselt toimetulekule ja on silmitsi valdavalt materiaalsete probleemide lahendamisega, paistab esmapilgul isegi kohatuna juhtida tähelepanu väärtusi «tootvale» kultuuri valdkonnale. Kuid tegelikult peaks seda tingimata tegema
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
Prantsuse klassitsismi alusepanijad olid Pierre Corneille (16061684) ja Jean Racine (16391699). Kuigi Corneille' suure menu saavutanud näidend ,,Cid" ei vastanud kõigile klassitsismi reeglitele, peetakse seda esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Racine'i kuulsaim tragöödia ,,Phaidra", mille ainestik on võetud vanakreeka draamakirjaniku Euripidese ,,Hippolytosest", kirjeldab inimese võitlust hukatusliku kirega. Kui Corneille kujutas kangelasi, siis Racine keskendus oma tegelaste üldinimlikele joontele. Jean-Bapiste Poquelin:(moliere):Klassitsistliku draama suurim esindaja.Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka jõudnuna asus Molière õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse.
Kirjandus Barokk ja Klassitsism. Renesanssikirjandusest arenes 17. sajandil välja kaks mitmeti vastandlikku kunstisuunda. Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levides üle kogu Euroopa, kustudes 18. sajandi keskel. Barokk ei ole uus kunstivool, vaid renessanssi täiustus. 17. sajandil valdav Hispaanias, Itaalias, Saksavürstiriikides. Baroki kirjandus on nii sisult kui vormilt rajatud teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609
Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. 3 Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja solvamise eest kätte maksta. Koos temaga otsustasid troojalaste vastu sõtta minna kõik Kreeka kuningad ja kogu sõjaväe juhatajaks sai Menelaose vend Agamemnon, Mükeene kuningas. Kümme aastat kestis Trooja piiramine, sellest sõjast võttis osa palju nii Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsamad kangelased olid kreeklaste poolelt Peleuse poeg Achilleus ja troojalastel kuningas Priamose poeg Hektor. "Odüsseia" Räägib Odysseuse eksirännakutest pärast Trooja sõda teel koju. Tegevus toimub 10 aastat pärast Trooja sõja lõppu. Poeet ei jutusta meile oma kangelase seiklusi lihtsas kronoloogilises järjekorras, alates Trooja langemisest, vaid alustab oma esituse sealt ajast, kus Odysseus viibib pärast kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega
Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis lõpetati 2005. aastal.[1] Ta on üks kohtunikest saates "Eesti talent". Ta on telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust ja on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat" (ETV). Ta oli TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht alates 2008. aasta septembrist kaks hooaega. Saates intervjueeris ta värske Eesti Ekspressi juhtlugude kangelasi ja kuumade teemadega seotud külalisi. 2010. aasta septembrist alates on ta samal kanalil saate "Kolmeraudne" saatejuht. Kirjandus 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku", milles kujutab naturalistlikult rokkansamblites mängimise aega 1980. aastatel. Teost on saatnud ülisuur müügiedu: paari kuuga on seda ostetud üle 30 000 eksemplari[viide?]. 2010 ilmus põnevusromaan "Sinine on sinu taevas"
minevikujälgi. Krimmi eestlased on hakanud ärkama ning kuigi vanemais peituva igatsuse teevad tõeks Eestisse õppima tulevad lapsed, peegeldub selles tõigas nagu kirjanduseski tõde unelmate ja tegelikkuse ühissulamist. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud,
uudise tõi. Karistuseks muutis ta ronga valge sulestiku mustaks. [7] Muuseas, poiss, kellele hiljem pandi nimeks Asklepios (mis tähendab "tükkideks lõikajat") päästeti keisrilõikega. Arvatavasti oli see üks esimesi keisrilõige maa peal. [2], [9] 1.4 Asklepiosi õpetus Cheiron on kreeka mütoloogias ebatavaliselt arukas ja õiglane kentaur. Erinevalt teistest kentauridest ei teinud ta midagi kahjuliku inimestele. Cheiron elas Pelioni mäe koopas ja õpetas palju kreeka kangelasi ravikunsti, jahipidamist, ratsutamist, relvade valmistamist ja muusikat. Õpilaste hulgas oli ka Asklepios. [8] Poiss osutus heaks õpilaseks. Tema õppis edukalt kätte, kuidas valmistada ravimeid ja aroomjooke, ravida kõiki tõbesid, võtta valud põdejatelt. Lõpuks, jõudis Asklepios oma õpetajast kaugemale. [2] 1.5 Okyrhoeli enestes Kentauri tütrel Okyrhoel olid ennustajavõimed. Kui ta nägi Asklepiosi esimest korda, ta ütles: "Selles lapsest saab inimkonna suurim ravitseja
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke
et see kunagi mädanema ei läheks, ja lausus selle kohal loitsu, et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada ,,mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud". Herfödr Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig mingi müstiline tegelane Haar =Odin Heidr nägijanaine ja nõid, hiidnaine Oodr ?
printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes
23. Kuidas jaguneb vanakreeka lrika ? a) monoodiline ehk soololaulud ja b) koorilrika 24. Monoodiline lrika vastab kige rohkem praegusele lrika mistele, selle keskuseks oli Lesbose saar, kus elas naisluuletaja Sappho, kes juhtis kunstihuviliste neidude spruskonda. 25. Millest rgib anakreontiline luule ja millest see sna on tekkinud? Tekkinud Anakreonist (luuletaja). Teema: naised, vein ja naljatletud tunded. 26. Selgita misted : hmn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis listab kangelasi vi jumalaid. ditramb - listuslaul veinijumal Dionysose auks ood - pidulik luuletus, listus- vi mlestuslaul, mis on phendatud isikule, sndmusele, nhtusele, ideele vms epigramm - algselt vrsivormis pealkirja hauakivil vi mlestussambal, hiljem hakati epigrammiks pidama iga eleegilise distihhoni vormis koostatud lhikest lrilist luuletust. epitaaf - lahkunu mlestuseks kirjutatud lhike tekst, tavaliselt hauasambal. 27.Sna "draama" thedab kreeka keeles tegevus 28. Antiikdraama tekkelugu
et taastada Miimiri kõnevõime. Hiljem pandi Miimiri pea valvama Yggdrasilli juure all asuvat võlukaevu (Miimiri kaev) ja Odin loovutas ühe oma silma, et tarkusekaevust juua ning omandada „mitmed tõed, mida keegi veel ei teadnud“. Herfödr – Odin? Valküürid - olid germaani mütoloogias Odini lahingukaaslased või kilbikandjad. Valküürid ratsutasid lahinguväljade kohal ja kogusid surnud kangelasi einherjisid. Parimad kangelastest, kes langesid, said Odini sõdalasteks maailmalõpu lahingus (Ragnarok). Valküürid lõbustasid ja teenisid neid sõdalasi, kes läksid Valhallasse. Valküürid olid algselt tõenäoliselt amatsoonide sarnased jumalannad, kes nautisid lahinguid ja sõjahaavu. Nimeliselt Skuld, Skögul, Hildr, Gunnr, Göndul, Geirskögul. Herjan =Odin Gullveig – mingi müstiline tegelane Haar =Odin
printsi Parise juurde, mis viis Parise otsuseni ja sealt juba Trooja sõjani. õun, mille riiujumalanna Eris viskas Olümposel piduliste hulka ja sellele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Kõik jumalannad tahtsid seda, sõelale jäid lõpuks Hera, Athena ja Aphrodite. ^^põhjustas lõpuks Trooja sõja. Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. · Ahhileuse kand* - Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht · Ariadne lõng* - Ateena kangelane Theseus otsustas olla üks 14st ohvrist, kes
Kõige paremini säilinud on keiser Hadrianuse (117-138) rajatud Hadrianuse vall Põhja-Inglismaal. · Rooma riik tagas kogu oma alal rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu (pax Romana) · 2. Ja 3. Sajandi lõpul hakkas olukord riigis halvenema- riiki ründasid välisvaenlased ja aeg-ajalt toimusid kodusõjad Muistne Itaalia Rooma linn tekkis 753 a eKr Rooma linna tekkimise legend On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke.
