· Süsivesikud sisenevad tsüklisse üle püruvaadi, mis oksüdeeriva dekarboksüülimise tulemusena moodustab atsetüül-KoA. · Tsükli intermediaadid on tähtsad biosünteesi lähteained, mille varu vajab pidevalt täiendamist. · Tsükkel funktsioneerib raku mitokondri maatriksis. Püruvaadist moodustunud atsetüülradikaalide (CH3CO-) oksüdatsioonireaktsioonide tsükkel aeroobsetes rakkudes Atsetüülrühma süsiniku aatomid konverteeruvad C02-ks, vesiniku aatomid kanduvad üle kandjate (NAD+, FAD) molekulidele. Täiendavad hapniku ja vesiniku aatomid lülituvad tsüklisse H20 koostises märgistatud (*) staadiumites. Intermediaatide nimetuste taha on märgitud süsiniku aatomite arvud. Triviaal- Nomenklatuurne Struktuurivalem nimetus nimetus Püruvaat e. 2-oksopropannhape Püroviinamarihape e. -ketopropaanhape Tsitraat e. 2-hüdroksü-
Hinduism Raik Eek 10b Hinduism on Indias ja India lähedastes riikides levinud usund, mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hinduism on maailma vanim religioon ning suuruselt on ta kolmas, kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Kui ma õigesti olen aru saanud, siis hinduismi nii öelda peamõte on see, et igal inimesel on saatus. Hinduistid jälgivad ja peavad lugu karmaseadusest. Karma tähendab tegude saadust. Nad usuvad, et iga inimene on võimeline oma karmat muutma. Kui inimene teeb head ja on üldse hea inimene, siis järgmises elus elab ta hing parema olevuse sees. Kui inimene teeb halba ja on loomult pahatah...
· Nõrk fotovool on olemas ka pinge puudumisel (kaob, kui rakendatakse vastu pinge) 2 If I3 Graafik näitab, et teatud pinge juures voolutugevus enam ei tõuse. Tekib fotovoolu I2 küllastus. Uf näitab et valguse intensiivsuse (I) olemas olu puhul kanduvad osakesed ise anoodile ja I1 tekitavad seega nõrka fotovoolu. Uf U Einsteni võrrand: Metallipinnale langeva ja seal neelduva footoni energia (kvandi energia) E kulub elektroni välja löömiseks metallist ja välja löödud elektronile kineetilise energia andmiseks. - footoni energia - elektroni väljumis töö + temale antav kineetiline (liikumis) energia Punapiir:
Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine -elektronide pilv. Benseeni C-C sidemed on 1,5- kordsed. Aromaatsed tsüklid on tasapinnalise ehitusega. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. Ühiste -elektronide arv = 6, 10, 14 ... (4n+2, n=1,2,3 ... ) Orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) Meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) Para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Füsiloogilised omadused: Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Pidev kokkupuude kahjustab kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeleundeid, suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid, halvimal juhul võib lõppeda äkksurmaga. Vedelad areenid tungivad kergelt läbi naha. Keemilised omadused: alküülimine halogee...
tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; - tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb
1. Inimsilm on kõige tundlikum rohelisele valgusele lainepikkusega 555 nm. 2. Valguslaine üldomadused: 1) on ristlaine 2) levib vaakumis 300000km/s 3)Lainepikkusest sõltub valguse värvus 4) koosneb elektri- ja magnetväljast 3. Silm on tundlik elektrivälja suhtes. 4. Valguse difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. 5. valguse difraktsioon tekib, kui pilu või takistuse mõõtmed on väiksemad või võrreldavad valguse lainepikkusega. 6. valguse difraktsiooni põhjustavad koherentsed lained. 7. Valguslained tugevdavad üksteist, kui liituvad samas faasis olevad lained. 8. Valguslained nõrgendavad üksteist, kui kui liituvad vastandfaasis olevad lained. 9. Miks me suurte avade korral ei näe difraktslooni? Kui avade mõõtmed on
Mäletan vanaema, kes ikka ja jälle tõi paralleele Piiblis öelduga. Kuigi mõeldes käskudele, siis sõna ,,käsk" tekitab tänapäeva inimestes pisut vastuolulisust, piiride kehtestamist, kuid minu jaoks jäävad Piiblis öeldud kümme käsku siiski muutumatult elu põhitõdedeks. Leian, et kui peredes on olnud vanavanemaid, kes on kõrgelt hinnanud Piibli väärtusi ja neid oskuslikult oma lastele õpetanud, siis need õpetused kannavad vilja ja kanduvad põlvkonnalt põlvkonnale. Kümme käsku on justkui käitumisreeglid, mis peaksid olema iga inimese hinges ja südames. Miks oleme meie, tänapäeva noored, jäänud nii kaugele Piiblist, eks ikka seetõttu, et eestlased pole usklik rahvas ja koolis ei ole usuõpetust ning palju ajaloolisi fakte, mida on kajastatud Piiblis käsitletakse põgusalt ajalootundides. Kui lugeda kümmet käsku, siis iga öeldu jätab sügava jälje, kuid teadmine ühest või teisest tuleb
Nematoodid aga sattuvad inimese organismi isikliku hügieeni reeglite mitte järgimisega, reostatude vee ja toiduga, putukate pistega. Kapseldunud vastsed säiluvad looma lihastes invasioonivõimelistena 10-30.a. Elutsükkel: arengutsükkel toimub ühes peremehes. Maomahla toimel tsüsti kapsel lahustub, vabanenud larvid liiguvad peensoolde, tungivad soolehattudesse. Toimub viljastumine, 7 päeva pärast sünnitavad emased vastseid (2000), kes tungivad sooleseina ja kanduvad vere ning lümfiga vöötlihastesse. 2-3 nädalaga arenevad vastsed invasioonivõimelisteks. Tsüstid moodustuvad ainult vöötlihastes. Loomadel kulgeb haigus tavaliselt ilma märgatavate sümptomiteta. Inimene põeb aga haigust raskelt, intensiivse nakkuse korral võib haigus lõppeda surmaga. Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) 2012. aasta ülevaate kohaselt on Euroopa Ühenduse liikmesriikidest inimeste haigestumist viimastel aastatel rohkem registreeritud
kodadel jm. Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad
Nendeks on ektoderm, endoderm ja mesoderm ning kõigil on oma elutähtsad ülesanded. Olin teadlik platsenta olemasolust ning sellest, et see on mõeldud lapse kaitseks ning vahendiks, mille abil toitained looteni jõuavad ning loote jääkained väljutatakse. Seminaris sain teada, et see kõik toimub platsenta küljes oleva nabaväädi kaudu, mis sisaldab endas veeni, mille kaudu hapnikurikas veri lootele kandub ning 2 arterit, mille kaudu CO2 ja jääkproduktid emale kanduvad. Seminari filmi vaatamise käigus sain teada seda, et väga paljud haigused, väärarengud ning füüsilised eripärad võivad tekkida alles siis, kui embrüo on vaid mõne päeva vanune, kuna embrüo kinnitub emaka seinale alles 6-8 päeval ning senikaua on loode ülimalt vastuvõtlik välistele mõjutustele. Embrüonaalsete protsesside visualiseerimine toetab väga suurel määral inimese arengu mõistmist, kuna inimese nägemismeel ning nägemismälu on väga hästi arenenud. Visuaalselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 21. Sajandi juhtimine V I K TORI A RE I N A RU , MA RI A D O LG Y I , J EV G EN I P U MI N O V TALLINN 2018 SISSEJUHATUS Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada selle liikmete vajadused. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine seisneb protsesside juhtimises organisatsioonis, mille käigus ühendatakse organisatsiooni inim-, raha-, info- ja materiaalsed ressursid ühtseks tervikuks. Juhtimine kui tegevus, mis on seotud inimeste kui ühe olulisema ressursi, sai tähelepanu ajal, mil tehnoloogilise revolutsiooni käigus uuendati kogu masinapark, mis aga vajas hulgaliselt personali masinapargi hooldamiseks. JUHTIMISE ARENG Traditisiooniline juhtimisstiil Ettevõte kontrollib iga tulemust Kui v...
