1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920. 1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2.2 Uurimismetoodika ja hindamise alused 38 2.3 Katused 41 2.3.1 Katuste lahendused 41 2.3.2 Katuste olukord ja põhilised puudused 42 2.3
mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8 2 Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 15 2.1 Meetodid 15 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 15 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 15 2.2.2 Vundamentide tehniline seisund ja kahjustused 16 2.2
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte avadega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel: spordisaalid, ujulad, lao- ja tööstushooned jms. Samuti leiab liimpuit laialdast kasutust eramute ehituses vahelae taladena, tugipostidena, sarikatena. Liimpuitu on hakatud kasutama ka, eriti viimasel ajal Põhjamaades, sillaehituses: maantee- ja jalakäijatesildade ehitusel ja restaureerimisel. Eestis tootavad liimpuidust kandekonstruktsioonide elemente Liimpuit AS ja OÜ Peetri Puit, mõlemad asukohaga Põlvas. 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. Malme toodetakse kõrgahjudes. Tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka), mis on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine
veel täiendavat osavarutegurit. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltuvad) võib kasutada järgmisi lihtsustatud juhiseid: (a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, rakendatakse osavarutegureid koormuste normsuurustele, (b) kui koormustulemid kasvavad koormustest aeglasemalt, rakendatakse osavarutegureid koormustulemite normsuurustele. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutisteja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutustel. (2) Kui koormusjuhtumi puhul alaline koormus suurendab muutuvate koormuste mõju (st alalise koormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne Kombinatsioonitegurid Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsioonitegurite väärtused 39
· Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks Tulekindlus. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500oC, mistõttu konstruktsioon võib kaotada kandevõime ja kokku variseda. Seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt tuleb pärast tulekahju kontrollida kandekonstruktsioonide kandevõimet. Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, 21 · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile,
ärkel aga seintega ümbritsetud. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 6 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). · Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kande-konstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse hooned järgmiselt: · kandvate pikiseintega hoone (skeem 1) · kandvate põikiseintega hoone (skeem 2) · kandvate piki- ja põikiseintega hoone · mittetäieliku karkassiga hoone (skeemid 3 ja 4) · täiskarkasshoone (skeem 5) · ruumilistest suurelementidest hoone 7 8 3. Hoonete liigitus tulepüsivusklassideks. Millest sõltub hoone
ad = anom + a, kus a on võimalik ebasoodne hälve nimimõõtmest. Hälve a võetakse arvesse ainult sel ju- hul, kui hälbe mõju võib osutuda kriitiliseks. Arvutuslik kandevõime määratakse järgnevalt Rd = R( ad1,ad2...,Xd1, Xd2...), kus sulgudes on kõikvõimalikud konstruktsiooni iseloomustavad arvutuslikud parameetrid. Kandepiirseisund Tugevuse kontroll Ed Rd. Asendipüsivuse või stabiilsuse kontroll Ed,dst Rd,dst. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja reali- Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 16 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ seeritud ehitusprojektide kontrollarvutustel. (2) Kui koormusjuhtumi puhul alaline koormus suurendab muutuvate koormuste mõju (s t
