SOOJUSE KANDUMINE LIIKUVA AINEGA Veronika ja Liisi 7.KL Sisukord Soojuse liikumine Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga Magma paneb maakoore liikuma Laamad Maa siseehitus Maakoo Ülemine Alumin Välistuu Sisetuu r vahevöö e m m vahevö ö ~15C* ~400C* ~4200C ~5700C* ~6100C* *
Metsaraie Üle karjastamine Kuiv kliima Tuule erosioon MÕISTED: Degratsioon- Keemiline murenemine (muldade hapestumine) Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- toimub kiviosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokku tõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine- Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid ained eraldub. Tuuleerosioon ehk deflatsioon- Pinnase ära kandumine tänu tuulele Veeerosioon- Pinnase ära kandumine veetoimel Murenemine- Kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Mulla veerežiim- sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mustmullad- Huumusrikkad mullad.
Rohelisele valgusele on inimese silm kõige tundlikum. Olenevalt sellest millist värvi soovitakse valitakse lainepikkus ja sellest tulenevalt läätse pinnale kantud kile paksus ja materjal. 7. Milles seisneb valguse difraktsiooni nähtus? Millisena me näeksime väikest ava või pilu läbinud valgust langevana ava või pilu taha asetatud ekraanile, kui ei oleks difraktsiooni nähtust? Milline on difraktsioonipilt tegelikult? Difraktsiooni nähtus: Lainete kandumine tõkete taha. Valguse kandumine geomeetrilisse keskkonda. Valguse difraktsioon on lainete kandumine geomeetrilise varju piirkonda. Väike ava: Kui difraktsiooninähtust ei oleks, siis me ei näeks valgust ekraanil. Difraktsioonipilt: Difraktsiooni jooned asetuvad alati paralleelselt ava servadega. Kui vaadelda difraktsiooni valges valguses, on ribad mitmevärvilised, sest erinevad valguslained painduvad erinevalt, järelikult
O1. Variant 1. Laengute 2. Variant1. Elektrivälja vastastikune mõju, columbi tugevus- Laengud mõjustavad seadus - Jõud, millega üks üksteist elektrivälja punktlaeng mõjub teisele on vahendusel. Iga laeng muudab võrdeline mõlema laengu ümbritseva ruumi omadusi : suurusega ja pöördvõrdeline tekitab seal elektrivälja. laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma e...
13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19. Interferents- lainete liitumine, mille tulemusel lained tugevdavad või 20. nõrgestavad üksteist 21. Difraktsioon- lainete kandumine tõkke taha 22. Polarisatsioon- on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. 23. Fotoefekt- elektronide välja löömine valguse toimel 24. Valguse peegeldumine- valgus pöördub pinnalt tagasi 25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29
Peruu, Andides, Euroopa. Kasutus: maisijahu,helbed,sööt,biogaas,silovalmistamine KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,Kirde- India,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,ravi SUHKRUROOG- piirkond: Kasutus: loomasööt PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINE- saagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasv ühel maal kaua)
Litosfäär- jäik väline kivimiline kest.Pedosfäär-mullastik.Hüdrosfäär hõlmab Maa keemiliselt sidumata vee.Hüdrosfäär on litosfäärist väiksema tihedusega.Atmosfäär-õhkkond.Biosfääris elavad organismid.Energia,mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia.Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia.Kineetiline ehk liikumisenergia.Sise ehk soojusenergia.Laineenergia on laineliikumisega seotud energia. Kiirgus on energia kandumine soojemast kohast külmemasse. Keemiline energia vabaneb keemilistereaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Uusaegkond e. Kainosoikum.Keskaegkond e. Mesosoikum. Vanaaegkond e. Paleosoikum.
