Rahvaliidul on palju ühist Keskerakonnaga, ent tema kindel toetumine maaringkondadele ja "pehmem" poliitiline imago võimaldavad märksa edukamalt leida liitlasi. Erakonna juhtpoliitikud Erakonna esimees Andrus Blok Erakonna aseesimehed Mai Treial Riina Kull Arno Sild Osalemine valimistel Riigikogu valimised 2003 Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 7 aastat Valituks osutus 13 kandidaati: Jaak Allik, Margi Ein, Margus Leivo, Jaanus Männik, Mart Opmann, Jaan Õunapuu, Rein Randver, Villu Reiljan, Janno Reiljan, Jüri Saar,Vello Tafenau, Tiit Tammsaar ja Mai Treial 2007 - Riigikokku kandideeris 125 Rahvaliidu kandidaati, keskmine vanus 49, 5 aastat Valituks osutus 6 kandidaati: Jaanus Marrandi, Villu Reiljan, Karel Rüütli, Erika Salumäe, Mai Treial ja Ester Tuiksoo
Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat: * Aluseks erakonna üleriigiline nimekiri. (jagatakse) * Modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9
See tõus nendes kohtades oli väga väike, jäi umbkaudselt 1% juurde või alla selle. Kose valla valimisaktiivsus oli samuti madal. Kuigi nüüd said ka hääletada 16. ja 17. aastased, siis andmete põhjal on näha, et see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit.
Negatiivsele informatsioonile antakse võrreldes positiivse informatsiooniga sageli ebaproportsionaalne tähtsus. Veenmises rakendatakse negatiivsusefekti kõige sagedamini poliitilises kommunikatsioonis, eriti riiklikele ametikohtadele kandideerivate kandidaatide puhul. Enamasti ei tunne valijad kandidaati isiklikult ning mulje temast kujuneb pigem massimeediakesksest kui isiklikust kogemusest. Kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni teadmine võib temast luua vähem meeldivama pildi. Teiseks kandidaati puudutava negatiivse informatsiooni allikas on opositsioon, kes võib kasutada kampaania läbiviimisel kaheldava väärtusega ja ebaausaid võtteid. Taoline negatiivne informatsioon võib olla varjatud viis käsitleda erinevaid küsimusi. Vahel võib kandidaati puudutav negatiivne informatsioon (nt läbielatud haigus või alkohoolikust isa), muutuda kandidaadi
juhtimine, õp. lk. 133). Värbamine on vastavaks tööks sobivate kandidaatide otsimine, milles tehakse selgeks kohustused ja esitatavad nõuded. Sirle peaks kasutama uue töötaja leidmiseks erinevaid allikaid. 1) Organisatsioonisiseselt oma töötajate edutamise teel: üksikisikuliselt otsustada, kellest saab uus juhataja; kuulutada välja firmasisene konkurss või edutada pärast teatud aja möödumist automaatselt. Juhul, kui Sirlel pole kindlat kandidaati silmapiiril, oleks kõige mõistlikum korraldada konkurss, kus kõik, kes soovivad, saavad kandideerida. Sel juhul kandidaatidega vesteldes võib leida sobiva. 2) Kuulutused ning massimeedia: Ajakirjanduse poole pöördutakse, kui töökohale on kõrged nõudmised; pakutav tasu pole vastav; ametikoht on ebapopulaarne või asjaga on kiire. Massimeedia poole pöördumine on hea mõte, sest lugejas-/kuulajaskond on suur ning samuti võimalus kiiresti sobiv kandidaat leida. 3) Oma
Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16. Poola Varssavi - 2004 17. Slovakkia Bratislava - 2004 18. Tsehhi Praha - 2004 19. Ungari Budapest - 2004 20. Eesti Tallinn - 2004 21. Läti Riia - 2004 22. Leedu Vilnius - 2004 23. Sloveenia Ljubljana - 2004 24. Küpros Nokosia - 2004 25. Malta - Valletta - 2004 Viimased 2 kandidaati : 26. Bulgaaria Sofia - 2007 27. Rumeenia Bukarest - 2007
EDUKAS TÖÖINTERVJUU Elis Vink MK10 Intervjuu mõiste Personalivaliku meetod Eristatakse: Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Erivormid: Stressiintervjuu Järjestikus intervjuu Komisjoni intervjuu Intervjueerija ettevalmistus Tutvu ametijuhendi ja ametiprofiiliga Analüüsi kandidaatide kõiki dokumente Valmista ette ruum intervjuuks Planeeri intervjuu läbiviimise protsess Kandidaadi ettevalmistus Kogu ettevõtte kohta eelteavet Mõtle, miks just sina sobid sellele töökohale Selgita välja oma tugevad küljed Näita oma huvi ettevõtte kohta Riietu korrektselt Intervjueerija küsimused Sissejuhatavad küsimused Avatud küsimused Suletud küsimused Kompetentsusküsimused Situatsiooniküsimused Arvamusküsimused Faktilised küsimused Intervjueerija küsimused 1 Jälgitakse kindlat metoodikat Küsimuste blokid koostatakse: Eelmise töö kohta Töö tulemuste kohta Tulevase töö k...
kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3. Ühetaolisus ehk võrdsus kõigil kandidaatidel peavad olema võimalikud võrdsed tingimused vaadete propageerimiseks; igal valijal on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga. Vasta põhiseaduse ja valimisseaduste alusel: • Kellel on aktiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel? - presidendivalimistel? • Kellel on passiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel?
a. teadustöö + mõned nõukogud ning eraettevõtlus) · Immuniteet kriminaalkorras saab liiget karistada vaid riigikogu nõusolekul (suurema rikkumise puhul) Riigikogu struktuur · Esindavad riigikogu: 1. Juhatus (spiiker + 2 asespiikrit); 2. Komisjonid · Esindavad ennast: Fratksioonid ja liikmed · Riigikogu spiikri(esimehe) valimisel on võimalik hääletada kandidaadi vastu · Kui on 2 võrdse häälesaagiga esimehe kandidaati, heidetakse nende vahel liisku (seadus selline). Aseesimeeste puhul seda ei rakendata · Spiikrite ülesanded: Panevad paika istungite päevakorrad. Päevakorra kinnitamiseks peavad kõik 3 juhatuse liiget olema ühel meelel. Esimehel on ka nö asepresidendi roll (pole kordagi juhtunud, et riigikogu esimees peab täitma presidendi rolli, sest ametlikult pole Eesti president kordagi puhkusel olnud, et keegi teda asendama
Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati ülesseada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälteenamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa võutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine.
Vapsid nõudsid karmi käe poliitikat, ja tugevat liidrit. ' Põhiseaduslik kriis : 1932 aasta suvel ehk augustis pandi rahva hääletusele uue põhiseaduse projekt. See kukkus napilt läbi. 1933 aasta suvel toimus teine hääletus, see kukkus suurelt läbi sest vahepeal oli toimunud krooni devalveerimine. [raha väärtuse langetamine] 1933 aasta sügisel pandi hääletusele vapside eelnõu see sai suure toetuse [olid populaarsed] . Eesti läks vastu valimistele Presidendi kohale oli neli kandidaati ( päts, Laidoner , .. 1934 aasta riigipööre: Vältida vapside võimuletulekut vältida, korraldasid Päts,Laidoner sõjaväelise riigipöörde : sõjakool ja kaitseliit võtsid kontrolli alla valitsus hooned . Vapside juhid arreteeriti ja kehtestati kaitse seisukord vapside organisatsioon keelustati ja nende toetajad vallandati riiklikelt ametikohtadelt omavaltsustest poltiseist piirivalvest jne ...
lihtne ja arusaadav. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4. Too välja proportsionaalse valimissüsteemi + ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5
SELECT count(*) INTO kvart_3 FROM lepikult.kandidaadid WHERE ltrim(substr(isikukood,4,2),0) <=9 AND ltrim(substr(isikukood,4,2),0) > 6 AND substr(isikukood,2,2) = synniaasta; SELECT count(*) INTO kvart_4 FROM lepikult.kandidaadid WHERE ltrim(substr(isikukood,4,2),0) > 9 AND substr(isikukood,2,2) = synniaasta; END LOOP; dbms_output.put_line('19' || synniaasta || '. kvartalis 1. syndis ' || kvart_1 || ' kandidaati.'); dbms_output.put_line('19' || synniaasta || '. kvartalis 2. syndis ' || kvart_2 || ' kandidaati.'); dbms_output.put_line('19' || synniaasta || '. kvartalis 3. syndis ' || kvart_3 || ' kandidaati.'); dbms_output.put_line('19' || synniaasta || '. kvartalis 4. syndis ' || kvart_4 || ' kandidaati.'); END LOOP; END; / DECLARE kaunter NUMBER; viga EXCEPTION; BEGIN SELECT COUNT(*) INTO kaunter FROM kandidaadid WHERE isikukood = '&&isikukood'; IF kaunter < 1 THEN
· Poolthäälteenamus (nt 80st 45) · Riigikogu koosseisu häälteenamus (vähemalt 51; presidendivalimiste puhul 68) · Hääletamine on enamasti avalik (va ametiisikute valimine, sh president) ja tihti avaldatakse ka meedias Koosseisu vahetus · Riigikogu valimised iga 4 aasta järel (viimati 2011 märts) · Uue koosseisu kutsub kokku president · Saadikuvanne · Erakorralised valimised juhul kui · Kolm järjestikust peaministri kandidaati ei suuda valitsust moodustada · Riigieelarve jääb vastu võtmata · Rahvahääletusele pandud eelnõu ei kiideta heaks AVALIK · Kogu Riigikogu tegevus on avalik · Igaühel on õigus istungeid jälgida kas kohale minnes või veebi vahendusel
