Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
Mulla vee-erosioon on mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste voolude toimel. Kõrbestumine Inimühiskonna vaesuse, ebaõige maakasutuse ja keskkonna kahjustamise omavahelised seosed avaldavad kõige traagilisemalt kõrbestumise. Toimub tuuleerosioon ehk deflatsioon. Esimene kõrbestumise ilming ongi viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle enda alla matmine. Tuuleerosiooni poolt põhjustatud kõrbestumine võib toimuda kuival perioodil või põua ajal ka ülesharitud stepis, kus tormituule poolt kantakse ära viljakas huumushorisont ja seda inimese mõtlematu maaharimise tõttu. Muldade sooldumine Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Kuna liigsoolane muld muutub viljatuks, siis võib seda käsitada kui mulla kõrbestumise alaliigina....
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. masinate kasutamine Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul...
Soojushulk ja soojusülekanne: Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q = |U| - soojusülekandel A = |E| - mehaanikas Soojushulga mõõtühik SI-düsteemis on dzaul (J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor (cal).Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Temperatuur ja soojusliikumine: Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema...
-on orgaaniline aine -tärklis tekib glükoosist e on saadud fotosünteesi käigus klorofüll -on pigment mis annab taimele rohelise värvi rakuhingamine - glükoosi lagunemisel hapniku abiga saadakse energiat -hapniku abil energia saamine suguline paljunemine -taimede puhul on organiks õis mittesuguline paljunemine -paljunemie kus pole vaja paljunemiseks sugurakke. tolmlemine -õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmeile. viljastumine -on seemneraku ühinemine munarakuga. seeme -nad erinevad üksteisest värvuse,kuju,suuruse ja ehituse poolest -samad on neil seemnekest, idu ja toitekude -ümbritseb seemne kest ja see kaitseb seemet -toitekoes on varuained mida idu idanemisel tarbib paljasseemnetaim -neil pole õisi ega vilju -seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel...
Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel. Koosneb: 6378km- sisetuum, 5100km-välistuum, 2900km-süvavahevöö, 80km-mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, ning koosneb kivimitest, mis on...
0 K absoluutne nulltemperatuur sellest madalamat temperatuuri ei saa olla, sest kui molekulide kineetiline energia võrdub nulliha, siis seda enam vähendada ei ole võimalik. 18)Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. 19)Millised on gaasi iseloomustavate suuruste vahelised sõltuvused, mille avastasid Boylé, Mariotte ; Charles ; Gay Lussac? Kui rõhk on muutumatu, nimetatakse seda isobaarseks protsessiks. Kui ruumala on jääv, nimetatakse seda isokoorseks protsessiks. Kui protsessis püsib temperatuur muutumatuna, nimetatakse seda isotermseks protsessiks. 20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand koos selgitusega....
küpsetamise ajal toimub : 1)mahu suurenemine: · esimestel minutitel suureneb maht kiiresti mille juures eraldub täiendav kogus süsihappegaasi.pealt niisutatud tainakule moodustub elastne kile - valkude denatureerimise tõttu,mis hoiab kinni gaasi, see soodustabki taina mahu suurenemist.moodustunud maht peab olema kinnitatud kooriku moodustumisega . 2) kooriku moodustumine · ahjus kondenseerub taigna pinnale veeaur.pinnal inaktiveeruvad taingas leiduvad ensüümid kiirwsti.küpsetamiskuumus tungib toote väljapoolt sissepoole. · 60 kraadi juures valgud hakkavad kalgenduma ja moodustub kiletaoline kiht. nüüd hakkab toode intensiivselt mahtu kasvatama. · 100 kraadi juures hakkab tootest intensiivselt aurustuma vesi ja hakkab moodustuma kõva koorik....
Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost.Maale jõuab ainult osa päikesekiirgusest see on lühilaineline valguskiirgus,Maalt lahkub aga pikalaineline soojuskiirgus. - Maa siseenergia-selle mõjul toimub laamade liikumine,purskavad vulkaanid,maavärinad,toimub kivimite teke ja moondumine....
Näiteks magneesiumsulfaat võib põhjustada kivide murenemist, kuid teised soolad põhjustavad seina välimuse riknemist. Soolad võivad olla välja uhutud nii tellistest kui ka mördist või ka mõlematest korraga. Kuid võivad esineda juhtumid, kus sool kantakse seina hoopiski väljast poolt vihmavete toimel seina äärde jäätud kuhjatisest. Seda tüüpi eflorestsensil on sageli nitraadid või kloriidid. Soolade kandumine võib toimuda suurte vahemaade taha sõltuvalt vete liikumise võimalustest müüritises. Vesi voolab seina teatud kanaleid pidi ja kuivab samal viisil. Välise eflorestsensi korral on sageli probleemiks soolade väljapesemine vihmaveega. 32. Betooni realkaliseermine ja milleks see on vajalik? Elektriline realkaliseerimine, soolalahus imetakse elektriosmoosi abil betooni, tulemusena on betooni ph suurem 10st, korrosioon seiskub ka konstruktsiooni iga suureneb. 33...
