kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade haldjate maa; Niflhel, surnute ilm; Niflheimr, udude ja jää ilm). Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega. Märkimisväärne on ka Valhalla, õndsate asupaik, kuhu valküürid, Odini tütred, viivad langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda. Kui elas Üümir ja voolas Ürgaeg, ei olnud midagi. Ei olnud liiva ega merd, maad ega taevast. Oli ainult koletu kuristik. Kuid siis pöörasid Burri pojad kuristiku ümber ja tegid valmis võimsa Midgardri Üümiri erinevatest kehaosadest(verest mered ja jõed, ajudest pilved, lihast maa), siis oli olemas ka muud meeldivad nähtused, nagu päike, kuu, tähed jne.
Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under. c) Poeem Lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus. Lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning minimaalne sündmustik. Kangelaspoeemi aluseks on kangelasmuistendid ja laulud. *eepilise sisuga luuletus, pikk.
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
omadused on päritavad, kiire paljunemise tagajärjel tekib olelusvõitlus. Realism vastandus romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. 1831.aastal ilmusid kaks raamatut: Victor Hugo romantiline romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis" ja realistliku kirjandusvoolu alguseks peetav Stendhali ,,Punane ja must". Romantikute töödes leidus ohtrasti realismi meenutavaid lehekülgi ja realistide teostes võib kohata ridamisi romantiliselt liialdatud kangelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi oma tumedate külgedega, liialdusteta ja ilustusteta. Autor pidi teose kirjutamisele tegema kõvasti eeltööd ja uurima indiviidi ümbritsevat tegelikkust, eriti sotsiaalset olustikku, et seda teoses võimalikult tõetruult kujutada. Midagi ei varjatud, avalikkuse ette toodi väga kriitiliselt ühiskonna varjuküljed, seetõttu on 19.sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ka kriitiliseks realismiks.
poolt tehtud. Siiski esinevad etruskidele omased iseärasused. Kõige enam paistab see silma metallist ning savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel ehk seinamaalidel. Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud. Esimeseks perioodiks ehk etruski kunsti algusajaks peetakse 8. sajandit eKr ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade rauaaja mõju etruski kunstile. Egiptuse ja Foiniikia mõjul ilmnevad Oriendid, mida loetakse teiseks perioodiks ehk orientaalseks perioodiks. Tunti huvi deemonite vastu ning väljendub veel elevandluust ja metallist esemetes.
hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist Pythagorase teoreemi. Maailmas, kus me praegu elame austatakse ja peetakse siiani väga lugu klassikalise Kreeka poliitikutest, filosoofidest, valitsejatest ja loovisikutest, kes selle aja meile nii meeldejäävaks on teinud. Kreeklaste vaimuvara ei ole Euroopas kunagi päriselt unustusse vajunud. Isegi nüüdisaegne ristiusk ei suutnud antiikseid süžeid, jumalaid ega kangelasi meie ühiskultuurist minema pühkida ning ka tänapäeval teatakse, kes on Eros ehk Amor, Herakles või Zeus ehk Jupiter.
1594 1665. Sündis Normandias. Akadeemilise kunsti ja neoklassitsismi aluse panija. Hea haridusega. Maalidel kujutab antiikajast ja vanemast ajaloost pärilt sündmusi. Kujutab ka piibli stseene. Ta arvas et asju mis on vähem kui 400 aastat vanem, pole mõtet maalida. Pöörab palju tähelepanu taustale. Kasutab detaile antiikarhidektuurist. Maalis väga julgelt loodust. Aja jooksul muutuvad maalid ülevaks, väärikaks, rahulikuks. Hilisemad maalid on punase kumaga. Kujutas ka jumalaid ja kangelasi. Tema tööd saavad akadeemilise kunsti standardiks. "Veenuse sünd" , "püha perekond" LORRAIN 1600 1682. Prantsuse maalikunstnik. Ei olnud väga haritud. Filosofeerisid Itaalias Poussiniga kunsti üle. Tema maalidel on palju õhku, valgust, avatud ruumi. Meeldis kujutada pilvi ja taevast. Oli üks esimsi kes kujutas päikest. Väikesi inimesi lasi oma õpilastel maalida. Tuntuks sai erinevate sadamavaadetega. Püüdis luua ideaalmaastikke. Loodus on tähtsal kohal
See olevat kits. Kuigi teos sisaldab sentimentaalseid lõike, annab see ka tunnistust särtsakast jutustajatemperamendist, kindlast käest loo ülesehitamisel ja dramaatilise ja poliitiliselt vastuolulise sündmustiku tundliku psühholoogia heast tunnetuses. Juba esimene stseen väitab, et Stowe oskab lugejat köita. Kaks härrat istuvad veiniklaasi taga... Tehakse kaupa ja vaieldakse Tomi ja Eliza viieaastase poja hinna üle. Veel enne, kui loo kangelasi tundma õpitakse, võib aimata, mis nendega juhtub. Pinge on tekkinud ja see püsib kuni lõpuni. Nii on Onu Tomi onnike eelkõige religioosne raamat, see vaatleb orjapidamist evangeeliumi valguses, aga astub välja ka iseseisvusdeklaratsiooni põhimõtete eest. Orjapidamise koledusi, millest maailmal olid siiani ainult üldised ja abstraktsed ettekujutused, kujutatakse siin käegakatsutava selgusega. Harriet Stowe mõjutab