advo.kaat <20:-kaadi, -.kaati> õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kriminaalasjus süüdistatavat kaitsev jurist . Advokaatide kolleegium. Era+advokaat, vande+advokaat, nurga+advokaat isehakanud, kutseta advokaat. Advokaadi+kutse. Advokaatkond advokaatide kogu de.fekt <20:-fekti, -.fekti> puue, viga, rike kan'di.daat <20:-daadi, -.daati> kandideerija; (teaduskraad Nõukogude Liidus) . Esitab, seab üles koondvõistkonna kandidaate. Ühele kohale on kaks kandidaati. Liikme+kandidaat, saadiku+kandidaat, presidendi+kandidaat. {Teaduste kandidaat} (teadus+)kandidaat. Filosoofia+kandidaat, tehnika+kandidaat.Kandidaadi+dissertatsioon = kandidaadi+väitekiri = kandidaadi+töö, kandidaadi+eksam, kandidaadi+kraad, kandidaadi+miinimum kandidaadiväitekirja kaitsmiseks sooritatud eksamid. Euroopa Liidu kandidaat+riigid re.porter <9:-i> reportaazi tegija, ajakirjandusele uudiste hankija diskussi.oon <20:-ooni, -.ooni> vaidlus, väitlus, mõttevahetus...
Rahuleping sõlmiti Venemaaga 1920. aasta 2. veebruaril. Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta 5.-7. aprillini, kui rahvas valis Asutava Kogu. Asutava Kogu tähtsaimaks ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine. Valimised 6. märtsil 2011 valis Eesti kodanikkond XII Riigikogu. Riigikogu käis valimas 580 264 kodanikku 913 346 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 64 protsenti. Riigikokku kandideeris 789 kandidaati. 9 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid neli erakonda - Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Gerli Eltermaa Getter Anett Arro Erakonna liikmed Kokku 125 liiget Lääne – Virumaal 7 kandidaati 1. Emil Rutiku 2. Elmu Koppelmann 3. Rein Kotšin 4. Marika Tali 5. Kristo Krumm 6. Veana Heinmets 7. Heiki Hallik Erakonna eesmärgid Anname riigi rahvale tagasi! 1. Innustunud tahtest anda oma panus Eesti arengusse 2. Soovist liikuda hoolivama, inimlikuma ja kasvama ühiskonna suunas 3. Vajadusest kasutada selleks meie inimeste armu ja teotahet 4. Vajadusest taastada usaldus poliitika kui ühiskonnaelu korrastava avaliku tegevuse vastu
uurimuse korratavust ja võimaldab tulemusi üldistada. Katseid viiakse läbi korduvalt (väga oluline on katse korratavus samadel tingimustel) Tulemusi analüüsitakse usaldusväärsete meetodite järgi. Laialduselt kasutatakse statistilist analüüsi, mis võimaldab avastada ja määrata võimalikke vigu. Oma meetodite poolest on see empiiriline ja kvantitatiivne uurimisviis. Eksperiment Nt. Uuringusse kaasatakse 20 kandidaati ja 2 erinevat jooki coca cola ja coca colalight. Kandidaadid jaotatakse kaheks. Kõik 20 kandidaati peavad ainult neile määratud jooki 1 aasta tarbima, määratud aja möödudes kontrollitakse kandidaatides muutusi ja mõlemalt poolelt võetakse keskmised tulemused, võrreldakse ja analüüsitakse neid ning tehakse nende põhjal järeldused katse tulemuste kohta. Mõõtmismeetod Mis on mõõtmine? Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on
Nõukogude Liit Stalin · 2MS võit ei muutnud NSVL sisepolit olukorras miskit · Stalin valitses kogu riiki oma kitsa lähikondlaste riigiga · Kuna Stalin vananes ja tema tervis halvenes, kerkis esile järglase küsimus · 3 kandidaati Georgi Malenkov, Lavrenti Beria, Nikita Hrustsov · Stalini plaanitud uus terrorilaine jääb tulemata tema surma tõttu 05.03.1953 Beria · Esimesena saavutas liidri postisiooni L. Beria · Tema juhtimisel parandati suhteid lääne riikide ja Jugoslaaviaga, pehmendati vägivalla poliitikat · Malenkov ja Hrustsov organiseerivad Beria-vastase vandenõu 1953 juunis ning kõrvaldavad ta võimult Stalini aegsetes kuritegudes süüdistades Hrustsov
Kandidaadi kohtlemisest sõltub värbamise ja valiku edu Tänapäeva Eestis on raske leida sobivat töölist otsitavale ametikohale. Sellepärast on firmale tähtis leida need vähesed tööturul olevad spetsialistid. Personali värbamisega tuleb tegeleda igal ettevõttel. Tavaliselt tegeleb sellega personalijuht aga väikeettevõttetes ka sekretär või otsene ülemus. Firma esmamulje annavadki värbajad kandidaadile. Potensiaalsel kandidaadil tekib ettekujutus firmast kuhu ta tööle kandideerib. Firmale on väga tähtis jätta kandidaadile hea esmamulje ettevõttest ja leida võimalikult odavalt sobivad spetsialiste. Töölise värbamine on müügitöö. Firma peab oskama müüa oma mainet nii hästi, et kandidaat tahaks sinna tööle tulla. Esimesel kohtumisel tuleks järgida kindlasti elementaarseid viisakusreegleid. Tööandja peaks kohtlema kandidaati väga sõbralikult ja avatult siis tööotsija julgeb ka ennast avada, nii saab kohe näha inimese tõelist iseloomu. Samas ...