Kui hakata mõtlema sellest et näiteks meedias kajastatakse kurja hoopis rohkem kui head. Isegi kirjutada oli heategudest raskem. Filmid, telesarjad ja isegi multifilmid väikestele lastele on täis vägivalda ja isegi ropendamist. Ei tea miks see nii on aga kurjus ja halvad asjad müüvad hoopis rohkem ja lähevad rahvale paremini peale. Aga õnneks pole kõik nii must ja tume, korraldatakse ju palju üritusi kus tunnustatakse heategijaid ja kangelasi. Sammut suudab ka meedia kajastada suuremaid hea- ja kangelastegusid. Aga vähemalt midagigi. Aga eks ta olegi nii, et elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest, sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Kuid ükskõik mida teeme meie ja mida teevad teised, päris üdini head ega
minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke
Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a e Kr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid
kangelaste tegevused kõige rohkem meeldivad ja meie saime palju vastusi. Selgus, et veerand vastanuist teab ja kasutab kõige enam multifilmist „Oota Sa!“ pärinevat: „Nohh jänes, oota sa!!“ Populaarne oli ka Kass Leopoldimanitsus teda kiusanud hiirtele: „Lapsed, oleme sõbralikud!“ 11 Diagramm 7: Multifilmi kangelased Ülaltoodud diagrammil on näha, milliseid kangelasi vastajad nimetasid. Veerand vastanuist meenutas Hunti multifilmist „Nohh jänes, oota“. Vastajad kirjutasid, et Hunt on mässaja, loobib asju muuseumites ning suitsetab, ehk on julge kuju, kes teeb keelatud asju ning on seepärast meeldejääv. Võrdselt, 19% vastanute häältest said 2 kangelast. Esimene nendest on Kass Leopold. Vastajad kirjutasid, et see kangelane on hea ning ta pakub hiirtele võimalust elada sõbralikkuses
ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad
Paikuse Põhikool KREEKA Referaat Kerttu Laidvee 8.b klass Pärnu 2006 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Asukoht ja kliima........................................................................................................................4 Kreeka suhted Eestiga.................................................................................................................5 Kahepoolsed suhted................................................................................................................ 5 Majandussuhted...................................................................................................................... 5 Kreeka...
näivad moodustavat kujundeid. Kui sa jälgid mingit taevaosa mitmel ööl järjest umbes ühel ja samal ajal, näed seal ikka samu tähtedest kujundeid. Tähtkujud on meile tähistaeva teenäitajateks.( Robin Kerrod "Tähetark") Juba rohkem kui 2000 aastat tagasi jälgisid astronoomid neidsamu tähtkujusid, mida meie praegu. Nad nägid nendes taevastes kujundites neile muistenditest ja müütidest tuttavaid jumalaid, kangelasi, loomi ja koletisi. Tähtkujud kannavad ladinakeelseid nimetusi. 48 nimetust on pärit antiikajast ja ülejäänud 40 on hiljem välja mõeldud. ( Robin Kerrod "Tähetark") Mõned tähtkujud: SUUR VANKER- moodustavad nelinurkselt asetatud neli tähte vankri rattad. Suur Vanker on meie laiustes näha aastaringselt kogu öö, sest ta asub taevapoolusele- Põhjanaelale küllalt ligidal.
Pergamonis.Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Kreeka vaasimaal- Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol-neil olev ornamentika on geomeetriline.Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika.Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Rooma kultuur ja kunst-Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus.Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid
enda asemel kauneima naise surelike seas. See oli Helena, Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa. Paris ei mõelnud kaua: ta otsustas Helena kasuks ja mõistis kuldse õuna Aphroditele. Nüüd oli tal jumalannade seas üks sõber ja kaks vaenlast. Aphrodite hoolitses selle eest, et Paris Helena soosingu võitis ning naise Spartast röövida sai. Hera ja Athena aga hoolitsesid selle eest, et tema armuõnn oleks üürike. Nad toetasid Menelaost ja kreeka kangelasi, kelle ta oma kättemaksusõjakäigule värbas, kui nad Trooja all Helena väljaandmise eest võitlesid. Hera, kes soovis mõjutada Kreeklaste ja Troojalaste vahelise sõja käiku, mõistis, et ta peab kuidagi Zeusi tähelepanu kõrvale juhtima. Ta koostas plaani, mille kohaselt ta pidi oma abikaasa võrgutama. Pärast seda oleks Zeus pidanud magama jääma, misläbi teised jumalad saaksid sõtta sekkuda. Selleks, et oma eesmärki saavutada palus ta Aprhoditelt tema võimeid
sellise elumõistmise sügavuseni, nagu tragöödiad seda tegid. Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa taltsutus". Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu.
