........................................... 9. 25. märts rahvakalendri järgi - ........................................ 10. sibulat omav taim - ................................................. 11. kella numbrilaud - .................................................. 12. noori neiusid võrgutav rüütel muinasjuttudes - ....................... 13. sufiks - ............................................................. 14. amet - .............................................................. 15. kangekaelne inimene - ............................................. 16. süsinikust ja vesinikust koosnev ühend - ............................. 17. arenemises tagasi minema - ........................................ 18. sõidutee äärmine osa kraavi servani - ............................... 19. aine, mida toiduks tarvitatakse - ..................................... 20. ventilatsiooniga kapp laboratoorseteks töödeks - .................... 21. suurima koormusega kellaaeg - ................................
nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa.Meelis viidi telki ja Lembitu sai pahaseks.Kuna nüüd pidid nad ka ju ristiusu vastu võtma. Nüüd andis Lembitu alla ,kuigi ta on väga kangekaelne ,nagu tema poeg Meeliski.Neile suruti nüüd ristiusk peale ja põletati Sakalat ja Meelis võeti ära ,ja üldsegi võesti neilt kõik ära loomad,toit jne . Meelis viidi Dünamünde kloostrisse .Seal oli karm elu väga karm elu,peksa sai rohkem kui süüa ja Meelisele pandi uus nimi Bernhard. Aga ükskord helisesid kloostris kellad ja kõik jooksid peale poiste välja. Meelis teadis et nüüd on õige aeg põgeneda,ja seda nad tegidki.
Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pettumust armastuses. Kangelast tahetakse meieni tuua kui üliinimest, kes on küll tark ja tore mees, kuid tal puudub inimlikkus. Lugedes meie tuntuma kirjaniku A.H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees", mis on kirjutatud eelmise sajandi alguses,märkad,et selles teoses on palju sarnasust praeguse külaeluga. Kuigi aeg on palju muutunud, ikka elab edasi mõni kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustese ja tegutseb omamoodi. Igas külas leidub Kõrboja Reinu taoline unistaja, kellel ei jätku oma mõtete teostamiseks energiat ja loodab, et keegi teine tema unistused täidaks. Mõeldes praegust ning võrrelda romaanis kirjeldatud külaeluga, siis sarnasust on palju. Igal külal on oma traditsioonid ja tavad. Kõrboja elanikud aga kardavad muutuda, kuni saabub sinna Kõrboja Anna taoline inimene, kes tekitab palju segadust oma muudatustega
Laura Laas 9b Raamatu esitlus Harry Potter: Tarkade kivi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Joanne Kathleen Rowling Sündinud 31. juulil 1965. aastal. Ta oli töötu abirahast elav üksikema, kui ta kohvikus istudes Harry Potteri esimest raamatut kirjutas. Teda loetakse maailma rikkamaiks kirjanikuks. Raamatu tähtsamad tegelased Harry Potter on oma ea kohta lühike ja kõhetu poiss, kes kannab prille ja kellel on mustad sassis juuksed. Ta oskab ussisõnu, ta on võlur ja tal on otsaees välgunoole kujuline arm. Ronald Weasley on pärit vaesest, kuid vana võluripäritolu perekonnast. Tal, nagu ka kõigil teistel pereliikmetel, on punased juuksed ja tedretähnid. Ta on enda perekonnas noorim ...
Väga lähedaselt käis ta läbi enda ema ja oma pruudi Huntaugu Minnaga, keda ta küll naiseks ei tohtinud võtta, sest Päärnal polnud oma talu ja selle abielu vastu olid Miina isa ja Kupja Prits, kes tahtis Miinat hoopis enda naiseks võtta. Olukorra tegi raskemaks ka asjaolu, et mõis oli selle abielu vastu, oli ju Päärn mitmel korral mõisale vastu hakanud. Juba Päärna isa oli mõisaga tülis olnud. Päärn oli väga kangekaelne ja järeleandmatu, kui ta nägi endal õiguse olevat. Päärn oli õiglane ja julge, ta astus alati (olenemata, kes ta vastas seisis) õiguse poolt ja ülekohtu vastu välja. Päärnal oli nende omaduste pärast ka omajagu vaenlasi. Tema "vaenlane number üks" oli Kupja Prits, kes tema peale nii Miinaga läbikäimise kui ka kupja sõna mitte kuulamise ja vastuhakkamiste pärast viha kandis. Päärna negatiivseks omaduseks võis pidada seda, et ta veri alati
kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla. 1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all.
sest nad nägid, milliseks Vargamäe muutis isa, ja ei soovinud endale sama saatust. Seega sai Andres oma unistuste luhtumises süüdistada vaid iseennast. Tema pime usk, kangekaelsus, kitsarinnalisus ja võimetus näha olukordi ning sündmusi kellegi teise vaatevinklist, need on põhjused mõistmaks, miks tülitsevad naabrid ja lõhenevad perekonnad. Kokkuvõtteks võib öelda ,et tänu nendele tülidele naabriga läksidki Andrese unistused luhta, et ta uskus nii pimesi ja oli väga kangekaelne ning tänu sellele ,et lapsed nägid milline ta oli, tahtsid lapsed sealt ära minna.