seda kasutavate instrumentide ehitust ja põhimõtteid · Käsitleb nähtava, ultraviolett- ja infrapunavalguse omadusi · Katseid tehes kasutatakse mudeleid · Geomeetriline optika · Füüsikaline optika Geomeetriline optika · Käsitleb valgust kiirtekimbuna · Levivad sirgjooneliselt · Muudavad suunda ainelt peegeldudes või läbides Füüsikaline optika · Kirjeldab difraktsiooni ja interferentsi, võttes arvesse valguse lainelisi omadusi · Difraktsioon- lainete kandumine varju piirkonda · Interferents- lainete liitumise nähtus Ajalugu · Sai alguse Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast · Nimrodi lääts 700 ekr · Optika tuleneb Vana-Kreeka sõnast · Allikad · http://www.fyysika.ee/otsingumootor · http:// et.wikipedia.org/wiki/Optika#F.C3.BC.C3.BCsikaline_o · http:// yldfyysika.weebly.com/geomeetriline-optika.html ·
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
elektrienergiaks. Selleks tuleb soojusenergia abil ajada vesi keema, veeaur juhtida turbiini labadele, need panevad tööle generaatori, mis tekitab elektrienergiat. Soojusjuhtivustegur näitab, milline hulk soojust kandub läbi pinnaühiku ühikulise temperatuurigradiendi korral Soojusenergias gaasid peaaegu puuuduvad. SOOJUSJUHITUVUS ON SUUREM TAHKES KUI VEDELAS OLEKUS JA VEDELAS SUUREM KUI GAASILISES OLEKUS SOOJUSJUHTIVUS - TERMILISE ENERGIA EHK SOOJUSENERGIA SPONTAANNE KANDUMINE KUUMEMALT KEHALT (VÕI KEHAOSALT) KÜLMEMALE KEHALE (KEHAOSALE ) AINEOSAKESTE VASTASMÕJU TAGAJÄRJEL Mittemetal. tahked ained AINE SOOJEMAS OSAS TOIMUVAD SUUREMA ENERGIAGA AATOMITE VÕNKUMISED ANNAVAD SELLE ENERGIA ÜLE NAABERAATOMITELE , KANDES ENERGIA AINE KÜLMEMASE OSSA
Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel. Õisikute bioloogilised ülesanded: pikeneb õitsemisaeg, teevad õied nähtavaks. Õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele on tolmlemine. Isetolmlemine või võõrtolmlemine, mis jaguneb omakorda putuk- ja tuultolmlemiseks. Kui tolmlemisele järgneb viljastamine e munaraku ühinemine seemnerakuga, areneb õiesti vili. Õis kinnitub varrele õieraagi abil.
Veinitootjad- Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia Suhkrutootjad- Brasiilia, India 10. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid. Uute põldude rajamine- looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine- pinnase sooldumine Üleväetamine- saagi , põhja- ja pinnavete reostus Mürkkemikaalide kasutamine- kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine- haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine Uute põldude rajamine- looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine- pinnase sooldumine Üleväetamine- saagi , põhja- ja pinnavete reostus Mürkkemikaalide kasutamine- kasulike eluvormide hävimine koos
Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel ja lüsogeenne tsükkel Lüütlilise tsükli puhul peremeesrakk hävitatakse, see lüüsub. Lüsogeense tsükli puhul peitub viirus pikka aega organismis ja paljuneb, ning inimene haigestub järsult. Lüsogeenne tsükkel võib üle minna lüütiliseks. HIV - > AIDS Transduktsioon Ühe liigi pärilikkusaine üle kandumine teisele liigile. Geenitehnoloogid kasutavad transduktsiooni, et soovitud geene üle kanda. Viiruse DNA-le lisatakse geen, mille ta rakku viib. Sellist kandurviirust nimetatakse viirusvektoriks. Immuunsüsteem Kaitseb viiruste eest, mille moodustavad valged vererakud ehk lümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid lagundavad valesid valke tootvaid rakke. Makrofaagid ehk õgirakud toituvad fagotsüntoosi teel antikehadega märgistatud ,,vaenlastest".
· Maailmas on õistaimi umbes 250 000 liiki, Eestis 1400 liiki. · Katteseemnetaime eristab teistest taimedest see, et tal on sugulise paljunemise organ õis ja õiest moodustuv vili. · Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees. · Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad. · Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. · Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. · Katteseemnetaimede tolmukate õietolm satub emakasuudmele tuulega või kannavad selle sinna loomad. · Putuktolmlemisel kannavad putukad õietolmu ühelt õielt teisele. · Ligi 9/10 õistaimeliikidest on putuktolmlejad. · Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valmistunud seemnetega. · Vili aitab taimedel levida. · Vilju ja seemneid levitavad linnud ja teised loomad, ka vesi ja tuul.