keelde 1800.aastal. Ainus käsikirjaline eksemplar põles ära 1812.aastal Moskva tulekahjus. Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu, kõigis neis leidub ka reetmist, kangelased on nagu ikka au sees ja nende soove täidetakse näiteks nagu siis kui Rolandi laulus palus Karl jumalat, et ta peataks päikese. Ning Jumal ka tema soovi täitis. Ülistatakse rüütliau ja patriotismi, idealiseeritakse kangelasi, hüperboliseeritakse sündmusi ja nendes osalejaid. Veel on kõigis eepostes liialdusi mis ei ole ajalooliselt õiged. Enim poeetilisi hüperboole on Rolandi laulus, nagu see, et Rolandi juhitavat järelväge ründab Roncesvallese kurus araablaste tohutu suur vägi või siis see, et Karl on 200- aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki
suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Ideaaliks polnud enam liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. Asjad ja teod hakkasid kaotama sümboolset tähendust, maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks. Renessanslik moraal. Moraali üheks probleemiks eesmärgi ja vahendite suhe. Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. Renessansikunsti üks populaarsemaid kangelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik. Ihelikkuse hindamist näitab ka renessansiaegne riietus- see tõstab esile kehavorme ja jäsemeid, näiteks nõnda, et härrasmehe sukkpükste sääred võisid olla eri värvi. Uusplatonism ja jumalikud reeglid. Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias
Ka etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Nad matsid enda surnuid nii, et nad saaksid teises elus elada samamoodi, nagu nad olid elanud maa peal. Hauakambrid olid majakujulised ja kaunistatud. Surnuid maeti koos tarbeesemete, väärisesemete ja riietega. Korraldati ka põletusmatuseid. KUNST JA ARHITEKTUUR: Paljud uurijad leiavad, et on olemas iseseisev etruski kunst, kuigi ka seal on mõjutusi Kreekast. Etruskid kujutasid enda töödes jumalaid, müütilisi kangelasi ja deemoneid ning pidusööminguid ja igapäevaelu. Arhitektuuri poolest on etruskid tuntud linnaehitajad ja nad said hakkama ka tehniliselt väga keeruliste rajatistega. Etruskid on eelkõige tuntust kogunud enda nekropolide ja haudade poolest, mis on säilinud tänapäevani. Nekropolid olid võrreldes kerge konstruktsiooniliste elumajadega suured ja massiivsed. Etruskid ajasid skulptuuris realismi joont. Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse
kunstnikku, 40 ajakirjanikku, 120 teadlast, 500 arsti ning üle 500 inseneri ja tehniku), otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Seoses infosulugu oli sundorienteeritus kultuurile oli eriti tugev 1940.aastate lõpul ja 1959.aastate esimesel poolel. Kokkuvõte Lõpetuseks võiks mõtiskleda, kes oli Nikolai Karotamm meie jaoks. Tõstamaa kandist pole pärit erilisi kangelasi. Need vähesed kirjanikud, teadlased ja ühiskonnategelased, keda vahel harva au sees peame on vähe tuntud isegi meie kodukandis. Lisaks paistavad silma just need, kes ühelt poolt vaadates on olnud valel poolel - Nõukogude Liidu kangelane Jakob Kunder või sisuliselt üks Eesti riigijuhte Nikolai Karotamm. Esmapilgul ei oskagi öelda, kas olla nende meeste üle uhke või mitte. Mina isiklikult proovin läheneda nii nagu Voldemar Pinn, kelle teostes on
Ole Bull-1810-1890, teda on kutsutud ka põhjamaade paganiiniks. Raius ikka rahvamuusika tähtsust. Üle euroopaline kuulsus. Lapsest peale mängis viiulit ja õppis paganiini juures. Kontsertidel tutvustas norra muusikat. Rootsi -Taani ja norra vahepealne maa. Suur laulu maa. Rahvalaulud on euroopalikumad kui muud skandinaavia rahvaste omad. Rootsi tantsuviisid on väga liikuvad. Rahva looming on väga vana ja rahva laulikud olid skaldideks. Lauludes ülistavad kuningaid ja kangelasi. Rootsi eepilised ballaadid jõudsid õitsengule just 15-16 sajandiks. 16sajandi allgul toimunud lutteri usupuhastus katkestas ballaadi traditsiooni. Stokholmi asutatakse õuekapell kuhu võetakse tööle välismaalasi. Johan Helmich Róman-1694-1758, peetakse rootsi muusika isaks. Tema loomingus on palju rahvalaulu ja tantsu teemasid. (Carl Bellmann- )Soome. Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht
Näiteks tekitas Jumalais pahameelt Achilleuse barbaarne käitumine Hektori korjusega, seetõttu saatis Zeus Thetise poja juurde. Thetis soovitas achilleusel korjuse Hektori isale välja anda. Kangelane eeposes Vanakreeka müütides ja eeposes leidub palju tegelasi, kel on ideaalseid omadusi või oskusi, nagu näiteks Heraklese jõud, Achilleuse vaprus, Odysseuse kavalus ja Oidipuse kannatlikkus. Üldjuhul kujutati kangelasi võimsatena, kuid samas jäeti inimesele võimalus ennast tegelasega samastada või sarnasusi leida. Achilleuselele omistati nõrk koht, mis annab isegi tänapäeva inimesele võimaluse otsida oma Achilleuse kanda. ,,Iliases", arhailise perioodi eeposes, on kangelane Achilleus, sõjasangar, kelle raev ja barbaarsus oli sama kuulus kui vaprus. Oma sõjalised oskused oli Achilleus õppinud kentauri käest, kes toitis muuhulgas teda toore lihaga, et suurendada tema raevukust.