kirjutatud just Saaremaal mängimiseks. Kus siis veel rääkida merest, armastusest ja merearmastusest kui mitte Saaremaal. Lavastusel on kaks põhiliini mehe, Kapteni (Allan Noormets) asjaajamised ja suhted merega ning armastus kauni Helina Laanega (Merilin Kirbits). Tegemist on ilusa ja võluva looga, mille näitlejate valik, efektne visuaalne ja muusikaline kujundus on väga heas kooskõlas etenduse looga. Ühelt poolt püütakse näidata, kui kangekaelne ja järjekindel võib olla mees, samas kui malbe, pidades silmas lugu Helinaga. Urmas Lennuki poolt kogutud ja kokku põimitud merelegendidega teatritükk saigi spetsiaalselt kirjutatud just Saaremaal mängimiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kuressaare linna üks vanim ehitis - 1663 aastast pärit sadamaait on lavastaja sõnul just igati sobilik koht selle tüki mängimiseks. Lennuk on ,,Igavest kaptenit" kirjutades osavalt kokku monteerinud mitmeid merega seotud legende, muistendeid ja jutte
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid
temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soomusrong "Lembit". Iseloomult oli ta julge, kangekaelne ja kartmatu. Kroonikas on Lembitut nimetatud tiitlitega senior või princeps, mida eesti keelde on tavaliselt tõlgitud vanema ja pealikuna. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral mainitud eestlaste vanem. Tänu sellele saab nii mõndagi tema elukäigu kohta teada, ehkki ainult Lembitu kuue viimase eluaasta kohta. Lembitu paistis kroonikas silma sõjaretkedel. Esimest korda mainitakse teda seoses Sakala väe tasuretkega üle Ümera jõe 1211
Optimism - optimism, positivity Resilient - vastupidav, elastne, strong Diligent(?) - usin Patient - kannatlik Physically strong - füüsiliselt tugev Emotionally strong - emotsionaalselt tugev Intelligent - arukas, tark, intelligentne Caring - hooliv Calm - rahulik, kannatlik Honest - aus Punctual - täpne Decisive - otsustav, määrav, otsusekindel Hardworking - töökas Persuasive - veenev Courageous -julge Cheerful - rõõmsameelne Persistent - püsiv, kangekaelne Alert - erk, tähelepanelik, valvas Quick-thinking Grocer - vürtspoodnik Medical researcher - meditsiini uurija Stockbroker - börsimaakler Flight attendant - stjuardess Restaurant chef - peakokk Estate agent - kinnivaraagent Firefighter - tuletõrjuja Door-to-door salesperson - uksest-ukseni müügimees Tour guide - ekskursioonijuht Executive - ärijuht Interpreter - tõlk Wage - weekly paid, palk, töötasu Salary - monthly paid, töötasu, palk
61 relaxed puhanud + 62 sad kurb + 63 scared kartma + 64 shy häbelik + 65 sick haige + 66 slow aeglane + 67 straightforward otsekohene - 68 strange imelik + 69 strangely imelikult + 70 stressed stressis + 71 strong tugev + 72 stubborn kangekaelne + 73 tense pinges + 74 terrible kohutav + 75 terrified hirmunud + 76 tired väsinud + 77 upset ärritunud + 78 wise tark + 79 worried mures + 80 cowardly argpüks - HINNANG: 101 õiget vastust / 102 vastatust / 126 võimalusest
Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega. Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi piduliselt hüüdnimeks Kõrboja Mousi. Katku Jüri peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast kui sealned peremees Oskar tahtis tema talu heinamaid ära osta. Tammsaare kujutab eesti talupoega rassiva töötegijana. Ideaalilähedane oleks Katku Villu, enne kui ta õnnetusse sattus ja sandiks jäi. Katku Jüri - on kangekaelne töömurdja, kellel pole unistusi. Samuti ei usu ta uuendustesse. Väga konservaativne. Katku Villu arvates teeb ta tühja tööd. Katku Villu - noor, ambitsioonikas ja töökas. Teab et soovib enda talu, kus peremees olla. Suurte unistustega. Soovib olla traditsioonide jätkaja afa oma metsikuses tekitab sellise sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrbojale ja elu jaoks kõlbmatuks. Isa heakskiitu suudab leida vaid surnuna. Kõrboja Rein - Tal endal puudb energia suurte plaanide ja unistuste
kellegile peale suruda, kui too ise seda ei sovi. Lodovic/Anichino. · Lodovic oli päritolult aadlipoeg, hiljem sai ametlilt Eganoni teenriks. · Välimuselt oli ta heaväljanägemisega ja tänu sellele võeti ta tööle, kuna see oli nii hea väljanägemisega loodeti, et teised teenrid ka tema pealt õppust võtaksid. · Iseloomult oli armatsev ja hooliv, kohati ka kangekaelne. Seda tõestab ka see, et ta ei oleks loobunud Beatricist isegi kui temal poleks tekkinud tema vastu tundeid. Ta oli südamlik ja näitas seda Beatricile ja see avaldas talle suuret muljet. Preili Beatrice · Päritolult oli ta aadlipreili , ei omanud tööd. · Välimuselt oli ta ilus seda tõestas juba see, et temasse
