Nibelungide laul Kui vanim keskaegne eepika peegeldas valdavalt sugukondlikku elutunnetust, siis kangelaslauludes hakkab avalduma rahvateadus. Kangelaslaulud kuuluvad kristlik katoliikliku-kiriku suure mõjuvõimu ja ristisõdade aega. Kuulsaimad kangelaseeposed on prantslaste ,,Rolandi laul ", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" ja sakslate ,,Nibelungide laul". Germaani kangelaslauludest kuulsaim ,sakslaste ,,Nibelungide laul",pärineb XII ja XII sajandi vahetusest , seega ajast,kui Euroopa eepilises kirjanduses oli juba laialt levimas uus suur nähtus , rüütliromaan. ,,Nibelungide laulu" autor ja püritolu on tänini lõplikult lahendamata . On teada ,et lugulaul loodi XIII sajandi alguses.
Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse, Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu. Prohvetid- Jumala sõnumi edastajad 21 kirja Ilmutusraamat- Uue Testamendi ja seega kristlaste Piibli viimane raamat Kirjandus Pühakute elulood (sisult sarnased, rahvakirjad) Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest. Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised) ,,Rolandi laul''- vanim prantsuse eepos. On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Augustinus- kristlik kirjanik Usku ei saa seletada, põhjendada Markuse ja Aureliuse monoloog Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad. ,,Austa seda, mida põletasid. Põleta seda, mida austasid.'' Kirjalik kultuur- ladina keel
........................................................................................6 5. Pildid.......................................................................................................................7 6. Kasutatud kirjandus.................................................................................................8 Vaimulik kirjandus - kui keskaja kirjanduse üks põhisuund Keskaja kirjanduses oli neli põhisuunda- rahvalikud kangelaseeposed, rüütlikirjandus, linnakirjandus ning samuti ka vaimulik kirjandus. Linnakirjanduse kõrval arenes välja vaimulik kirjandus, mis oli keskajal vägagi populaarne ning mõjutas suuresti selle aja kultuuri. Hilisemal ajal ei peetud vaimuliku kirjandust enam nii tähtsaks kui seda tehti keskajal. Varasel keskajal oli õigus enda kirjandus luua vaid haritud ning ladina keelt oskaval inimesel, seetõttu oli ka kirjandus ladina keelne. 12.-13. sajandini kuulus koolihariduse monopol
ja 8. sajandi vahetusel eKr oma alfabeedi. Kuna alfabeet – tähestikkiri – oli kergesti õpitav, siis tagas see kõrgema kirjaoskuse protsendi rahva hulgas. Kreeka tähestikust on omakorda arenenud nii ladina tähestik, mida meie kasutame, kui ka slaavi tähestik. Kirja kasutuselevõtt andis võimaluse talletada hellenite vaimuvara, mis on roomlaste ja araablaste kaudu jõudnud tänapäeva lugejateni. Näiteks on hellenid Euroopale pärandanud Homerose kangelaseeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“, Herodotose teose „Historia“. Viimast kirjameest loetakse isegi ajaloo isaks. Eelnevale tuginedes võib väita, et nii roomlaste „Aeneisi“, „Rooma ajaloo linna rajamisest alates“, soomlaste „Kalevala“ kui ka eestlaste „Kalevipoja“ ideeline lähtekoht on just Kreekamaa. Vana-Kreeka on olümpiamängude sünnimaa. Esimesed olümpiamänud toimusid Peloponnesose poolsaarel Elise maakonnas Olümpia külas 776. aastal eKr. Lugedes Kreeka
Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt: pühendunud võitluselt ristiusu eest. a) Rüütlikirjandus. ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma
Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, jumalate sekkumisi jne. Kreeklastel oli polüteism, ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik. Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’odüsseia’’ autoriks. Hiljem omistati talle veel palju teoseid. ’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’ olid kangelaseeposed. *Ajaloo uurimisega tegi algust Herodotos V sajandil. Kirjutas Kreeka- Pärsia sõdadest raamatu nimega ’’Historia’’. Kirjutas ka mitmetest euroopa, aasia ja aafrika rahvaste kommetest. See kõik on tänapäeval hindamatu ajaloomaterjal. *Kõnekunst oli vana-kreekas omaette kunst, mida ka poistele koolis õpetati. See oli tol ajal oluline, sest paljud tähtsad otsused langetati avalikel koosolekutel mõjutamisjõu abil. *Teatri tekkeajaks peetakse VI sajandit eKr
iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii. Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 2. Teadus a. Üldiseloomustus i. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. b. Astronoomia: i. Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. ii
Müütides on ta kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand. Kujutati tantsiva neljakäelisena ja vilepillipuhujana. Kangelaseepika Kõige kuulsamad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Sisaldavad suurel hulgal mütoloogiat ja usulisi tõekspidamisi. Arvatavasti loodi neid 500 eKr kuni 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate võitlusele ühiselt esivanemalt päritud riigi pärast. Kauravates kehastuvad kurjad deemonid ja Pandavates kehastuvad Heatahtlikud jumalad. Lahing toimub 18 päeva ja Pandavad võidavad oma vastased ja seejärel saavad maailma vaitsejateks.