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga.
Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine, kuivendusvee biopuhastus Niisutamine Muldade Koos niisutusega sooldumine, kuivendamine, mageveevarude võimalusel vähenemine kuivendusvee puhastamine
Valguse difraktsioon Difraktsioon on lainete kandumine varju piirkonda, lainete paindumine tõkete taha Esineb mitmel kujul- valguslained, helilained, merelained Ilmneb, kui tõkete mõõtmed pole suuremad valguse lainepikkusest Valguse difraktsiooni seletab Huygensi-Fresneli printsiip- igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega. Laine faas näitab laine väärtust- samas faasis olevad lained tugevdavad
1.Skalaarid ja vektorid:Suurusi mille määramiseks piisab ainult arvväärtustest,nimetatakse skalaarideks. 18.Harmooniliste võnkumiste liitmine: -Kahe (aeg,mass,inertsimoment jne) Suurusi ,mida ühesuguse sagedusega(),samasihiliste,kuid erinevate iseloomustab arvväärtus(moodul) ja suund, nimetatakse amplituudidega ja algfaasidega võnkumise liitmisel on 31.Molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand: all vektoriks.1.Vektori korrutamine skalaariga: summaks jäle sama sagedusega harmooniline mõistetakse avaldist,mis seob gaasi molekulide 2.Vektorite liitmine: võnkumine.-Kahe samasihilise,kuid erineva sagedusega kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.Molekulide 3.Vektorite skalaarne korrutamine: kahe vektori harmoonilise võnkumise liitmisel on tulemuseks keskmise kinetilise energia s...
BAKTERID 1) Bakteri rakuosad/ehitus/osade ülesanded. - Bakteril ei ole tuuma. eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele
kiireneb isolatsiooni vananemine ja seega tema omadused halvenevad; b. väheneb aparaadi osade mehaaniline tugevus. Nii näiteks väheneb vase mehaaniline tugevus temperatuuri tõusul 100oC kuni 250oC 40%; c. lüheneb kontaktide ja kontaktühenduste tööiga. Soojusülekanne elektriaparaatides Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldunud soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale ja kestab seni kuni kehade temperatuurid võrdsustuvad kuidas jaotatakse soojus tegureid kuidas need mõjuvad elektriaparaatidele 13.02.07 Soojusülekanne elektriaparaatides Soojusjuhtivus kui omadus, Soojusülekanne ja selle liigid. Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii
KOHV- piirkond: Araabia, Aafrika, Indoneesia, Kagu-Aasia, Kasutus: jook,maskid,ennustamine, maitsestamine. TEE- piirkond: Lõuna-Hiina,KirdeIndia,Aafrika,Ameerika Kasutus:jook,raviks PUUVILL- piirkond: Hiina,Usa, India,Pakistan, Kasutus: riie Põllumajanduse mõju keskkonnale. Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liigne väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine. Kõik see mõjub keskkonnale. KUIVENDAMINE-palju niiskust, väike aurumine, tagajärg-kemikaalide kandumine vette, abi:üleväetamise vältimine, kuivendusvee puhastus. NIISUTAMINE-tagajärg: muldade sooldumine, abi:muldade läbipesemine, et pinnale kerkinud soolad läheksid madalamale tagasi. ÜLEVÄETAMINEsaagi kvaliteedi halvenemine, abi:teha mulla analüüsid täpse koguse määramiseks. MÜRKKEMIKAALIDE KASUT- saaagi kvaliteet, kemikaalide kandumine vette, abi:mahepõllumaj, haiguskindlamad sordid, viljavaheldus(ühte kultuuri ei kasvatata ühel maal) Põhimõisted:
Soojus(energia) on keha siseenergia kineetiline komponent. Soojenemine on keha siseenergia kineetilise komponendi suurenemine. Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused
huumusekiht, mulla viljakus suureneb, rohtlates. Sooldumine-põldude üleniisutamisest,põhjavee tase tõuseb ja maapinnale tõusevad soolad, väike huumus- aga suur väljauhtehorisont, esineb kuivas troopilises kliimas, kõrbed, poolkõrbed. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, viljakus langeb, tekkivad lahustuvad ühendid uhutakse ära, parasvöötme leht- ja segametsades. Kõrbestumine on viljatu pinnase kandumine suht.viljakale mullale ja selle enda alla matmine, piirkonnad: austraalia, l.- ameerika. Inimtegevus, mis kõrbestumist põhjustab: ebaõige maakasutus, suurte põldude tegemine, metsade raiumine, põldude üleniisutamine. Kõige viljakamad mullad on rohtlates(must-, kastanmullad) ja lehtmetsades(kamarleet-,metsapruunmullad). Kõige viljatumad: tundravöönid(kelts,-gleimullad) ja vihmametsades( puna-,kolla-,ferraliitmullad). Erosioon on
*Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud. *Kohad kus valguse ootamatu kandumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. PUHTUS JA JÄÄTMED *Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad puhtad olema. *Puhastada tuleb ka põrandaid, seinu ja lagesid. *Puhastustöö ja jäätmete eemaldamine peab toimuma vastavalt vajadusele ning efektiivselt. *Jäätmed tuleb ladustada selleks sobivasse konteineritesse. TÖÖRUUMIDE SUURUS *Tööruumides peabolema piisavalt palju vaba ruumi, et tagda inimeste takistusteta liikumine
Mina arvan, et enne tuleks süüa seapraadi, sest lihas leidub rohkel hulgal erinevaid vitamiine, mis on väga kasulikud inimese organismile 6. Tervislik toitumine on väga tähtis, sest toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset arengut, kasvu ja tervist. 7. I Toidusedel- kasuliku toidu söömine. II Seedimine- toidu mehhaaniline peenestamine mälumise tee ja seedimine maos. III Imendumine- edasine kandumine vere kaudu rakkudesse ja nende omastamine rakkude poolt. IV Ringlus ja assimilatsioon- toitainete siirdumine soolestikust vereringesse. V Jääkide eemaldamine- ainevahetusjääkide kõrvaldamine rakkudest. 8. I Energiavajadus sõltub soost, vanusest, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest II Toidurasvad e. lipiidid koosnevad rasvhapetest. III Glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos, sahharoos on lihtsuhkrud.
rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku.
tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid. Looming • Keeleliselt on Vonneguti stiil ladus ja lihtne, kasutab tihti ka mahlakat igapäeva sõnavara ja väljendeid. • Niisugustena, kohati musta huumorit sisaldavana, on tema teosed paljudele meelepärased ja loetavad. • Autori omapära juurde kuulub ka tegelaste kandumine järgmisse romaani. Looming • Tuntuim romaan “Tapamaja korpus viis ehk Laste ristisõda”. (1969, ek 1971) • Teoses on vaatluse all sõja ja humaansuse vastandamine. • Vonnegut on igasuguse vägivalla vastu, isegi oma kaasaegsest Hemingwayst kirjutab ta põlgusega. • Muud tuntumad teosed: “Tšempionide eine” (1973), “Sinihabe” (1987), “Kassikangas” (1963) Pildid “Tapamaja korpus viis ehk “Tšempionide eine”
Spekter- kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Tõestavad elektronide lainelisi omadusi-valguslainete olemasolu tõestavad nähtavad vöödid, mis tekivad interferentsi katses laineharjade ja nõgude vastastikuse liitumise tulemusena. Tunneliefekt- 0-st suurem tõenäosus leida osakest teisel pool barjääri ka siis, kui tema energia ei küüni potentsiaalibarjääri kõrguseni.Difraktsion- lainete kandumine varju piirkonda, mida väiksem ava või tõke, seda rohkem valguslained kanduvad varju piirkonda. Varju piirkonnas võivad lained liituda mitmeti: tugevdada või nõrgendada teineteist.Interf: Valguslainete liitumist, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi. Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. Kuna aatom tervikuna on elektriliselt
Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel Kuulmetõri avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga (rõhu ühtlustamine) Kuulmeluud paiknevad keskkõrvas Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9. Daltoonik on inimene, kes on nn värvipime, ei erista punast ega rohelist värvitooni. 10. 4 põhimaitset ja piirkond mõr hapu soolane magu
tunduvad kanelaslikkusest ülepaisatud lugudena. Kuid just selliseks võib ka biograafiaid minumeelest pidada. Kui lugedes erinevaid biograafiaid, siis käis ka selle tekstiga kaasas paratamatus, et elulugu põimus ajalooga ning see on üks väga tähtis moodus, kuidas ajalugu uurida. Killukese ajaloost talletab iga inimene, kes loeb seda teksti, kuna see peegeldas tolle aegset ühiskonda, kombeid, traditsioone ning ka geograafilist kaarti. Ajaloo edasi kandumine läbi biograafiate aitab ajaloolastel uurida erinevaid ajaloo aspekte, mis on väga olulised saamaks teada, mis juhtus ajal enne meie sündi. Erinevates elulugudes peituvad ajaloolised viited aitavad täita pimekohti ajaloos. Nagu teada, siis ei käi isik, kellest elulugu kirja on pantud ja selle autor omavahel kokku, sest need on kaks eri isikut. Nii oli ka selle teksti puhul, et selle oli kirja pannud suurepärane kirjanik Jean, kes muutis Marechali elavaks ja käega katsutavaks
Erinevaid stiile ja arenguetappe,mille jazz on läbinud alates selle sajandi algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud 1920ndate jazz) 1930 - Jazz 'i raskuspunkti kandumine Chicagost New Yorki.Bändide koosseisu suurenemine 1940 - Bebop (reaktsioon swing 'i kommertslikkuse vastu),modernse jazz'i algus. 1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3
Kakao: Elevandiluurannik, Ghana,Nigeeria, Kamerun; ekvatoriaalne Tee: Hiina, India, Kenya, Sri Lanka; lähistroopiline Tubakas: Põhja-ja Lõuna-Ameerika, Austraalia, Edela-Aafrika, Vaikse ookeani saared; troopiline lähisekvatoriaalne 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamine Kemikaalide kandumine vette Üleväetamise vältimine, kuivendusvee biopuhastus Niisutamine Muldade sooldumine, Koos niisutusega kuivendamine, mageveevarude vähenemine võimalusel kuivendusvee puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise koostise Mullaanalüüsid üleväetamise
toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu Peamiselt metallide oksüdeerumine hapniku toimel Kõige tuntum korrosioon on rooste. 3Fe + 2O2=Fe3O4 Korrosiooni vormid Elektrokeemiline korrosioon Mikroobide korrosioon Kõrgetemperatuuriline korrosioon Materjalide pulbristumine Korrosioon mittemetallides Elektrokeemiline korrosioon Juhtub juhul kui keemiliselt aktiivne ja vähemaktiivne metall satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elektrokeemiline korrosioon.
vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus- on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetilainete vahendusel. Nt: toimub Maa energiabilansis energia ülekanne peamiselt kiirgusena.
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must ...
L - aurustumissoojus, näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurumiseks jääval temperatuuril L=Q:m 1J/kg Aurustumise kiirus sõltub: - Aine temperatuurist - Ainest (aine tihedusest) - Vedeliku vabapinna ulatusest - Õhu liikumiskiirusest - Õhu niiskusest Sublimatsioon - tahke aine üleminek gaasilisse olekusse Desublimatsioon - gaasi muutumine tahkeks Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele. See kestab seni, kuni mõlema keha temperatuurid on võrdsed ehk on saabunud soojuslik tasakaal Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab.