Parasvöötme Lõunapoolkeral Parasvööde Mustmullad(suu Kõiksugu Piison, stepi- Põlluharimine(ma Erosioon(Lahtis ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade...
· Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk · Hajus valgus Valgus mille levimisel puudub kindel suund · · Hajus peegeldumine valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus pärast peegeldumist...
Aretatakse ka transgeenseid organisme, st kujundatakse geneetiliselt ümber inimesele kasulikke organismirühmasid. Viiruste abil kujundatakse ümber mikroorganismide geneetilist materjali, et nad talitleksid inimestele sobivas suunas. Muutlikkus Geneetiline (pärilik) muutlikkus selle korral on võimalik muutuse edasi kandumine järglasetele, näiteks sugurakkudes tekkinud muutus antakse viljastumisel edasi. Vegetatiivsel paljunemisel kandub muutus edasi, kui muutus toimub paljundatavas ehituslikus osas. Geneetiline muutlikkus võib olla genotüübiline (sisene) või fenotüübiline (väline). On olemas kahesugust muutlikkust: a) Kombinatiivne tekib suguliselt paljunevatel organismidel sugurakkude küpsemisel ristsiirdena ja viljastumisel, kui ühinevad kahe organismi geenid....
õppimine. Näitena võiks välja tuua mõne võõrkeele õppimise alustamise, kus esimesed sammud nõuavad suurt pingutust (sõltuvalt inimesest) ning kontsentreeritud tähelepanu. Hiljem, kui on juba saavutatud mingi teatud tase, ei nõua selle keele kasutamine ja edasiarendamine enam nii suurt tähelepanu kontsentreerimist, kuna on tekkinud kinnistunud teadmised, mis iseeneslikult võimaldavad keelest aru saada ja ka ennast väljendada. Tahtepingutust ei nõua tahtmatu tähelepanu kandumine mingile objektile. Nt. sireenide ja vilkurite saatel mööda kihutav tuletõrjeauto. Selle märkamiseks ei ole vaja mitte mingit tahtlikku tähelepanu suunamist....
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Raskete põllumajandus- Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide masinate kasutamine elukeskkonna halvenemine. Ulatuslike põllu-massiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon rajamine Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul...
- sinna on vaja hapniku pumbata - rikastumiseks ei ole eriti ruumi---tuleb teha maa peal---rikub maapilti - tervist kahjustav töö - vaja toestada kaevanduskäigud---puiduvarud kahanevad---puit mädaneb---kaevandus variseb kokku URAANIMAAGI KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - tuumaenergiat loetakse keskkonna - tuumajaamaga võib kaasneda seisukohalt säästvaks kuna energia radioaktiivse saaste kandumine tootmise protsessi käigus ei teki keskkonda keskkonnasaasted(CO2, N ega P - tootmisprotsessi käigus eraldub saastet) atmosfääri suurtes kogustes veeauru - transporditava kütuse väike maht - soojusreostus veekogudes, kuhu - võrreldes teiste kütustega on suunatakse reaktorite jahutusvesi jäätmekogused väikesed - tekivad üliohtlikud radioaktiivsed...
Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. ...
Ökosüsteemi hävitamine või kahjustamine Mürkide kasutamine Hävitatakse ka kasulikke eluvorme, samuti teiste loomade mürigtamine, mürkide kandumine vette või pikaajaline säilimine pinnases Mono kultuuride kasvatamine (ühe kultuuri Mulla viljakus väheneb, põhjustab veel kasvatamine) haiguste ja kahjurite levikut. Raskete põllumajandus masinate Mulla kokku surumine, mullas elavate kasutamine organismite elukeskond halveneb...
turvalised mereteed: türklaste blokaad India ja Euroopa suunas Legendid kaugete maade kohta Rekonkista lõpp 1492 ja paljude vabade sõjameeste töötuks jäämine Henrique Meresõitja merekool Bartolomeu Diaz 1486-1487 Hea Lootuse neemel Christopher Columbus: 4 reisi Lääne-India saartele Ameerika avastamine 1492 Vasco da Gama 1497-1499 reis Indiasse ja vürtsikaubanduse kandumine portugaallaste kätte Amerigo Vespucci 1501 Ameerika uurimine ja nimetamine mandriks `Uus Maailm' Vasco Nunes de Balboa 1513 Vaikse ookeani avastamine Fernando de Magalhaes 1519-1522 ümbermaailmareis (suri Filipiinidel) Tordesillase leping 1494 jagas maad 46°W läänes Hispaaniale, idas Portugalile Ameerika andis meile: mais, kartul, tomat, kalkun Maadeavastused jätkusid: Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Põhja-Ameerika Tulemused: koloniseerimine Ameerikas ja mujal...
Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage...