kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllumeeste Kogu 2 kandidaati. ksikkandidaatidena soovivad europarlamenti# #k#a#n#d#i#d#e#e#r#i#d#a# #D#i#m#i#t#r#i# #K#l#e#n#s#k#i#,# #J#u#r#i# #}#u#r#a#v#l#j#o#v#,# #T#a#i#r#a#
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
2. Intervjueerimine eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine. 3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus - Ei tohi teha valikuid: kriminaalse mineviku, isikliku vara
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. 2
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
2. Intervjueerimine eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine. 3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. 45 NB! Spetsiaalne hinnanguskaala! 44. Personali valiku põhimõtted ja vead Personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
eripalgelised taotlused ja nägemused, mis mõjutasid loomulikult ka VI Riigikogu tööd. Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus, 28. juuli 1937. Seati üles kokku 214 kandidaati, Rahvarinne 80 kandidaati , opositsioon üle 100 kandidaadi. Vapsid seadsid üles 96, ühinenud põllumehed 95, sotsialistid 83, keskerakond 81, põllumeestekogud 72, majandusliit 37, pahempoolsed töölised 35, rahvakiriku liit 31, sakslased 29 ja venelased 23. Presidendivalimised: Riigivanema kandidaatidest kandideerisid VI Riigikogusse Konstantin Päts Pärnumaal ja August Rei Tallinnas, J. Tõnisson Tartus. Riigivolikogu valis Pätsi, ka Riiginõukogu valis Pätsi
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
17.12.1933 vabadussõjalaste liidu kogress, kus tõsteti esile Andres Larka (vapsid ejuht) kandidatuur, kongressi enamusega otsustati Laidoneriga läbirääkimised lõpetada. Üheaegselt vapsidega oli Laidoneriga läbirääkimisi alustanud ka Asunike Kogu. Moodustati vormiliselt Laidoneri valimiskomitee. Ametlikult olid selle valimiskomitee taga asunikud, laidoneri valimist toetas suurelt jaolt aga ka rahvuslik keskerakond, kes ei hakanud oma kandidaati esitama (Tõnissoni populaarsus aga oli liiga madal). Kõige aktiivsemalt taotles oma riigivanemaks esitamist Päts, kes oli alguses teinud panuse vapsidele, kes aga keeldusid. Seejärel üritas kokku saada uuesti rohe-punast koalitsiooni. Sotsialistid aga keeldusid, kuna viimasel hetkel otsustasid nad valimistele minna omakanddidaadiga (August Rei). Lõpuks tuli Pätsil rahulduda ainult Põllumeestekogude toetusega. Peamine valimisvõitlus toimus Larka-Laidoneri- Pätsi vahel
" Haridusminister oli Johannes Semper. Juuni pööre - Tallinnas 21.06.1940 liikusid demonstrandid toompeale ja kadriorgu ülevõtma valitsus asutusi. Vabastati poliitvangid, võeti üle politsei jaoskonnad, ringhäälingu, ajalehtede toimetused. Aktiivsed demonstrandid toodi varem venelaste poolt Eestisse sisse. Eesti Kommunistliku Partei (EKP) juht oli Karl Säre, asetäitja Nikolai Karotamm. Juuli - korraldati uue riigivolikogu valimised. Kõigis valimisringkondades oli alguses mitu kandidaati, kuid hirmutamisega jäi kõigisse (välja arvatud 1) ainult komunistliku partei esindaja. Valimised võitis Eesti Töörahva Liit. 27.07.1940 - Uus riigivolikogu otsustas: 46 Võeti vastu uus põhiseadus, mis sarnanes Nõukogude Liidu omale. Eesti Vabariigi nimetus asendada Eesti Nõukogue Sotsialistliku Vabariigi nimetusega. Konstanti Päts taandati presidendi ametist. Natsionaliseeriti eraomandus.
Liivimaa maameister. Need harud üksteise suhtes muutusid üha iseseisvaaks. 15. sajandil on kõrgmeistri roll Liivimaa üle pm nominaalne. Kõrgmeistri ja Liivimaa Ordu vahelised suhted - Põhja-Eesti oli vormiselt kõrgmeistri oma ja antud Liivimaa Ordule ainult vormiliselt valitseda. Liivimaa ordumeister valiti 14. saj ordukapiitli poolt ja kinnitati kõrgmeistri poolt. Kõrgmeistrile esitatid kinnitamiseks 2 kandidaati, kellest kõrgmeister valis. Hiljem anti kõrgmeistrile valimiseks ainult 1 kandidaat. Ordumeistri residentsiks oli Riia, 15. saj põhiliselt Võnnu. Ordumeistri lähimaks abiliseks oli maamarssal, teised ordu käsknikud olid foogtid ja kontuurid, kes valitsesid Ordu valdusi kohtadel. 14. saj alates foogt ja kontuur olid võimupiirkondadelt samad. 13. sajandil on loetud kontuuri loetud tähtsamaks kohaks kui foogtkond. Keskaja lõpu
1472. aastal Riia linn kokkuleppis orduga, kuid peapiiskop oli sunnitud otsima toetust paavsti ja keisri juures. Ta lasi nii ordu kui ka Riia linna kirikuvande alla panna ja võttis ühendust Hansa Liiduga, Rootsi ja Taani valitsejatega. Ordu sõjakäik peapiiskopi ja tema toetajate vastu oli edukas. Kui suri peapiiskop siis Saksa ordu lasi 1481. aastal endale läänistada peapiiskopkonna ja Riia linna. Siiski ei õnnestunud Liivimaa ordul peapiiskopiks suruda oma kandidaati. Linn polnud rahul ordu ülemvõimuga ja tunnistas uut peapiiskoppi oma ainuisandana. Ordu asus linna blokeerima, kuid riialased asusid rüüstama ordu valdusi Riia linnas. Riia linn saavutas võidu üle ordu, kuid ordu ei andnud alla. 1489. aastal võimule tuli maamarssal W. Plettenberg, kelle juhtimisel purustati Riia väed ja sunniti Riia linna ordu ülemvõimu tunnistama. Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel-
Kalandrov kutsub tema kõhnuse pärast linnukeseks. Rajoonikomiteest oli ta saanud suunise pöörata eriti tähelepanu naiste õigustele. Saida paneb vestlustes töötajatega tähele, et esimees on takistanud naiste arengut62. Saida osutus, vaatamata Kalandrovi sõnadele ,,kui naine hakkab minu üle valitsema, lõpeb see ühele meist, kas minule või temale, väga halvasti", tahtejõuliseks. Koosolekul, mida ta juhtis, ei kinnitatud Kalandrovi kandidaati Umidat, kes orienteerus halvasti majandusasjades, ja keda esimees oleks seetõttu saanud kergesti ära kasutada, kolhoosi parteiorganisatsiooni liikmeks (teised liikmed olid Saida ja Kalandrov). Lõpuks valitigi Saidale meelepärane parteiorganisatsioon. Esimees oli koosoleku tulemuses nii pettununud, et kui ta sellest teada sai63, tõmbas ta Saida rätiku lõhki. Saida ei jäänud peatuma, asutades kolhoosis klubi ja hakates seal loenguid pidama. Loengutel tõusis üles võrdõiguslikkuse teema
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matuse...
Register tegi palutud kanded. Osanik B esitas kohtusse hagi, milles palus tunnistada kehtetuks osanike otsus uue juhatuse liikme valimise osas. Hagi esitati 1 kuu möödumisel pärast osaühingu juhatuse poolt uue juhatuse liikme valimise osas protokolli koostamist. Osanik B põhiline väide seisnes selles, et hääletamisel ei järgitud põhikirja punktis 3.4 toodud häälteenamuse nõuet ja rikutud on osanike võrdse kohtlemise põhimõtet, kuivõrd osanik B-l ei võimaldatud üles seada enda kandidaati. Osaühingu põhikirja kohaselt võeti osaniku otsuseid vastu osanike koosolekul või koosolekut kokku kutsumata ja osaühingul võis olla 1 2 juhatuse liiget. Samuti sätestas põhikirja punkt 3.4 järgmise täiendava nõude: ,,Otsuste vastuvõtmiseks on vajalik, et vähemalt 2/3 osadega esindatud häältest oleks antud otsuse poolt." Kas B hagi tuleks rahuldada? Koosolek on kokku kutsutud kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis § 172 lg 3 Kui pärast osanike
