Üks osa looduslikust valikust on iga isendi olelusvõitlus ehk konkurents liigikaaslastega, mis võib olla kaudne või otsene. Otsene konkurents – konflikt: tõeline võitlus (risk saada haavata/surma) rituaalne võitlus (risk palju väiksem) Kõigile oleks parem, kui keegi ei võitleks kunagi tõeliselt. Selline populatsioon on evolutsiooniliselt aga ebastabiilne: mutatsiooni sagedus, mis paneb selle kandjad alati võitlema, tõuseb, sest selle mutatsiooni kandjad võidaksid iga võitluse. Samamoodi on evolutsiooniliselt ebastabiilne populatsioon, milles kõik alati võitlevad: mutatsiooni sagedus, mis paneb selle kandjad mitte kunagi võitlema, tõuseb, sest selle mutatsiooni kandjatel ei ole ohtu viga saada. 26. Selgitage altruismi ja sugulasvaliku seost. Mida postuleerib Hamiltoni reegel? Altruistlik käitumine – see on kasulik teistele, mingil määral kahjulik isendile, kes nii käitub.
vältida pärilikke haiguseid. Tervisearetus – proovitakse tõsta produktiivloomade resistentsust infektsioonide suhtes (selekteeritakse haiguseid). Nt skreipi haiguse puhul on teatud genotüübiga haiged, teatud terved. Lubatakse vaid resistentseid loomi aretusse, mitte sobivad tuleb karjast välja viia. 5. Pärilikkuse ja pärandumise mõiste Pärilikkus on looduse üldine seaduspära: järglased sarnanevad oma vanematele. Elu üks põhiomadusi. Kromosoomid on pärilikkuse materiaalsed kandjad. Nad on aheldunud geenide süsteem, mis kindlustavad gen info hoidmise ja edasikandumise järglastele. Pärandumine geneetikas on gen. info säilitamine ja edasikanne, näiteks põlvkonnast põlvkonda. 6. DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid Mõlemad on biopolümeerid. Nukleosiid koosneb N-alusest ja pentoosist, mis on omavahel seotud N-glükosiidse sidemega. Kui nukleosiidile lisada fosfaatrühm saame nukleotiidi. DNA monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on
kogu institutsionaalses ja funktsionaalses mõttes riigivõimu, mis ei ole seadusandlus ega kohtumõistmine. Seetõttu on Vabariigi Valitsus ja kõik keskvõimu allasutused seotud põhiõigustega. Lisaks on riigi täidesaatvaks võimuks ka kõik riigist alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Täitevvõim peab põhiõigusi tagama nii avalik-õiguslikes kui ka vajadusel eraõiguslikes suhe- tes, nt üldhuviteenuste osutamise üle järelevalvet tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane "arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega" Samuti peab füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik järgima põhiõigusi, kui ta kasutab mõnda avaliku võimu volitust. Näiteks on notar vastavalt NotS
Realiseerimine on midagi muud kui õigus ise, kui ei saa realiseerida, siis on tühi õigus. Kui on välja arendatud subjektiivne õigus, mida ka realiseeritakse ja tema õigusi piiratakse, siis on isikul õigus enda kaitseks välja astuda . See ongi see oluline vahe objektiivse ja subjektiivse õiguse vahel. · PÕ ja inimõigus Inimõiguse mõiste tunnused (Robert Alexy): a. universaalsus nii kandja kui adressaadi poolel (kõik inimesed on kandjad ja kõik on adressaadid, adressaat võib olla nii riik, grupp kui ka inimene) b. vundamentaalsus põhilised õigused, kaitsevad ja rahuldavad vundamentaalseid vajadusi c. Eseme abstraktsus inimõigus pole kunagi millelegi konkreetsele, vaid on alati abstraktne. Vabadus, tervis. d. Moraalsed õigused kehtivad moraalselt. Norm kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes õigustatav. Seda peaks saama igaühele ära seletada. e