Maiega abielluda. Maie ise oli samuti peategelane. Ta oli armas, veidi häbelik ja väga ilus noor naine, kellel oli aeg abielluda. Tal käis palju kosilasi, nagu eelnevalt mainitud, kuid talle ei sobinud keegi peale Märdi. Vahepeal oli Maie juba lootuse kaotanud ja arvas, et peab sunniviisiliselt Ennule naiseks minema, kuna isa seda soovib. Ta nimelt vihkas Ennu juures seda, et ta oli lühike, paks ja tal puudus põial. Mäeotsa Peeter, Maie isa, oli kangekaelne vanamees, kes ei tahtnud tütart mulgile naiseks anda. Ta pooldas pigem Ennu, kuna tema olevat rikkam ja palju parem. Enn ise pidevalt keerutas Peerti ümber ja ajas mesijuttu, et ikka Maiet endale saada. Peeter jäi ta mesijuttu uskuma. Jüts oli Maie noorem vend. Ta oli koolipoisi vanuses ja üsna hea vend Maiele. Ka tema oli Maie ja Märdi poolt ja aitas neid kui vaja. Jütsi koolitee jäi pooleli, kuna ta isa arvas, et haridus ei ole oluline
immature ebaküps quick-tempered äkiline, äkilise loomuga secretive salatsev funny naljakas unreliable ebausaldusväärne self-confident enesekindel caring hooliv imaginative hea kujutlusvõimega outgoing vastutulelik easy-going muretu rude ebaviisakas helpful abivalmis stubborn kangekaelne cooperative koostöövalmis selfish isekas shy häbelik disorganised lohakas, korratu forgetful hajameelne active aktiivne, toimekas lazy laisk loyal truu, lojaalne, ustav arrogant ülbe, kõrk polite viisakas personality isiksus
muusikalile kogu muusika. Filmi peategelasi mängivad Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ja Rex Harrison (Henry Higgins), kõrvaltegelasteks on Stanley Holloway (Alfred Doolittle) ja Wilfred Hyde White (kolonel Pickering). Eliza Doolittle on agulis elav naine, kes müüb tänaval lilli. Tema tugev kokni aktsent, ei lase tal saada lillepoes müüjaks. Samuti puuduvad tal head kombeid ja ta ei suhtle just kuigi viisakalt, samuto on ta harimata, riiakas, kangekaelne. Kuid Eliza suudab endast nii palju lugu pidada, et isegi raha puudumisel pole olnud nõus oma keha müüma. Henry Higgins on uhke, kergesti ärrituv keeleteadlane, õpetab kõnekunsti. Samuti ei meeldi talle naised nii väga. Teda huvitab vaid enda seisus ja see, kui hästi keegi keelt oskab, see määrab tema jaoks inimese klassikuuluvuse. Higgins karistab Elizat ebaõnnestumise puhul söögita jätmisega. Samuti huvitab Higginsit ainult kihlveo võit ja ta ei hooli Eliza tunnetest
haavatav ja tema armastus Edwardi vastu oli väga suur ning tegi teda haavatavaks, see jättis üldiselt vähe võimalusi Jacobile, kes Bellat väga endale soovis. Suhteid mõjutasid peale selle veel pahad tegelased, kelle teele ette jäädes võis vabalt manalateele sattuda. Ikka ja alati suudeti Bellale appi tulla ning tänu sellele suutis ka Jacob muljet avaldada. · Karakteristikud. Bella oli kohmakas ja kangekaelne. Tal on enesekeskne mõttelaad, mistõttu ka Edward ei suutnud tema mõtteid lugeda. Üldjoontes väga halb valetaja, kuigi suudab näidata ka head näitlemisoskust, et panna teisi uskuma. Suudab ennast hästi kontrollida, mida tõestas esimene jahilkäik, kus tema koos Cullenite perega kohtus teiste vampiiridega ning ilma tuule kandumisele suutis hoida oma keevaverelisust tagasi. Edward nagu kõik vampiirid oli üleinimlikult tugev ja kiire. Tema hääl ja lõhn on pella
need nagu vibuga Villule vastu silmi. Seetõttu jäi Villu ühest silmast ilma ja näeb kehvasti. 2. Miks oleks Villu Kõrboja peremeheks sobinud ja miks mitte? Nimeta 2+2 isikuomadust 1) Oleks sobinud, sest ta oli väga töökas. Ta nautis töö tegemist ning tal oli visioon, milline võiks Katku tulevikus välja näha ja oli valmis selle nimel pingutama. Isegi ta isa oli Villu jõu ja püsivuse peale rahul. 2) Ta oli ka väga kangekaelne. Villu üritas kodus parimat mulda kivide alt kätte saada. Ta isa väitis, et see on võimatu, kuna pinnas on kivine, kuid Villu tahtis isale näidata, et see on siiski võimalik ja tegeles sellega tihti. Raamatus oli isegi öeldud lause, et kui Katku Villut kodus ei ole, siis on ta tingimata Kivimäel kive puurimas. See näitas tema järjekindlust. See isikuomadus on igale peremerele vajalik, kuna tööd ei tohi pooleli jätta vaid hea tulemuse nimel tuleb iga päev pingutada.
