Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama.
Mis määrab inimese elukäigu- pärilikkus või keskkond? Kõik inimesed on erinevad . Kui me siia ilma sünnime oleme abitud ja meie eest kannavad vanemad hoolt . Tänu neile oleme me suurteks sirgunud ja tänu nende õpetustele teame mida elult oodata. Meid mõjutavad vanemad , kes meid kasvatavad , nendega koos mõjutavad meid ka vana-vanemad , nende sõbrad ja nende harjumused , mis meile edasi kanduvad. Kõik inimesed on pärinud midagi oma vanematelt , olgu see halb või hea , aga me oleme kõik oma vanematesse. Mõned on pärinud oma lauluoskuse või oskab hoopis matemaatikat , mõned võivad pärinud olla mingi haiguse , mis nende suguvõsas võib olla. Kui emal on näiteks vähk , ei pea seda kindlasti pärima ka laps , võib juhtuda , et hoopis keegi teine nende perekonnast võib selle saada. Juhuseid võib olla mitmeid.
tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama
Mittesugulisel paljunemisel pärineb organism alati ühest vanemast ja sugulisel paljunemisel saab uus organism alguse enamasti munarakust. 2. Nimetage mittesugulise paljunemise vorme. Vegetatiivne ja eoseline. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Seened, protistid ning osa taimi. 4. Kirjeldage seente paljunemist. Eosed kottseentel arenevad rakusiseselt eoskottides ja kottseentel eoskandadel. Seened paljunevad, kui eosed kanduvad edasi ja siis eosest areneb uus seen. Pärmseentel toimub enne pungumist DNA kahekordistumine ja moodustunud tütarrakud saavad sama kromosoomistiku, mis vanemal oli. 5. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikese abil. 6. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Sest nii saadakse lühikese aja jooksul väga arvukas hulk samade geneetiliste omadustega taimi. 7
Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama
Põõsaja rohttaimerinne on vaene Leviala Okasmetsad on levinud põhjapoolkeral, väga vähe ka lõunapoolkeral Eestis on levinud nii parasvöötmeline okas kui ka lehtmets Peamiselt on okasmetsad parasvöötme põhjaosas Leviala kaart Parasvöötme okasmetsa leviala Mullastik Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga
erinevaid emotsioone ja sündmusi, maailmas toimuvat või siis näiteks mõne inimese iseloomu kirjeldades. Lisaks säilib luule paberil, arhiividesse panduna, suure tõenäosusega palju kauem, kui elektrooniliselt säilitades. Elektri kadudes jääme ühe hetkega ilma suuremast osast tänapäeva maailmas tavapäraseks saanud masinatest, kuid paberile pandut saame lugeda ka ilma selleta! Värsiread püsivad enamasti ka siis, kui nende autor on juba ammu surnud. Need kanduvad edasi põlvest-põlve ning loomulikult muutuvad aja jooksul. Nii tekkivadki väga tihti muudetud luuletused, kus võib mõte jääda samaks kuid sõnad muutuda. Aga võib juhtuda ka vastupidine. Lausete ümberehitus ja mõne koma puudumine võib muuta luule algset tähendust täielikult! Kuid luule muutumises ja muutmises pole iseenesest midagi halba - see näitab, et tegu on pikaajaliselt säilivaga, mis ei saagi kunagi valmis!
mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei näe me asju ümberpööratuna. Põhjus on selles, et ajus töödeldakse infot ja kogemuste tõttu tajume asju õiget pidi. Samuti aitab aju mõista kujutisi, mida me näeme. Lisa 1 https://www.google.ee/search?q=n %C3%A4gemine&biw=1024&bih=581&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=x6ddVf- 3AoaKsAHwy4GYCA&ved=0CAcQ_AUoAg#q=n
näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. 7. Kuidas tekib hologramm? Holograafia on esemete ruumilise kujutise fotografeermine. Selle tulemusena saadakse hologramm, mis erineb mitmeti tavalisest fotost. Fotol jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. Hologrammil on aga jäädvustatud eseme ruumiline, kolmemõõtmeline kujutis. Holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse valguslainekimbu interferentsi
Globaalsetest probleemidest lähemalt Maailmas leidub palju probleeme, mis puudutavad kõiki siin Maa peal. Mõned neist on rohkem aktuaalsed, mõned vähem, aga kindel on see, et kõige suuremaks probleemiks on nälg, toidupuudus. Sellega on seotud ka mullaviljakuse vähenemine ning vähesemal määral ülekarjatamine. Mida saaks nende probleemide vältimiseks/parandamiseks teha? Kõige levinum näljahädade piirkond on Aafrika, sellele järgneb Lõuna- ja Ida-Aasia, Ladina ameerika ning isegi Kariibi mere piirkonnad. Aafrikas on toidupuuduse peamisteks põhjusteks aastane vihma ärajäämine, napid toiduvarud või siis eelpool nimetatud mullaviljakuse vähesus. Toidupuuduse tagajärjed pärsivad inimese vaimset ning füüsilist arengut ning samas ka vähendab riigi inimkapitali. Teiseks probleemiks on mullaviljakuse vähenemine. Peamiseks põhjuseks on erosioon, mis tekib siis, kui sademete hulk on mulla veeläbilas...