Organisatsiooni (põhi)väärtuste sõnastamine Esimene väljakutse, millega organisatsiooni juhtimises silmitsi seistakse, on vajadus teadvustada, et eetilised väärtused on oluline vara / eelis, mis mõjutab organisatsiooni põhitegevust. Eetilised / moraalsed väärtused on olulised eesmärkide seadmisel, strateegiate loomisel ja igapäevaste otsuste tegemisel. Teiseks väljakutseks on vajadus teadvustada, et just üksikisikud (st kõik organisatsiooni töötajad) on nende väärtuste kandjad. Väärtused on nii otseselt kui kaudselt osaks sellest, mis määrab ära organisatsiooni olemuse, tulles esile inimestes, protsessides, eesmärkides ja struktuurides, mõjutades organisatsiooni tegevust nii üldiselt kui igapäevaselt. Kui need eeldused on täidetud, on võimalik sõnastada organisatsiooni põhiväärtused. Põhiväärtuste sõnastamisel on oluline kaasata organisatsiooni töötajad, sest just nemad on ju nende kandjad, töötajad peavad neid
sunnitoiminguid). Problemaatilised on vaidlused, kus avaliku haldusülesande täitmine on usaldatud eraisikutele või kus avaliku ja eraõiguse normid põimuvad riigi või omavalitsuse poolt eraõiguslikes suhetes osalemise tõttu. Moodsas avalikus halduses on mõlemad situatsioonid võrdlemisi levinud. Seepärast tuleb era- ja avaliku õiguse piiritlemise aspekte uurida lähemalt. a) Institutsionaalne aspekt. Avaliku võimu kandjad ehk halduse kandjad, kelle tegevust saab halduskohtus vaidlustada, on esmajoones riik ja kohaliku omavalitsuse üksused, samuti muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Kaitseliit, avalik-õiguslikud ülikoolid, Rahvusringhääling, Eesti Advokatuur, Haigekassa, Kultuurkapital jt). Haldusprotsessis osalevad riik ja omavalitsusüksused oma asutuste ja organite kaudu.4 Samuti võib halduse kandjaks olla eraisik, kellele on antud üle avalikud ülesandeid. Nendeks on:
) Mõisted Olelusvõitlus ellu jäävad ainult need, kes antud keskkonda kõige paremini sobivad. Looduslik valik sama liigi siseselt teatud isendite suurem edukus seetõttu, et neil on mingid eelised antud looduslikus keskkonnas. Stabiliseeriv valik paljunemisel on eelistatud keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik paljunemisel on eelistatud keskmisest teatud suunas kõige rohkem kohastunud isendid. Lõhestav valik valiku puhul saavad eelise äärmuslike tunnuste kandjad. (joonis) ST valik toimib siis kui keskkonna tingimused on püsivad. Toimib kõikides liikides pidevalt. Kujunevad välja nn keskmised tunnused. Paljunemise käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevate tunnustega isendid. Liigitunnused on püsivad muutuvad vähe (hõlmikpuu) SU valik toimib kui elutingimused muutuvad mingis suunas või asutakse elama uude keskkonda. Seal on edukad eelmistes tingimustes vähem edukad isendid. (kasekedrikvaksik Inglismaal)
Humoraalne regulatsioon toimub aga läbi vere keemilise koostise, hormoonide ning laktaadi. Viimane määrab kehalise aktiivsuse. Neuraalne regulatsioon toimub ülikiiresti, suisa momentaanselt ning mõjutab tugevasti hormoonide teket. Hormoonide tase omakorda mõjutab närvisüsteemi. Humoraalne regulatsioon toimub aga aeglaselt, kuid toimuv muutus on suhteliselt stabiilne. 100. Hormooni ja sisesekretoorse näärme mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. Sisesekretoorne nääre ehk endokriinnääre neil puuduvad viimajuhad ning sekreet saadetakse otse verre (seetõttu on neil hästi tihe verekapillaaride võrgustik). Hormoone produtseeritakse sisesekretoorsetes näärmetes ja ka üksikutes rakugruppides hormoone mitte produtseerivates organites. Nt neerudes. 101. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis,