ning kohad jagunevad erakondade vahel vastavalt neile antud häältega. Nii nagu on majoritaarses valimissüsteemis oma plusse ja miinuseid, nii on seda ka proportsionaalses. Suurimaks miinuseks pean ma valimissüsteemi keerukust. Tavaline inimene, kes poliitikast suuremat ei tea, ei saa aru, miks näiteks enim hääli saanud kandidaat ei pääse kohale, sest hääl läheb erakonnale ja kohale pääseb erakonna nimekirja alusel. Inimesed valivad küll kandidaati, aga häälte ülekandmisega jagunevad hääled siiski erakonnas teisiti. Seega võivad paljud kandidaadid olla vaid häältepüüdjateks erakonnale ning see teeb tegelikult lõpliku valiku. Selline olukord võib olla ka põhjuseks, miks valimas käimine ei ole nii populaarne, kui võiks. Samas on meie valimissüsteemi plussiks see, et ringkonnast edasipääsevate kandidaatide arv sõltub piirkonna hääleõigluslik kodanike arvust. Seega on kõik võrdselt jagatud ning iga valija
absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada50% pluss 1 hääl. · Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. · Negatiivne pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. · Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. · Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi.
päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu -koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor. Riigikogu -on Eesti Vabariigi parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogu on ühekojaline
oli enda tütar paari panna mõne Euroopa monarhisuguvõsa esindajaga. Prantsuse keelt valdas Jelizaveta täiuslikult. Kirjeldada võis teda kui pikka kasvu, armsa näoga, erksate helesiniste silmadega, imekeha nahaga paistis ka silma graatsiaga. 21 aastaselt kui Jelizaveta oli täisealiseks saanud, siis pakuti talle välja 2 abikaasakandidaati. Üheks neist oli Prantsusmaa kuningas Louis XV ja teine Holstein-Gottorpi prints Karl-August. Kahjuks aga Louis XV eelistast teist kandidaati ja Karl- August aga suri enne pulmi. Kuna Jelizaveta oli Peeter I 2. abielust ja enda ema poolt ka alles teine tütar, siis ei olnud tõenäoline tema trooniletõus ja ta tegeles vabal ajal elumõnude nautimisega nagu pistrikujaht, muusika, tantsud, mood.Peale enda ema surma 1727.a eemaldus ta õukonnast. Ta oli enda otsustusvõime poolest isa sarnane, aga siiski olid tema peamised väärtused välised. Seetõttu kuulus temale ka Venemaa esikaunitari tiitel
Tauri Kiud(5000 häält) Jaanus Läll(1300 häält) Kamme Luus(1000 häält) Mandaadi saavad: Kartulite parteist: Kalev Kollane, Rainer Kari. Porgandite parteist: Jaan Kuusik, August Loost, Ülo Roht, Toomas Samm. Avatud nimekiri: kandidaadid reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Ringkonnamandaadi puhul saab mandaadi tingimusel, et kandidaat nimekirjas korjab vähemalt 10% kvoodi jagu hääli. Kui niimoodi peaks juhtuma mitu võrdse häältehulga kandidaati, siis on eespool kandidaat, kes on üleriiklikus nimekirjas eespool. Kompentsatsioonimandaat: Kompensatsioonimandaatide jaotamisel kehtib 5% künnis. Järgnevalt arvutatakse välja igale kandidaadile võrdlusarvud kasutades modifitseeritud D'Hondti meetodit. võrdlusarv = üleriigi erakonnale antud kehtivate häälte arv / (kandidaadi positioon üldriiklikus nimekirjas astmel 0,9). Seejuures jäetakse iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest
Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta sai feldmarssali aukraadi. Aastatel 19141916 saavutati tema juhtimisel Esimeses maailmasõjas olulisi võite. 1916. aasta 30. augustil määrati Hindenburg Saksamaa keisririigi sõjavägede Peastaabi ülemaks . Aastal 1919 läks ta uuesti erru ning plaanis avalikust elust täielikult tagasi tõmbuda. Siiski naases ta taas avalikuse ette 1925. aastal toimunud presidendivalimistel. Ei leidunud ühtegi tugevat kandidaati ning lõpuks plaaniti ametisse seada kompromisskandidaat Wilhelm Marx, kes ei sobinud aga konservatiividele ning need hakkasid Hindenburgi keelitama, et ta oma kandidatuuri üles seaks. Lõpuks Hindenburg nõustuski ning võitis sõltumatu kandidaadina valimised teises hääletusvoorus, mis toimus 26. aprill 1925. Hindendburgil õnnestus valimised võita suuresti tänu tema Saksamaa suurima sõjakangelase staatusele. Esmakordselt asus ta Saksamaa presidendina ametisse 12 mai 1925.
päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa.
Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus. Seaduste kohaselt võib kandidaati üles seada vaid vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel ning igal riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälte enamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Ning kui juhtub, et President jääb valimata ka
tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 9) Erinevad 10) Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega 1) Nimeta Sinu hinnangul kolm olulisemat Vabariigi Presidendi ülesannet ja selgita omaseisukohta. 2) Kuidas saab Riigikogus ülesse seada Vabariigi Presidendi kandidaati? 3) Kes võib kandideerida Vabariigi Presidendiks? 4) Mitu häält peab Vabariigi President Riigikogus koguma, et valituks saada? 5) Mis juhtub kui Riigikogu ei suuda presidenti valida? 6) Kes ja millistel juhtudel asendab vajadusel Vabariigi Presidenti? 7) Kas president võib olla erakonna liige? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 8) Kuidas saab presidendi kriminaalvastutusele võtta? 9) Mida kontrollib riigikontroll? Lähtuvalt põhiseadusest.
tegi seda perestroika ehk majanduse uutmise teel. Kui algul pidi see olema vaid majanduse muutmine, siis ilmus peagi kõrvale ka teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. Inimesed said suurema õiguse rääkida tõtt ja toimunud katastroofid ning küüdistamised, okupeerimised tulid avalikuks. 1986 aprilli Tsernobõli katastroofi varajamine ajas rahva vihale ja Gorbatsovil tuli läbi suruda reform, millega kehtestati presidentaalne valimissüsteem ja pidi olema mitu kandidaati. Tänu sellele pääses kongressi ka inimesi, kes soovisid kommunismi lammutada selle reformimise asemel. Samal ajal lagunes vana käsumajandus ning uut turumajandust ei suudetud üle võtta, majandusraskused süvenesid. 1989 lõi Gorbatsov kartma ning üritas veel hoida Nõukogude impeeriumi kuid see tekitas rahvas vaid vastuolu. Üritati ka parandada suhteid läänega, eelkõige USA-ga. Algul loodeti USA-lt järelandmisi,
Riigikogu Riigikogus viiakse vajadusel läbi 3 hääletamisvooru. ° Valituks osutub kandidaat kelle poolt Kui keegi ei saa vajalikku häälteenamust, siis hääletab 68 Riigikogu liiget ( 2/3 ) moodustatakse valimiskogu Valimiskogu (koosseis) ° Riigikogu liikmed Valimiskogus esitatakse presidendikandidaadiks 2 ° Kõikide omavalitsuste esindajad (1) enam hääli kogunud kandidaati. Veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus v otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. EESTI RIIK PRESIDENT
andekatele poliitikutele valimaks antud valdkonda elukestvaks karjäärikutsumuseks. Kui oleksid üksikkandidaadid, saaks rahvas valida just nimelt neid saadikuid, keda ise tahab võimul näha, mitte vihatuid parteiliidreid. See rahuldaks rahvast ja annaks neile tagasi tunde, et nende käes on tegelik võim. Kandidaatidel lasuv isiklik võim välistaks kahjulikke otsuseid, kuna see tooks halba mainet ja ettevõttele pole majanduslikult kasulik ära osta igat kandidaati, kuna neid oleks palju rohkem, kui on praegu parteisid. Ehala pakub probleemide lahendusena valijate revolutsiooni teed. Minu meelest on Martin Ehala ideed suurepäraselt õigustatud ja ta on osavalt toonud välja kõik poliitilised probleemid, mis tänapäeval esinevad. Kuigi valijate revolutsioon kõlab veidi liiga radikaalselt, näib see ainsa võimalusena antud keerulisest olukorrast pääsemiseks. Kui Eesti tahab näha oma tulevikku ja mingitki arengut, siis pole
hoolitseda oma alluvate eest ja tagada, et nad töötaksid hästi ja saavutaksid häid tulemusi. Miks Teie ettevõttesse tööle tulite ja mis Teid siin hoiab? See küsimus annab tööandjale märku, et sa püüad ettevõtet paremini mõista ja uurid, mis on selle tugevad küljed. See on ka võimalus teada saada, mis motiveerib ülemust, sest motiveeritud ja oma tööst huvitatud ülemus teeb oma tööd hästi. Kuidas kirjeldaksite ideaalset kandidaati? See küsimus laseb tööandjal sind antud ametikohal ette kujutada. Praktilisel kujul on see rollimäng, mille järel saad kohe härjal sarvist haarata ja mainida oma tugevusi, mis selle kirjelduse juures esile tulevad. Maini eelnevaid kogemusi ja töövõite, mis sind tema nägemusega seovad. Kuidas sobib see ametikoht ettevõtte pikaajaliste plaanidega? Selle küsimusega suunad vestluse üldisele äristrateegiale ning seejärel on sobiv küsida eelmise
