2. KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis .Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla.Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi.järved-jõed paremad liikumisvõimalused.elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest. Võis olla mitu elukohta, mida vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist.Mesoliitikumi lõpus võisid tekkida aasta ringi kasutatavad asulad. TÖÖ- JA TARBERIISTAD kivist, luust, sarvest, puust.kivimitest parim tulekivi, annavad lõ...
Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi
· Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse arhitektuur · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid
Eestis algas rahvakunsti kogumine ja uurimine alles 19. sajandi lõpul. Väga paljud kunagised tähendused olid selleks ajaks kadunud ning neid võib ainult oletada kasutuskohtade ja nimetuste põhjal. 1 Siiski on rahvakunstiuurijad andnud oma parima ning seda teen minagi. Koopamaalinguid leidub Eestis vähe ning need on enamasti skemaatilised kujutised inimestest või loomadest, mida ei saa mustriteks nimetada. Esimesed mustriga kaunistatud esemed Eestis on pärit kammkeraamika kultuurist umbes aastast 4000 eKr. Need on kaunistatud joontega, mis on tehtud kammitaolise esemega. Võib oletada, et sealt hakkas kaunistamiskultuur järjest edenema ja hakkasid tekkima geomeetrilised ornamendid, mis hiljem levisid riietele. Rahvamustrite seisukohalt on kindlasti olulisim näputöö. Vanasti polnud poode, kust eestlased oleksid saanud endale osta riideid või muid tarbeesemeid. Seetõttu valmistati kodus tööriistad, nõud, riided ja kõik muu eluks vajalik
Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem. Seda on toodud seletuseks kammkeraamika tüüpi savinõude levikule Läänemerel. Vanimad harpuunid tehti luust. Rohkete hülgeküttimisele viitavate leidudega pronksiaegsed asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni
Elanikud elasid vee ääres, et leida süüa kergemini ja rännata. Tööriistad ja tarbeesemed olid valmistatud kivist, luust ja sarvest. Tähtis tööriist on kõõvits, millega töödeldi loomanahku. Teine on uurits, millega töödeldi luid. Kirved ja väiksed kirve ehk talbad olid samuti tähtsad riistad. Asukad arvatakse, et tulevad lõunapoolt, sest Pulli asulast leiti kivimit, mida Eestis ei leidu looduslikult. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas keraamika kasutusele võtuga. Kammkeraamika kultuur jõudis Eestisse IV aastatuhande algul eKr. Nende välispind oli ilustatud lohukeste ja täketega. Selle kultuuriga kaasnes ka uus matmiskomme surnud maeti asula alale ja temaga pandi kaasa esemeid. Kõrgel tasemel oli kunst, merevaigust vooliti igasuguseid kujukesi. Kammkeraamika kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maades. Selle kultuuri elanikke peetakse läänemeresoomlaste eelkäijateks ehk nad olid üheks komponendiks meie rahva kujunemisloos
tuhande aastaga taguse ajaga. Matmistavade kujunemisel muinasaja oli usk tähtsal kohal. Kadunukesele asetati hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ning toitu. Toitu ja juua on haudadele viidud hiljemgi, kuid seda on seal korraldatud juba mälestussöömaaegade nime all. Eesti erinevate piirkondade vahel esines erinevusi muinasaja matmiskommetes ning need olid küllaltki mitmekesised. Enam-vähem on meile tuntud matmiskombed muinasaja noorema kiviaja kammkeraamika kultuuri ajast (u 4000a. e.Kr.). Venekirveste kultuuri esindajad (u 3000a. e.Kr.) tõid kaasa ka uued matmiskombed. Maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, tugevasti kägardatud, põlved vastu rinda surutud ja sageli üks käsi pea all. Kalmistud ise paiknesid asulatest eemal mõne veekogu lähedal veidi kõrgemal künkal (R. Kalle, ... 2005). 3 Pronksiaja (II aastatuhande keskpaik kuni V sajand e.Kr.) läänepoolsed kontaktid
SISUKORD Kiviaeg .................................................................................................................................... 1 Läänemere staadiumid...........................................................................................................2 Mesoliitikum............................................................................................................................3 Kiviaja pildid...........................................................................................................................4 Linnad , kaubandus................................................................................................................5 Linnad , kaubandus (2)..........................................................................................................6 Linnade pildid...........................................................