Taolised tunded on ka praegusel ajal. Emaarmastust peeti ema tähtsaimaks vooruseks ja loomulikuks nähtuseks. Ema põhikohustusi täitsid nii ema ise kui ka maja teenijaskond. Lapsed Tavaliselt oli perekonnas 1-3 last. Ühiskonna kõrgema klassi peres oli vaevalt 1 laps. Laste surevus oli tõsiasi. Madalaid sündivusnäitajaid korvasid adopteerimised. Rasestumist välditi ja aborte tehti kõigis ühiskonnakihtides. Lapsed olid poliitilisest perekonna nime kandjad. Laste töö kasutamine oli levinud ühiskonna madalamates kihtides, seega lõppes lapsepõlv varakult. Kõrgklassi lapsi ei pandud tööle, sest töö ei sobinud ühiskondliku positsiooniga. Lastel oli silmapaistev ja keskne positsioon. Tuumperekond Roomlases ei väärtustanud eraelu nii kõrgelt kui meie. Võis juhtuda, et perekonnas olid lapsed ja varandus hinnatumad kui naised. Väärtustati alati kõrgelt isadust. Suguvõsa vanu naisi austati ja mitmeski asjus küsiti nende arvamust
Personali koolitus Suhtlemine ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega Töötervishoid ja töökaitse Organisatsioonisiseseid töösuhteid reguleerivad normatiivaktid ja dokumentatsioon Põhimõtted: Iga töötaja saab aru ettevõtte missioonist ja põhiväärtustest ning oma tööpanuse olulisusest ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Iga töötaja vastutab oma töötulemuste eest. Juhid on ettevõtte väärtuste kandjad. Juhid ja töötajad on partnerid ettevõtte eesmärkide saavutamisel. Organisatsiooni juhtimist iseloomustab eesmärkidele pühendumus, kaasav juhtimisstiil, läbipaistvus ja avatud infovahetus. 4. Tegurid, mis mõjutavad personalijuhtimist organisatsioonis Personalijuhtimist organisatsioonis mõjutab organisatsiooni väliskeskkond. Makrokeskkond koosneb: Rahvusvahelised arengueeldused, Majanduslikud arengueeldused,
Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise. Endistele mõisnikele maksti võõrandatud maade eest tasu ja meil võimaldati osa oma maast säilitada. Asundustalude suuruseks kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust. Vabadussõjast osavõtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad autasu korras. Teiseks erakordseks saavutuseks oli kultuurautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele. Seadus kehtestati juba 1925. aastal , mis võimaldas luua oma kultuuromavalitsused ja omakeelsed koolid, samuti saadi riiklikku toetust. Eestis kehtinud kultuurautonoomia on väljastpoolt Eestit palju kiita saanud. 1. detsembril 1924 püüdsid kommunistid Eestis taas võimu haarata vägivaldse riigipöörde abil.
Kogu tema elu võib olla täis paralüseerivat kannatust tundest, et ta pole mitte midagi väärt; ta võib-olla ei jõua kunagi arusaamisele ega oska seletada, miks see nii on. On traagiline, et inimesed, kes on seatud hoolitsema laste eest, võivad emotsionaalselt lapsi muserdada, ise parimaid eesmärke silmas pidades. Tahtes lastelt häid tulemusi koolis, spordis või ühiskonnas, võivad nad neid tagant kihutada ja hurjutada, et sundida lapsi rohkem pingutama. Laste eest hoolt kandjad võivad ka emotsionaalselt lapsi väärastada, kui nad hoiavad tagasi soojust ja armastust, mida iga laps nii väga vajab. Katsed näitavad, et väikelapsed arenevad jõudsasti kui neid hoida, kaisutada ja nendega rääkida. Lapsed, kes on jäetud üksi ja ilma armastusest, muutuvad tavaliselt sissepoole suunatuiks ja endassetõmbunuiks. Selline lapse emotsioonide väärastamine varajases eas võib tähendada lapsele tema tundeelu vallas eluaegseid raskusi.