Osa komöödiaid on kirjutatud ka renessansiaegses Itaalias tekkinud zanris, nn. maskimängu zanris. Tegevustik on põimunud muusika ja tantsuga. Sellest hakkasid hiljem arenema uued lavazanrid operett ja ooper. Üks kõige populaarsemaid komöödiaid Shakespeare`i loomingus on ,,Tõrksa taltsutus". 6 Kõige poeetilisem komöödia tema loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked. ,,Windsori lõbusate naiste" olustik ja tüübid lähtuvad nn. ,,vana lõbusa Inglismaa" elust. Komöödia koosneb peategelase kelmuste päevavalgele toomisest. Komöödia ,,Veneetsia kaupmees" on tõsisema tundepõhjaga. Aegmuatu on see eelkõige Shylocki monumentaalse tegelaskuju tõttu.
eeskuju antiikkunstist (Vana Kreeka jaVana Rooma) - seda peeti ideaaliks. Avaldus Euroopa made arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsistlikus kunstis tähtsamal kohal oli sümmeetria. Maalikunstile antiigist eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri. Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja. Värve ei rõhutatud. Kujutati kangelasi antiikajast ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega. Teosed õpetlikud või eeskuju andavad. Jaques Louis David (1748-1825) 1 Meesakt 2 Horaatialaste vanne 3 Madame ja Monsieur Lavoisier’id 4 Paris ja Helena Lehekülg 13 - 29 5 Tapetud Marat 6 Sabriinitarid 7 Madame Récamer Lehekülg 14 - 29 8 Napoleon Alpe ületamas Lehekülg 15 - 29
veebruaril. . NSVL armee kätte langes veel 90 000 saksa sõdurit. Neist Saksamaale elusana jõudis vaid 5000. Saksa riigiraadio harjumuspärane programm katkestati kolmeks päevaks ja selle asemel hakati edastama pidulikke muusikapalu nagu Bruckneri 7. Sümfoonia. Goebbelsi soovitas Hitleril kaotus võitjana vastu võtta. Nimelt Hitler võttis 6. armee ja selle 22. diviisi purustamist kui võimalust ülistada üldrahvalikult kangelasi. Ometigi ei tunnistatud avalikes teadeannetes sõjameeste langemist. Isegi sõja ajal ei lubatud sõduritel kirju koju saata vaid rakendati lendlehtede süsteemi. Algas suur natsismipropaganda. Goebbelsi eestvõttel keelati ära paljud lõbustusasutused, mood, luksuskaubad jne. Seintele hakkasid kerkima natsistlikud plakatid ja graffitid. Hitler ise muutus kinnisemaks ja Milchiga kohtudes näitas ta hoolimatust langenute suhtes ning lubas lõpetada sõja samal aastal
Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. . Tänapäevani on säilinud hulgi vaasimaale, kust saame palju infot kreeklaste eluviisist, riietusest, soengutest iga, tagapõhi aga jäeti värvimata
Sellised vaasid kuuluvad geomeetrilisse stiili - neil olev ornamentika on geomeetriline. Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Mõne vaasi kõrgus on ligi 1,8 m. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure. Ajavahemikus 550-300 a eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika. Siis katsid kunstnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Arhitektuur Igas Kreeka linnas oli agoraa - keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemispaigana. Kreeka mehed käisid sageli sisseoste tegemas, kaasa orjad, kes ostetud kaupu kandsid. Agoraa oli kärarikas koht, kus kõikjal tunglesid ostjad
Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
inimesed lõpetavad halbade valikute tegemise. Leidke retsenseeritavast tekstist 1. Sissejuhatus ,,Juba Vana-Rooma oraator, riigimees ja filosoof Cicero on väitnud: "Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid
inimesed lõpetavad halbade valikute tegemise. Leidke retsenseeritavast tekstist 1. Sissejuhatus ,,Juba Vana-Rooma oraator, riigimees ja filosoof Cicero on väitnud: "Inimene on tihti iseenda suurim vaenlane.". Nii ajalugu kui ka ennast ümbritsevaid inimesi vaadeldes, võib tõepoolest leida palju seda tsitaati illustreerivaid käitumisviise. Näiteks Esimene maailmasõda sai alguse vaid inimeste tahtmisest mängida kangelasi ja selle põhjuseks ei olnud üldise heaolu levitamine. Kust tuleb selline pimedus kaugemasse tulevikku jäävate tagajärjede suhtes ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid
Paris andis õuna Aphroditele. Kõige ilusam naine maailmas sel ajal oli Helena, Sparta kuninganna, kes nüüd pidi Parisele kuuluma. Paraku oli aga Helena juba abielus. Aphrodite lasi oma pojal, Erosel lasta Helena pihta kuldse armastusenoole, mis pani Helena Parisesse armuma. Ta põgenes koos Parisega Troojasse. Seepeale kuulutas Helena abikaasa Menelaos Troojale sõja, et oma naist tagasi saada.Sõda kestis kümme aastat ning seal osales palju kangelasi, nagu Achilleus, Paris ja Hektor. Lõpuks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi, ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud linna vallutamisest, naasnud koju ja jätnud neile
koostöös terve rea teiste kirjanikega. Tuntuim nendest on Auguste Manuet. Ta on osa võtnud umbes kahekümne teose loomisest, nende hulgas ka «Kolme musketäri» kirjutamisest. Kuid kõigi nende romaanide sarnasus näitab, et põhiautoriks on siiski Dumas. Alexandre Dumas kirjutab oma romaanides tähtsatest ajaloolistest sündmustest. Kuigi ta kasutab oma romaanides väga palju fakte, on need ikkagi huvitavad. Ta lisab oma romaanidesse väga palju fantaasiat ja kangelasi. Dumas' romaanide populaarsuse põhjuseks on oskus kirjutada mineviku sündmusi huvitavalt, luua kirevaid pilte võitlustest ja seiklustest, mis lasid lugejatel puhata igapäevaelust. Tema romaanid viivad lugeja vapruse ja suuremeelsuse maailma. Dumas'l oli väga hea anne köita lugejat. Tema teoste ligejate seas oli sellised inimesed nagu Marx, Lenin, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov, Gorki ja Mendelejev. Prantsusmaal hindasid tema oskusi George Sand, Balzac, Hugo. Kuulus ajaloolane Michellet
a) Ei tohi olla üldloomulikke asju, üldloomulikke tegelasi ja uskumatuid sündmusi 4. Kombekuse reegel a) Ei tohi näidata vägivalda ega rõvedusi, samuti kasutada ebatsunsuurseid väljendeid Racine- 17. saj keskpaik. Eraeluintriigid. Psühholoogilised konfliktid. Muusika + tants. Kreeka teatrist teadis palju, kuna pandi kloostrisse. Saatus. ,,Aleksander Suur". Pr. Akadeemia. Kujutab inimesi. Võitlus iseenda ja oma tunnetega. Corneille- kujutab kangelasi. 17. saj keskpaik. ,,Cid"-tragöödia, mis pole kurva lõpuga. Ei pidanud seal kinni kõikidest reeglitest. ,,Cinna"- ajaloo teemaline. Pr. Akadeemia. Klassistsistlik komöödia: reeglid, viievaatuseline värssteos. Meelelahutuslik pidi olema seotud õpetlikuga. Kaasaegne igapäevaolu. Kesk- või alamklass. Karakterikomöödia. Moliere- Satiir- ,,Naeruväärsed eputised". 17. saj keskpaik. Satiir ,,Tartuffe". ,,Don Juan". Meeste kool", ,,Naiste kool". Peegeldab kaasaja elu. Kriitiliselt
Arutletakse selliste eetika põhimõistete üle nagu "õiglus", "vooruslikkus", "väärikus" või "puhtus" ning defineeritakse need uuesti. Tragöödia oli reaktsiooniks kriitilisele keeleuurimisele. Keele ja selle tähenduste probleemi kaalukust näitab asjaolu, et seda käsitleti nii komöödia- kui ka tragöödialaval. Sõna, muusika ja liikumine olid tragöödia põhiosad, kuid dramaturgide käsutuses oli ka mõningane lavatehnika, millega sai näiteks kangelasi lendama panna. Üldiselt oli lavakujundus pigem lihtsustatud kui realistlik, kasutati suhteliselt nappe kulisse ning rekvisiite. Maskides ning hoolikalt riietatud näitlejate mäng pidi olema üsnagi stiliseeritud: hääl, diktsioon ja zestid pidid andma küllaldase väljendusrikkuse. Liikumist ja zeste hinnati isegi muusikute puhul. Näitemäng ja jutustus Isegi täielikult näitemänguks väljaarenenuna ei eemaldunud tragöödia kunagi oraalsest traditsioonist
Komöödiates, mis lähtusid sageli itaalia renessansi novellide süzeedest, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus"(temperamentne ja humoorikas Petruccio on otsustanud taltsutada riiaka, ent kaasavaraka Katharine`i), "Suveöö unenägu" (looduses arenev armuintriig seob Kreeka kangelasi, Shakespeare kaasaega kuuluvaid käsitöölisi, noori armastajaid ja rahvausundist pärit haldjaid), "Veneetsia kaupmees", "Windsori lõbusad naised"( olustik ja tüübid lähtuvad vana lõbusa Inglismaa elust). Neis on renessanslik elurõõm ühendatud tõsiste eluprobleemidega. Tuntud komöödiad on ka "Palju kära eimillestki" ja "Kaheteistkümnes öö". Shakespeare, nagu teisedki renessansi humanistid, õigustab kõikjal noorte inimeste loomulikke