õpiti hetiitidelt kasutama rauda, eraldatus muust maailmast. Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid
olid suuremad ja kiiremad. Linnad muutusid kreekapäraseks ja olid suuremad kui varem. Orjapidamine võttis suuremad mõõtmed. Valitsejad soosisid kultuuri. Luule tõusis silmapaistvaks zanriks. Huvi tunti pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu (väljendus teatrietendustes komöödiaid eelistati). Eukleides -> geomeetria põhialused. Archimedes -> seadus kehade veeväljasurvest. 5. Kreeklaste armastatumad kangelased: Odüsseus (Odüsseia). Achiellus (Trooja sõda). 6. Kuulsamad kangelaseeposeD: ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor Homeros. 7. Kreeka jumalad: Zeus (piksejumal, jumalate valitseja, maailma valitseja (taevas)), Hera (Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja), Poseidon (Zeusi vend, merejumal), Hades (Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja), Demeter (Zeusi õde, viljakuse jumalanna ja põllutööde kaitsja), Ares (sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg), Hephaistos (longur tulejumal,jumalate sepp, Zeusi ja Hera poeg), Athena (relvastatud sõjajumalanna,
Mõlemad pärinevad pi- kemast Trooja sõja eeposte tsüklist, kumbki keskendub selle raames ühele olulisele lõigule. ,,Ilias" kirjeldab kreeklaste vägevaima kangelase Achilleuse ja ülemjuhataja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast ning on suu- rel määral Achilleuse raevu ja selle karmide tagajärgede lugu. Ka ,,Odüsseia" jutustab ühe kangelase Odysseuse raevukast kättemaksust ja pikkadest rännuaastatest. Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraat- likule lugejaskonnale ja on kantud aristokraatlikust ellusuhtumisest. Aja jooksul suurenes ka lühemate luulevormide populaarsus. Luuletusi kanti ette suuliselt, vile- või keelpilli saatel. Keelpillidest olid kõige levinumad puust valmistatud kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra. Lüürika (luulekunst) tähendas esialgu lüüra saatel ettekantavat luulet ja muutus üldmõisteks hiljem. Luule-
Kordamiseks... 1. Kreeta-Mükeene periood (minoiline kultuur, kuningas Minos ja lugu Minotaurusest, Knossose loss, Mükeene loss, lineaarkiri A ja B) 2. Riik ja ühiskond: valitsemine (aristokraatia, demokraatia, türannia), kodanikkond, ühiskonna struktuur, Sparta ja Ateena võrdlus. 3. Kreeka kultuur: jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos), Kreeka alfabeet, kangelaseeposed, dionüüsiad ja teater (võrdlus tänapäevaga ja mõisted komöödia, tragöödia, orkestra, skenee), Sophokles, Aischylos, Homeros, Herodotos, olümpiamängud (776 eKr, peamised spordialad,olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine), filosoofia (Sokrates, Platon, Aristoteles) 4. Hellenismiajastu: Aleksander Suure vallutusretk ja selle tagajärjed, hellenistlikud suurriigid ja linnad, Museion, Aleksandria tuletorn. Kasutatud materjalid https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Poisid alustasid seitsme aastasena kooliteed aga tüdrukute kasvatamine oli täiesti iga pere enda asi aga tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Enamuse haridus piirdus väheste kooliaastatega. Rikastes peredes: Õpetasid poisse pedagoogid. Hiljem täiendati end kõne- ja vaidluskunsti õpingutel, kuulates tuntud õpetlaste loenguid. kirjanduse vallas: Tähtsal kohal olid kangelaseeposed.Kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu.Hilisemad kreeklased pidasid mitme eepose autoriks pimetat laulikut Homerost.Eelkõige omistati talle kaks kõige kuulsamat eepost- ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" (ainsana meie päevini säilinud).Kangelaseeposed loodi eelkõige aristokraatlikule kuulajaskonnale. Ka tähtsal kohal oli lüürika. Kreeka lüürika avab meile suurepäraselt aristokraatide allusuhtumist ja maailmavaadet.