· Pikkade keskkõrgete vok diftongistumine: üö 'öö' · Kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad · Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat' Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p nuvad
3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) 5. Juriidiline fakt nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise. 6. Õiguse subjekt subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik 7. Õiguse objekt hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused, 8. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist
oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. 12. Rolliootus (the role of expectations?) kujutab endast kindlakujulise tegutsemise ja käitumise ootusi, mida rolli täitjale esitavad teised. Osa rolliootusi on sõnastatud käitumisnõudeis ja etiketis. Teine osa ootustest põhineb üldtunnustatud kirjutamata reeglitel. Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetevaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14. Rollikujutlus (the role of imagination?) näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. 15
kuigi nad on ometi orhideed. Neid võib osta lillepoodidest ja -salongidest, kus nad on kutsuvalt välja pandud klaasvaasides või disainanumas, sageli kaunistatud veel erksavärviliste lintidega. Ja loomulikult saab neid osta orhideekasvatajailt spetsiaalsetest kasvandustest. Sealt võib leida ka mõne haruldasema, eriliselt otsitud ja kollektsionääride silmis väärtusliku isendi. Tänapäeval on orhideed suhteliselt "odav" tarbekaup, kuid samal ajal on nad aga ka hinnalised ilu kandjad ja kollektsionääride silmis elitaarsed, erilised. Igal juhul on jäänud seoses orhideedega inimeste teadvusse midagi müstilist. Sõna ,,orhidee" toob kujutlusse ikka midagi salapärast ja kauget mõte rändab Amazonase selvasse või troopilise Aasia dzunglitesse. (1) 3 2. Orhideede ajaloost Sellest ajast, kui Heidelbergi botaanika professor Tabernaemontanus (Jacob Diether) kirjeldas 1588
funktsioon. Regulatiivsed õigussuhted tekivad õiguspärase käitumise, õigust kaitsvad suhted aga õiguserikkumise korral. Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: *aktiivsed – mida kohustatud subjekt peab tegema *passiivsed – mida kohustatud subjekt ei tohi teha Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: *lihtsad õigussuhted – üks pool on üksnes õiguste, teine kohustuste kandja *liitõigussuhted – mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui kohustuste kandjad 13. Õigussuhete struktuur. Õigussuhete struktuuri moodustavad struktuktuurielemendid: *juriidiline kohustus *subjekt *subjektiivne õigus *objekt Õigussuhete struktuurielemendid: Eraõiguses: 1) subjektid Avalikus õiguses: 2) subjektiivne õigus 1) subjektid 3) juriidiline kohustus
algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie, inimesed oleme nagu koopas. Oleme aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist esemetest. Esemeid endid me ei näe, ainult nende varje, mida heidab kunstlik valgus. Sestap võib väita, et me tajume siin muutuvas maailmas ainult tegelike asjade pettekujutisi. Ja seejuures elame ekslikult veendumuses, nagu näeksime tõelisi asju. Samas asub ülim tõelisus hoopis väljaspool koobast, puhta päikesevalguse käes, mis on meile kui koopas
möödunud sajandil) · mahedalt kasvatatud tooraine (kasvatasid ju ka vanad eestlased kogu toidu mahedalt tõsi, siis polnud alternatiivseid võimalusi) · hooajalisus loodus kui toidulaua kujundaja · mitmekesised tehnoloogiad ja toiduvalmistamise viisid, mille abil saab nii mõnedki mitteatraktiivsed toidud maitsvamaks muuta (ainuke võimalus pole juurvilju keeta, millisel kujul neid enamus inimesi ei armasta) · toit kui nauding Kaasaegse eesti köögi kandjad ei peaks aga olema üksnes tipprestoranid, vaid ka ka tublid toiduvalmistajad oma koduköökides. Mina olen oma toidumaailma rännakutel igal juhul jõudnud faasi, mil eesti köök inspireerib mind kõige rohkem. Mõtlen üha sagedamini mida ma söön, kuidas see tooraine minuni jõuab ning mida sellest teha annaks. Ma söön hea meelega näiteks suvikõrvitsat, porrut, paprikat ja brokolit, mis pole küll algselt eesti köögi tooraine, kuid mis praegu meil edukalt kasvab
kultuurilise keskkonna mõistmiseks. Loeng 2 Kultuur ja kultuurid Loengus arutletakse kultuuride omavaheliste suhete ja kultuurinähtuste leviku teemadel ning tutvustatakse kultuurisõltelisuse ja kultuuriuniversalismi teoreetilisi positsioone. Küsimustepundar, mis tekib kui eristada kultuuri ainsuses ja mitmuses. Meie ümber on inimesi, kes vaatlevad maailma teisti sest on täiskasvanuks saanud teistsuguses kultuurikeskkonnas. Kultuuri piirid on hägused. Ka ühe kultuuri kandjad ei jaga kõike ja neil on erinevusi. Suurte kultuuride vahel on erinevusi, mis vastanduvad nende vastavate kultuuri kandjaid. Keeled laenavad, sama ka tekstide ja praktikate vahel. Üksikud tekstid ja praktikad on eristatavad. laenud on eristatavad. Kuidas suhtlevad kultuurid kui tervikud, mis on põhjused, mis viivad konfliktideni ja mis on tingimused, mis lubavad üksteist rahulikult täiendada. Vanasti kultuurid üksteisest tihti geograafiliselt eraldatud. Tänapäeval olukord muutunud,