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne:
pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Nendel juhtudel, mil juhi tööd pole võimalik kergendada ülekandearvu suurendamisega roolireduktoris, nähakse ajami konstruktsioonis ette võimendi käsutamine. Roolivõimendi parandab liiklusohutust, sest võimaldab säilitada auto juhitavuse isegi esirehvi purunemise korral, vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu .ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Roolivõimendi liigid: hüdrauliline, elektro-hüdrauliline, elektriline. Hüdraulilise roolivõimendi süsteemi moodustavad: Hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem, hüdro-voolikud, hammaslatiga (kruvi-mutriga) integreeritud hüdrosüsteem Roolivõimendi tööpõhimõte: Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi
aastaga 8% võrra. Kõige kiirem tõus (20%) oli Brasiilias, aga ka Euroopas suurenes Bt-maisi kasvatamine võrreldes eelmise aastaga 20% võrra. Tõus peamiselt Hispaanias ja Portugalis. Suurimad alad GM põllukultuuride all USAs, Brasiilias, Indias, Kanadas, Hiinas, Paraguais ja Uruguais. Peamised GM kultuurid: mais, soja, puuvill, raps, suhkrupeet, lutsern, papaia, tomat, pappel, magus pipar jms Riskid GM põllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulasliikidele, sellega tekivad nt umbrohumürgikindlad või kahjurikindlad umbrohud Võib olla mürgine ja tekitada allergiat suureneb keskkonnamürgitamine ning lisaks võivad umbrohumürgi jäägid sattuda inimeste või loomade toidulauale Enim geneetiliselt moondatud loomad Hiir Siga Lammas Ahv Kana Lehm Kala GMO poolt Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt
Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid.
Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Kujutis tekkimine Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava seejärel koondab ja suunab lääts valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale
· Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub lõhnade eristamine. · Inimese lõhnatundlikkus on paljude loomadega võrreldes kehvem. Inimesel on umbes 20 miljonit haisterakku, saksa lambakoeral aga näiteks 230 miljonit. · Inimene suudab eristada ligikaudu 10 000 lõhna. · Haistmist võib tõhustada, kui tõmmata korduvalt tugevasti õhku läbi nina sisse, et rohkem õhku oleks haistmisrakkudega kontaktis.
· Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvs on kolm kuulmeluukest, ms võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Tigu kindlustab heliaistingu, poolringkanalid on aga tasakaaluelundid.
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika.
Kõrgem ja madalam tee Goleman tõi välja kaks teed, mille kaudu info ja emotsioonid ühelt inimeselt teisele või teistele liiguvad ning üle kanduvad. Ta jagab inimese sotsiaalse ajutegevuse kaheks: madalam ja kõrgem tee. Madalam tee tähistab automaatseid reaktsioone ja instinkte, sinna hulka kuulub ka empaatiavõime ja hoolivus. Kõrgem tee on tegevused, mis nõuavad rohkem analüüsimist ja aega, need on reaktsioonid ja tegevused, mida me ise teadlikult mõjutame. Golemani tähelepaekud kõrgema ja madalama tee osas: Näolihaseid kontrollib madalam, tahtlikku valet aga kõrgem tee- kõrgem varjab aga madalam paljastab
Komplementaarsus on molekulidestruktuuri ruumiline vastavus (DNAs: A ja T; C ja G)(RNAs: A ja U; C ja G) Mutant organism, millel on mutatsioon Mutageen mutatsioone esilekutsuv tegur Mutatsioonide tekkpõhjusteks: keskkond, mürgid, kiirgused Mutageenid: UV, röntgen, gammakiirgus; mobiil, monitor; benseeniühendid Oksüdant nitraat, alkohol, kuum. Rasvad jne,mis tekitavad mutatsioone DNAs Antioksüdant vähendavad oksüdantide toimet Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid kanduvad edasi järglastele, keharakkudes toimunud, ei kandu
i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas.