Ellusuhtumine: sotsiaalsed pinged ja vastuolud ( vahel kasvasid suureks, kuid lahendati), 2 leeri: keisri ja paavstipooldajad, arveldamine rahaga, rikkust hinnati rohkem kui päritolu (vastuolus ristiusuga) Linnakultuur: pidustused, vastlakarneval, 40-päevane paast, näitemängud, linnakirjandus ilmalikud motiivid (fabliood värsivormis lühilood) pilkasid erinevaid inimesi 5. Kirjandus 1. pühakute elulood konkreetselt ühe pühaku kohta kuni surmani 2. kangelaseeposed kangelase vägitegudest värsivormis 3. rüütliteromaan rüütli vägiteod, südamedaamile 4. trubaduuride luule südamedaamile 5. linnaromaanid suhted linnas, kajastatakse nt. loomade näol 6. Kirik + ristiusk (keskaegse inimese maailmapilt) veendumus: maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene -Jumal maailma looja, üleloomulike võimetega olend, kes juhib maailmas toimuvat ja keda eriliselt austatakse
eKr). Kreeklased v�tsid omaks minoilise kultuuri ja mugandasid lineaarkirja oma keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, mille seast kuulsam oli M�keene. Losside �mber aga polnud linnu. Toonases Kreekas �htset riiki ei tekkinud. Losside eesotsas seisis kuningas ja s�japealik. Neile allusid s�jalised kaaskondlased, kellega koos moodustati eliitkaarikuv�gi. Kangelaseepika K�ige armastatuim kangelaseepika oli Trooja s�ja lugu. Kuulsaimad kangelaseeposed - "Ilias" ja "Od�sseia". Autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. ********************************************************************* TUME AJAJ�RK 1100-800 a. eKr h�ljatud lossid ununenud kiri v�henenud elanikkond r�nded V�ike-Aasia l��nerannikule rauast valmistatud relvad ja t��riistad n�rgenenud suhted naabermaadega ********************************************************************'' ARHAILINE PERIOOD 800-500 a. eKr kujunesid linnad suursugune �lemkiht
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
● Rüütlieetika ○ Ustavus (kogukondlik, feodaalne, poliitiline) ○ Heldekäelisus ○ Vahvus ● Tulevane sõdur alustas 7-aastaselt teenistust paažina ● 15-aastaselt sai kannupoisiks ● 20-aastaselt löödi rüütliks ● Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid ○ Ühiskonna suhtumine vastakas ○ Kirik suhtus taunivalt, kuna õhutas edevust ● Kangelaseeposed (“Rolandi laul”, “Nibelungide laul”) ● Rüütliromaanid (kuningas Artur ja 12 ümarlauarüütlit) ● Armastusluule ● Rajati Pühal Maal kättevõidetud maade kaitseks rüütliordusid ● Liikmed andsid mungatõotuse ● Johanniitide ordu ● Templiordu ● Saksa ordu ● Kerjusmungaordud nõudsid ranget kinnipidamikst Benedictuse reeglitest ● Cluny klooster ● Tsistertslaste ordu
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest
Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ning oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas ühteaegu seksuaalsust kui ka sellest hoidumist ja äärmist askeesi. Samas ka tantsu isand. Sivat kujutati sageli neljakäelise tantsija ning vilepillipuhujana. Seeeiolekonto Kangelaseepika Aarjalased laulsid tõenäoliselt kangelaslaule juba indiasse tungimise ajal. Siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni selle põhjal loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad on hindudele ülimalt olulised teosed, mis edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi ning kuhu on koondatud suur osa nende mütoloogiliast. Mahabharata koosneb umbes 10000 värsireast. Eeposte kujunemine esmasest kirjapanekust lõpliku viimistlemiseni jääb arvatavasti ajavahemikku 500 eKr 500 pKr. ,,Mahabharata" keskendub kahe suguvõsa, Kauravate ja Pandavate verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja.Indias.