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2
Kontsentratsioonide Valguliste ülekandjate Kiirust piirav faktor b) Ülekandjate vahe hulk ruumilised muutused Kandjaid pole a) valgulised kandjad Kõrge spetsiifikaga Kandjate olemasolu b) valgulised kanalid valgulised kandjad membraanis (harvem) Lihtsad biomolekulid,
peaaegu iseseisvateks riikideks. Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse. Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid 3. Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877 1920. Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid
Kontsentratsioonide Valguliste ülekandjate Kiirust piirav faktor b) Ülekandjate vahe hulk ruumilised muutused Kandjaid pole a) valgulised kandjad Kõrge spetsiifikaga Kandjate olemasolu b) valgulised kanalid valgulised kandjad membraanis (harvem) Lihtsad biomolekulid,
§ 8. Tõlgendamise meetodid: §9. Avaliku halduse õiguslikud vormid Halduse toimimine eraõiguslikes vormides § 10. Haldusõiguse allikad TEEMA 3:SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS 1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F
eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. b) haridus dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel
vaid pensionide väljamaksmist finantseerib töötav osa ühiskonnast. Niikaua kui pensionäride ja töötavate inimeste vaheline suhtarv on stabiilne, töötab see süsteem hästi. Kui aga pensionäride arv tõuseb ja töötavate inimeste arv väheneb, tõusevad ka riigi pensionikulud. Pensionikulusid täiendavalt mõjutavateks faktoriteks on muidugi ka pensioniiga ja riigis hetkel valitsev töötuse määr. 3. KANDJAD JA SIHTGRUPID Riiklikku pensionikindlustust korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Sotsiaalkindlustusamet. Vanaduspension -- nende isikute pension, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaz ja kes on jõudnud vanaduspensioniikka. Vanaduspensioni saamiseks peab isik olema 63 aastat vana. Praegu on küll veel üleminekuperiood, millest tulenevalt kehtib see vanusepiir naistest nendele, kes on sündinud aastal 1953 või hiljem. Enne 1952
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel j...
kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. ÜMBRUSEGA KOKKUSULAMIN Suuremal osal kakulistest on pruun sulestik, mis aitab neil puutüvedesse peituda. Aga puudeta arktilises tundras elav lumekakk on peaaegu valge. Vähem kasulike omadustega loomad peavad taluma rohkem raskusi ja neil on halvemad paljunemisvõimalused. Seepärast surevad kõige vähem edukad loomad lõpuks välja, samal ajal kui "võidukate" omaduste kandjad ulatuslikult levivad. Niisugust väljasuremisprotsessi nimetatakse looduslikuks valikuks. Looduslik valik käib kogu aeg, nähtamatult välja valides kõiki pisivariante, mis ilmnevad loomade paljunemisel. Näiteks vajavad paljud loomad ellujäämiseks kaitsevärvust. Looduslik valik tagab, et igasugune makseeringu paranemine põgusad värvid, mustri või ka looma käitumise muudatused antakse järgmisele põlvkonnale edasi, suurendades
Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Seostuvad kirjakultuuriga. Misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostub etniliste traditsioonide ja folgiga
Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga
lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased: Keele lihased kinnituvad keele vaheseinale ja –aponeuroosile (paksenenud submukoosa). A.Keelesisesed lihased: kokku 4 paari: 1)keele ristilihas – kiud servadest vaheseinani; 2)keele püsti(vertikaal-)lihas – kiud ülalt alla; 3) ülemine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni ülal; 4) alumine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni all. B
24. Veri ja verelibled-Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%), lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega
ligipääs. 42. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär - Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa - Need kattuvad omavahel 43. Avaliku arvamuse funktsionid demokraatlikus ühiskonnas: - Demokraatliku otsustamise tagamine - Sotsiaalse sidususe ja legitiimuse tagamine - Isoleerituse vältimine 44. Vaikuse spiraliks nimetatakse: - Tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata 45. Väravavahtluseks nimetatakse: - Meedia positsiooni, kus tema ülesandeks on kontrollida ja selekteerida, milline info publikuni jõuab. 46. Raamistamiseks võib lugeda: - Kõneka pildi lisamist ajaleheartiklile - Laetud väljendite kasutamist poliitilistes kõnedes - C. Laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides. 47. Mida kujuta endast propaganda?