tänapäeval televiisor. Müüte loodi lihtsalt selleks et kujutada ennast ette tugevamana, ilusamana kui tegelikult oldi. Müüte pole õiged ega valesid, kuna see viitab kaugele minevikule. Kõik suulisel teel jutud ja laulud võivad muutuda lühikese aja jooksul tundmatuseni. Vahepeal antakse enne võitlust võit jumalate poolt kangelastele ära, sseda nimetatakse jumalikuks sekkumisek. Jumalad sekkuvad erinevate nöhtustena, tihti kangelaste võitlustesse. Kangelasi oli kahte liiki:inim-ja jumalkangelased. Vanast ajast on tuntud kaks laulikut. Nendeks on Homeros ja Hesiodos. Mõlemate tuntud loomingus on kaks eepilist teost, mis koosnevad värssidest, ,,Iliases" on kokku 15600 värssi. 8
saanud. Oma tohutu jõuga said mõlemad oma vanemaid kodutöödega aidata. Kui Herakleste lapsepõlved üldiselt oli suhteliselt sarnased, siis täiskasvanuikka jõudes lähevad nende teed täiesti eri suundadesse. Multikakangelane läheb vastuseid oma päritolu kohta otsides Olympose mäele, seal Zeusiga kontakti saades saab ta teada, et on jumalikust soost ning ainus võimalus perekonna juurde naasta on saada suureks kangelaseks. Zeusilt saab ta ka ühe olevuse nime, kes on mitmeid kangelasi treeninud (Phil). Phil treenib Heraklese tugevaks ja nutikaks, koos alistasid nad mitmeid koletisi, kes inimesi ründasid. Mängufilmi-Herakles läheb jõudu ja õnne proovima kuninga õukonda pürgides. Seal märgati Heraklese tugevust ning talle määrati pealtnäha võimatu ülesanne kuninglike tallide koristamise näol. Herakles aga lahendas olukorra nutikusega ise suurt vaeva mitte nähes. Mõlema Heraklese nõrkuseks oli armastus. Mängufilmikangelase missiooniks oligi oma armastatud
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kau...
Sisukord samm 3 Nõia Naina palee. Ta lubas Farlafile vabastada teda konkurentidest. Tema võlurid meelitasid Ratmiri ja ei lase tal ära minna, võttes tema tahtejõudu, meelitades tantsudega, lauludega ja oma iluga. Pärast teda peab tapma Naina. Sama saatus ootab Ruslani. Gorislava, Naina vennatütar proovib segada Nainat, kuid tal see ei õnnestu, ta lahkub Hareemist ja läheb otsima Ruslani. Kuid ilmub Finn ja vabastab kangelasi. Nad lähevad koos põhja. Sisukord samm 4 Chernomori palee. Muusika ja tantsuga üritakse lahutada Ludmillat. Kõik on mõttetu! Printsess mõtleb vaid oma armastatud Ruslanist. Aga kõlab sõja sarv: Ruslan on Chernomori palee ees! Chernomor saadab Ludmillat sügavasse unesse, ning seejarel võttab vastu Ruslani väljakutse surma lahingule
Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena: Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J.Wiedemann. Kunstnikud: G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus ,,Inland". 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim:Tartu Ülikooli peahoone( J.W. Krause), mõisad(Saku, Riispere, Mäo, Hõreda, Ääsmäe).Romantism:maailmavaade mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust. Kaasnes huvi rahvaluule ja muinasjuttude vastu. Romantik oli ka K.J.Peterson. ,,Kalevipoeg" on samuti romantistlik. Eestlasi hakati vaatama kui salapärast mustset rahvastm kes on kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab elus esivanemate varandust.
