Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004- 2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini. -) Postembrüogenees loote järgne areng sünnist surmani. -) Menstruatsioon viljastumata munaraku väljumine naise kehast koos emaka seina rakkudega. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest arenevad hingamis- ja seedeelundkonnad. -) Karükokinees eukariüootse rakutuuma jagunemin...
mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutustest põhjustatud. 11. mutageen-on tegurid,mis kutsuvad esile mutatsioonide teket. 12
võime võnkeid edasi kanda, vastu võtta. Helisignaal jõuab väliskõrva, kus see paneb esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad.
Maitsemeel- Suus keelel, suulaes ja kõris paiknevad maitsenäsad. Nagu haistmismeelega, on maitsmismeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega ning see toimub läbi keelmilise reaktsiooni ( niiskus). Maitseretseptorid asuvad eelkõige keelel, aga ka suulael ning kõri ülaosas. Maitsenäsade pinnal asuvad avad, mille kaudu pääsevad sisse lahustunud aineosakesed. Nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid, mis kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoore vastavasse piirkonda. Maitsenäsad - keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungasid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid. Tunneme magusat, haput, mõru, soolast maitset, lisaks on tuvastatud veel üks maitse - umami e. heamaiguline, mida tunneme kõrge proteiinisisaldusega toidus. Kuulmine- Kõrvas asuv tigu on kuulmiselund. Väliskõrv koondab õhus olevad helilained
kuna mõtleb pidevalt kuidas protsessist vabaneda. Samuti ei suuda ta lasta end armastada ja hellitada. Ta ei suuda leida sisemist rahu ja õnne. Ükskõik, mis hoiab inimesi tagasi tegemast seda, mida nad soovivad, on neile suureks koormaks. Tegema peab seda, mis meeldib ja mis on hingele hea. Vastutahtmist ei suju ükski asi hästi ning tuleb teha kõik võimalik selleks, et sellistest probleemidest vabaneda. Kõik probleemid, mis on parasjagu ühiskonnas, kanduvad inimestele. Mõlemad teosed käsitlevad inimesi, kes soovivad maailma paremaks muuta. Holden, soovib püüda kuristikku kukkuvaid lapsi ja olla hea vend oma õele, kes on tema ainus tõeliselt kallis inimene. Noormees, ei taha tegelikult oma vanematele pettumust valmista, kuid ta tunneb, et ei suuda olla sama hea poeg nagu oli olnud tema vend Allie. Ühiskonnas olev inimeste vaheline konkurents on jõudnud ka Holdenini, kuigi
Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises ning neid leidub veres ja tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Suur osa magneesiumi aatomitest on seotud nukleiinhapetega, taimedel klorofüll. Raua aatomid esinevad hemoglobiini koostises. ANIOONID on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 3. SAHHARIIDIDE EHITUS, JAOTUS, NÄITED, ÜLESANDED SAHHARIIDID ehk süsivesikud on orgaanilised ained, mille koostises esinevad süsinik,
Aerosooli osakesed toimivad vee kondensatsioonituumadena õhus, soodustades niiviisi pilvede moodustumist ja muutes kliimat jahedamaks. Väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhus ka kuivalt, fotokeemiliselt hapenduda (oksüdeeruda) gaasiliseks väävel- ja lämmastikhappeks. Järelikult tekitavad need traditsioonilised hapestavad ühendid ka fotokeemilise saaste.(P.Anttila 1996) Kuivdepositsiooni ei tingi üksnes õhurõhk. Saasteained kanduvad õhuvooludega pindade lähedusse ja takerduvad neile. Kuivsadenemise intensiivsus sõltub saasteainete ja pinna keemilistest, füüsikalistest ja bioloogilistest omadustest ja seda on raske mõõta, sest erinevad pinnad (naiteks vee- ja taimepind) seovad saasteaineid erinevalt. Märgsadenemine moodustab hinnanguliselt 50-70% vääveldioksiidist ja lämmastikoksiididest pärinevate ühendite kogudepositsioonist.(P.Anttila 1996) Hapestumise seisukohalt on olulised lämmastiku oksiidid