Loomaaias kõnnib ta ahvipuurist ükskõikselt mööda ja peatub lummatult võimsate elevantide juures. Sõnn astub märkimisväärse vaprusega vastu suurele loomale, kuid lööb araks hiirt nähes. Kohtudes vabalt hulkuva tiigriga, ei pilguta ta silmagi, aga pisike herilane paneb ta kabuhirmus lähimatesse põõsastesse pagema. Sõnn ja kangekaelsus Sõnnile endale, ükskõik kummast soost ta on, ei ole mingit mõtet tema kangekaelsusest rääkida. Tema enda meelest ei ole ta sugugi kangekaelne, vaid lihtsalt kannatlik. Kõik oleneb sellest, missugune tähendus sõnale antakse. Ta ei ole põikpäine, vaid ainult mõistlik ja vankumatult kindel. Ta ei suuda kuidagi mõista, miks küll inimesed nii ebaõiglaselt temasse suhtuvad. Tegelikult on Sõnn täpselt nii kangekaelne kui üks inimolend saab olla ja mitte raasugi rohkem. Ta ei ole siiski kivikuju, ehkki tundub nii oma istme kui ka oma arvamuse külge lausa kinniliimitud olevat
Janikal on ka 4 aastat noorem õde Tuulika, kes on samuti spordiga väga lähedalt seotud. Nimelt on ta rühmvõimleja. Praegu töötab õde Tuulika VK Janikas treenerina. Janika isa, Mati Mölder on aga spordist kaarega mööda läinud. Tema on tegutsev põllumajanduses, kuid siiski toetab Janika ja tema klubi tegemisi oma nõu ja jõuga ning on alati igal võistlusel kohal. Kõik Janika sugulased ja tuttavad on kinnitanud, et kuulsus ja edu pole Janikale pähe löönud ja ta on ikka samasugune kangekaelne ja enesekindel neiu nagu alati. Kangekaelsusest oli Eesti Võimlemisliidu peasekretäril rääkida ka üks lugu 1992 aastast. Nimelt oli võistlus Saksamaal ja sõit sinna toimus bussiga. Kui võistlus läbi, teatas Janika resoluutselt, et tema bussiga tagasi ei sõida vaid ostab omale auto ja nii ka läks. Janika ostis omale auto ning sõitis sellega tagasi koju. Praegu on Janika abielus Kaupo Kallemaaga ja neil on kaks last tütar ja poeg.
tõmbab ja mis olevat nõrga iseloomu tunnuseks. Taevas oli nii sinine ja päikesepaiste nii hele, et selle maastiku kohal tundus valitsevat igavene suvi. Ilma kestata pole Forsyte mõeldav - see oleks niisama hea kui romaan ilma sündmustikuta, mis, nagu teada, on ebaloomulik nähtus. Poolpime maja oma inimeste-ridadega, mis kõik ühes suunas vaatasid, sarnanes suure aiaga, täis päikese poole pööratud lilli. June on kangekaelne nagu saatus ta ei lase iialgi lahti. On hetki, mil Loodus ilmutab oma tavalise muretu rahu all varjatud kirgi mühav kevad hakkab äkki läbi lillakate pilvede mandliõitel helendama; lumise mäetipu kohal kumab kuuvalgel üksainus täht ülal kirglikus sinas; ehataeva leegitseval taustal mustab vana jugapuu nagu mingi lõkendava saladuse kaitsja. Ta oli neid inimesi, kes, nagu tillukesed hiina ebajumalad, istuvad iseenda südame
Autor lisas talle omasel moel maja valmimise loole mitmeid tahke juurde ja välja tuli ei midagi muud, kui puhas komöödia. Näidendi peategelased on kaks Peterburi arhitekti ning uhked, ent veidrad sakslased, kelle närve tõmbavad pingule pidevalt silmapiirile ilmuvad eestlased Ennud ja Ened. Osatäitjateks on muidugi teatri näitlejate paremik. Lugu algab ööl, kui Bubõr (Ivo Uukkivi) ei saa rahulikult magada, kuna akna taga lendlevad tuhanded liblikad, kellel näib olevat kangekaelne soov just sealt sisse pääseda, justkui leiaks nad nii piiritu vabaduse. Üksikus valgusvihus seisev kentsakalt hädine Uukkivi jätab publiku maagilisse tundmusesse ning annab aimu, et edaspidi läheb ainult huvitavamaks. Kummalisel kombel selgub järgmisel päeval, et ka Vassiljev (Tiit Sukk) sattus putukate piiramisvõrku, kuid kellelgi teisel peale nende kahe pole veidrast juhtumist õrna aimugi. Edasi hargneb lahti veelgi kentsakamate sündmuste rada. Juhuste kokku langemisel satuvad
Kateryni surm murdis apteekri täielikult. Tema naine oli üks tähtsamaid inimesi tema elu ja see et ta apteekrina ei suutnud enda naise elu päästa, tegi ta jõuetuks ja ta uskus et polnud väärt enam apteekri ametit. Abtsiss Kandis- Kõrge moraaliga, kõigutamatu, pealtnäha karm, aga tegelikkuses sooja südamega. Kõik inimesed kloostris pidid arvestama abtsissi otsustega, temal oli kõige suurem võim kloostris. Ta oli naine, kes valitses isegi mehi. Pealtnäha oli abtsiss kangekaelne naine. Ta oli 44 aastane ja väga ilus naine. Ta oli neitsi, kes oli oma käega tapnud röövli, kes tahtis teda teotada. Kloostrisse tuli ta noorena selleks, et saada maha endalt tapmisega seotud veresüü. Kandse suurim saladus oli tärganud armastus kloostrisse kihutatud Saint-Remy vastu.
seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes ,,Kus on (tunane) lumi?". Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud ,,Kord olid niidud rohelust täis..." Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu
Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes „Kus on (tunane) lumi?”. Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud „Kord olid niidud rohelust täis...” Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom’i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu
seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes ,,Kus on (tunane) lumi?". Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud ,,Kord olid niidud rohelust täis..." Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist. Söögistseen annab hea ettekujutuse kolme peategelase omavahelistest suhetest ja individuaalsetest omadustest. Poeg Tom, kes peab peale isa lahkumist oma ema nägemuses täitma perepea rolli, on kangekaelne, vaieldes emale vastu
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...
suuremaid probleeme · Kohaldumine "targem annab järele" eelduseks on, et üks osapool lähtub mõistusest, mitte emotsioonidest · Kompromiss win-win tüüpi väljund osapooled tajuvad, et lahend on kasulik neile mõlemale · Domineerimine üleolek teise osapoole suhtes, nt ebapopulaarsete otsuste sisseviimine · Koostöö sarnane kompromissiga, mõlemad osapooled lähtuvad mõistusest Konflikti juhtimise stiilid · Kangekaelne stiil personaalsete eesmärkide saavutamine · Aitav (suhetele orienteeritud) stiil suhted teistega esikohal · Kaotav stiil oluliseks ei ole ei suhted ega eesmärgid, konfliktid on kasutud, taandamine · Kompromissi otsiv stiil olulised nii suhted kui ka eesmärgid, lahend kus kõik saavad midagi · Probleeme lahendav stiil olulised nii personaalsed eesmärgid kui suhted, otsib konfliktis edasiviivat lahendit (win-win lahend
sisitab Mari Tiinale ,,Libahunt!". Varsti hakkab kõikjal seda sõna kostuma ja pilkesõnad Tiina pihta lendama.Tiina nutab ja kaitseb end ning jookseb ära metsa. Kõik hakkavad koju minema, aga Margus ei kavatsegi liikuda. Tema vanemad lähevad teda ümber veenma, et ongi parem, kui Tiina minema läks. Mari astub ka ligi ja üritab lohutada, kuid Margus ütleb talle, et ta ei saa ealeski nii kalliks talle kui Tiina on. Mari on aga kangekaelne ja ei luba eales teda Tiinale anda. 4.vaatus Rehealune. Margus on omas mõtetes ja tusane, Jaanus üritab lohutada, et ju ikka Tiina tagasi tuleb, kuigi neli päeva juba kadunud olnud. Vanaema ja Margus jäävad jutustama, vanaema nagu Marguse poolt, et südant ei saa sundida Marit armastama, kui Tiina on südames kinni. Kuid siiski pooldab, et vanemate vastu ei saa ja mida nad Tiinast teavad midagi et põlvest
jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse. Nüüd tahtis ta ise töös kaasa lüüa ja Katkul midagi paremaks muuta. Villu oli väga kangekaelne ja sellepärast juhtuski, et ta hakkas Kivimäel kive õhku laskma. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tüli ja pahandust. Samal ajal sai Kõrboja endale uue perenaise. Vana Rein oli Anna sellepärast koju kutsunud, et ta tahtis talu kogu täiega temale anda. Algul ei tahtnud Anna kohta vastu võtta, kuid lõpuks võttis ikka. Peale seda hakkas Kõrbojal töö kohe kiiremini minema
Kalevipoeg ,,Kalevipoeg" on meie rahvuseepos, milleta ei saaks rahvus eksisteeridagi. Teos on andnud meile palju osavalt seotud regivärsilisi ridu, kuid ka väljendeid igapäevasesse suhtlus- ja kirjakeelde. See on just see raamat, mis peaks olema igale eestlasele oluline. Meie teame ,,Kalevipoja" autorina Fr. R. Kreutzwaldi, kuid enamus sisust on rahva pärimused. Kuigi antud teos on koostatud ja avaldatud ligi poole sajandi eest, avaldab see mõju ka tänapäeval igale eestlasele, sest kõik need jutud ja luuletused on meie ajalugu, kultuur ja tegelikult ka väga ilmekas rahva iseloomustus. Iga inimene, kes loeb Kalevipoja läbi oma rahvuseeposena leiab kindlasti mõne koha, kus saab end samastada mõne tegelasega, kas või iseloomujoonte põhjal. ,,Kalevipoeg" on teos, mis annab meile peale emotsioonide ka sõnavara. Väljendeid ja tsiteeringuid, mida kasutavad inimesed oma tekstide ilmestamiseks. Kes...