rõhumine on vägagi tugev. Koheselt kui poodi sisse astuda, on märgata suur roosa osakond, kus on igasugused nukkud, barbide, printsessid jne. Terve see maailm oli väga roosa ning ma ei kujutaks ettegi, et ükski poiss laps julgeks selle ligidale astuda, ilma et teda peetaks imelikuks. Poiste osakond oli jällegi mitme värviline, kuid kasutusel olid ikkagi pigem tumedamad, tugevamad toonid. Sealt võis leida igasuguseid autosid, roboteid, sõjatehnikat ning kangelasi. Leidus ka mänguasju mis olid väga neutraalsed. Näiteks beebide mänguasjad, harivad mängud ning loomade kujukesed. Kasutusel oli väga palju erinevaid värve ning pigem neutraalsemaid toone. Minu arvates peaks mänguasjapood olema rohkem hajutatud, et iga laps julgeks vaadata igamänguasja mitte ei peaks olema oma osakonnas. Roosalu, T. (2013). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/
Taltsutamatu tundelisus, kirg, paatos, toonitatud ilmekus, toetumine meeltele ja tunnetele Baroki tugev jälg paljude maade rahvakunstis ISELOOMUSTUS Kuigi kujutav kunstis saab puhta baroki sünnist rääkida ainult seoses Itaaliaga, läheb 17. Sajandil juhtiv roll Itaalialt üle Prantsusmaale. Louvre, Louis'de õukonnad pimestavad kogu Euroopat Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteostes kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid
Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis. Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS. Tema on teinud Odakandja (kontrapost). 4. saj. e.m.a. haaras kreeka ühiskonda kriis. Seda perioodi nimetatakse ka teiseks õitsenguperioodiks. Käsitluslaad läheb rahutumaks, inimesed ise muutuvad ükskõiksemaks ja kahtlevamaks. Samad meeleolud väljenduvad ka kunstis. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS, PRAXITELES ja LYSIPPOS. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles. Praxitelese looming on võrreldes Skopasega väga erinev
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Menandros (342-292 ekr)- komöödia meister,,Äralõigatud palmik" ARHAILINE AJAJÄRK (3-2 SAJ EKR) Plautus (250-184 ekr)-"Kullapott", ,,Hooplev sõjamees", Terentius (195-159 ekr)- ,,Vennakesed" KULDSE AJAJÄRGU PROOSA (1 SAJ EKR) Caesar (100-44 ekr), Cicero (106-43 ekr) KULDSE AJAJÄRGU LUULE (1 SAJ EKR) Vergilius (70-19 ekr)- ,,Bucalico", ,,Georgica", ,,Aeneis" Omane: dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine, tugevate tunnete ja lüüriliste meeleolude põimumine, neg. kangelasi ei esinenud. Horatius (65-8 ekr). Eleegia- armastusluule zanr Roomas Ovidius (43 ekr- 18 pkr)- ,,Tähtpäevad", ,,Muundumised" HÕBEDANE AJAJÄRK (1-2 SAJ EKR)- Rooma ühiskonna moraalne allakäik. Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Petronius (surm 66 ekr)-,,Satiricon"- satiiriline toes (parim) VASKNE AJAJÄRK (2-5 SAJ PKR)- levis ristiusk, pani aluse kristliku kirjandus tekkele. Antiikkirjanduse lõppaasta!
lennata,aga ometi tuleb neile au anda,igaüks selle tööga hakkama ei saa.Võib vaid ette kujutada,mida tunneb päästeameti töötaja,kui selgub,et ta polnud küllalt kiire,teda ei süüdistata,kuid mida ta ise tunneb? Just see südamevalu eristab lihast ja luust inimkangelasi,neist täiuslikest multifilmi teglastest.Batman´il ei jää mitte kunagi kurjad tabamata või maailm päästmata. Tihti otsitakse kangelasi,kellesse uskuda.Neid on raske leida,kuid kui sügavamalt järgi mõelda,siis võib absoluutselt iga inimene,kes sulle tänaval vastu tuleb olla kangelane. Sel kohal räägiksin konkreetselt ühest isikust,-naisest kes on oma suhteliselt lühikese elu ajal mitmeid kangelastegusi teinud.See naine on kasvatanud üles kaks tublit last.Üks neist õpib välismaal ärijuhtimist ning kui kool lõpetatud asub ta tagasi Eestisse,et siinset elu parandada
ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis
Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a. Johannes Loop ja Konstantin Märska filmi tegid, ütles Vilde. "Oleksin soovinud, et tüki lõpuosas koomilisi situatsioone rohkem oleks kasutatud, eriti miimika alal,
Katharina on põikpäine ja riiakas, aga samas ka suure kaasavaraga. Petruccio on temperamentne, humoorikas ja teotahteline inimene. Petruccio otsustab Katharina taltsutada. See tal ka õnnestub ja kahe keevalise iseloomu jõuproovis sünnib tugev armastus. ,,Suveöö unenägu" Kõige poeetilisem komöödia dramaturgi loomingus on ,,Suveöö unenägu". Armuintriig, mis areneb looduses, seob Kreeka kangelasi, noori armastajaid, rahvausundist pärit haldjaid ja näitekirjaniku kaasaega kuuluvaid käsitöölisi. Shakespeare kujutab müüti Pyramuse ja Thisbe õnnetust armastusest läbi pilamise. Tänu kobakäpast haldjale läheb kõik vastupidi ja armuvad valed inimesed. Fantaasia on lennukas ja ülemeelik, kuid siiski sünnivad sellest reaalsed inimsuhted. Shakespeare arvates on tundeelu teejuhid mõistus ja hea tahe, mitte tormakad pursked.