Keelab ära kuriteod. N on isikustatud. Vooruslike tegude motivatsioon need on soovitatavad. Maailm jaguneb heaks ja kurjaks. Postuleeritud eetika mudel iseloomustab monoteistlikke religioone ja nende kujundatud mõtlemist. Euroopa kultuuri ruumis võib postuleeritud eetikatuumaks pidada 10 käsku, millest olulisim ütleb, et inimesel ei tohi olla teisi jumalaid peale ühe (N-i). Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Karistused kanduvad ka hauatagusesse ellu. See toob kaasa põrgu (põrgus on valevandujad ja mõrtsukad). Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi. 14. Õiguslik eetikamudel Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. N on selles mudelis inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. 15
Blank Question), tekstilise lühivastusega küsimusi (Text Fill-in-Blank Question) või vastavusse seadmise küsimusi (Matching Pairs Question). · Simulatsioonid (Simulations) võimaldavad määrata testi ja ülesannete läbimise loogikat. · Testid (test) võimaldavad lisada teste. Kui hiljem kasutada loodud materjali SCORM paketina mõnes õpikeskkonnas, siis testi tulemused kanduvad üle ka. · Tekstikastid (textboxis) võimaldavad lehele paigutada raamiga ümbritsetud teksti. · Pealkirja lehe elemendid (title) võimaldavad lisada mooduli alustamise nupu ja mooduli kirjeldusele viitava nupu. Kui sobiv objekt leitud, siis sikutage see soovitud lehele. Objekti omadusi ja tekste saate muuta, kui teete sikutatud objektil topelt hiireklõpsu. Avanevas aknas saate muudatused sisse viia. Toimingute lisamine
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST Põhiidee: Autor arutleb, mis on ideed, kuidas ideed inimeste vaimu jõuavad, kust ideed on pärit ja kuidas inimene ideid kasutab või nendeni jõuab. Essee kokkuvõte-analüüs: 1. Kuna iga inimene on teadlik oma mõtlemisest ja millega tema vaim tegeleb, siis pole kahtlustki, et tema vaim omab erinevaid ideid. 2. Inimeste meel on nagu valge paber, mida saab erinevate ideedega täita. Ideed kanduvad sinna läbi kogemuste, mis saavad osaks meile läbi meeleliste tajumiste. 3. Üks ideede allikas on väliste asjade aistmine. Läbi meelte jõuavad meie vaimu välised objektid ning läbi vaimu tajumise saab osaks meile see objekt. 4. Inimene saab ideid ise luua läbi vaimu tegevuse. Uute ideede loomiseks kasutab ta juba olemasolevaid ideid, analüüsib neid, mõtiskleb nende üle ja jõuab uute seoste-järelduste ehk ideede juurde. 5
tsütoplasmas.kaltsiomsoolad annavad luule tugevuse. Ca palju luukoe koostises. Mg on rakkudes seotud nukleiinhapetega;dna ja rna-ga. Fe aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll hingamiseks vajaliku 02 sidumisel. Anioonide tähtsus?-negatiivselt laetud ioonid-olulised-hüdroksüül,karbonaat,fosfaat, jodiid, kloriid. Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. See lahustub vees ja tuleb karbonaatioonid. Need kanduvad edasi vereringe kaudu kopsu ja sealt välja. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse. Orgaanilised ained Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid. Valdav osa koosneb süsinikust,vesinikust ja hapnikust. Leivund ka lämmastik, fosfor ja väävel. Seega makroelemendid. Põhilisteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid,lipiidid,valgud ja nukleiinhapped-biomolekulid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse,reguleerivad rakkude talitust,osalevad info vahetuses keskkonnaga
India kohta on öeldud palju. Allpool mõned tsitaadid. Usu poolest on India ainus miljonär - ainus maa, mida iga inimene tahab näha ja olles seda näinud - kasvõi põgusaltki - keeldub nähtut vahetamast kogu maailma vaatemängude vastu. Mark Twain, Ameerika kirjanik Ma armastan India õhtuid. Seda maagilist hetke, mil päike balansseerib maailma serval, videvik laskub ja kümned tuhanded riigiteenistujad kanduvad jalgrattajõel kodu poole mõtiskledes korraga nii Krishna kui elukalliduse üle. James Cameron, Kanada rezissöör Maailmas on kohti, mis külastusel poevad sulle südamesse ja ei lahku sealt enam kunagi. Minu jaoks on selline koht India. Kui ma Indiat esmakordselt külastasin, olin rabatud selle maa rikkusest, lopsakast ilust ja eksootilisest arhitektuurist, tema omadusest vallutada meeled värvide, lõhnade, maitsete ja helide puhta, kontsentreeritud intensiivsusega. Tundus, nagu