1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid põhiliselt eelmise Riigikogu opositsioonis olevad erakonnad ja valimisliidud, st Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad. Riigikogu esimeheks valiti Toomas Savi Reformierakonnast. 7. märtsil 1999. aastal valisid Eesti kodanikud IX Riigikogu. Riigikokku kandideeris 1901 kandidaati. Kaheteistkümnes üles seatud erakondade nimekirjas kandideeris 1882 inimest ja 19 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogus hääli Eesti Keskerakond. Eesti Vabariigi valitsuse moodustasid Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna esindajad. 2. märtsil 2003. aastal valis Eesti kodanikkond X Riigikogu. Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti
PRESIDENDI KANDIDAADI NÕUDED · Peab olema Eesti Vabariigi kodanik · Peab olema vähemalt 40-aastane · Tema kandidatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget PRESIDENDI VALIMISEST EESTIS Riigikogu valib presidendi. Presidendikandidaat peab saama vähemalt 68 poolthäält. Kui kandidaat nõutavat häälteenamust ei saa, moodustatakse valimiskogu kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja omavalitsuse esindajad. Valmiskogu valib kahe enam hääli saanud kandidaati vahel. President valitakse 5 aastaks, võib ametis olla 2 ametiaega. PRESIDENDI ÜLESANDED PÕHISEDUSEGA · annab välja riiklikke autasusid · esindab Eesti Vabariiki · määrab peaministri kandidaadi · on riigikaitse kõrgeim juht · nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid · kuulutab välja või jätab välja kuulutamata seadusi · kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised · esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelistes suhetes
Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi. 2. Propotsionaalne valimissüsteem See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid
Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) esindada Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2) kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) määrata peaministrikandidaat, nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president 5) olla riigikaitse kõrgeim juht Presidendi valimine 1.päev Esitatakse mitu kandidaati, peab saama 2/3 hääli 2.päev Uued kandidaadid, peab saama 2/3 hääli Enamus hääli saanud kandidaadid, peab saama 2/3 hääli Kuu aja möödudes Valimiskogu
1957 aastal kiitusega. Kaks aastat teenis ta Murmanski lähedal Põhjamere laevastiku hävituslennukite polgus. Isiklikku Juri Gagarin abiellus 1957. aastal Valentina Gorjatšovaga. Abielust sündis kaks tütart, Jelena(1959) ja Galina(1961). Gagarinite vanem tütar Jelena Gagarina on Moskva Kremli muuseumi peadirektor. Ettevalmistus kosmoselennuks 1959 aastal tehti NSV liidu poolt otsus valida kosmonaudid, keda valmistada ette esimeseks lennuks kosmoselaeval Vostok 1. Kavas oli valida 20 kandidaati. Sama aasta 9. Detsembril avaldas Gagarin raporti avaldada end kosmonaudikandidaatide hulka. Nädala pärast kutsuti Gagarin Moskvasse igakülgsele meditsiinilisele läbivaatusele, kus kosmonaudikandidaate valis ja valmistas ette spetsialistide erirühm. --------------------------- 25. märtsil algasid esimesed õppused kosmonautide esimeseks lennuks ettevalmistamise programmi järgi. Psühholoogid iseloomustasid Gagarinit kui sihikindlat, vastupidavat, viisakat,