arvutussuurused (b) kui koormustulemid kontroll Ed.<=Rd. väljendatakse järgmiselt: kasvavad koormustest Asendipüsivuse või G(Q, A jne)d = (G, Q, A jne) aeglasemalt, rakendatakse stabiilsuse kontroll Ed.dst<= G(Q,A jne)k Juhul, kui tuleb osavarutegureid Rd, dst teha vahet alaliste koormuste koormustulemite Osavarutegurid. Ehitiste soodsate ja ebasoodsate normsuurustele. Materjalide kandekonstruktsioonide mõjude vahel, kasutatakse omaduste arvutusväärtused. arvutustes kasutatavad kahte erinevat Materjali või toote mingi osavarutegurid alaliste-, osavarutegurit. omaduse arvutusväärtus ajutiste- ja avariiolukordade Koormustulemite leitakse valemiga Xd = Xk / jaoks on toodud tabelis. arvutussuurused. M, kus M on materjali või Nende suurused põhinevad
Tulekahjuolukorras Ad on Projekteerimise alused 30 kaudse koormuse arvutussuurus. Märkus: Paljudel juhtudel, kus tulekahjust tingitud konstruktsiooni pikenemine ei mängi rolli, võetakse tulekahjuolukorra arvutustes Ad = 0. (5) Vajaduse korral tuleb konstruktsiooni kaudsete koormuste (sunddeformatsioonide) mõju arvesse võtta. Tegurid ja rakendatakse sel juhul koormustulemitele. 9.4.3 Osavarutegurid (1) Kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutiste- ja avariiolukordade jaoks on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 3. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutusel. (Eesti projekteerimisnormides on nad võetud Eurocode 1.1 pakutud suurustega ühesuuruseks.) (2) Nende koormusjuhtumite puhul, kui alaliskoormus suurendab muutuvate koormuste mõju (s.t. alaliskoormuse mõju on konstruktsiooni
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
Korruste ja vahelae pindala arvutatakse kapitaalseinte vahelise pindalana, ahjude, korstnate pindala maha arvestamata. Sarikate talade maht arvutatakse nendes oleva puidu maht, m3 3) Põrand võetakse seinte sisepindu mõõde arvestades seinte viimistluse paksust. Saadud pinnale lisatakse nisside ja ukseavade aluspind, kuid arvestatakse maha ahjude ja postide aluspind. 4) Katused tuleb vahet teha kande- ja kattekonstruktsioonide vahel. Kandekonstruktsioonide arvutus sõltuvalt kasutatakse materjalist ja nende mahtude määramisest on eespool. Kate on normides jagatud erinevate kuju järgi. Kõigi nende maht määratakse m2 arvestades katusekallet. Karniisi katete ja räästakiide tegemine arvestatakse eraldi. Katuse akende ja korstna pinda katuse omast maha ei arvata. Eraldi normitakse katusega ühendamata helenormide, müüritistega. Eraldi tööd on
Piisava turvalisuse taseme saavutamiseks on seatud piirangud: Hoonete kasutusotstarbele, korruse piirpindadele, hoones viibivate inimeste arvule, pinnakihtide süttivus tundlikkusele ja tulelevikule. 9 Tarindi tulepüsivus Tulepüsivus on ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande ja soojaisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt 1. konstruktsiooni kandevõimest R 2. tihedusest ehk terviklikkusest E 3. soojaisolatsioon I Eripõlemiskoormus on ruumis paikneva põleva materjali, inventari ja põlevate ehitustarindite täielikul põlemisel vabanev soojushulk, ühikuks on MJ/m2. <600 MJ/m2 majutusettevõtted, elamud, hooldus- ja õppeasutused.
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine
tõstevints 5, vasturaskused 3, pöördplatvormi pööramise mehhanism 8 koos piduriga 4 ja nool 7. Noole asendit seadistatakse trosstõmbidega 6. Kraana üldine mass on ~900 kg, tõstevõime kuni 1000 kg, konksu väljaulatus kuni 4 meetrit ning tõstekõrgus kuni 60 meetrit. Kasutatakse nii hoonete sees kui väljas väikesemahuliste tõstetööde teostamiseks 68) Statsionaarsed mast-noolkraanad Statsionaarsed mast-noolkraanad on lihtsa konstruktsiooniga, mille eripäraks on mehhanismide ja kandekonstruktsioonide lahusus. Kasutatakse neid harva. Need olid omal kohal ajal, mil tornkraanasid veel ei tuntud ja kui tornkraanade parameetrid ei võimaldanud raskete lastide tõstmist suurematele kõrgustele. Tuntakse neid veel ka nende leiutaja nime järgi kui Derrick-kraanad. Konstruktiivse lahenduse poolest on neid kahte tüüpi: vantidega jäikjalgsed Vantidega mast-noolkraana koosneb kraana mastist, mida hoitakse vertikaalasendis vantidega
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