· Rasedustest · Günekoloog · Muutused kehas Rasedus ja haigused · Punetised on viirusnakkus , kui ei ole eelnevalt põdenud ega vaktsineeritud on suur oht,et haigus võib lapsele kahjulikult mõjuda,võib esile kutsuda abordi või aju,kõrvade,silmade või südame väärarenguid. Võetakse vereproov. · Toksoplasmoos on haigus,mille põhjustab ainurakne.Kui laps on nakatanud,võib see põhjustada aju-ja silmakahjustusi. Kandjad on kassid,koerad ja leidub toores lihas. · Herpes on viirus,mis võib edasi kanduda lapsele. Vastsündinu jaoks on herpes tõsine haigus, võib tekitada surma või kesknärvisüsteemi kahjustusi.Kui rasedal tekib herpes suguorganites elus esimest korda vahetult enne sünnitust,siis soovitatakse keisrilõiget. · B-grupi streptokokk on laialt levinud bakter,mis põhjustab väga harva probleeme raseduse ajal.Ravida penitsiliini abil.
· Koloniseerib hingamisteede epiteeli, põhjustab läkaköha. 22.Bordetella pertusssise olulisemad reservuaarid Reservuaariks ainult inimene. Ülekanne piisknakkusena või harvem ka värskelt kontamineeritud esemetega. Kontagioossus 30-90 %. 23.Läkaköha epidemioloogia. · Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. · Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a · Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. 24.Olulisemad läkakõhatekitaja virulentsusfaktorid. · B. pertussis'el on rohkesti virulentsusfaktorid, mis jagunevad tinglikult kahte gruppi adhesiinid ja toksiinid. Mikroob peab kinnituma nii hingamisteede epiteelile kui ka avaldama lokaalset toksilist toimet. Mikroobi kinnitumine (adhesioon) limaskestade epiteelile tagatakse adhesiinide poolt · Pertussise toksiin. Koloniseeriv faktor ja endotoksiin. Rakuga seotud ja ekstartsellulaarne
esmanõuete esitamata jätmiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Ainult sellisel juhul võis kahju olla reaalselt välditav või kõrvaldatav. 6. Kas riigi vastutus või ulatus oleneb sellest, millises haldusorganisatsioonilises vormis kahju tekitaja tegutses (KOV ametnik, minister, kohtunik, halduslepingu alusel MTÜ, kohtutäitur)? Palun põhjenda. Jah, Sa võid võtta aluseks riigivastutuse seaduse. Ei olene, sest nad on kõik avaliku võimu kandjad ning nende puhul kehtivad ühesugused reeglid. Avaliku võimu kandjate mõiste riigivastutuse seaduse § 2 lõikes 1 hõlmab riiki, kohaliku omavalitsuse üksust, avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid ning avalik- õiguslikke juriidilisi isikuid. Avaliku võimu kandja tegutseb oma organite kaudu, kus töötavad nii ametnikud kui ka töölepingu alusel abiteenistujad. RvastSi § 12 lg 2 ei tee kannatanule kahju hüvitamist reguleerides vahet, kes on kahju tekitanud
eriti tsistertslaste ja benediktlaste kloostreid võiks nimetada eeskujulikeks põllumajanduslikeks suurettevõteteks. b) haridus – dominiiklased paistsid silma oma haritusega. Nende haridussüsteemi peetakse üheks kõige paremaks kogu keskajal ja sellest on võetus eeskuju. Kloostrid olid varakeskajal peaaegu ainukesed teaduse ja kirjakultuuri kandjad. c) kultuur – oluline oli kloostrite roll raamatute ümberkirjutamisel. Ümber kirjutati pühakirju, teoloogilisi töid, muid teadusi puudutavaid töid, ilukirjandust. Märkimisväärne osa antiikkirjanduse tekstidest ongi tänapäeval tuntud vaid tänu kloostrites valmistatud ajakirjadele. 30) Esitage 2 näidet benedictuse reegli põhimõtetest Munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel
.......................................................................22 III OSA: Põhiõigused.....................................................................................................................23 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras.................................................23 § 14 Põhiõiguste funktsioonid................................................................................................... 26 § 15 põhiõiguste kandjad........................................................................................................... 26 § 16 põhiõiguste adressaadid.....................................................................................................28 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid........................................................................................28 § 18 Põhiõiguste struktuur....................................................................................