õppimine. Näitena võiks välja tuua mõne võõrkeele õppimise alustamise, kus esimesed sammud nõuavad suurt pingutust (sõltuvalt inimesest) ning kontsentreeritud tähelepanu. Hiljem, kui on juba saavutatud mingi teatud tase, ei nõua selle keele kasutamine ja edasiarendamine enam nii suurt tähelepanu kontsentreerimist, kuna on tekkinud kinnistunud teadmised, mis iseeneslikult võimaldavad keelest aru saada ja ka ennast väljendada. Tahtepingutust ei nõua tahtmatu tähelepanu kandumine mingile objektile. Nt. sireenide ja vilkurite saatel mööda kihutav tuletõrjeauto. Selle märkamiseks ei ole vaja mitte mingit tahtlikku tähelepanu suunamist.
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus näitas oma õpilastele küsimusi ja näitas , et nad ei tunne vooruse olemust Platon Sokratese õpilane ...
4.Parasvöötme Lõunapoolkeral Parasvööde Mustmullad(suu Kõiksugu Piison, stepi- Põlluharimine(ma Erosioon(Lahtis ja Argentina(pampa r kõrrelised, ka vaskuss, is, nisu), e pinnakatte ära lähistroopilised ) huumusesisaldu salvei ja stepi-tuhkur, karjakasvatus, kandumine rohtlad Põhja-Ameerikas s ja tüseda hiirehernes, närilised, maavarade tuule või vee preeriad, huumus samuti koiott, saiga, kaevandamine. mõjul), Venemaa ja horisondiga) pojengid, marmortõhk, muldade
Kuna valguse sagedus on tohutult suur, pole kahte valgusallikat, mis võnguks samas faasis. Seetõttu saab valguse interferentsi tekitada ainult samalt valgusallikalt tulevate kiirte abil. nt õhuke kile (bensiinikile veel, turvariba rahal, CD/DVD, maksumärgid, Tõnu Tamme kingikott) Selgindav kile - läätsede katmisel tekitab tagasipeegelduva valgusega tugevdava intereferentsi spektri keskmistele värvustele. Valguse difraktsioon - lainete kandumine tõkete v avauste taha. Kuna valguse lainepikkus on väike, on difraktsioon nähtav üliväikeste tõkete korral (ripsmekarv, pilu, nõelaauk). Antud lainepikkuse mõõtmiseks kasutatakse difraktsioonivõret. Kahjulikkus: mikroskoobis - kui vaadeldava objekti mõõtmed lähenevad valguse lainepikkusele, siis objekti ääred hägunevad; astronoomias teleskoopide puhul - piirjooned võivad häguneda kui objekt asub väga kaugel (nt kaksiktähed)
-Loobuti impordi asendamise strateegiastest-> kaotati tollid ja avati oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. -> uute sõltumatute riikide arengu. -Loob uusi võimalusi paremaks eluks ainult siis kui käib sellega kaasas parem juhtimine kõigil tasanditel. -Globaalsed turud on kasvanud, ent samapalju pole arenenud majanduslikud ja sotsiaalsed institutsioonid, mis tagaksid nende turguse tõrgeta arengu. -Tulude ebavõrdusu vaeste ja rikase vahel. Globaliseerumise ohud Töökohtade kandumine, konkurentsi tihenemine, kultuuride kadumine, kommete kadumine. Kas õnnestunud või ei? - Ühelt poolt on see õnnestunud, samas aga mitte. On tekitanud pingeid kultuuride segunemine, töökohtade kadumine, kapitaliturgudel toimuv on vastupidine ootustele, eksportijateks on saanud arengumaad mitte rikkad riigid, globaliseerumise kasud ilmnevad alles tulevikus. Tootmise integreerimine üle riigipiiriderahvusvaheliste ettevõtete poolt. Majandus on muutunud mitmekesiseks ja on suurem
asuvad seemne- isassuguorganid, algmed ning milles valmivad neis munarakud tolmuterad Kroonlehed – Õiepõhi tavaliselt värvunud ja meelitavad ligi tolmlejaid Tupplehed – kaitsevad sisemisi õieosi Tolmlemine … on tolmuterade kandumine emassuguorganile Toimub viljastumine, mille tulemusel hakkavad arenema seemned Tolmlemine Enamikku taimedest tolmeldavad putukad Vili??? • Viljaks nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega • Selle sees on seemned kaitstud • Vili aitab taimel ka levida Varred ja lehed • Juhtsooned keerukamad – moodustavad torustike süsteemi • Lehtede ehitus erineb olenevalt kasvukohast.
Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena(nt molekuli mass,ruumala,kiirus, kineetiline energia jne), makroparameetrid käsitlevad ainet pidevana, ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega(nt aine mass, gaasi/vedeliku rõhk,ruumala,temp, tihedus jne) Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand väidab, et gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist. Mehaanilist tööd tehakse kui keha liigub ja kehale mõjub jõud. Soojusülekanne on energia kandumine ühelt kehal teisele(soojemalt külmemale)Liigid:soojusjuhtivus(soojus kandub osakeselt osakesele,ilma,et aine ümber paigutuks nt:kuumas kohvis läheb metallist lusikas soojaks ka väljaulatuvast otsast);konvektsioon(soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides nt soojad hoovused määravad õhutemperatuure);soojuskiirgus(soojus kandub kiirgusena edasi nt päike soojendab läbi aknaklaasi)Soojushulk (Q)- f.s., mis mõõdab
soojenedes vedelik reservaaris paisub ja tungib kapillaartorusse. bimetalltermomeeter- põhiosa on bimetallvedru, bimetall on 2 erinevat metalli kokku pandud, mis soojenedes paisuva erinevalt ja seetõttu muutub kumerus. siseenergia- kineetilise ja potentsiaalse energia summa. temperatuuri tõusul suureneb osade kineetiline energia ja koos selle siseenergia soojushulk- siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. soojusülekanne- siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele osale. ülekanne kestab, kuni temperatuurid ühtlustuvad. soojusjuhtivus- toimub tahketel kehadel, mis on üksteisega seotud, osad hakkavad kiiremini liikuma, kuna seotud naaberosadega kandub liikumine edasi ka neile. head soojusjuhi on metallid, halvad gaasid. vaakum on kõige halvem soojusjuht. konvektsioon- soojusülekande liik, mis toimub vedelikel ja gaasidel. soojenedes vedeliku või
On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Soojushulk ja soojusülekanne: Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q = |U| - soojusülekandel A = |E| - mehaanikas Soojushulga mõõtühik SI-düsteemis on dzaul (J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor (cal).Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Temperatuur ja soojusliikumine: Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud keha molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema
Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära.
Põllumajandustaimed.kordamine eksamiks 4.osa. Generatiivsed taimeorganid VILI Kui tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele - on olnud edukas, hakkavad tolmuterad idanema ja tungivad sigimikku. Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks. Õiest hakkab sõltuvalt emakate arvust arenema kas lihtvili või koguvili. Õisikust omakorda hakkab arenema vilikond (Vilikond on ühest õisikust kujunenud viljade kogum (näiteks sõstrakobar, maisitõlvik))
Parasvöötme okasmetsad venemaa, kanada, usa, rootsi, soome, norra, saadakse peamine osa maailma tarbepuidust, 1-2 m3/ha aastas, kuusk, lehis, mänd, kadakas. Põlljumaj.mõju keskkonnale kuivendamise tagajärjel veekogude reostumine, abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel
|-----| Looduses esineb kahte liiki laenguid positiivsed ja negatiivsed. Nende vahel esinevad tõuke- ja tõmbejõud. Kõige väiksemat looduses esinevat laengu suurust nimetatakse elementaarlaenguks tähistatakse e+ või e-. Kuna elementaarosakesed on laenguga suurused, siis iga keha kogu laeng on võrdne algosakeste laengute summaga. Stabiilses tuumas on prootonite ja neutronite arv võrdne. Elektronide lisandumise või kadumisega aatomis tekivad ioonid. Selline elektronide kandumine põhjustabki erinimeliste laengute tekkimise. Nii nagu ei saa jagada elementaarosakest väiksemateks osadeks, nii ei saa jagada ka elementaarlaengut. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogu laeng jääv suurus. Elektrivool Elektrit juhivad need materjalid, millel on piisavalt vabu laengukandjaid. Need laengud võivad liikuda elektrijõudude toimel kogu keha või aine koguse piires. Üldiselt liiguvad nad ringi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