(Helsingi rongijaam). Pont-Aveni koolkond (lõid süntetismi). Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: kujunevad rahvusriigid, rahvad otsivad oma iseseisvusele õigustust oma ajaloost ja kultuuri omapärast. Taheti väljendada rahva ajalugu, rahvaluulet, mütoloogiat. Kuulsad: Sonck (Sampo kaitsmine); Gallen-Kallela (Kullervo needmine); Roerich ( kuulus rühmitusse Mir iskusstva, Meretagused külalised); Munch (Elutants). Kujutati: põhjamaa looduse omapära, müütide kangelasi jne. Postimpressionistid I: kunstnikud, kes on mingil etapil järginud impressionismi põhimõtteid. 1)Van Goch: ekspressiivse suuna rajaja; Tähisöö; Päevalilled. 2) Gaugain: kunst peab endas kandma olulist hingelist sõnumit, midagi vaimset, müstilist ja salapärast. Seda salapära lootis Gaugain leida primitiivsest ja eksootilisest kultuurist. Lõi süntetistliku stiili. Kollane Kristus; Ta matete. 3) Cezanne: tahtis
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti). Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja". 4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles.Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone
Kuna talle meeldis väga tähelepanu saada ja samas ka võistelda, siis võttis ta osa võistulaulmisest. Nero tahtis auhinna ausalt võita ning askis ennast kõigi teiste võistlejate kombel ametlikult kirja panna, libistades urni sedeli, mille järgi loositi ülesastumise järjekord. Nero sattus iseenda esinemistest niivõrd vaimustusse, et andis ühe etenduse teise järgi. Ta astus üles kostüümis ja maskis, mängis meeste- ja naisterolle, jumalaid ja kangelasi, jumalannasid ja kangelannasid. Laulmise kõrval kuulus Nero eriline armastus tsirkusele. Ta oli hull hobuste ning võiduajamiste järele. Nero aegadel elas Rooma üle otsekui hipomaaniat. Tsirkusest sai roomlaste kogunemiskoht, tempel ja lugematute ihade eesmärk. Kord proovis ka Nero ise kümnehobuserakendit aga lendas kohe uppi. Nero ei olnud julmusesõber, kuid kuna linnarahvas tahtis näha verd, siis pidi ta korraldama ka gladiaatorite võitlusi. Mees, kes laulis pigem laule ja kandis ette
vill, puit, luu, põletatud savi). Teisalt on kaltsunukud kergesti valmistatavad ning sama kergesti muudetavad nukud, kelle tegemise juhiseid kanti pärandina põlvest- põlve. (Kiss, 2013) Jaapani nukke on väga erinevaid, kuid neid kõiki teatakse kui „ningyō“, mis tähendab „inimese kujutis“. Need on tehtud selleks, et kujutada lapsi, imikuid, keisri õukonda ja tavalisi inimesi, sõdureid, kangelasi, muinasjuttude tegelasi, jumalaid ja deemoneid. Neid on valmistatud maja pühakuteks, kingitusena või festivalidele nagu „Hinamatsuri“ – nuku festival, või „Kodomo no Hi“ – laste päevaks. (History of Dolls) Jaapani nukke on väga palju erinevaid. Siin kohal tooks välja neist kaks – Daruma ja Kokeshi nukud. Daruma nukud on kerakujulised nukud, mis on värvitud punaseks ja valgeks, mis esindavad Zen’i asutajat Bodhidharma’t. Arvatakse, et Daruma nukud toovad õnne. Kokeshi
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Maailma loomislegendid: Suur Veeuputus Koostaja: Anastassia Larina Aine: ajalugu Õpetaja: Tanel Mazur Narva 2013 Sisukord 1 Sisejuhatus...............................................................................3 Suur Veeuputus Piibli järgi.............................................................5 Suur Veeuputus Babüloonia eepose järgi............................................6 Kokkuvõte................................................................................9 Kasutatud allikad .......................................................................10 ...
Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul. Kasvas suurte eramajade osakaal. Kaupmehed ja pankurid eelistasid investeerida kultuuri, mis tänu humanistidele oli prestiizikas. Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed. Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Iga skulptor kujutas Taavetit. Hakati taas kujutama antiikkunstnike eeskujul - alasti inimest. Sandro Botticelli (1444-1510) Firenze suurim maalikunstnik 15 saj teisel poolel. Varasemad tööd Sixtuse kabeli freskod (1481-1483) ja poisi portree. Eluvärske käsitlus ja rõõmus meeleolu. Hoolimata oma vaimustusest antiikaja vastu, käsitlesid Itaalia meistrid 15 saj vaid harukordadel antiikteemasid
röövimine; *Kolme kerega koletis Geryoni kariloomade viimine Mükeenesse; *Hesperiidide kuldõunte näppamine Atlase abiga; *Kerberose toomine Hadesest Ariadne lõng: Ariadne on Kreeta kuninga Minos tütar. Ateena prints Theseus otsustas koletise Daidalose labürindist leida ja tappa. Ariadne armus Theseusse ja kinkis talle Daidalose õpetuse järgi lõngakera, mille otsa prints pidi sissekäigu juurde siduma, nii ei kaota ta tagasiteed. Achilleuse kand: Achilleuse (Trooja sõja üks kangelasi, kreeklaste esivõitleja) ema Thetis oli kastnud vastsündinud poega Styxi jõkke, kuid see koht, kust ta last kinni hoidis- jalakand- jäi kuivaks. Nii oligi Achilleus haavatav vaid sealt. Paris lasi Skaia värava all võideldes tema pihta noole ja Apollon, kes lahingus oli troojalaste poolt, juhtis selle tema kanda. *ainukene haavatav koht. Augeiase tallide puhastamine: viies Heraklese vägitegudest. Augeiasel oli tuhandeid loomi ja nende talle polnud keegi mitmeid aastaid puhastanud
Vana-Kreeka, Homeros, Ilisas, Odüsseia. Vana-Rooma, Apuleius, ,,Kuldne eesel" 22. Colosseum- lisa pilt, aeg, mõõtmed. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Ehitus algas 70 pKr ja lõppes 80 pKr. 23. Millega on tegu (lugu, aeg, koht jne) Kapitooliumi emahunt- etruski skulptuuri silmapaistvamaid näiteid 5.saj eKr. On säilinud legend, mis jutustab Rooma tekkest. Üks Trooja sõja kangelasi Aeneas pääses Trooja hukkumise ajal ja jõudis pärast pikki rännakuid Latiumi. Hiljem asutas ta poeg siia Alba- Longa linna ja Aenease sugu valitses selles. Alba- Longas sündisidki kaksikud - tulevased Rooma asutajad. Neid peeti jumal Marsi ja kuningatütre Rea Silvia poegadeks. Sel ajal oli kuningaks karm Amulius, kes võttis ära Rea Silvia isalt trooni. Kuulda saanud kaksikute sünnist, hakkas Amulius kartma oma võimu pärast ja käskis kaksikud heita Tiberi jõkke
ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik. 9 Turism Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi. Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur, helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna! Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