kahekümnekilosteks brikettideks. Kalajahu on valmistatud nii tervest kalast ja luude st ning soolikatest . See on pruunikas pulber, mis on saadud kalajäätmemassist üleliigse õli ja vee eraldamise ning saadud massi jahvatamise tee.Kalajahu on hea proteiinisööt (50-60% proteiini), ta sisaldab palju lüsiini (30-40 g/kg) ja S-aminohappeid (ligikaudu kaks korda rohkem kui lõs sipulber, 20 g/kg). Kalajahu on kaltsiumi- ja fosforirikas. Kalasöödad on rasvarikkad ja nende omadused kanduvad keharasvale üle. Palju kalasööta tarbinud sigade pekil on kalamaitse ja -lõhn. Selle vältimiseks ei tohi kalasööta anda viimasel nuumakuul . Jahukala töödeldakse nii laevades kalajahuveskites kui ka kaldal vastavates tehastes. Loomasööda kala läheb samal kujul ka loomafarmidesse nagu näiteks rebasefarmid jne.Rehu-, jahu- ja loomasöödakalale esitatavad nõuded ei ole nii kõrged nagu inimtoiduks mineval kalal. Kala peab olema ühes tükis ning
Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni raku poolt produtseeritavate valkude kohta; *regulaatorgeenid reguleerivad struktuurgeenide tööd; *operaatorgeenid reguleerivad koos regulaatorgeenidega struktuurgeenide töö kiirust. Geenid võib jaotada ka : *metsikuteks ehk looduslikku tüüpi geenideks, mis esinevad looduslikes tüvedes; *muteerunud ehk ,,defektseteks" geenideks. Genotüübi ehk genoomi moodustavad kõik raku geenid, mis kanduvad ühest põlvkonnast teise. Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis
Kui mineraalaineid väheneb, sagenevad luumurrud, orgaaniliste ainete vähenemisel on mineraalaineid rohkem, luud on painduvamad, kuid toitaine vaesemad. Vananedes väheneb mineraalainete hulk, mis tõttu esineb palju luu murde. (vt. Joonist 1, kaltsiumi ehk mineraalaine kohta) 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? Luuüdi asub luude keskosas, jaguneb kaheks: 1) Punane luuüdi- moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vere ringesse. 2) Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu. 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile. 8. Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju
Californias aga 19,6 kuni 43,5 mg. Sisemaa teisendi seemned on ranniku-ebatsuuga seemnetest veidi raskemad ja rohkem kolmnurkse läbilõikega. Head ja väga head seemneaastad esinevad paar korda seitsme aasta jooksul, kuid isegi väga heal seemneaastal on vaid kahekümne viiel protsendil puudest märkimisväärne hulk käbisid. Käbisid on kõige rohkem 200300-aastastel puudel. Seemnete põhiliseks levitajaks on tuul, mis võib nad kanda kuni 12 km kaugusele. Enamasti kanduvad nad siiski puust kuni 100 m kaugusele. Levitamisele aitavad kaasa ka närilised ja linnud, kes neid toiduks tarvitavad. Esimese aasta seemikute jaoks on parimad kasvutingimused ja ellujäämise protsent suurem, kui nad kasvavad poolvarjus, seda eriti lõunasuunalistel mäenõlvadel. Soodsas kasvukohas võivad tõusmed esimesel aastal kasvada 69 cm. Vanemad seemikud eelistavad kasvuks täisvalgust ning nende kasvukiirus suureneb
Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia FIBO ploki kasutamine ehituses Referaat Nimi Matriklinumber Sügis 2020 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 Fibo plokitooted ............................................................................................................................... 4 Koostis ja valmistamine ............................................................................................................... 4 Omadused .................................................................................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis .................................................................
poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 3. Mis on jugavool? Jugavool on Rossby laineid järgiv suhteliselt kitsas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd troposfääri ülaosas (8-12 km kõrgusel). See tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab äärmiselt suure õhurõhu gradiendi ja kuni 300-400 km/h puhuvaid tuuli
tuuled kannavad hõreda taimkattega aladelt ära viljakaid mullakihte. Suur osa muldadest on ehituskomplekside rajamisega hävitatud (füüs. degradatsioon). Tehiskattega alade pidev suurenemine põhjustab lisaks muldade hävinemisele ka mitmete taime koosluste hävinemise. Muldi hävitatakse ka kaevanduste rajamisel. Muldade keemiline degradatsioon on seotud töötusest pärit ainete sattumisega mulda. Enamasti saastub sellise tööstusettevõtte lähiümbrus, kui osaliselt kanduvad saasteained õhu ja veega ka kaugemale. Juba pikka aega on Põhja- ja Lääne-Euroopas suureks probleemiks ulatuslikd väävliheited. Õhku sattunud väävliühendid lahustuvad õhus olevas veeaurus ja põhjustavad happesademeid, mis maapeale jõudes rikuvad mageveekogude ökosüsteeme ja muudavad muldi happelisemaks. Selle tagajärjel intensiivistub toitainete väljakanne. Ulatuslikemaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetung ehk kõrbestumine. Seda
Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni
sealset elustikku mõjutama ning reostus liigub edasi Läänemerre. 1 http://www.envir.ee/1076895 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Vee%C3%B5itseng 3 http://www.elfond.ee/et/teemad/meri/laeaenemere-kaitse/vetikaoht Toksilised ained Suureks ohuks nii merekeskkonnale kui ka inimestele ning Läänemerd ümbritsevale loodusele on erinevad toksilised ained ning paljud mürkkemikaalid mis kanduvad Läänemerre erinevatel viisidel. 2006. aasta jaanuari viimasel nädalal toimus Loode-Eesti ranniku lähedal kõigi aegade rängim naftareostus milles hukkus 20 000- 30 000 lindu. Naftakoguselt polnud see küll suurim kuid ökoloogilise katastroofi seisukohalt oli see väga ränk õnnetus ning Läänemere transporti arvesse võttes on see vaid aja küsimus millal toimub kas samalaadne või suurema ulatusega naftaõnnetus.
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused, levivad ka oraalseksi, suudlemise vi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vib oma sündimata vi vastsündinud last nakatada. Osad suguhaigused (hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere vereülekandel ja verepreparaatidega vi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mnede patogeenide puhul on vimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased. Argipäeva tavaliste tegevustega vib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kik asjakohased hügieeninõuded. Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal
uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva; seetõttu nakatumine voodipesu, riiete ja esemete kaudu on võimalik, kuid vähem tõenäoline. Sügeliste tekkepõhjused · Sügelised kanduvad edasi nahk-naha kontakti kaudu. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sügelisi tekitab väike nahalest Sarcoptes scabiei var. hominis, mis on vaevalt inimsilmale nähtav (mõnikord näha väikse valge täpina naha pinnal). Soodustavad tegurid · soe keskkond ja kehalõhnad · Ülerahvastatus · hügieeni vähesus · valimatud seksuaalpartnerid · tiheda olmekontakti tingimustes · lestadega saastunud voodipesu kasutamine
alla . Jällegi suundus loom teise purgi juurde, kus ta viimati peibutise sai, ja alles siis, kui avastas, et peibutist seal ei ole, suundus ta kolmanda purgi juurde. Ja nii oli see kogu aeg. Katsete suurele arvule vaatamata ei õnnestunud loomade juures saada reaktsiooni ,,järgmine" (Kivistik 1997 : 64). Inimteadvuse kolmandaks oluliseks tunnuseks on ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Teadmised kõige laiemalt kanduvad edasi kultuurid ja selle kõige vahendusel omandab inimene teadmised ja vormib oma psüühika (Bachmann, Maruste 2001 : 39). Siit saame järeldada, et inimpsüühika saab tekkida ja areneda vaid sotsiaalses keskkonnas. Näitena saame tuua mitmesuguseid nn. Mowgli juhtumeid. Kui loom kasvatatakse ülesse kunstlikes tingimustes, säilivad siiski tema loomalikud omadused. Nii saame tutvustada lastele loomi loomaaias. Kuid kui inimene kasvab ilma sotsiaalse