*pidid taluma külma, janu, nälga, valu *väheke kirjaoskust *14-aastaselt prooviaasta *15-20 aastaselt kasvatuses esikohal sõjalised harjutused ja koorilaul *20.aastaselt võis abielluda *30.a sai täieõiguslikuks kodanikuks *riiklik kasvatus kehtis ka tütarlastele. · Kasvatus Ateenas: *eesmärk noore inimese igakülgne arendamine *laste kasvatamine iga perekonna eraasi Religioon ja avalikud pidustused · Kangelaseeposed *Trooja sõja lugu 8.-7. s eKr vormiti sellest mitmeid kangelaseeposi. *Kuulsaimad: "Ilias", "Odüsseia" *Autoriks peetakse Homerost · Lüürika *Lühemad luulevormid *Ette kanti suuliselt, vile- või keelpilli saatel *Levinumad puust kitara ja kilpkonnakilbist kõlakastiga lüüra *Lüürika lüüra saatel ettekantav luule *Luuletuste loomine ja esitamine aristokraatide harrastus *Esitamine sümpoosionil või usupidustustel
Lisaks lugemisele ja kirjutamisele õpiti ka matemaatikat ja kirjandust. Kooliharidus võimaldas ka madala päritoluga inimestel karjääri teha preesterkonnas või riigiteenistuses. Kuigi enamik mesopotaamlastest ei osanud lugeda ega kirjutada, siis ühiskonna kõrgemates kihtides oli kirjaoskus hästi levinud. b) KIRJANDUS. Tekkis üsna pea peale kirja kasutuselevõttu. Sündis ka unikaalne savitahvlitest koosnev raamatukogu. Ilukirjanduse olulisemaiks zanriks olid kangelaseeposed. Neist kõige kuulsam ol ''Gilgamesi eepos'', mis jutustab kahe esialgse vaenlase sõprusest ja katsetest saada surematuks. c) TEADUS. Teaduse alal olid silmapaistvad saavutused matemaatikas ja astronoomia alal. Astronoomiaga põimus tähtede järgi ennustamine ehk astroloogia. d) KUNST. Juhtival kohal oli ehituskunst. Ehitati päikese käes kuivatatud, põletamata savitellistest. Niiskes kliimas lagunesid need hooned ruttu. Vundamendid ja nende alused tehti sisseveetud kivist
ANTIIKAEG 8.sai ekr- 5.saj pkr *Antiikkijranduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust *3 antiikaja tuntud filosoof-mõtlejat: Pythagoras, Eukleides ja Aristoteles *Vanekreeka jumalad: Zeus-peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja Hera-Zeusi abikaasa ja ka õde. Abielunaiste kaitsja Hades-Zeusi vend. Valitses allima surtnuteriiki Poseidon-Zeusi vend. Merevalitseja Demeter-Zeusi õde. Viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna Apollon-Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti ja tõe jumal Artemis-Zeusi tütar ja Apolloni kaksikõde. Jahijumalanna Aphrodite-Zeusi tütar. Ilu ja armastuse jumalanna. Hestia-kodukolde jumalanna Ares-Sõjajumal Athena-Sõjajumalanna *Homerose kaks ulatuslikku eepost- "Ilias" ja "Odüsseia" *"Ilias" Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ...
suurt tähelepanu ja oli palju pealtvaatajaid. Aadilte, senjööride, vasallide ja lihtrahva kohtumispaik. Kirik tauniv ja püüdis keelata aga kui leebus siis tühistas keelu. 15. Millest lähtuti abielu sõlmides? Rüütlid pidid silma paistma turniiridel ja mõjal, et saada hea kaasavaraga pruut. Püüti valida sugulaste seat peihmees, et varandus ei läheks kaugemale. 16. Millised olid rüütlikirjanduse põhilised teemad? Millised tuntumad teosed? Kangelaseeposed ,,Rolandi laul", ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan. Armastusluule.
Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile.Erinevalt Egiptuse hieroglüüfidest tegi kiilkiri ajajooksul tuntava arengu.Mesopotaamias oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses. Haridus: · Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. · Õpilasteks peamiselt ülikute pojad · Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. · Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. Kirjandus: · Olulisim ilukirjanduse zanr olid kangelaseeposed. Kangelasteks tavaliselt reaalsed ajaloolised isikud. · Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. Jumalad oli inimesekujulised, surematud ja vägevad. Miski inimlik polnud võõras ka jumalatele. Nad sõid, jõid, magasid jne. Teadus: Ühine Egiptusega: koguti parktikas kasulikke teadmisi ja oskusi. Preestrid olid samal ajal ka
o muistsetest proosapärimustest o saagadest Kõik need ühendati mahukateks eeposteks.Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, kes saatsid end tavaliselt mõnel muusikariistal. Zanri nimetus tulebPrantsusmaalt. Kangelaslaulud 1. peegeldavad kaugemat ja lähemat ajalugu 2. kujutavad ajalugu kas faktidele või müütidele tuginedes 3. kujuneva rahvustunde kujunemist 4. ajaloo episoodides kirjeldatakse rahva hingelaadi, püüdlusi. Tähtsamad kangelaseeposed. 1. "Rolandi laul." Prantsuse.Tähtsam kui faktitäpsus on autorile olulisem soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure sõdimise õigustamist. 2. "Laul minu Cidist." Hispaania. Peegeldab ajalugu tõesemalt kui"Rolandi laul".Enamik eepose seiku on leidnud kinnituse ajaloos.Sõda on Cidile(erinevalt Rolandist) pigem töö, igapävane raske leivateenimine.Cidis ei rõhutata mitte niivõrd tema kangelaslikkust kui hoopis inimlikkust..Rahva
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Sarnane Egipt-ga:ohverdati jumalatele loomi, templites jumalakujud, preestrid hoolitsesid nende eest, toimus ennustamine ohvrilooma sisikonna järgi, tähistaeva järgi-astroloogia. kiri ja haridus-kiilkiri savitahvlitel-oli mõiste-ja silpkirjade kombinatsioon.Kirjaoskus oli kõrgem kui Egiptuses. Koolid asusid templite juures, enamik õpilasi pärines jõukamatest perek. esimene raamatukogu Ninive. Mesopotaamia ilukirj. olulisim zanr on kangelaseeposed, kõige vanim Gilgames. teaduses oli kõrgel tasemel matem. (juured), astronoomia, meditsiin, astroloogia, kuukalender. Astoloogia on sündinud Mesopotaamias, eriti täht. peeti kuu- ja päikesevarjutusi. kunst-juhtival kohal ehituskunst, tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat-massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi
kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kangelaseeposed. Kuulsamad kangelaseeposed keskaja Euroopas on: prantslaste ,,Rolandi laul", hispaanlaste ,,Laul minu Cidist", sakslaste ,,Nibelungide laul" ja venelaste ,,Lugu Igori sõjaretkest". 7. Nimeta rüütlikirjanduses käsitletud teemasid. Rüütlikirjanduses käsitletavad teemad olid: armastus, daamikultus, rüütlielu ja vooruste idealiseerimine, püha graali otsingud ja kangelaslikkus. 8. Milline oli keskajal Euroopa kultuuris levima hakanud surmatantsu sõnum?