läbisaamist, kahjuks pole see alati nii lihtne. Seega tuleb üsna tihti mõelda läbi, kas käitun ikka õigesti ning saaksin midagi paremini teha. Selline analüüsimine on kindlasti muutnud mind mõistvamaks ning oskan ka keerulistes olukordades rahulikuks jääda. Kõik inimesed eksivad ning ka mina pole mingi erand. Inimene õpib terve elu ning suurim takistus, mille mina oma isiksuse puhul olen ületanud, on kindlasti oma eksimuste tunnistamine. Olen äärmiselt kangekaelne ning see nõuab minult suurt pingutust, kuid olen õppinud oma vigu tunnistama ning nende pärast ka vabandama. Minu, kui suhtleja nõrkused: · pidev soov olla kõigile meelepärane, · oma eksimuste sage kordamine, · oskamatus teiste arvamusest üle olla. Minu iseloom on küllaltki allaheitlik ning kui tunnen, et keegi üritab mind muuta endale meelepäraseks, siis tihti lasen sellel juhtuda. Mõistus ütleb, et nii pole õige, kuid kuna tahan
Hemingway ,,Vanamees ja meri" Tegelaste tabel. Santiago Manolin Looduse armastaja- ,,Merel olles ei Manolin oli väga hooliv, tubli ja ta oli ole sa kunagi üksi, loodus on koos alati Santiago jaoks olemas. sinuga." - Kui poiss tagasi tuli, magas Kangekaelne- ,,Aga nii kaua, kui mul vanamees toolil ja päike oli loojas. on aerud ja nui ja pinn,ma ei anna Poiss võttis voodilt vana sõjaväeteki ja alla." laotas selle üle toolikorju ja üle vanamehe õlgade. Väärtustas olemasolevaid asju- ,,Paegu ei ole aeg kõike seda taga - ,,Mis sa said?" küsis vanamees. ,,Tõin nutta, mida sul ole. Mõtle parem, mida sulle süüa," ütles poiss. ,,Nüüd sa nende asjadega teha saad, mis sul hakkame õhtust sööma." on." ...
midagi habrast, peenikest; nagu oleks teinud kellelegi midagi paha. ){lk 8} · Hannesel on kuus klassi haridust. · Hannes on töökas noormees. ( See oleks juba midagi! Ja kui teine mees seda jaksab ning see on võimalik miks siis mitte tema, Turja Hanneski, sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. ) {lk 10} · Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie. · Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus. Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6- kesi ja hiljem 5-6-kesi.
Rukkirääk Rukkiräägu joonistus 1 Sisukord: 1. Esileht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Sisu 5. Sisu 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud Allikad Sissejuhatus: 2 Rukkirääk (Crex crex) on väike lind ruiklaste sugukonnast. Rukkiräägu nimi tuleneb sellest, et tema häälitsust võib kirjeldada "krääkimisega" – 2-silbiline "krääk krääk". Erinevalt teistest ruiklastest ei pesitse rukkirääk märgaladel, vaid niitudel ja haritavatel maadel. Tema pesitsusala hõlmab suure osa Euroopast ja Lääne-Aasia aladest, talvitub Aafrikas. Tänapäeval on intensiivse põllumajanduse ja varajase niitmise (enne linnu pesitsemise lõppu) tagajärjel linnu arvukus Lääne-Euroopas ja Eestis tugevasti langenud. Eestis on ta suhteliselt laialdaselt levinud, kuid kuulub III kaitsekategooriasse. Välimus Rukkiräägul on lühike nokk. Linnu üldpikkus on 16–18 cm, tiibade siruulatus 32–35 cm. Eluviis T...
NSV Liidu ja Idabloki lagunemine Meenutuseks: Idablokk=sotsialistlikud riigid. NSV Liidus surid üksteise järel vanadusest nõdrad riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles ...
toimuva pärast palju vähem kui isa. Lisaks Taavet armukadetses, mille tõttu ta ka ühe karjapoisi lahti oli lasknud. Ta oli hästi kerglane, mille tõttu ta ka oma venna Karli kahele koolivennale, kes rahahädas olid, purjus peaga kirjutas vekslile alla, mida ta pärast kahetses, sest Aiastel tuli enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke
Enne näitusele minekut tuleb kokkerit kindlasti trimmida. Trimmimist saab lasta teha lemmikloomasalongis või kasvataja juures, kuid seda on võimalik ka igaühel endal ära õppida. Kokkerit pestakse alati, kui karv tundub mustana. Karv säilib paremini, kui kammida vaid pestud, mitte määrdunud karva. Ameerika kokker on energiline, elurõõmus, sõbralik ja armastav. Samas võib ta olla ka isepäine ja kangekaelne ning kergesti solvuv. Kuna ameeriklane on elavaloomuline ja elurõõmus, siis armastab ta mängida ka vanas eas. Lastega sobib ameeriklane üsna hästi, kuid kuna ka kaasaegne ameeriklane põlvneb oma kaugetest jahikoertest esivanematest, siis võib ta olla ülimalt iseteadev, mistõttu last ta enda karjajuhina ei tunnusta. Täiskasvanud ja kutsikaeas Kokkerspanjeli välimusega saab tutvuda lisas 1.