Mari koetakse tekkinud lohku ja isane viljastab selle. Kudemise ajal toimuvad isaste vahel pidevad kokkupõrked. Osa marjateri jääb viljastamata, paljud kantakse vooluga minema ja süüakse ära mageveekalade poolt. Marja välja heitnud, katab emane lohu kruusaga. Kujuneb kuhik, mille all marjaterad arenevad ja kooruvad vastsed viibivad rebukoti imendumiseni. Pärast kudemist algab sugukalade massiline hukkumine. Kõige enam väljakurnatud isendid surevad juba koelmuil, teised kanduvad allavooli ja heidavad hinge teel suudme poole. Kudemise ajal muutuvad nii isased kui emased kalad tumepunasteks. Maimud väljuvad pärast rebupõie imendumist pesakuhikust ja ujuvad allavoolu, toitudes väikestest vees elavatest selgrootutest ja vettelangenud putukatest. Mõnikord saab osa 5 isaseid jões suguküpseks, olles ise väga väikesed
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
varu. Noortel on rohkem punast, vananedes asendub osa sellest kollasega. · Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, mis on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja liigutavad niiviisi ka luid. 4. LUUD JA NENDE ÜHENDUSED · Selleks, et inimene saaks liikuda ja tema kehakuju säiliks, on vaja tuge, milleks on luustik ehk skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust · Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine, mineraalainete
sularahas või maksekraardiga või kontrollib makes tasumist mis tehti läbi e-teenuse broneerimissüsteemi. Juhul kui kleint tegi broneeringu aga ei maksnud e-teenuses saab töötaja võtta teenuse eest raha kohapeal. Nimi: UC.2.3 Broneeringu ja tellimuse kinnitamine Tegutsejad: Rendiparkla töötaja Kirjeldus: Klient on kinnitanud enda broneeringu autorendiks ning korrektselt vormistatud tellimuse e-teenuse süsteemis. Andmed kanduvad automaatselt tabelisse klient ning tellimuse ja soiduk tabelisse, kus tellimus saab staatuse: broneeritud. Kohapeal tehtud tellimuse kinnitamine peale maksmist. 9 Nimi: UC.2.4 Enda töö info sisestamine Tegutsejad: Rendiparkla töötaja Kirjeldus: Tööaja sisestab enda tehtud töötunnid. Süsteem automaatselt genereerib töötaja poolt
ÜLEVAL, kehakujult vaas hüdrad, meriroosid ja korallid 2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad Osa ainuõõssed, nt meririst ja karikloomad, algul polüübid, adult meduus Hüdraloomad: lihtne närvirakkudest võrgustik, lihaskiud, liigub, kombitsad ja kõrverakud. Eestis varshüdra. Elab taimedele, kividele, puunottidele kinnitudes, aeglane. Paljuneb pungudes ja suguliselt Karikloomad: lai kummis keha, hõljuvad, kanduvad edasi lainete ja hoovustega, võvad liikuda ka keha kokku tõmmates ja lõdvaks lastes. Soojad mereed, osa väga mürgised, surmav. Läänemeres meririst, pole ohtlik Meriroosid: paiksed loomad, põhjas kinni. Üksikud polüübid, vahel liiguvad aeglaselt libistades. Elavad vees kus piisavalt soolane Korallid: väikesed, mõne mm pikkused polüübid, elavad tihedalt üksteise kõrval moodustades kolooniaid. Vees, kus piisavalt soolane, pinnale kinnitatud. Alaosa ümber kõva lubiainest skelet
piimasuhkur (Vikipeedia, 2014). Normaalne piim on nõrgalt happeline (Kiiman, 2011). 1.2. Piima teke Alveoolide ja väikeste viimakäikude epiteelrakkudes toimuvate keerukate biokeemiliste protsesside tagajärjel toimuvat piima moodustumist nimetatakse piimasekretsiooniks. Piima moodustamisel on roll kogu organismil, näiteks globuliinist ja vabadest aminohapetest saab piimavalgu. On ka valke mis kanduvad keemiliste muutusteta verest piima. Vereplasma rasvhapped ja neutraalsed rasvad on põhiliseks koostisosaks piimarasval, mida sünteesitakse glütseriinist. Laktoos tekib veresuhkrust ja madalmolekulaarsetest lenduvatest rasvhapetest. Mineraalid ning vitamiinid lähevad muutumatult verest piima. Piima eritumist reguleerib neurohormonaalne süsteem, milles juhiks on närvisüsteem, mis reguleerib oksütotsiini ja adrenaliini abil piima väljutamist
Traditsioonid aitavad perel lähedasemaks saada, üksteise elust rohkem teada saada ja lihtsalt pere seltsis rohkem aega veeta. Üks väga lihtne ja minu arust vajalik traditsioon on ühiselt pere seltsis õhtust süüa, nii tekib ühtekuuluvus tunne ja pere nii õelda ,,ei vaju laiali", aga kahjuks see traditsioon hakkab ühise aja puudumise tõttu aina haruldasemaks muutuma. Traditsioonidega on tavaliselt nii et need kanduvad vanematelt lastele, mida sinu lapsepõlves on tehtud seda tahaks teha enda lastelegi. Lastega peredes on traditsioonidel väga oluline roll. Traditsioonid annavad lastele mõista mida nende vanemad tähtsaks peavad, mida nad hindavad ja millesse nad usuvad. See on ka põhjus miks lastega peredes on traditsioone rohkem ja need on palju mitmekülgsemad. Üks levinud traditsioone on lastele õhtul mõni muinasjutt või midagi ette lugeda mis oli ka minu peres kunagi ja mulle väga meeldis
Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised.