Luule- Esitati flöödi või kelpilli saatel. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Nende looming keskendus eeskätt isiklikele tunnetele, mõtetele ja tõekspidamistele. Eepos- Nii aristokraatia kui ka lihtrahvas hindasid kõrgelt muistsetest aegadest jutustavaid lugulaule ehk eeposeid ja neid loovaid rhapsoode. Neid kanti ette nii aristokraatide kodades kui ka avalikel usupidustustel. Kõige kuulsamad kangelaseeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Homeros oli parim ja kuulsaim poeet. ,,Ilias" ja ,,Odüsseias" olid kreeklaste hariduse aluseks. 4) Aleksander Suur(356-323eKr) 336ekr Philippos 2 mõrvati ja troonile tõuseb Aleksander Suur. Aleksander oli haritud ja hästi kasvatatud. Lasi mõrvata kõik oma sugulased. 335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas- Teeba hävitamine. 334eKr algab Pärsia sõjakäik uuesti(8 aastat, 30000 meest)
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii. Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 3. Teadus a. Üldiseloomustus i. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. b. Astronoomia: i. Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. ii
jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga. Solvunud Achilleus keeldub sõdimast ja pöördub võitlustandrile tagasi kui tema lähim sõber Hektori käe all langeb. Achilleus tapab Hektori. Seega: lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest. 2.,,Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. Kaval Odysseus, kes
Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. Keskaegne ühiskond KESKAEG 8 c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule
vanusevahe kasvas: pruut oli murdeealine ning peigmees umbes 30 aastane. Kuna pruudi perekond pidi abiellujatele andma kaasavara, püüti abielu sõlmida ka sugulastega, et perekonna varad ei läheks väljapoole suguvõsa. c) Rüütlikirjanduses ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust
Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse. 3. Keskaja kangelaseeposed (KA, MKL, Nibelungide laul) Kangelaseepostes hakkab juba avalduma rahvusteadvus. Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste "Rolandi laul", hispaanlaste "Laul minu Cidist" ja sakslaste "Nibelungide laul". Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist
Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Nimetus tuli sellest, et kuningas tavatsenud oma kaaslastega ümmarguse laua ümber pidutseda ja nõu pidada. Artur oli muistne Inglismaa kuningas, kes kunagi arvatavasti tõepoolest elas, kuid lood temast ja tema kaaslastest olid küll üsna muinasjutulised. Nagu kangelaseeposed, tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid, võitlesid kurjade röövrüütlitega ja tapsid hirmsaid koletisi. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule ( trubaduurid olid armastuslaulikud ) Alates 12. sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid hakati nimetama trubaduurideks. Ka trubaduurid oli pühendatud südamedaamile. Ülistati armastatu ilu ja vooruslikkust, kirjeldati
Mesopotaamia kirjasõna (sealt ei puudunud peaaegu ükski Mesopotaamia tähtsam kirjandusteos) ja rajas Niinives savitahvlitest koosneva raamatukogu 7. saj eKr. Kui Assüüria riik langes, purustati ja süüdati ka kuningaloss. Tulekahjus kõvaks põlenud savitahvlid aga on säilinud läbi aastatuhandete ja pakuvad tänapäeval hindamatut teavet Mesopotaamia ajaloo, sealhulgas religiooni, kirjanduse ja teaduse kohta. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim zanr on kangelaseeposed. Arvatavasti lauldi lugusid muistsetest kangelastest juba enne tsivilisatsiooni teket, Sumeri ajajärgul hakati neid aga juba kirja panema. Kõige armastatum kangelane oli muistne Sumeri valitseja Gilgames. Umbes 1000 aastat eKr koostati nende põhjal tänini suurelt osalt säilinud ulatuslikum akadikeelne eepos ,,Gilgames". See jutustab kahe esialgse vaenlase Enkidu ja Gilgamesi tagajärjetust katsest saada surematuks. Koos tehakse vägitegusid, kuni jumalanna Istar
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres Dionysos e. Bakchos (veinijumal) Bacchus Hades, hilisem Pluton (allmaailma valitseja) Pluto Hephaistos (tule- ja sepakunstijumal) Vulcanus Hermes (jumalate käskjalg, rändajate jumal) Mercurius Hestia (perekonna ja kodukolde jumalanna) Vesta Nike (võidujumalanna) Victoria Poseidon (merejumal) Neptunus MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Vanakreeka kangelaseeposed on Ilias ja Odüsseia. Mida need sõnad tähendavad? 2. Ilias ja Odüsseia on kirja pandud (ka tõlgitud eesti keelde) heksameetrites. Mis on heksameeter? 3. Milline tänapäeva riigi territooriumil asus Troojamaa? 4. Millist keelt kõnelesid troojalased? 5. Kus paiknes tolle kauge aja kreeklaste uskumuse kohaselt jumalate eluase? 6. Kas kreeklaste jumalatel oli ka puudusi? 7. Millised on Zeusi, Hera, Aphrodite, Athena vasted vanarooma usundis? 8. Mida tead Homerosest? 9
Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr. Mahabharata 2 suguvõsa võitlus (Kauravate ja Pandavate) riigi pärast Põhja-Indias. Ramajana lugu Krisna inimliku kehastuse, kangelase Rama seiklustest ja katsumustest. Budism: Hinduismile lisaks arenes brahmanismist välja õpetusi, mis ei tunnistanud veedade ega braahmanite autoriteeti ega pööranud rõhku kastierinevustele.