?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe+2O2=Fe3O4 rauatagi 7.Kuidas on võimalik hoida raudtsisternis kon.väävelhap.?Raud passiveerub väävelhappe toimel,tekkib kaitae kiht. 8.Mis on allaotroopia?Keemilised el.esinemine mitme lihtainena.Allotroobid erinevad üksteisest aatomite arvu poolest,molekulide poolest kristallöis. 9.Miks ei tohi visata ohtlike aineid prügimäele? Vihmaveega kanduvad oh.jäätmed ümbritsevasse pinnasesse ja põhjavette.Lõpuks jõuavad taimede ja loomade vahendusel inim. Toidulauale. 10.Kuidas kogutakse vesinikku?Katseklaasi põhi ülespoole Zn+2HCL=ZnCl2+H2 Kippi aparaadiga 11.Miks on kloorivesi tugeva pleehitava toimega? Kloorivesi Hcl- Hcl+O -aatomi hapnik Selle sees on atomaarne hapnik mis pleegitab ja desifitseerib 12.Milles seisneb hapniku eriline roll maal?Tänu fotosünteesile saab atmosfääri tekkida hapniku ja elusor.saavad hingata 13
organismi sattunud. Antikehasid sünteesivad vereplasma rakud. Kloonimine rakkude või DNA osade või tervete organismide geneetiliselt identsete järglaste saamine. Rakuteraapia ravimeetod, mis hävinud rakkude või organite elutegevuse teostamiseks kasutab tüvirakkude siirdamist. Transgeensed organismid sellised organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglastele edasi kanduvad. GMO geneetiliselt muundatud organism. Geeniteraapia normaalselt talitleva geeni siirdamine geneetilise puudega inimese mõne koe (organi) rakkudesse. DNA-profiil automatiseeritud tehnoloogia isikute tuvastamiseks kasutades DNA proove. Geeninokaut geenitehnoloogia meetod, kus vastava geeni organismi viimisel tekitatakse geenirike, st mingi geeni avaldumine välistatakse. Viljastamine in vitro imetajate munaraku kehaväline viljastamine.
Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaajju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. TÖÖ JA ÕPPETINGIMUSED Mitteküllaldane või liiga tugev valgustus põhjustab silmade väsimist ning see omakorda alandab üldist tööjõudlust. Parim on päevavalgus, kuid otsese päiksevalguse käes ei tohi siiski lugeda ja seda eriti suvel. Kunstliku valguse puhul on soovitav kasutada 60 W pirni, mis oleks töökohast 1/2 kuni 3/4 m kaugusel. SILMADE TERVIS JA TOITUMINE
erinevalt. Difraktsiooniks nimetatakse lainete kandumist teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks aga nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks (amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud), teises kohas väiksemaks (amplituud väheneb). Kõige lihtsam on mõlema nähtuse puhul näiteid tuua seonduvalt veega. Kui difraktsiooni puhul jõuavad veelained vees oleva kivi taha ja kanduvad avade läbimisel varju piirkonda, siis interferentsi võib vaadelda näiteks visatates tiiki samaaegselt kaks kivi: kohtudes muutuvad tekkivad lained mõnes kohas suuremaks, teises kohas väiksemaks. Praktikas kasutatakse valguse difraktsiooni nähtust difraktsioonivõredes. Difraktsioonivõre on paljudest paralleelsetest piludest koosnev seade, milles toimub valguse või muu kiirguse difraktsioon. Looduses võib-olla selleks võreks udu ja pilved. Üks difraktsiooni hästi
Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni
Eesti haridus praegu ning tulevikus Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta
(Hiljem on osutunud, et see järeldus pole üldkehtiv.) Neljandaks, suguliselt paljunevatel liikidel on iga isend teisest erinev. Varieerumine on suur. Ja viiendaks, suur osa sellest varieerumisest on pärilik. Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. K.Marx-kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3
(nt, inimestel kellel on nägude mehed Mehhikos, kääbuskasv). Spontaansed mutatsioonid: Orgamismi normaalses elukeskkonnas ,,iseeneslikult" tekkinud mutatsioonid. Indutseeritud: Eksperimendi käigus kunstlikult esike kutsutud mutatsioonid.( tekkesagedus võib olla sada korda suurem kui spont.) Mutatsioone tekitavad keskonnategureid nim mutageenideks. Kantserogeenid- Tegurid , mis kutsuvad esile vähktõbi. Generatiivne mutatsioonid- kui mut. Tekivad hulkrakse org. Sugurakkudes ja kanduvad järgmistele põlvkondadele. Somaatilised:- keharakkudes tekkinud mutatsioonid. Mittepärilik muutllikkus- ehk modifikatsiooniline muttlikkus- elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. Modifik. Mu.- on määratud geenide ning keskkonna koosmõjuga ning viib konkeetsete tunnuste avaldumisele.Tunnsued ei pärandu päranduvad tunsute kujunemise piirid. Reaktsiooninorm- tunnuse muutumise määr .Variatsioonirida- tunnuste muutumise määr. Var.kõv. graafiline esitus. Reak. Vorm.