on vastu võtta helivõnkeid (õhust), analüüsida helispektreid, kodeerida info NS jaoks ja saata edasi kõrgematesse keskustesse. · Kõrvas on mitmed struktuurid, mis tajumisel aitavad helilaineid juhtida ja võimendada: -Helilained sisenevad kõrva kuulmekäiku, pikkusega umb. 3,5 cm, ja tekitavad vibratsiooni selle lõpus olevas kuulmekiles ehk trummikiles. Edasi panevad helivõnked liikuma keskkõrvas (nim. ka trummiõõneks) kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus), ja edasi kanduvad ovaalakna kaudu sisekõrva. · Sisekõrv on luuline keeruka ehitusega lümfivedelikuga täidetud labürint, kus paiknevad nii tasakaalu- kui kuulmisorgan. Kuulmisega tegeleb sisekõrva osa, mille nimi on (välise sarnasuse tõttu) tigu (cochlea). Heli paneb võnkumbasilaarmembraanil paiknevad karvrakud (1 seesmine rida ja 3-4 välist rida, kokku umb 24 tuh rakku), nende deformatsioon kattemembraani vastu tekitabki impulsid teonärvis. · Kohateooria (ehk resonantsiteooria) järgi (H
Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel seentel on veel samasugune niidistik ja mis riiki need seened kuuluvad. Rakuvaheseinteta hulgatuumne seeneniit 1n. EI LEIA MILLISTEL VEEL SELLINE NIIDISTIK Glomeromycota on veel samasugune ja (viburseentel mingil määral- hulga tuumne mitte seinteta) munaseentel,.
175. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni: Helilained, mis jõuavad välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte:
See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Referaat Koostaja: Mariliis Lindsalu Torma 2010 Mis on suguhaigused? Sugulisel teel levivad haigused on nakkushaigused, mis kanduvad inimeselt inimesele seksuaalvahekorra ajal. Haigestutakse nii vaginaal kui ka oraal- või anaalseksi kaudu. Millal on soovitav pöörduda suguhaiguste uuringuks arsti vastuvõtule? kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga pärast seksuaalvägivalda enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne. raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses
bioloogilisest mitmekesisusest. Troopilisi metsi ohustavad väikepõllumajandus, raie, karjamaade loomine ja suuremahuline maaharimine. Näiteks Malaisias on viimase 180 aastaga hävitatud 95% looduslikest elupaikadest ja see on põhjustanud katastroofilise hulga väljasuremisi. (McGavin, 2006) Elusmaailmale on tõsiseid probleeme tekitanud keemiatööstus, kus tekib palju jääkaineid ja püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Kui need leiavad tee keskkonda, kanduvad mürgid toiduga loomalt loomale ja kontsentreeruvad toiduahela tipus olevate kiskjate organismis. Inimkudedest on leitud ligi 300 sellise kemikaali jälgi, kusjuures ühtki neist kemikaalidest sada aastat tagasi veel ei esinenud. Siit näeme, et inimtegevuse eest pole kaitsetud mitte ainult loomad, vaid ka inimesed ise. (McGavin, 2006) Täna mõistame oma mõju keskkonnale oluliselt paremini kui need inimesed, kes elasid industrialiseerimise algusaegdel
Kolmanda aasta kevadel, kui käbi kuivab ja pruuniks muutub, pääsevad seemned käbist välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud seemnetest arenevad paarikümne päeva jooksul tõusmed, mille kõrgus esimesel aastal ei ulatu üle 10 cm. Järgmisel aastal kujuneb esimene okstemännas. Ühekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel emas- ja isasõied paiknevad erinevatel taimedel. Risttolmlemine - tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. KATTESEEMNETAIMED - Angiospermae Katteseemnetaimede (ehk õistaimede) liike arvatakse maakeral olevat üle 300 000, see on praegu valitsevaks taimerühmaks Maal. Õistaimed ilmusid Maale ca 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed). Katteseemnetaimede üldtunnused