kolesteroleemia),närvi -ja vaimuhaigusi(langetõbi,skisofreenia,nõrgamõistlikkus),arengu- puudeid ja väärarendeid(kääbuslus,huulelõhe,liigsõrmusus)ning kasvavaid(rentinoblastoom). Enamik pärilikke haigusi kandub suguvõsas järgpõlvkondadesse. Pärilik haigus on ilmne kohe pärast sündi või avaldub lapse-või täiseas.Osa pärilikke haigusi avaldub mitme elundi haigusliku muutusena. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Umbes 4000 teadaoleva haiguse põhjuseks on muutused ühes geenis. Kuigi enamik on harvaesinevad, on tavaliselt tegemist raskete haigustega, mis põhjustavad kannatusi ja enneaegset surma
Silma anatoomia küsimused 1. Nimeta nägemiselundi osad silmamuna, kaitseaparaat (silmakoobas ja silmalaud), kõrvalosad (lihased ja pisarorganid), nägemisteed- ja keskused. 2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ri...
avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale härjasilma meenutav punetus, mis pidevalt laieneb. Seejärel võivad ilmneda närvi ja südametalitluse häired, lihasvalu. Küllalt sageli areneb haigeil liigese ning lihasepõletik ehk artriit. Diagnoosimine. Haigust diagnoositakse haiguspildi ja vereanalüüsi põhjal. Ravi:
organismide haiguskindlust ja nende vastupanuvõimet kahjuritele, parandada kultuurtaimede maitseomadusi ja saagikust, pikendada toitainete säilimisaega jpm. Seega väheneb põllumajanduses vajadus kemikaalide kasutamise järele. GMO - de kasutuselevõtt võib kaasa tuua ettearvamatuid muudatusi looduses, mõjutada koosluste bioloogilist mitmekesisust, põhjustada uusi haigusi ja allergiavorme. Kui geneetiliselt muundatud kultuuride omadused kanduvad üle teistele organismidele, võib tagajärjeks olla ümbruskonna geneetiline saastumine. Seega on teaduse areng inimeste ette asetanud tõsise valiku: koos geneetiliselt muundatud organismide ilmumisega avanevad meie ees täiesti uued võimalused, kuid ka ettenägematud ohud. Esimese geneetiliselt muundatud organismina jõudis 1990. aastate keskel suurtootmisse mais. Maisi muundamise põhjuseks oli tõlvikusse roniv kahjur, kelle
Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni. Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Sademetega kanduvad need maapinnale ja taimestikule. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[1]. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad.Happevihmad on hävitanud terveid metsamassiive, näiteks mäenõlvadel
Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte.Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isase...
võimaldab integreerida roolivõimendit. Parandada auto sõidumugavust ja teelpüsivust. Kui juhtrattad on tugevasti koormatud, raskeneb auto juhtimine, sest rooliratta pööramiseks on tarvis rakendada suurt jõudu, mille väärtus võib saavutada 400 N. Roolivõimendi parandab liiklusohutust. Vähendab autojuhi poolt juhtrataste pööramiseks kulutatavat jõudu,ning leevendab tõukeid, mis konarlikul teel sõitmisel kanduvad roolirattale. Hüdrauliline Elektrohüdrauliline Elektriline Hüdrovedeliku pump Reservuaar Hüdrauliline (hüdroelektriline) juhtsüsteem Hüdrovoolikud Hammaslatiga (kruvimutriga) integreeritud hüdrosüsteem Hüdrovedelik liigub mööda hüdrotorusid reservuaarist roolivõimendi pumpa, mis on tavaliselt labapump, mida liigutab automootor. Pumbast edasi juhtmoodulisse, kus määratakse kindlaks, kuhu poole on rool
Mesosfäär on mõnekümne kilomeetri paksune. Loetakse koos stratosfääriga Maa keskatmosfääriks. Mesosfäär lõpeb 80-90 km kõrgusel mesopausiga. Mesosfääri iseloomustab temperatuuri langus kõrguse suurenedes, ulatudes ülemises osas kuni -100°C (vahel isegi kuni -140°C, sellisel juhul võib valgetel öödel näha taevas helkivaid ööpilvi ). Siia kanduvad mitmesugused atmosfäärsed lained, näiteks planetaarsed lained, mis tekitavad ilmselt ka helkivate ööpilvede lainelisuse.Mesosfäär on vähe läbi uuritud, sest see jääb lennukite jmt õhusõiduikte maksimumkõrgusest ülespoole, kuid orbitaaljaamade ja satelliitide miinimumkõrgusest madalamale. Stratopausis üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km.