Romaanis on viis peatükki, milles ,,tantsitakse" läbi viie ajahetke. Kõik need peatükid kirjeldavad Eesti maaelu murrangujärkudel. Romaanis valitseb töine õhkkond, kuid ei puudu ka lustlikud ja naljakad hetked. Raamatu põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa raske füüsilise töö taandumise. Raamatus on sügav seos talupojaromaanide traditsioonidega. Kogu tegevus toimub kindlalt ühes asukohas ning olustik, aurkatel ja rehepeks kanduvad sujuvalt läbui kõikide osade. Kuidas kajastub teoses aeg? Romaanis käsitletakse eesti taluelu 20.sajandi algusest keskpaigani. Esimeses tantsus toimub tegevus keisriaegsel Eestimaal, teine tants toimub iseseisvas Eestis, kolmas algab okupatsiooniaasta sügisel. Neljas on esimese kolhoosiaasta sügisest ja viies tants on ajal mil kolhooside algusaegne pinge hakkab taanduma. Autor on näidanud ajakulgu tegelaste suhete, surmade ja järglaste ning sõja kaudu.
eksistentsiaalset ekslemist ja eneseotsingut 1930. aastate Pariisis. Romaan “Iiveldus” Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990. aastal lavastas Kaarel Kilvet Eesti Nuku- ja Noorsooteatris J. P. Sartre “Väljapääsu ei ole”. Etenduses mängisid Rein Oja ja Anu Lamp. 1995.aastal lavastas Roman Baskin Pärnu Endla teatris J. P. Sartre “Edmund Kean’i”. Nimiosas oli Jaan Rekkor. 2011. aastal lavastas Ellen Teemus Kuressaare Linnateatris etenduse “Timukas”, mis põhineb J. P
1. Kirjelda valguslainet. - Valgus on elektromagnetlaine (elektri + magnetväli) - Eetrit pole vaja - Valguskiirusel - Iseloomustavad suurused: lainepikkus, sagedus, periood ja kiirus - Muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja, muutuv magnetväli tekitab omakorda muutuvad elektrivälja 2. Mida nimetatakse valguse difraktsiooniks? Nähtust, kus lained kanduvad tõkete taha. Esineb ka siis, kui lained läbivad tõketes olevaid avasid. 3. Miks ei ole difraktsioon jälgitav suurte mõõtmete korral? Millal on difraktsioon jälgitav? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, ei või avad (või ka tõkked) olla 0,001 mm'st (valguse lainepikkus on väiksem kui 0,001 mm) palju suuremad. Hästi jälgitav difraktsioon ilmneb siis, kui ava laius on võrdne 2-5 lainepikkusega. 4. Kirjelda tüüpilist difraktsioonipilti.
maksimaalne vanus on neil 5-6 aastat. Järveahven saab suguküpseks aasta võrra hiljem ja saavutab vanuse 10-12 aastat. Ahvena maksimaalseks elueaks märgitakse 18 aastat. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8- 14°C (umbes mais, juunis). Emasahven heidab välja kudu võrkjate paeltena 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4- 21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisele väga lähedal. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Oma jahualadeks valivad nad
...........................................5 Kuidas ma tean, kas olen nakatunud?....................................................................6 Mida teha kui olen nakatunud?............................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 2 MIS ON SUGUHAIGUS? Sugulisel teel levivad haigused (STLH) kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Paljud neist on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad neist põhjustavad viljatust või isegi surma. Nakatumise vältimiseks tuleb harrastada turvalist seksi. Kondoomi kasutamine ei ole oluline ainult HIVi (AIDSi põhjustav viirus) tõttu, nakatuda võib ka teistesse vähem tuntud suguhaigustesse. Herpes Mõningad teised suguhaigused:
Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond kujutab endast sellist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnaklassist teise liikumine oli väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne. 6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda?