jooksul, tagajärjeks raseduse katkeminie, lapsesurnult sündimine või väärareng. Malaaria plasmoodiumid põhjustavad haigust malaaria. Malaaria plasmoodiumide suguline sigimine toimub hallasääse organismis. Malaariahaige verd imedes satuvad sääse seedesüsteemi parasiidi suguliste vormide eellased, temas tekib kuni 1000 nataktamisvõimelist vormi, mis satuvad süljenäärmetesse. Kui sääsk imeb inimese verd liiguvad nakatumisvõimelised vormid inimese organismi, kanduvad verega siseelunditesse ja nende rakkudesse. Järgneb mittesuguline sigimine maksarakkudes, nakatunud maksarakud lõhkevad ning liiguvad uuesti verre, järgneb parasiidi mittesuguline paljunemine vere punalibledes. Pärast paljusid mittesugulise sigimise tsükleid erütrotsüütides algab ettevalmistus suguliseks sigimiseks. Osa parasiidi vegetatiivseid vorme areneb erüotrotsüütides suguliste vormide eellasteks, mis võivad uuesti sattuda hallasääse organismi.
siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Katk on ajalooliselt olnud kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus. Haigusepõhjustajad bakterid kanduvad enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. Haiged närilised võivad inimestega ise kokku puutuda. Euroopasse jõudis see Krimmi ja Itaalia kaudu. Katk levib inimese organismis väga kiiresti. Kui haigust ei diagnoosita ja ravi ei alustata, võib inimene surra ühe ööpäeva jooksul. Katkupõhjustajad paljunevad kiiresti inimese veres ning lagundavad inimese vererakke. Selle tagajärjel tekivad mustad villid nahal.
Mulda viiakse koos väetisega. H2S tekib mullas; hüdrosfääri põhjasetetes ohtlik. 12. Fosfor migratsiooniprotsessis ei moodusta ta gaasilisi ühendeid ja ei osale atmosfääriprotsessides.. esineb kõikides astmetes fosfaatidena, neist põhiline osa seotud litosfääri mineraalse soaga. Fosforiringe on põhiliselt seotud vahetusprotsessidega taime- ja loomariigis. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad, moodustuvad fosfaadid, mis kanduvad ookeanidesse või jäävad pedosfääri. Ookeanis olev fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Osa fosforit satub ookeanis madalaveeliste setete koostisse, millest vetikate elutegevuse tulemusel läheb uuesti ringesse võib moodustada apatiidilademeid. Viimastest satub fosfor erosiooni tulemusena või väetisena taas ringesse. 13. Aineringed biosfääris biogeokeemilised tsüklid on peaaegu täisringid ja peaaegu suletud
{ Käitumise hormonaalseks juhtimiseks on organismis nn. hüpotaalamuse-ajuripatsi- sihtorgani teljed { Tuntuim neist on stressile reageerimisega seotud hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg (HPA telg) ja stressi tingimustes vabanevad neerupealiste hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin { Hormoonid on põhimõtteliselt ka virgatsained, aga kanduvad sihtorganini vereringe vahendusel Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon 6
Fosforväetised soodustavad noorte taimede varast arengut, muudavad nende juurestiku tugevamaks, suurendavad mururohelise vastupidavust põua vastu, parandavad murukamarate tihedust. Samas viiakse fosforväetise liigse kasutamisega mulda ebasoovitavaid elemente nagu näiteks fluor ja väävel. Fosfor on üldiselt mullas väheliikuv, kuid kui teda sinna palju satub, suureneb liikuva fosfori hulk ja seega võib fosfor ikkagi sattuda hüdrosfääri. Fosforväetisega üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist. Fosforväetised soodustavad ka mürgiste sinivetikate vohamist ning sellest seisukohast on juhiseks nende kasutamise vähendamine. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi siiski välja pakkuda pole. Kasutatud kirjandus Karik, H. ,,Üldine keemia", Kirjastus Valgus 1976, lk 99 Tamm, J. Past, V. Tamm, L
Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt. 1.LOODUSLIK ANGERJAS 1.1. ELUKÄIK Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul
1. millised on globaalse kliimasüsteemi tähtsamad komponendid? Atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, krüosfäär ja biosfäär. 2. kuidas avalduvad kliimasüsteemi komponentide vastastikused mõjutused? Vaatamata atmosfääri suhteliselt väikesele massile, tekitab tema liikumise hulga vahetus ookeaniga suurema osa Maailmamere vete liikumisest. Merehoovuste kaudu teostub laiuskraadidevaheline soojusvahetus ookeanis. Selle vahetusprotsessi käigus kanduvad soojad õhumassid madalatelt laiuskraadidelt kõrgetele laiuskraadidele. Sel viisil mängib ookean tähtsat osa temperatuuriväljade iseärasuste kujunemisel atmosfääris ja järelikult ka temperatuuri tsirkulatsiooniprotsesside eripärade kujunemisel. Õhutsirkulatsioon omakorda on aga see mehhanism, mille abil ookeani pinnalt kandub kontinentidele soojust ja niiskust. 3. millised on biosfääri kõige olulisemad omadused kliimasüsteemi komponendina?
pragunenud. Paljud Phytophthora liigid võivad moodustada haavandeid peremeestaime tüvel, esimene märk sellest on märg punakaspruun kolle koore pinnal, sissevajunud koor ning koore alune puit on kahjustatud sageli väga ebakorrapäraselt, kuid on hästi eristatav. 2.1.2 Veekogud · Kirjanduse andmetel on veekogude kallastel olevad puud sageli Phytophthora poolt nakatunud just seetõttu, et patogeeni eosed säiltavad elujõulisuse ja kanduvad edasi jõevees ning taimlate ja puukoolide tiikide kastmisvesi võib samuti sisaldada Phytophthora eoseid. · Rododendron on paljudele Phytophthora liikidele peremeestaimeks, taime lehed on patogeeni suhtes vastuvõtlikud. 2.3 Phytophthora isoleerimine ja määramine puhaskultuuri meetodil · Phytophthora on kultuuris aeglase kasvuga. · Perekond Phytophthora hulka kuuluvad laialt levinud ning ohtlikud patogeenid, mis põhjustavad kahju paljudele põllukultuuridele,
Valguse kvantiseloom ilmneb selgemalt valguse kiirgumisel (tekkimisel) ja neeldumisel (kadumisel). Laineline olemus tuleb esile peamiselt valguse levimisel. 20.Mis on fotoefekt? Fotoelektriline efekt ehk lühemalt fotoefekt - elektronide vabastamine aatomist või nende väljumist ainest valguse (elektromagnetkiirguse) mõjul. 21.Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. 22.Difraktsioon on märgatav siis, kui näiteks veelained jõuavad vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda 23.Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). 24.Interferents tekib siis, kui näiteks visata tiiki samaaegselt kaks kivi, siis kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks 25.Mida tõestavad interferents ja difraktsioon valguse kohta?
Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil. · Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel. · Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus.
alleelid ei avaldu, suureneb järglaste elujõud, koos sellega suureneb taimedel ka vegetatiivne mass (nim heteroos e hübriidjõud) 353. Ühiseellased: järglaste ühine eellane, ka tüvirakk, millest diferentseeruvad kõik teised rakutüübid 354. Suguluskoeefitsent: geenide osa, mis on kahel järglasel ühised ja mis on saadud virtuaalselt ühiseellaselt, leitakse inbreedingu koeefitsendi korrutamisel kahega 355. Imbriidingukoefitsent (amishid): millise tõenäosusega vanemate geenikomplektid kanduvad edasi järglastele, USA geneetik S. Wright 1921 ja 1940 USA teadlane C. Cottermann täiustas, amishireligioosse pere 8 põlvkonna vältel sugulusabieludest kõrge sagedusega albiinode sündimine, amishite kõik järglased pärinevadkahest vanemast, kes emigreerusid Euroopast Ameerikasse 356. Langetõbi: epilepsia, krooniline neuroloogiline haigus, epilepsiaerivormis on määratud mitme geeni poolt, need geenid asuvad erinevates kromosoomides (8., 10., 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