Käisin vaatamas kahe vaatuselist muusikali "Mamma Mia" 6.oktoobril Vanemuise teatri suures majas. Peaosades Merili Johanson, Merle Jalakas, Veikko Täär, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Priit Strandberg, Terje Pennie ja Anne Reemann. Lavastus oli meeldejääv, kaasahaarav ja publikule, kui ka mulle, väga meeldiv. Etendus rääkis 20.aastasest Sophie Sheridanist, kes soovis enne pulmi teada, kes on tema päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi jälle nähes ja veel enne nii stressirohket ja tähtsat sündmusi. Lõpus otsustas Sophie mitte abielluda ja olla oma elukaaslasega vaba ning ringi rännata, aga tema ema hoopis abiellus ühe oma kunagise armastusega, sest Donna mõistis, et ta oli temast valesti aru saanud. Muusikal on muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega
parlamendile, parla ja presid vahel võib käia 3X, siis läheb õ Riigikohtule. PARLAM ÜL: kiinit riigiamentikke ametisse, val presid, korr rahvahääletusi, riigieelarve vastuv, välislepingud (kõik väl.lep tuleb pralam-ga enne läbi rääkida), kontr valitsuse tööd (minstrid annavad parla ees aru). Eluiga 4a, kui presid laiali ei saada ( ei suudeta riigieelarvet vastu võtta, kui 3 järjestikust peaminsitri kandidaati ei suuda valits mood, seaduseelnõu tagasilük referendumil).sel juhul kuulutab presid välja uued valimised, vaheline aeg võimuvaakum. Bush Obama olid.VALITSUS: moodust president, kes pakub peaminsitri, kelle kiidab heaks parla. Val võib olla 1 v mitme-parteiline; koalit 60 kohta (Ref 31, IRL 19, sotsid 10), Eestis enamusvalitsus. Vähemusvalits: kui koalits oleks 100/50 v vähem. ÜL: 1) seadus- v riigieelnõu esit, presid kinnit, 2) maksude kogum, 3) diplom suhted teiste riikidega, 4)
Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti valimisõiguse vanusetsensuursust 20 eluaastalt 22-le. Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks.
äraütlemine võib olla töötajale negatiivsete tagajärgedega. Üleviimine ühelt töökohalt teisele, ilma et kaasneks suurem palk ja vastutus. Ettevalmistus edutamiseks. Rotatsioon ajutine üleviimine ühelt töökohalt teisele. Tihti juhtide treenimiseks. Tööle tagasikutsumine enamasti ajutise projektitöö tarbeks. Vabade ametikohtade välja kuulutamine firma siseselt : võrdne kandideerimise võimalus kõigile võib tekitada töötajatevahelisi pingeid, võrdsete kandidaati vahel raske valida, osad tahaksid kohta allüksusesiseselt. Organisatsioonivälised värbamisallikad: Kuulutamine raadios/televisioonis/ajalehtedes/internetis ; lahtiste uste päevad ; firmade ühendamised ja omandamised. Personaliotsingu firmad täidavad firmade tellimusi, tõenäosus saada vajalik töötaja on suur. Miinuseks on kõrge hind. Tööbürood andmed tööotsijate, nende oskuste ja eelnevate kogemuste kohta. Korraldatakse
Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli. Sellisele lihthäälteenamuse süsteemile iseloomulik ütlus: võitja saab kõik. · Presidendivalimistel nõiteks Prantsusmaal aga absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem (50%+1hääl) Enamasti siis ka teine voor-2 kõige enam hääli saanud kandidaati. Pluss: selgus ja lihtsus. Miinus: · annab eelised suurparteidele · paljud hääled lähevad kaotsi Selle süsteemiga riikides enamasti 2 suurt parteid kordamööda võimul. Proportsionaalne süsteem ehk võrdeline. Eesti, Soome, Rootsi, Itaalia, Taani. ISELOOMULIKUD JOONED: · saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega · mitmemandaadilised valimisringkonnad
● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus ● Struktuurne töötus -tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele ● ... või hoopis tööandjate soovimatus teatud tüüpi töölisi jutule võtta? ● Uuring: Chayadand Dickens(2012). What Can We Learn by Disaggregating the Unemployment-Vacancy Relationship? file:///C:/Users/Eve/Downloads/ppb123.pdf ○ 4800 fiktiivset elulookirjeldust