• Geeniteraapiat ehk geenravi • Geeni lisamine • Geeni asendamine • Geeni ära võtmine • Hetkel on teada umbes 10 000 geeni, mis tekitavad haigusi • Üsna kallis • Siiani veel veidi segane Kuidas? • Keerukas on ravida polügeenseid haiguseid: • Südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, Alzheimeri tõbi, artriit, diabeet ja kasvajad • Kasutatakse somaatilise rakke (ehk keharakke), vähem ka sugurakke • Sugurakkudega tehtava teraapia tulemused kanduvad ka järglastele • Kehasisene in vivo ja kehaväline ex vivo • Geeni kehasse viimiseks kasutatakse kandjat ehk vektorit • Nt adenoviirused, vähem ka retoviirused • Ravi töötatakse välja haigustele, millele senine ravi on olnud tulemusteta või puudu Lubada või mitte lubada, selles on küsimus • Hirm loodusliku olemuse kadumise pärast • Kas inimene omandab tänu uuele geenile ka uue omaduse/tunnused? • Neid geene, mida oleme omandanud pole õigus muuta!
tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama
Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid.
Mille poolest erinevad indutseeritud mutatsioonid spontaansetest? Organismi normaalses elukeskkonnas „iseeneslikult“ tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanseteks, mis tekivad suhteliselt harva. Indutseeritud mutatsioonid on aga eksperimendi käigus esile kutsutud ning nende tekkesagedus on suurem. 7. Kuidas on võimalik eristada generatiivseid mutatsioone somaatilistest? Generatiivsed mutatsioonid tekivad kui mutatsioonid tekivad organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilised mutatsioonid tekivad aga keharakkudes ning ei pärandu järglastele. Generatiivsed mutatsioonid päranduvad sugulisel paljunemisel järglastele, somaatilised aga mitte. Somaatilised mutatsioonid kanduvad edasi järglastele vegetatiivse paljundamise käigus. Küsimused lk 176 1. Selgitage geenifondi mõistet. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogumit. 2
Vesi võib pinnases liikuda ka kapilaarsel teel pindpinevuse mõjul; Kapilaartõusu kõrgus sõltub eelkõige pinnas terastikulisest koostisest ja pooride suuruse jaotusest; Vundamendi materjalid. Looduskivi Tehiskivi Betoon Raudbetoon Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi. Lintvundamendid. Postvundamendid Vaivundamendid Plaatvundamendid Lintvundamendid Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. Lintvundamente võib valmistada: · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) Rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid: · Süvavundamendid · Madalvundamendid Madalvundament - Rajamissügavus ülevalpool külmumispiiri (1,2m) Pinnase külmakerke isolatsioon
Iseloomulik võtmise juures on see, et sageli latikas kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada. 6.Püügi tehnika Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast minema pääseb, võib kogu parve hulgaks ajaks eemale peletada. Haagitud kala tasub tema väsitamise ajaks juhtida haakimispaigast mõnevõrra eemale, et teised latikad plehku ei paneks, ning tuua võimalikult ruttu, kuid kiirustamatta,
Viirus vabaneb kapsiidist Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel: *Viiruse nukleiinhape replitseerub *Viiruse nukleiinhape seostub rakutuumas või tsütoplasmas peremeesraku kromosoomi *Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped *Viirusenukleiinhape inaktiivne *Rakumembraan ja kest lagunevad *Viiruse geenid kanduvad tütar- *Rakk hukkub ja viirused väljuvad. rakkudesse. *Järgneb lüütiline tsükkel Viirused looduses: Viirust võib pidad rakuparasiidiks, kuna nende paljunemine toob kaasa palju muutusi rakkude talitusse. Tihti nakatunud rakud ka hävivad. Inimesel võib viirus väljenduda näiteks põletikulistes protsesseides või palavikuna. Võime järeldada, et viirused kui
Erald raku sisekesk väliskesk, kaitseb kahjulike mõjude eest ja ühend rakke omavah, toimub aine, energia ja info vahetusraku ja väliskesk vahel.. Ainete transport: 1)passiivne/2)aktiivne. 1)difusioon/osimoos(vesi,gaas,etanool).2) transportvalk- osal ainete transpordis, vajavad täiendavat energiat. Tsütoplasmavõrgustik - 1)sile ja 2)karedapinnaline- paiknevad sünteesivad organellid ribosoomid. 1)paiknevad ensüümid, mis osal lipiidide ja sahhariidide sünt. Kanduvad erin rakuosadesse. Ribosoomid - koos 2- osast. Mõlemad osad koos RNA ja valgu molekulidest. Kokkupanek rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude sünt. Ühe mRNA molekuliga seot ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid - 1 membraaniga ümbr põiekesed, lõhustatakse mitmeid aineid. Golgi kompleks - jõuab lõpule valkude töötl ning nende pakkimine sekreedipõitesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumemb uuendamises ja taimerakkudes rakukest mood.