.......................................................................22 III OSA: Põhiõigused.................................................................................................................... 23 § 13 Põhiõiguste ajalugu, mõiste, liigid ja tähtsus õiguskorras.................................................23 § 14 Põhiõiguste funktsioonid................................................................................................... 27 § 15 põhiõiguste kandjad........................................................................................................... 28 § 16 põhiõiguste adressaadid.....................................................................................................30 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid........................................................................................30 § 18 Põhiõiguste struktuur....................................................................................
õigusest on enamasti sätted, mis sisaldavad formuleeringut ,,igaühel on õigus" näiteks ,,vanematel on õigus" (PS § 27 lg 1), ,,eesti kodanikel on õigus" (PS § 31 lg 1), ,,kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana" (PS § 22 lg 1). Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et kõik meie PS põhiõigused on subjektiivsed õigused. Peale selle on põhiõigused ka objektiivsed kohustused, mida põhiõiguste adressaadid peavad järgima sellest sõltumata, kas põhiõiguste kandjad seda konkreetselt nõuavad või ei. 18.2. Põhiõiguste funktsioonid Põhiõiguste traditsiooniline funktsioon on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse eest. Igaühel on õigus nõuda, et riik ei sekkuks tema põhiõigustesse. Järgnevalt on toodud põhilised põhiõiguste abil kaitstavad õigused ja põhiõigustest tulenevad riigi kohustused. Õigustesse sekkumise keeld tähendab, et riik ei tohi ülemäära takistada igaühe põhiõiguste realiseerimist
1. õigusliku toime iseloomu alusel: a)regulatiivsed - põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel b)õigustkaitsvad - põhinevad õigustkaitsvatel 2. juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed- mida kohustatud subjekt peab tegema b) passiivsed- mida kohustatud subjekt ei tohi 3. õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks pool on üksnes õiguste ja teine üksnes kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui ka kohustuste kandjad. 7. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus. Subjektiivses õiguses peegelduvad nii õigussubjekti HUVI kui ka VÕIM. Eraõiguslikud subjektiivsed õigused Tulnenevalt subjektiivse õiguse sisust, jaotatakse subjektiivsed õigused eraõiguses: 1) Absoluutsed õigused - subjekti õiguslik võim asja üle ning õigus välistada kolmandate isikute mõju. Nt omand.
Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A. Füüsikalised signaali kandjad B. Keemilsed singaali kandjad Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid, naaberrakud) Keemilised signaali kandjad 1. Lõhna ja maitseained (keskkonnast) 2. Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape) 3. Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid) 4. Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud) 5. Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude kasvamine ja
erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond; seostuvad kirjakultuuriga; üleolev hoiak teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine. Rahvausund avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; uue tõlgendamine vana arusaamal; iseloomustab ebaloogilisus, vastuolulisus; seostub folklooriga. Kr on organiseeritud, ru korraldamata; kr institutsionaalne ru mitteametlik; kr ette kirjutatud, ru elatud; kr fikseeritud ru varieeruv. Ühendajaks on pärimuse kandjad. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise, võivad puududa poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. O. Loorits „Liivi rahva usund“; U. Masing „Eesti usund“, I. Paulson „vana eesti rahvausk: valik usundiloolisi esseid“. 42