Kuid pimestatuna mõnest õnnelikust lõpust, on unustatud teised, mitte samalaadselt lahenevad lood. Kangelased pole need, kes ainult üks kord millegi heaga silma paistavad, vaid kangelased sünnivad südameis. Too naine ei mõelnud jääle laskumise hetkel kuulsusele, mis teda peale edukat päästemissiooni pärjab, vaid ainult lastele, kelle nimel ta ennast teadlikult ohtu seadis. Mitte ükski tänusõna ei suuda iialgi piisavalt kiita julgust, mida taoline tegu nõuab. Paraku on kangelasi rohkem, kui neid jõutakse avastada ja maailma ette tuua, kuna kord sarnaselt juhtunud lood ei köida kaua uue ja tundmatu järele janunevat rahvast. Teise maailmasõja ajal esines teiste rahvaste seas täiesti omaette rühmitus, kuhu paigutati kõik soosimatus olukorras viibijad: pagulased. Neil oli päritolu, ajalugu, keel, ent nad ei võinud kuuluda maale, kus kord sündinud oli sõda. Sama saatuse löök tabas üht baltisaksa kirjanikku-luuletajat Ursula Calenbergi
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
Samanism on paleoliitikumi korilaste ja küttide usk, tuntud Siberi ja Kaug Ida rahvastel,animistliku usundi üks vorme, loodusus,vaimude kummardamine. Kristlus kuulutas samansimi paganlikuks.Läänes on samanismi nim primitiivseks ja algupäraseks usundiks ning ekstaasitehnika kogumiks. Samanismil kui animistlikul usundil on lähedasi usundeid igas maailmajaos.(Indoneesia) Samanismi päritolu samanismi levikut on seostatud rahvaste rändega Euraasias. Samanism on tuntud idapoolsetel soome-ugri rahvastel(handid,mansid,udumurdid). Ssamanismi ilminguks võib olla ka saamide joig ja meie regivärsiline rahvalaul. Vanimad samanismi kirjeldused leiduvad juba 18 saj. Rootsi ja Norra kohtuprotokollidest.Protokollidest leiame tegevuse ja välimuse kirjeldused.Kirjeldusi kasutas kohus tõendusmaterjalina.Samanism elab ka tänapäeval. Samaan on sageli perekonnas põlvkonnalt põlvkonnale pärinev staatus, on staatus, positsioon mitte amet, elab muu rahva hu...
*kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi teatrisse uuenenud vaatepunkti, tegelased ja olukorrad *erinevus Corneille' ja R tragöödiate vahel: C kujutab kangelasi, R inimesi. St kuigi ka R tegelased on kõrgest soost ja neile pole võõrad üllad ja ülevad tunded, on nad samas inimesed oma nõrkuste ja kirgedega. Otsustaval hetkel ei suuda nad endas leida piisavalt tahet ega mõistust,et oma sageli egoistlikest kirgedest üle olla. *R asetab oma tegelased üha julmadesse piirolukordadesse, kus nad peavad võitlust iseenda ja oma tunnetega *R loobub oma tegelaste
G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi. Prantsuse maalikunst Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism. Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on
jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal.Hermese kultusesammas oli herm (falosse kujuline tulp). Allilma ja surnute jumal oli Hades. Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Aastaaegu kehastavad jumalannad olid hoorid. Kunstide kaitsjad olid muusad. Palju oli kangelasi e heeroseid (Herakles, Achilleus). Heeroste kultus sai alguse esivanemate austamisest. Heerosed olid pooljumalad. Ktoonilised jumalad olid seotud maapõue ja taimekasvuga (Hades, Gaia, Pluton. Tontide ja nõidustega oli seotud Hekate. Dionysos on pärit Väike-Aasiast. Algselt oli ta viljakusjumal, hiljem veinijumal. Dionysose ümber tekib müsteerium. Sümboliteks on erekteerunud fallos ja seotud menaadid (ekstaasiseisundis viibivad naised). Dionysos oli veini valmistamise leiutaja.
Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu. Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj) kirjeldab jumalaid, kangelasi, elutarkusi.Maailma vaadeldakse kolmest tsoonist koosnevana (kesktalu,välistalu,meri) [suuremast väiksemaks]. Saagades kirjeldatakse skandinaavlaste võitlusi,tegelikkus ja müüdid on omavahel segunenud. ,,Ynglingite saagas'' on ka Eesti ja eestlastega seotud lugusid. Ruunikirju leidub kõikjal-Vana- Uppsala: vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj., hiljem Björköl Birkas.Siin on 3 kurgaani,mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks.Kurgaanid on jumaluse ja võimu märgiks.
Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta pidas seda kohta saavutuste õhkkonnaks. Õhk on seal Jamesi arvates tulvil töökust, headust, korda, ideaalsust. Seal on olemas kõik vahendid rahuldamaks hädavajalikke ning enamikke ülearuseid inimvajadusi. . Ta oli lummatud kõigest lihtsast ning võrdles koosolekukeskust paradiisiga. “Paradiisist” ära tulles aga valdas endagi üllatuseks Jamesi kergendus. Ta vajas tasakaalu. Kõik oli “paradiisis” olnud liiga hästi: taltsas kord, väheinspireeriv headus. “Paradiisist” puudus äkilisus, oht: just need annavad meie maailmale väljendusrikkuse. Ajad muutusid näruseks, sest lihtne oli seal vilju nautida. Meie emotsioonid vajavad aga pidevat võitlust. Püüdlused saavutuste poole inspireerivad meid: “paradiisis” oli aga kõik juba olemas. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? James arvas, et otsis nii väga erilist kangelaslikkust, et ei märganud tõelist kangelaslikkust: tavalis...
Poseidon torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal Aphrodite ilu-, armasuse- ja viljakusjumalanna 7.Kes olid ja millega on läinud ajalukku: Homeros oli pime laulik, kellel on omistatud kaks eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Perikles oli Ateena riigimees. Ta kindlustas Ateenas demokraatliku korra. Sophokles oli tragöödiakirjanik, tema kõige tuntum teos on "Kuningas Oidipus" Aischylos oli 5. sajandi kuulasim Ateena tragöödiakirjanik. Ta pani oma kangelasi tihti olukorda, kus nei tuli oma eelkäijate kuritegude eest kätte makses ise uusi kuridegusid korda saata ("Orestreia") Herodotos on kirjutanud Kreeka ajaloo, teda peetakse ajaloo isaks. Temale kuulub lause "Ajaugu on elu õpetaja". Hipphorates Archimedes oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Tema sõnastas kehade vee väljasurve seaduse. Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander oli Makedoonia kuningas. Ta seadis
Hooned olid sadulkatustega, domineeriva portaaliga. 18. Saj hakati pilastritega rõhutama terasse ja rõdusid. Tekkisid murdkelp ja mansardkatus. Barokk ilmneb eriti aadliarhitektuuris, kus pani aluse mõisaarhitektuurile selles tähenduses, nagu me seda täna mõistame. Suurepäraseks näiteks loomulikult Kadrioru loss ja park. Barokk-kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmustesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt hispaania rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk-kirjandus sai valdavaks samuti Itaalias. Kasutatud kirjandus: 1.www.uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/konspekt.htm 2.www.tg.tln.edu.ee/oppematerjalid 3.http://gymn.paide.ee/kunstiajalugu/barokk.htm 4
Varareness takerdumine detailidesse, kõrgreness ajal iseloomulik püüdlus suurejoonelise terviku poole. TÄHTSAMAD ARHITEKTID: Vararenessanss: Filippo Brunelleschi (kuppel Firenzes. Leidlaste Kodu), Leon Batista Alberti (Sant Andrea kirik meenutas triumfikaart). Kõrgrenessanssi arhidektidest tuntuim on Donato Bramante (1444-1514). Tema tegi Tempieto (Roomas). Skulptuur eraldus arhitektuurist, eelistati ümarplastikat. Kujutati kangelasi nagu antiikajal. Tehti monumentaalskulptuuri. Kunstnike huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ning rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Suurim skulptor oli muidugi Michelangelo, kelle stiil erines teistest, sellel oli dramaatiline ja vägivaldne joon, kuna tajus oma ajastu vastuolusid ja raskusi. Relieefidel olid pildid väga tõepärased. Relieefi tehti ustele, maja fassadile jne. Relieef valati pronksist kipsvormi sisse. Levinud olid hobusemonumendid
Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga . Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli . Kuid kõige hinnatum oli olümpia oliivipuupärg , mille oksad olid lõigatud Zeusi templi taga kasvavalt pühalt puult Olümpias . Kuigi algselt olid kõik atleedid asjaarmastajad , said nad kõikidel mängudel ( v.a olümpiamängud ) auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu . Võitjaist peeti väga lugu ja neid imetleti kui kangelasi . Mõned isegi uskusid , et spordisangarite kujudel on imettegev võim . Spordialad . Antiikolümpial polnud võistkondlikke alasid . Alguses oli kavas ainult üks ala : u 200 m pikkune kiirjooks . Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad . Legendi kohaselt võitis Apollon esimeses rusikavõitluse matsis Olümpia sõjajumal Arese . Võisteldi rusikavõitluses , kaarikusõidus , kilbijooksus , hobuste võidujooksus ja viievõistluses