Uuendused ja traditsioonid on ajast-aega ikka käsikäes astunud ning nagu vennakesed ikka, on kord üks, kord teine tugevam, kui rammu katsuma hakatakse. Tihtipeale peitub võimuvõitluse taga sügavam põhjus kaitsta üht või teist väliste vaenlaste, välisuuenduste eest, kuid siin jääb peale traditsioon. Ta neelab alla kõik uuendused. Kõik saab ühte patta uute traditsioonide nime alla. Teatriuuendustega alustas Kaarel Ird kuldsetel kuuekümnendatel. Veel varem, ammu enne Vabariigi sündi lõi keelt uueks härra Masing, rääkimata siis Kristjan Jaak Petersonist. Ometi näivad tollased uuendused nüüd tolmununa, igavikku vajununa. Neile pole omaks saanud Wikmani poiste surematust. Või äkki ikkagi on? Õnnis õ-täht keerab ju iga välismaise keeleõppija igatpidi sõlme, uuendab tema keelt ja treenib lihaseid. Täpselt nii kandub ajas pidevalt edasi Voldemar Panso suur teatriime, uuendus, kui nii võib öelda Lavakool, see Püha Teatrigraal. Traditsioonideg...
Vulkanismil on ülesehitav toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus. Vulkaaniline tuhk on ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi
Anorgaanilised ained Vesi - Osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides. Moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. On hea lahusti. Katioonid - Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsium annab luudele tugevuse. Raua aatomid on punaliblede koostises. Raual on oluline roll hingamiseks vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid - Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. Tekivad vee lahustamisel karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi kopsudesse. Erütsotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. Orgaanilised ained Sahhariidid jaotatakse : Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - seal on 3-6 Süsinikku. Olulisemad on riboos ja desoksüriboos sest nad kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Glükoos ja fruktoos on looduses olilise tähtsusega ,sest nad on organismide põhilised energiaallikad
Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse ossa. Rutherfordi aatomimudel, selle puudused Rutherfordi aatomimudeli järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, millele kuulub peaaegu kogu
IB on palju väiksem kui iC Baasivool moodustav kollektorvoolust 1-8% IC on peaaegu võrdne IE Vooluülekandetegur IK = * IE kus = 0,92....0,99 Avasuunareziim 1.Kui emittersiirde päripingestamise olukorras (transistori norm. Tööreziim), Rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv sisenpinge, siis tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid. 2.Peaegu sama suured voolumuutused kanduvad üle ka kollektorvoolule, kuna vooluülekandetegur = ... 1 3.Kollektorringi takistus on aga suur, kuna kollektorsiire on vastupingestatud . Lülitades sinna lisatakistuse koormuseks, ei mõjuta see kogu kollektorringi tööd. 4.Seega kanduvad emiteeris põhjustatud voolumuutused, ülekandununa kollektoriahelasse aga suurel kollektori takistusel pingemuutuse mis oleks väljundpingeks. KOKKUVÕTLIKULT Uvälj = (delta) IC * RK (vaskule poole avatud SUURUS m ) Usis = (delta) IE * r sus K= Uvälj
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant O11MT Pärilikud -ja mittepärilikud haigused inimesel Iseseisev töö Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 Mis on pärilikud haigused ? Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilistes materjalis . Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt : · Geenmutatsioonid - Väikesed muutused DNA primaarstruktuuris , mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - Muutused kromosoomide pikkused ja/või struktuuris
Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. taimede juured ulatuvad viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest .Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalamTurbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveestMadalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8-6,5) Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad
haput. Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud. Haisterakkudes tekivad närviimpulsid, mis mööda haistmisnärvi peaaju vastavasse piirkonda kanduvad. Seal toimub ka lõplik lõhnade eristamine. 9. Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvirakk ehk neuron Neuron koosneb rahukehast, milles on tuum ja tsütoplasma, ning sellest väljuvad arvukad jätked. Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud
kliimaga alades on suur vee nappus, siis kujunevad seal rohtlad, poolkõrbed ja kõrbed. 6. JUTUSTA, kas happevihmadest Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. 7. NIMETA 5 meteoroloogilist elementi.