karistamisel kasutada Ta ähvardab Amaliat mõõgaga, kuid neiu haarab mõõga enda kätte ning näitab Franzile oma kangekaelset võimu Samal ajal böömi metsades meenutab Karl Moor lapsepõlve, kui nende juurde jutule astub Kosinsky, kes soovib röövlisalgaga ühineda Moor on tema suhtes umbusklik, kuna poiss on vaid 24aastane, tal puudub kogemus ning Moor soovitab tal koju tagasi naasta, kuid poiss on kangekaelne ja elus kibestunud Räägib lugu neiust nimega Amalia Moor soovib tütarlast näha kahtlustades, et tegu võib olla tema enda Amaliaga 4 Vaatus Grupp on reisinud maakohta Moori lossi läheduses ning Moor ja Kosinsky on kokku leppinud plaani, et Kosinsky läheb lossi ning esitab Moori krahv Brandi nime all, kuna Moor ei soovi enda isikut paljastada Kosinsky siseneb lossi, teatab krahv Brandi tulekust ette, seejärel on Mooril vabad käed lossis tegutsemiseks
Ruth- salakaval naine, kes suudab korraga mitut meest pidada. Välimuselt on ta ilus, peenike naine. Isale silmis tahab alati hea välja näha. Van Aldin- on mees, kes mõtleb rohkem enda kui teiste peale. Ta tahab, et tema tütar lahutaks. Ta on suur miljonär ja tema alluvuses töötab sekretär Knighton. Ta andis ,,Leegitseva Südame" oma tütre kätte. Katherine- samuti ilus naine, kes oli hiljuti pärinud suure summa raha. Ta oli üsna heasüdamlik naine. Derek- ta oli iseloomult väga kangekaelne ja kergest ärrituv. Ta oli esimene, kes oma naist surnuna nägi ja kes paljastas Ruthi armukesele seifi koodi. 5. Kas peategelane muutub paremaks või halvemaks? Selle raamatu puhul on raske peategelast määrata. Kui rääkida Poirotist siis tema kindlasti ei muutu vaid teeb oma tööd. Muidugi mõrvaga seotud tegelased muutuvad teose käigus halvemaks. 6. Mida autor tahab selle teosega öelda? Autor tahab inimesteni tuua põnevust ja kriminaalsust läbi tuntud
valmis. Pensionil olles aitas ta ka enda lastel kaheksat lapselast kasvatada. Ta valvas neid, kui vanemad olid tööl, ehitas neile kiigu ja liivakasti, kus lapselapsed said mängimas käia. Vanaisal oli ka väga palju hobisid. Ta tegi ristpistes vaipu, ta oskas tikkida, õmmelda, kududa, talle meeldis fotograafia, ilmutas ise pilte. Ta kogus nädalakavasid, raamatuid, vanu filme ja muusika plaate. Minu vanaisa oli väga kangekaelne. Talle ei meeldinud arstid ja alati kui tal tervis halb oli siis ta ravis ennast ise kodus. Vanaisa suri 11. juulil 2004. aastal südamelihase infarkti. Sel suvel oleks ta saanud 72 aastaseks. 6. LÄHEDASTE MÄLESTUSED 6.1 Minia Riina mälestused Ilmarist Minia Riina (minu ema) mäletab, et Ilmar oli väga aus ja töökas mees. Tal oli väga palju sõpru ja tuttavaid, kes temast lugu pidasid. Kõige tähtsamale kohale tema elus kuulus perekond ja töö.
Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde...
I osa. Võitlus maaga. 19. sajandi viimane veerand. Andres, Pearu, Krõõt, Mari. Algab sellega, et Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele ja alustavad seal pikka tööd, mida jagub ka tulevastele põlvedele. Töö tapab Krõõda ja elu Andresega talus jätkab sulase naine Mari. Neil on palju lapsi, kellega tekib mitmeid probleeme haigused, lastevembud, suureks saamine ja abiellumine. Andres ise kempleb pidevalt naabertalu peremehe Pearuga, kes sisimas on tegelikult hea mees aga väga kangekaelne ja tahab pidevalt võidelda, see muudab elu Vargamäel veelgi raskemaks. Kõik päevad mööduvad tööd tehes kuid vahel harva on ka mõned peod. Peetakse lugu piiblist, kuid haridusele paneb rõhku ainult noorem poeg Indrek, kellest saab läbiv tegelane kogu romaanis. Põhiprobleem: Vargamäelaste ebaõnn inimestevahelistes suhetes, inimeses endas ning nende töös. Teiste inimeste mõju elus.