viimset kohtupäeva. Raffael (1483-1520). Sündis Urbiino linnasja asus 1504 a Firenzesse . Seal lõi palju Madonna pilte: Madona roheluses, Madonna ohakalinnuga, Madonna tigritsitega- pisikesed prisked poisid. 1508 asus Rooma kus talle tehti ülessandeks kaunistada freskodega 3 stunzat paavsti lossis 3 tähtsat ruumi. 1 ruum oli allkirjastamisruum laevõlvile 4 allegoorilist figuuri ( usk , luule, filosoofia, õigus) . 4 seina olid täis maalitus usu kangelasi. 2. Ateena pool oli filosoofia ülistuseks . 3 parnassi auks( luule) heliodoorose stansa · loggia kaunistamine. Tuntakse Raffaeli piiblina . 52 väikest pilti piiblist. · Farneses maalis pildi Catatea triumf . Hilisema perioodi kuulsaim Madonna on Sixtuse Madonna. Elu lõpu poole maalis ta Assunta ( pilt mis kujutab Maarja taeva minemist) . Omaette kunstikoolkond oli veel Veneetsias. Giorgione (1478-1510)
ja usk. Keelestiili tõi ta vabadust ja liikuvust, sõnavaras olid tooni andvad, salapärased, ilusad, tundelised sõnad. Põhizanrid olid romaan ja luule. NT George Gordon Noel Byron (inglane), Alfred de Musset (prantslane), Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe (eestlased) Romantismi põhitunnused: 1. Tundeelu rõhutamine 2. Romantikud kujutasid ümbritsevat elu sellisena, nagu neile meeldis, mitte nagu tegelikult oli. Ülistati suuri isiksusi ja kangelasi. 3. Fantaasia valitsemine, rõhutatakse suuri tundeid. 4. Vabaduse ülistus, nii ellu suhtumises kui teoseid, ei tunnustata karme reegleid kunstiloomingus. 5. Melanhoolia- tume, masendav, arusaamatu kurbus, lisaks põlgus kaasaegse elu vastu. 6. Looduse ülistus 7. Usklikkus 8. Tihti esinev teoste traagiline lõpp · Sentimentalism- Sentimntalistid üritasid teostes avaldada kannatava inimese sisemaailma. 18.sajand. Sageli kaldusid nad
vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu; lähtepunkt on teada. Edasiarendamise ja tõlgendamise vabadus. Psühholoogiline ja eetiline aspekt oli tegelase juures kõige olulisem. Väärtustab eeskätt müütost kui lugu. Lugu määrab karakteri. Draama – tragöödia kaas žanr. Lõbusat sorti vaatemäng. Dionysuse saatjaskond on tegelasteks. Tragöödiaid loodi triloogiatena, üks neist oli enamasti draama. Naeruvääristas neid tragöödia kangelasi koomilises kontekstis. Sellega kaasnes ka vastav butafooria/kujundus. Sisu seotud tragöödiaga, kuid ei tarvitsenud olla. Struktuurilt sarnane. Tavapärane kõnekeel. Lühikesed järellugud tragöödiatele. Tragöödia keskne mõiste on kannatus. Intellekti põhine. Teatrivastane suund. Platon oli esimene filosoof, kes leidis, et tragöödia ei tohiks kuuluda ideaalriigi kodaniku kasvatusse ning huvisfääri. Kahjulik ratsionaalsele arutlusvõimele. See lõhub ja eksitab inimest
India arhitektuur Referaat Tallinn 2012 SISUKORD ARHITEKTUUR Indias on arhitektuur, skulptuur ja usk sulandunud omapäraseks tervikuks. Omavahel on segunenud hinduism, budism ja dzainism. Nee on üksteisess põimunud nii, et üksikute religioonide piirjooni on raske eraldada. Kõigile neile on ühine usk hingede rändamisse ja looduse igavesse ringkäiku. Eri usunditega seotud kujutav kunst on samuti väga sarnane. Kõige fantaasiaküllasem neist on hinduismi mütoloogia. Hinduismis on kolm peajumalat- Brahma, Visnu ja Siva ning lisaks veel palju teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. Neist on kirjutatud suurtes eepostes ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Eeposte tegevustikku kujutatakse tihti templite müüridel ja seintel. 3. sajandil eKr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Ta lasi budismi pühapaikadesse püstitada mitmekümnetonni...