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest
Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik nendes piirkondades, kus puudub taimestik või kasvatatakse monokultuure. Samuti toimub see ka lagedal maa alal. Eestis on looduslik erosioon väga väike. Veeerosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel, valdav on tuuleerosioon. Nagu igat probleemi, saab ka erosiooni vähendada
suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Väävelhappe ühendid sulfaatide ja sulfitite näol on ühed nn happevihma koostisosad moodustudes vääveloksiidide reageerimisel veega. Need kutsuvad esile taimestiku kahjustumise ja hävimise, looduslikes vetes kalade ja teiste elusorganismide hukkumise,
Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne keskonnateguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult A. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. B. Generatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. C. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon,.mutageenide poolt esile kutsutud G. Polüploidsus kogu kromosoomistiku mitmekordistumine, triplodisus 3n ja tetraploidsus 4n, inimesel põhj loote surma. H. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. I. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest. J
Valkude jt lämmastiku sisaldavate ühendite lagundamisel moodustub ammoniaak. Kaltsiumsoolad annavd luudele tugevuse. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained
Areenid- org ühendid, mille molekulis aromaatne tuum. Heterotsükliline ühend- aromaatne ühend, mille tsüklit moodustavad peale süsinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus küllastumata ühendist Benseeni süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronpilv, mis ühendab endas 6 pii-elektroni ning hõlmab ruumiosa mõlemal pool tasandilist tsüklit. Füüs om: ei lahustu vees, lah. mittepol. lahustites, head lahustid, vedelad või tahked Füsiol. om: narkootiline toime, kahjustavad KNS, maksa vereloomeelundeid, mürgised, nahka ärrit, vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Tubakasuits sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid (polüklorodibensodioksiinid)- rida isomeere, millel erinev hulk erinevates asendites paiknevaid kloori aatomeid. Tekivad halogeenühendite põlemisel, tööstuslikes protsessides, kus osalevad kloor ja org. ained. Dioksiini...
iseenesest süttida, helendab pimedas 250º C), ei helenda Füsioloogiline Väga mürgine Ei ole mürgine toime Fosfor looduses Fosforväetis Tähtsamaid keemilisi elemente taimede kasvuks ja arenguks Väga püsivad ega redutseeru Looduslikud mineraalid apetiit ja fosforiit Vees praktiliselt lahustumatu Fosforväetamistega üleväetamise tagajärjed Üleväetamisega kanduvad fosfaadid veekogudesse Fosfaate sisaldavate pesuvee sattumine veekogusse Saastumine, veekogu kinnikasvamine Fosfori ajalugu 1669 Hamburgis Saksa alkeemik Henning Brand Destilleerida "tarkade kivi" oma uriinist Aelgasest põlemisest Puudus leek ja soojust ei eraldunud N2 P Aatomi ehitus +7|2)5) +15|2)8)5) 1s² 2s² 2p³ 1s² 2s² 2p 3s² 3p³
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