(erivajaduste teejuht) Düsleksia äratundmisel võib olla abi UK Dyslexia (2009) esitatud tunnustest, mis düsleksiaga lapsel võivad esineda. Käitumine • unistab või kipub oma maailma sulguma ‒ unustab kergesti eriti hiljuti juhtunu, ent võib hästi mäletada ammu juhtunud asju • tal on raske järgida korraga rohkem kui ühte töökorraldust • äärmuslikud meeleolud, on harva rahulik ja tasakaalukas ‒ puudulik ajataju • võib olla väga kangekaelne • võib olla vaikne, endassetõmbunud ja ärevil • ei armasta muutusi • esinevad jonnihood • tähelepanu hajub kergesti • ei kannata lärmi • tundub, nagu ei kuuleks • võivad olla kõnehäired • koordinatsioon võib olla halb, pillab asju maha ja ajab neid ümber • võib olla allergiline • laps võib olla koolis täiesti teistsugune kui ta oli lasteaias Lugemine • ei õpi ladusalt lugema või teeb seda väga hilja
7. Novellis peegeldab ja võimendab inimhinges toimuvat loodus. Leia novellist sellekohaseid näiteid. 8. Selgita, kuidas mõistad novelli lõppu? 1. Noormees nimega Kusta tahab väga vaestüdruk Maalit. Tüdruk algul puikleb vastu, kuid Kusta ei anna alla ning mangub terve öö Maali ukse taga. Maali saadab poissi kergekäelise Mari juurde, kuid poiss ei lahku. Nad vaidlevad veel pikalt, kuni poiss alla annab ja ära minema hakkab. Sel hetkel mõtleb kangekaelne Maali ümber ning jookseb Kustale järgi, kartes, et poiss lähebki Mari juurde. Taaskord läheb vaidluseks, millest puhkeb tagaajamine heinamaal. See lõppeb vana veski juures, kuhu tüdruk end lukustab. Seekordki alustab poiss mangumist, et tüdruk teda sisse laseks ja temaga räägiks. Tüdruk aga on hiirvaikselt ning ei vasta Kusta palvetele. Hiljem istub poiss väsinult veski akna pakule ja vajub mõtteisse, kui äkitselt tunneb ta kätt oma juustes ja kuuleb Maalit enda nime sosistamas
korrusel, kahes ülerahvastatud toas. • 1918. aastal oli Benito Mussolini üks tuhandetest Itaalia sõduritest, kes tulid tagasi Esimese maailmasõja lahinguväljadelt. • Tema fašistlik partei kogus rahva hulgas suurt poolehoidu ja 1922. aasta oktoobris sai Mussolinist Itaalia Lapsepõlv • Mussolini et suutnud varases eas rääkida, hiljem õnnestus ta rääkima panna tänu emale, elukutselisele õpetajale • Sünnist saati oli kangekaelne ja sõnakuulmatu • Vaatamata vaesusele oli perekonna käsutuses korralik raamatukogu ja nii omandas Benito harjumuse palju lugeda • Koolis oli ta kiusaja, püüdis alati ja kõikjal haarata liidripositsiooni ning taotles ähvarduste abil õigust kamandada oma eakaaslasi, kasutades isegi noa • Kohalikud poisid ning õde ja vend siiski armastasid teda, sest Mussolini võitles ebaõigluse vastu ja oskas omasid kaitsta • Kooli raskustele vaatamata oli Benito Mussolini
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus T...
võõrad ja alkohol vastumeelt, ning just alkoholi mittetarbimise tõttu suurenes maainimeste umbusaldus Juuliuse vastu. Juuliusele ei meeldinud maal, tal oli seal igav ja ta tahtis tagasi linna minna. Mõte linnaminekust andis talle jälle jõudu. Juuliuse onul olid noormehega aga omad plaanid onul oli vaja pärijat talule, kes hakkab selle eest hoolt kandma, kui teda ennast enam pole. Nii ta ütles Juuliusele, et isa pärandus on otsas ja raha õppimiseks enam ei ole. Juulius oli aga kangekaelne ja trotsi täis ning ta põgenes maalt linna. Linna jõudes muretses mamma Neider poisile töö Reiti aiaäris. Juulius töötas seal vana Väärtnõu abilisena. Juulius Kilmit hakkas aja jooksul tundma ängitust töö mida ta tegi ei pakkunud talle rõõmu ja ka tulevikult ei suutnud ta midagi oodata. Ta oli muutunud üksikuks, kurvameelseks ning tal puudus endavanuste selts, mida ta tegelikkuses väga vajas. Ühel päeval ilmus välja Juuliuse endine koolikaaslane, mis muutis Juuliuse elu
naine end ise kandidatuuri esitanud oleks, Arstiteaduse Akadeemia liikmeks, tunnustuseks tema osa eest raadiumi avastamisel ja uue tervistusmeetodi – Curie teraapia – loomise eest. [1] 1933. aastal haigestus Marie raskekujulisse verehaigusesse, kuid jätkas siiski oma tööd. 1934. aastal saadeti ta sanatooriumisse, kus naine 4. juulil 66- aastasena suri. Kaks päeva hiljem maeti ta oma mehe juurde, Sceaux’sse. „Ta oli sel viimselgi päeval mahe, kangekaelne, arglik, uudishimulik kõige vastu, nagu oma algusaegadel.“ Eve Curie [1, lk 4] Pilt 5. Marie Curie [5] 13 3. TEADLASED MARIE PEREKONNAS 3.1 Pierre Curie Pilt 6. Pierre Curie [6] Pierre Curie, Marie abikaasa sündis 15. mail 1859. aastal Pariisis rue Cuvier´l. Ta oli arsti, doktor Eugéne Curie teine poeg. Tema isa, kes pere ülalpidamiseks teenis raha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