Chalkiope (Aietesi tütar) lapsed. Noorukid võeti laevale. 8. Jõuti kuldvillakut paluma. Aiates käskis neil esmalt vapra teoga saama hakata. (Iason pidi kahe vasksõralise sõnniga, kelle ninasöörmetest lõõskab tuld, põldu kündma. Küntud mulda külvama lõhehambaid ja nendest võrsuvad sõjamehed. Sõjameeste vastu tuleb taplusesse minna.) 9. Abivajajad palusid oma ema Chalkiopet, et ta Medeiaga räägiks. (Nad on õed) Medeia nõustus aitama. (Phineuse ennustus, et kangelasi hakkab aitama armastusjumalanna Aphrodite läks täide). Meideia andis Iasonile võlusalvi, mis teda kaitseb. Võlusalvi kaitsejõud kestab ainult 1 päeva. Samuti andis ta nõu, et kui lohehammastest võrsunud sõjamehed on maapinnale tõusnud, tuleks nende sekka virutada kivi, nad lähevad sellepärast kaklema ja nii on neid hea tappa. 10. Iason tegi nagu kästud ja saavutas võidu. Kuningas Aietes oli vihane ja veendunud, et
aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuningas Asoka, kes levitas budismi. Tema ajast on pärit mitmekümnetonnised monoliitsed Buddha mälestussambad, mille tipus on budistlike sümbolitega kaunistatud kapiteelid. Üht sellist kapiteeli võib näha India Vabariigi vapil. Umbes samal ajal hakati ehitama ka stuupasid poolkerakujulise kupliga kaetud ehitisi Buddha mälestuseks. Asoka laskis neid oma riiki püstitada umbes 84000 tükki.
võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova Paolina Borghese, A. Houdon istuv Voltaire´i, A. Weizenberg Koit, Hämarik; maalikunst eeskuju antiik skulptuuridest ja reljeefidest, hoolikalt maalitud piirjooned, tuhmid värvid, puudusid varjundid, kullatud valgus ülevalt, teosed olid õpetlikud ja eeskujuandvad, kujutati kangelasi antiikajast, suur tähtsus portree maalil, kasutatakse siluette, ei rõhutatud värve, tööd paigalseisvad, J. L. David maalikunstnik, prantslane, keisri ülistaja, aktiivne tegelane Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal, Napoleoni õuekunstnik, Prantsuse maalikunsti suurim mõjutaja, ,,Horatiuse vanne", ,,Napoleoni ja Josephine kroonimine", ,,Tapetud Marat", J. Ingres ,,Suur supleja", ,,Suur odalisk", ,,Napoleon keisritroonil".
Ta hoiatas poega: „Ära lenda liiga kõrgel, muidu sulab vaha ära, ära lenda liiga madalal, muidu saavad suled märjaks!“ Ikros unustas isa sõnad, lendas aina kõrgemale, päiksele üha lähemale, kuni vaha tiibadel sulas – ta kukkus merre ja uppus. Langus (läbikukkumine) pärast tõusu (esmast edu). Nooruslik hoolimatus, iseteadvus, liigne enesekindlus. Kassandra Trooja kuninga ja tema abikaasa Hekabe tütar, naisennustaja ja üks kõige traagilisemaid kangelasi kreeka mütoloogias, sest ta ennustas ainult õnnetusi (nägi ette ka Trooja hobuse linna toomise hukatuslikke tagajärgi). Tema ennustusi ei tahetud kunagi kuulda võtta – nii ongi tema nimi on hakanud sümboliseerima isikut, kelle hoiatused (ennustused) inimestele EI MEELDI. Nägijaande sai kingituseks jumal Apollonilt, kes oli temasse armunud. Kuna Kassandra jäi ligipääsmatuks, muutus Apolloni armastus
26. Ahas saabus Tartusse rongiga. Inimesed võtsid teda õnnelikult vastu ning ta viidi sõjaväe haiglasse, kus ootasid teda juba ees tuttavad klassiõed. Ahas oli küll õnnelik, kuid ta haav tegi ikka suurt valu. 27. Kui Ahas klassi astus leidis ta selle tühjana. Talle meenusid äkitselt kõik sündmused mida ta oli läbielanud selles klassis ning kuidas ta seal oma sõpradega õppis. Kõik asjad olid omal kohal ning paigas, ainuke asi mida polnud polnud neid samu kangelasi, kes olid seal ennem. Mälestuseks olid tindipottides lilled. 28. Sellepärast, et poisid olid väga vaprad ja julged, et otsustasid minna omalkäel Eestit päästma ning said sellega ka suurepäraselt hakkama.
luulekunsti- ning lauluanne. Vanaisa kasutas tema tarka nõu, ja kui murepilv ta otsaesist varjas, mängis Vanemuine ta ees oma imepärast kannelt ja laulis talle oma armsamaid laule. Teiseks kangelaseks oli Ilmarine, kes oli parimas meheeas ja mehejõus, elutarkust täis ja mõtliku ilmega. Temal oli kunstianne. Kolmandaks kangelaseks oli Lämmeküne, kes oli väga reibas, ülemeelik, alati hea tujuga ja väga rõõmus. Oli ka vähem tähelepandavamaid kangelasi, nagu Vibuane, kuid kõik pidasid üksteist vendadeks ja Vanaise nimetas neid kõiki oma lasteks. Nad kõik elasid Kalevalas. Müüdi kohaselt oli Vanaisa üks päev astunud kangelaste juurde ja öelnud, et ta on omast tarkusest otsustanud maailma luua. Kangelased kiitsid selle muidugi heaks. Sellel ajal kui kangelased magasid, oligi Vanaisa loonud maailma. Kangelased imestasid ning hakkasid maailma täiendama. Vanaisa oli ise aga magama läinud, kuna ta oli loomisetööst väsinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