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Kas kirjanduslikus ümbertöötluses nende näidete põhjal kaotab müüt oma jõu või jääb see püsima? Müüdid seletavad maailma olemust ja on maailma tajumise viisiks (hea-halb, õnn); levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Tänapäevamüüt on nt the American Dream. Müüdid väljendavad ühiskonna mõttemalli ja on selle kollektiivi vaimseks toetuspunktiks. Müütidega on seotud: vanakreeka tragöödidad, Vana Testamendi müüdikogumik, rahvapärimuste kangelaseeposed, antiikainesega rüütliromaanid jne. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Strukturalism lahkab süstemaatiliselt põhistruktuure, millele toetub inimkogemus (sh looming). See süstematiseerib inimkogemusi ja seda rakendatakse mitmeti (lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia jne). Strukturalism tugineb inimkogemuses jms eristatavatele pindmistele nähtustele ja struktuuridele ja neid reguleerivatele nähtustele. Struktuuri looja on inimmõistus, mitte iseseisvalt
Jumalad olid antropomorfsed. Erinevalt egiptuse rahvastest, ei pööranud mesopotaamlased suurt tähelepanu surmajärgsele elule. Erinevad näited ehituskunstist: • tsikuraat – astangutena ülespoole ahenev torn, tipus tempel (tähtsaim Paaberli torni nimeline tsikuraat) • lossid – suurim Assüüria kuninga Sargon II oma. Arvatakse, et Babüloni rippaiad ehitati Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II valitsemisajal. Mesopotaamia ilukirjanduse olulisim žanr – kangelaseeposed. Tänini on osaliselt säilinud akadikeelne eepos „Gilgameš”. Teaduses olid arenenud matemaatika (osati arvutada ruut- ja kuupjuurt) ja astronoomia (loodi kuukalender).
halvasti käitunud. Alles peale mõrva hakkab ta elu üle järele mõtlema, kuid lõppude lõpuks välja ei mõtle midagi. Tal on kõigest ükskõik, isegi kohtus ta ei ürita ennast kaitsa ja vastab kõigele napisõnaliselt, nagu teda ei huvitaks, mis temast saabja tema üksküiksust kasutati kohtus tema vastu ära. http://abimaterjalid.blogspot.com/2012/10/albert-camus-vooras- lugemiskontroll.html V PILET 1. Kangelaseeposed pealkiri, põhisündmus(ed), ajalooline tagapõhi, idee/mõte (5 omal valikul) 2. Ülevaade A. H. Tammsaare loomingust. ,,Tõe ja õiguse" kunstilisi iseärasusi. Vastused: · · ,,Rolandi laul"- pärineb 11.sajandist. Eepose sündmustiku aluseks on ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse ehk kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Kui Karl Suur Hispaaniast 778 tagasi pöördus,
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda otsustava touke inimühiskonna arenguks suurema korraldatuse poole ning viia tsivilisatsiooni ja riigi tekkele. Tekke p...
Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate kogukondade kokkusaamisel. Eraldi ehitati ka tribüünid. Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas. Oli ka rüütlikirjandus: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposed on enamasti autorita, tuntuim on Rolandi laul, Karl suure retkedest. Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga. Rüütliromaani temaatika ammutati muistsetest pärimustest. Nende kangelane oli kuningas Artur ideaalne kuningas. Keskaegne armastusluule väljendas rüütlikultuuris daamikultust. Talupojad ja mõismajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond, elati maal ja elati põllumajandusest. Talupojad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