Sellest tulenevalt jäävad rakus produtseeritud suured molekulid valdavalt intratsellulaarsesse vedelikku. V. Ööpik Sissejuhatus spordibiokeemiasse I pt. 7 Rakumembraan ei ole vabalt läbitav ka paljudele väga väikestele aineosakestele, näiteks reale ioonidele. Nende vahetus intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel on korraldatud erinevate aktiivse transpordi mehhanismide vahendusel. Raku sisemuses sünteesitud suured valgumolekulid, mis on negatiivse laengu kandjad, aga ka ioonide selektiivne transport läbi rakumembraani loovad tingimused, mille tulemusena membraan polariseerub – tema sisepinnal on negatiivne, välispinnal aga positiivne laeng. See laengute erinevus omakorda mõjutab samuti mitmete ainete transporti intra- ja ekstratsellulaarse ruumi vahel. Rakumembraan on seega poolläbilaskev struktuur – võrdlemisi hõlpsasti läbitav veele (lahustile), kuid läbimatu suurtele valgumolekulidele ning paljudele muudele vees lahustunud
FOXP2, mis asub 7. kromosoomis. Mängib tähtsat rolli inimese keeleoskuse ja kõne arengus. 78. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus. 79. Agressiivne käitumine. Nt Hollandi perekonna uuring näitas, et agressiivsuse tunnused päranduvad edasi retsessiivselt X-liiteliselt ja avalduvad seega just meestel. Naised on retsessiivse X-liitelise agressiivsusgeeni kandjad. 80. Vaimsete võimete adaptatsioon perekondades. Nt Koos adopteeritud ühemunakaksikute vaimsete võimete adaptatsioon on 0.86, aga eraldi 0,78. Selgub, et eraldi adopteeritud vanemate-järglaste korrelatsioon on üldiselt väiksem kui koos adopteerides. Eraldielavate ühemunakaksikute tunnuste kokkulangevuse korrelatsiooni mõõdetakse laiatähendusliku päritavusega. Eraldielavate erimunakaksikute
- funktsioon (funktsionaalsed lahendusvõimalused), - füüsika (füüsikalised lahendusvõimalused), - kujundus (kujunduslikud lahendusvõimalused). 12. Tooteloogika Tooteloogikas on tegemist nõuete ja piirangute seosed toote elementide tootmisprotsesside, kasutamise ja utiliseerimisega. Näit valmistustehnoloogia, NC programm. Sõltuvad tootmismasinatest, töömeetodidest, tööriistadest. 13. Konstrueerimise käigu optimeerimine, elementide maatriks Mõõtmeid määravad funktsiooni kandjad täidavad peafunktsiooni ning need tuleb esmalt paika panna. Sellest tulenevalt moodustatakse elementide maatriks. 14. Toote elu kulgemine turul joonistada skeem. 15. Konstrueerimisprotsess mõjutavad tegurid 16. Probleem ja ülesanne, probleemi tunnused Ülesanded on sõnastatud nõuded, milliste ületamise meetodid ja vahendid on tuntud. Probleemi puhul aga ei ole teada, kuidas ja kas üleüldse on see lahendatav. 17. Konstruktsiooniülesanne kui probleem, probleemide maatriks
Näitab kui palju suureneb näiteks puiduga täidetud kondensaatori mahutavus, võrreldes õhkkondensaatoriga 186. Formuleerige elektrilaengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemides on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv 187. Mille poolest erineb juht dielektrikust? Dielektrik ei juhi elektrit (temas puuduvad vabad laengud). Juht on aine, mis sisaldab vabu laenguid (elektrone/ioone). 188. Mis on vabade laengute kandjad metallis? Elektronid 189. Mis on vabade laengute kandjad vedelikus ja gaasis? Ioonid 190. Milles seisneb elektrostaatilise välja ekraniseerimine? See seisneb selles, et elektrilaeng muudab ruumi omadusi enda ümber nii, et tekib elektriväli E = -grad* 191. Defineerige elektrostaatilise välja potentsiaal Elektrivälja mingi punkti potentsiaaliks nimetatakse välja antud punkti paigutatud ühislaengu Q poentriaalset energiat W
3. vabadusõigused. Põhiõigused ja vabadused 3. Juriidiline kohustus Subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Jur kohustus – vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes subjektiivse õiguse kandja huvides. Juriidiline kohustus võib realiseeruda kas mingis tegevuses või tegevusetuses, oleneb, kuidas objektiivne õigus sätestanud on. 4. Õiguse subjektid Õiguse subjektid on subj õiguste ja jur kohustuste kandjad ehk isikud, kes osalevad õiguslikus elus ehk õigussuhetes. Füüsiline isik – inimene; juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt, võib olla kas eraõiguslik või av-õiguslik. Av-õiguslik jur isik on kas riik, KOV üksus jms isikud, mis loodud avalikes huvides ja selle isiku kohta käiva seaduse alusel. Õiguse subjekt on inimene. Ainult tema on õigustatud ja kohustatud, temaga seisavad vastamisi õigusobjektid. Tal on õigus- ja teovõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