Ebatavalised maailma traditsioonid. Traditio- lad k. edasiandmine, teade. Maailmas on palju erinevaid traditsioone. Igal rahvusel on nad omad, kuid mõned on juba unustatud, kuid teised kanduvad inimeste vahel.kui te satute teisse riiki huvitavate tavadega ning kui te tunnete neid , tähendab see seda , et te ausate nende ajaloo ja kultuuri. Aafrikast Masai hõimus inimesed tervitasid üksteist hüpetega, mida kõrgemale hüppati, seda rohkem näidati austust teise vastu. Samuti võivad ka sülitada üksteist. Uue Maailma Maori aborigeenid tervitamisel hõõrusid nina pidi. Ja siis lõhna järgi tundsin enda hõimu inimesi või võõraid. Lapimaal on sama traditsioon.
6. Sissehingamisel satuvad lõhna molekulid ninaõõne haistmispiirkonda. Seal lahustuvad aineosakesed limas ning ärritavad haistmisrakkude karvakesi. Tekivad närviimpulsid, mis liiguvad peaajju. Peaajus teahkse lõhn kindlaks. 7. Keel koosneb keelenäsadest ja maitsmispungadest. 8. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad maitsmispunga sisse. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega. Tekivad närviimpulsid. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve ajukoorde. Ajukoore vastavas piirkonnas impulsid analüüsitakse ning maitsed eristatakse. 9. Kuulmist kahjustavad müra, kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, viirushaigused ning ravimid. Tasakaalu kahjustavad sisekõrva kahjustused(traumad, põletikud, kasvajad jne). Maitsmist kahjustavad nohu, suitsetamine, vananemine. Haistmist kahjustavad nohu, vananemine.
kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Heiteava Poor 7 · Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). · Veel on oluline roll ka toidu hankimises. · Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. · Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 9 · Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugu- rakkude abil. · Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. · Nii võivad moodustuda väga suured käsna- kolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. · Käsnad moodustavad ka sisepungi
geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. · Mis puhul kasutatakse postvundamente? Kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. · Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse? Kannvundamentide valikul tuleb arvestada pinnase kandevõimet ja sellest tulenevat kannvundamendi tallamõõtmeid, aga ka kasutatavate postide ristlõike mõõtmeid. (kannvundament - ehitatakse betoonkannudest monteer või monoliit.)
Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka
kokkutõmbumine. Kristallide kiirendab reaktsioone, vahelised mikropraod suurenevad, sademete abil tekivad kivim mureneb. lahused) põhjustab osade 2) Kivimi pragudes vesi jäätub, lahustuvate ainete paisub, avaldab rõhku. Kivim eraldumise. Lahustunud mureneb. soolad kanduvad ära. Tulemus Kivimite peenestumine, keemiline Muutub keemiline koostis, koostis säilib. väliskuju esialgu muutub vähe.
Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga .Õnnestus kindlaks määrata elektronide arv
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia
Eestlaste traditsioonid on hääbumas Eestlaste üheks tähtsamaks ülesandeks on oma maa rahvuskultuuri kaitsmine, säilitamine ja arendamine. Väga suurt rolli mängivad siin traditsioonid, mis aitavad meil ellu jääda: kui austame ja järgime neid, püsime ka ise. Paljudes maailma riikides on traditsioonidel inimeste seas tähtis roll, neid järgitakse ning seda peetakse oluliseks. Eestlaste traditsioonid on aga kahjuks hääbumas. On kurb tõdeda, et Eesti pole sügavalt juurdunud traditsioonidega riik. Me peame igal aastal jaanipäeva ja värvime mune, kutsume jõulude ajal jõuluvana külla ning jookseme katri ja marti, ise teadmata, miks tegelikult jaanipäeva peetakse, mida kujutab endast munadepühad, miks joostakse marti ja katri. Kõige rohkem neist pühadest on tuntud jõulud ja jaanipäev. Me kõik teame, et jõulud on seotud Kristuse sünniga, kuid põhjust, miks peetakse jaanipäeva ei tea paljud inimesed. Oleme unustanud paljude tähtpäevade tegeliku täh...
TUBERKULOOS on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi. SÜMPTOMID Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke ...
Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Igal inimesel on erinev lõhn. Kuidas täpselt haistmine käib? 1) Hingame aineosakesed sisse. 2) Osa neist satuvad ninasõõrme haistmispiirkonda, kus on palju haistmisrakke. 3) Aineosakesed lahustuvad ninaõõnes olevas limas, mida eritavad näärmerakud. 4) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmiserakkude karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse. 5) Närviimpulsid kanduvad mööda haistmisnärve peaaju piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kindlaks määratakse. Kompimine Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikuse. Nahas olevad retseptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Ka nahk on meeleelund. Kompimist tagavad tunderakud paiknevad ebaühtaselt üle keha. Kõige tundlikumad on
Emased suguvõimestuvad 3-4-aastaselt. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel
kasutatakse organismide pärilikkuse muutmiseks geenide siirdamist organismil Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sagelikantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) muutlikust saab uurida kaksikutel Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve.(kurtumus,hemofiilia,kõrge kolesteroolitase veres) Kromosoomhaigusi põhjustab kromosoomide struktuuri või arvu muutumine.downi sündroom 21 kromosoomi Asendusravi-perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme. Kirurgilineravi,dieetravi,eriõpetus. Mittepärilikud haigused-nakkushaigused,keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud
Klaver Klaver on klahvpill. Klaver erineb klavessiinist selle poolest, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed, mis klahvide allavajutamisel löövad vastu metallist keeli, pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimendavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemiseks ja teiste pillide või laulu saateks. See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teisaldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga, on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver kordofonide hulka.
1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5
Muidugi ei olnud mikroskoop ainus oluline abimees evolutsiooni teooria leidmisel. 17. sajandil ei olnud kindlasti nii häid paate, millega reisida ja andmeid koguda. Kas kaks meest oleks üldse 200 aastat varem tolleaegses maailmas kohtunud ja pead kokku pannud? Evolutsiooni teooria põhjalikkus paneb mind ikkagi üllatama. Darvinism on poolteist sajandit vastu pidanud teaduslikule kontrollile ja suudab siiamaani mahutada uusimaid ideid. Kuidas geenid kanduvad vanematelt järglastele ja kodeerivad erinevaid bioloogilisi ja käitumuslikke avastati sootuski hiljem. Võttes arvesse seda, et Darwin ei teadnud geneetikast midagi, vaid jälgis hoopis evolutsiooni mustrit, on tema avastused eriti võimsad. Usun, et mehed oleks 200 aastat varem jõudnud evolutsiooni teooriani, kuid selle hilisem avastus aitas sellel olla täiuslikum.
kui nemad. Varem olid ranged ja jäigad normid, siis romantikud toovad sisse romantilise kangelase, erandliku inimese, kes ei vasta nendele normidele ja ka temal on õigus omanäoline olla. Romantismi peamisi teeneid oli uusfilosoofiline lähenemine kirjandusele ja kultuurile. Idealiseeriti keskaega ja keskaja inimest, sest need olid loomulikud. Esivanemad olid ikka rüütlid ja ilgelt lahedad. Kirjanduses tulid maagia, fantastika nagu keskajal. Jutud kanduvad minevikku eksootilistes paikades, mis olid euroopa keskpunktist kaugemal nt hispaania ja kreeka või siis hoopis kaugemal aafrikas või aasias. Esiplaanile tõiusis lüürika, sest romantismis on tunded. Kangelased ja tegevuskoht. Hakati avastama taas rahvaluulet. Sellel ajal sai taas kuulsaks shakespear. Keskaegsed kangelaslaulud inspireerisid väiksemaid asju ka endale müüte ja asju üles kirjutama. Loominguvabadus võimalikult vähe reegleid, mida, kuidas väljendada
ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära. Nüüdisühiskond põhineb suurel hulgal arvutitel. Kõik meie info liigub ju tänu arvutitele. Kui kunagi arvuti leiutati, oli see väga suur ja kattis enda alla suure pindala. Vaadates aga tänapäeva digitaal tehnikat on märgata suuri erinevusi.
Polüklorodifenüülid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud Kasutatakse soojuskandjatena tööstuslikes seadmetes Tänapäeval on nende kasutamine paljudes riikides keelatud on nt Läänemeri neist saastatud. Moodustuvad väikestes kogustes halogeeniühendite põletamisel ja tööstuslikes protsessides. Need ühendid mõjutavad organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-ga sarnaseid nähteid. Kõige enam kanduvad nad taimede kaudu loomadele ja sealt inimesele, püsides inimorganismis väga kaua. Neid peetakse ühtedeks mürgisemateks aineteks. Kõige enam paiskavad dioksiine keskkonda prügipõletustehased, metallurgiatööstus ning paberi- ja tselluloositööstus. Samuti reostavad keskkonda kodumajapidamises kloori sisaldavate materjalide põletamine nt tundmatust materjalist jalatsite, kottide ja pudelite põletamine ahjudes, lõketes.
looma sisemuses olevatesse Second level kanalitesse ning liigub heiteava Third level kaudu välja. Kanalites asuvad Fourth level väikesed kambrikesed,kus Fifth level asuvad kaelusvubrurakud. Ø Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Ø Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amöööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitaineid teiste rakkude vahel. Paljunemine Ø Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Ø Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Ø
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