Selline kasulikkusefunktsioon annaks eelistatumale alternatiivile alati kõrgema kasulikkusehinnangu. Selline käsitlusviis on rakendatav otsustamise standardülesannete (väike arv vaatlusaluseid valikuvariante ja väliskeskkonna seisundeid) lahendamisel. - Näide: Lavastusse otsitakse näitlejat. Vaatluse alla on jäänud kolm äärmiselt eriilmelist kandidaati, kelle hulgast peaks parima valima. A ja B võrdluses antakse eelistus A-le, B ja C võrdluses B-le ning A ja C võrdluses C-le. Eelistuste kogum on vastuoluline, mistõttu ei ole võimalik välja tuua parimat valikut. Selline olukord tekib paljukomponendilise eesmärksüsteemi korral, kui erinevate paaride võrdluses said eelise andmisel otsustavaks erinevad eesmärksüsteemi komponendid. Tuleb kõik
2. Intervjueerimine eeltöö & valiku kriteeriumid, intervjuu käik ja info talletamine, ajalimiidis püsimine, avatud õhkkond & vaadete aktsepteerimine, intervjuu käigu suunamine, jääda erapooletuks & kuulata; jälgi hääletooni, kehakeelt ja emotsioone; laske esitada küsimusi, kandidaadi presentatsioon mitte ülekuulamine. Tööalase pakkumise konkretiseerimine: töö ja hüvitise piiritlemine. 3. Intervjuu lõpetamine tänage kandidaati! Millal lõplik otsus ja kuidas teatatakse? Järelduste tegemisel vältige intuitsiooni ülekaalu. Valik on kahepoolne ja nõuab aega. Personali valiku põhimõtted ja vead: personali valikul juhindutakse seadustikust ja eetikast ning välditakse ebaõigest valikust tingitud vigu. Organisatsioonisisene versus org.väline palkamine ? Kompleksvalik. USA 1991.a. tööseadusandlus (tänaseks on muutnud diskrimineerimise vältimise nõuded universaalseteks) - ei
ümber. Palju oli vaikiva ajastu seadusi. Esimese kuu aja jooksul toimus muudatusi väga vähe. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti Töötava Rahva Liit. 14. ja 15. juulil 1940 toimusid Nõukogude julgeoleku ja administratiivaparaadi kontrolli all II Riigivolikogu valimised. Valimised viidi läbi 80 valimisringkonnas. Hääletamiseks moodustati 1350 valimisjaoskonda. Valimistel osutusid 92,9% poolthäältega valituks 80 Eesti Töötava Rahva Liidu valimisbloki kandidaati. Kiirete valimiste jaoks väänati mitmeid seadusi, nt lühendati ettevalmistusaega, valimiste peakomitee oli valitsuse kanda jne. 14. ja 15. juuli valimised olid tegelikult Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt hääletamine. Väljaspool Töötava Rahva Liitu kandideerinud 80 kandidaadist 17 loobusid "vabatahtlikult", 1 vahistati ja 58 kuulutati valmiskomisjonide poolt "kõlbmatuks". Peamisteks süüdistusteks oli, et esitatud programm oli kopeeritud Eesti Töötava Rahva Liidu
Astus ametisse jüripäeval aprillis 1919 Estonia kontserdisaalis. Esimeseks otsuseks, mille Asutav Kogu tegi, oli juhatuse valimine, mis oli tegelikult juba enne kokku lepitud - valimise võitjad saavad omale juhatuse esimehe ja sekretäri koha, kahekas abiesimeheks said teised erakonnad ja samuti abisekretärideks. Paika oli pandud ka Asutava Kogu isik, aga millegi pärast peeti vajalikuks etendada demokraatiat avalikkuse jaoks, sest avaistungil esitati 4 kandidaati: August Rei, Otto Strandmann, Jaan Tõnisson ja Minni Kursk- Olesk. Kandidaadiks jäi ainult August Rei, sai 100 häält poolt ja 14 häält vastu. Järgnevate kuude jooksul kuni 1924. aastani välja oli August Rei EV kõige tähtsamaks isikuks - kirjutas alla kõikide tähtsamate ametnikke ametisse määramistele. Formaal- juriidiliselt oli Eesti vabariigi riigipea kollektiivne amet, aga sisuliselt võib täita, et Eesti Vabariigi Asutava Kogu juhiks oli August Rei
ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 37 2.2.3 Cauchy kriteerium Järgnevalt defineerime Cauchy jada mõiste, mis kirjeldab jada liikmete omavahelist võn- kumist. Tõestame, et arvjada on koonduv parajasti siis, kui ta on Cauchy jada. Cauchy tingimuse põhiline eelis jada piirväärtuse definitsiooni ees on asjaolu, et kui uurime, kas ja- da on koonduv või hajuv, ei pea me teadma (ega aimama) piirväärtuse kandidaati. Cauchy tingimus iseloomustab ainult jada liikmete sisemist vahekorda ning vahetult ei tegele lähe- nemisega mingile kindlale suurusele. Definitsioon. Öeldakse, et jada (xn ) on Cauchy jada, kui iga ε > 0 korral leidub selline indeks N ∈ N, et |xn − xm | < ε kõikide n, m > N korral. Omadus 2.15 Iga koonduv jada on Cauchy jada. Tõestus. Eeldame, et xn → a. Olgu ε > 0 suvaline, leiame N ∈ N omadusega
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