otsustanud, peale 19 tunnist istungit võibolla nad soovisid, selle kiiresti kaelast ära saada, kuid nüüd saadab see, nende otsus, mind iga päev oma tegevustes ja muutis elu palju segasemaks. Ma arvan, et ma ei saagi teada, kas nende otsus oli hea või halb, sest mina olen katsejäneseks selles. Oktoobis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised, asjaolu, mis mõjutab kõikide inimeste elu, olgu nad siis poliitikast huvitatud või mitte. Järsku on välja hüpanud paarsada kandidaati, kellele võiks varsti anda auhinna “Aasta metseen” mitte ainult kultuurivaldkonnas. Tallinna, Eesti pealinna võitmine oma kätesse on iga erakonna unistus. Selleks, et inimesed neid valiks ollakse mõnes erakonnas seisukohal, et on vaja läbi viia suuri projekte, näiteks üheks neist on Tallinna ettevõtlus ameti 72 000 euro eest tellitud kampaania, millega reklaamitakse lastaaedadesse rajatud uusi mänguväljakuid. Tallinna linnaeelarvesse oli “Uus mänguväljak igale lasteaiale”
tehti seda viisakalt ja soliidselt, andes mõjukama ametikoha asemel esialgu madalama koha (näiteks Käbin pandi 1978 Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks) ja sealt juba austusavaldustega eripensionile. Seega ei olnud avalikkuse jaoks riigi juhtkonnas mingeid erimeelsusi ega inimõiguste rikkumisi. Pole üllatav, et venelased peavad Breznevi aega üheks parimaks riigi ajaloos. Juhtkond 1970.-te lõpus 1977. aasta lõpus oli poliitbüroos 14 täisliiget ja 8 kandidaati. Samal aastal oli Podgornõi võimult tõrjutud, paar aastat varem oli lõplikult vabanetud Selepinist. Neist 22-st liikmest olid ainult 8 uued võrreldes 1966. aastaga. Nende kaheksa seas olid Gromõko, Kulakov, Ponomarjov ja alljärgnevad: Grigori Romanov (1923-2008): Leningradi KP 1. sekretär 1970-1983, poliitbüroos 1973-1985. Mihhail Solomentsev (1913-2008): KK sekretär 1966-1971, Vene NFSV MN esimees 1971-1983. Poliitbüroo liikmekandidaat 1971-1983. liige 1983-1988.
ligikaudu 200 inimest. Pargi seisukorra hoidmiseks korraldatakse siin üritusi kuni 200 inimesele. 11. Ennem tuli ta ikka õigeks ajaks, aga nüüd jääb vahest kuni tund aega hiljaks. Varem tuli ta ikka õigeks ajaks, aga nüüd jääb vahel kuni tund aega hiljaks. 12. Enda praktikaid on läbi intervjuude kirjeldanud kümme personaliga tegelevat isikut, kes on kirjeldanud värvikalt, milliste sotsiaalmeedia profiilide puhul nad kandidaati innukalt ettevõttesse ootavad või vastupidiselt otsekohe kriipsu peale tõmbavad. Kümme personaliga tegelevat isikut on intervjuudes värvikalt kirjeldanud, millist kandidaati nad sotsiaalmeedia põhjal tööle palkaksid. 13. Kirsiks tordil on piparmündikomm, mida iga endast lugu pidav söögikoht siin lahkujaile hingeõhu värskenduseks pakub. Siin pakub iga endast lugupidav söögikoht lahkujaile hingeõhu värskenduseks piparmündikommi. 14
Sellega tõusis teadaolevate Saturni kaaslaste arv 22-ni, mis tähendab, et Päikesesüsteemi planeetidest omab Saturn kõige rohkem kaaslasi. Teisele kohale langes nüüd Uraan oma 21 kaaslasega. Nüüdseks on neid nelja uut objekti jälgitud väga paljudes observa-tooriumides üle kogu maailma. Kaaslased paiknevad umbes 15 miljoni km kaugusel Saturnist ja nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km. Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati. Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada. Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturni koostis
Noorpõlv Hitler hakkas 1903 saama toitjakaotuspensionit. Hitleri ainus sõber oli August Kubizek, nad käisid tihti koos teatris, sellest ajast saadik meeldis Adolfile Richard Wagneri ooperid. 1906 sattus Hitler Viini ning seal ta astus Viini kaunite kunstide akadeemiasse, juba järgmisel aastal sõitis ta Viini Algemeine Malerschule sisseastumiseksamitele koos 112 kandidaadiga. Ta läbis esimese vooru ning järgmises voorus oli 33 kandidaati mis kujutas endast proovijoonistamist. Kuid Hitlerit seal vastu ei võetud. 24. oktoobril teatati Hitlerile et tema ema on suremas rinnavähki. Peagi suundus Hitler tagasi Linzi. Nüüdsest hakkas Hitler saama orvupensioni. Hitleril oli kunstianne ja mõndaaega teenis elatist ilusteerjana. Hitleril hakkas tasapisi raha otsasaama ning ta kolis 1909 Meidlingisse Kodutute varjupaika ning 1910 Männerwohneimi. Seal hakkas ta majakaaslane Reinhold Hanisch Hitleri maale müüma
Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis. Lõdvenes senini üsna karm tsensuur...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