4,75 km pikkune motoringrada, kus avavõistlused peeti 1964. aastal. Tänassilma kirik Õigeusukogudusele kuulunud kirik jääb umbes Viljandi-Tartu maanteest lõuna poole, Kalmetu Põhikooli vahetusse naabrusesse. 80-ndate aastate lõpus alustatud kiriku taastamistööd on praeguseks rahapuudusel seiskunud. Taastatud on kiriku katus. Puuduvad aknad ja tegemata on sisetööd. Valma kaluriküla Teateid Valma külast (Walmabe) on aastast 1584. Valma on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Järve ulatuval nn. Saba nukil on kindlaks tehtud kiviaegne asulakoht (III a.t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark. Kolga-Jaani kirik Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212
• Küsitakse nähtuse ühe poole pealt (nt positiivsed küsimused) • Avatud küsimuste vältimine probleemsetel teemadel Ajalugu Kiviaeg 1. Kunda kultuur 9000 e.m.a ja Narva kultuur 5000 e.m.a a. Sugukondadel 30-90 inimest b. Poolrändav eluviis, 3-4 elupaika c. Kaubandus – ehted, merevaik d. Merel sõit – puust paadid e. Nim. protoeurooplasteks, eestlastel palju nende geene – lääne kultuur 2. Kammkeraamika kultuur 4000 e.m.a a. Protoeurooplase ida kultuur b. Keraamilised potid (kala fermenteerimiseks) c. Asustus paikne, 4,5 perega 100-200km2 d. Elasid vee ääres 3. Nöörkeraamika kultuur 3200 e.m.a (e.vene kirve kultuur) a. Infogermaanid, idakultuurist vähe geene, võimalik vägivaldne vallutus b. Maa 10-20km2 c. Karja- ja teraviljakasvatus (sead, kitsed, veised, lambad, nisu, kaer, oder, lina) d
1435. aastal olid esindatud 1)Riia peapiiskop, 2)vasallide esindajad, 3)ordumeister ja ametnikud, 4)Riia, Tallinna, Tartu esindajad. Maapäevi peeti Valgas või Volmaris. VÄLISPOLIITIKA 14. saj. Vana-Liivimaa seisund halvenes. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Liitusid Skandinaaviariigid. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eesti inimasutuse vanus. 2. Mida nimetatakse muinasajaks? 3. Vanimad asulapaigad Eestis. 4. Kunda kultuur. 5. Kammkeraamika kultuur. 6. Nöörkeraamika e. venekirveste kultuur. 7. Aslakultuur. 8. Peamised alatusalad muinasajal. 9. Mis on aletamine (alepõllumajandus)? 10. Linnuste suuremad rühmad. 11. Mis on vahetuskaubandus? 12. Mis on vahenduskaubandus? 13. Mis on adramaa? 14. Kolmeväljasüsteemi olemus. 15. Kihelkonnad ja maakonnad. 16. Muistse vabadusvõitluse periood. 17. Millal ja kelle poolt asutati Riia linn (1201)? 18
kirved, kõõvitsad, uuritsad ja nooleotsad. Luust tehti ahinguotsi ja õngekonkse. Tunti kalavõrke, kodustatud oli koer. Kunda kultuuri inimeste päritolu pole tänaseni päris selge, arvatavasti tulid nad lõuna poolt, kuuludes europiidsesse rassi. Neilt on pärit näiteks sõnad "meri", "mägi", "eile", "must" jt. Umbes 3000 aastat eKr jõudsid Eestisse hõimud, kes kasutasid oma keraamika kaunistamisel kammikujulist mustrit. Seetõttu nim seda kultuuri kammkeraamika kultuuriks. Uut kultuuri kandsid ka uued hõimud, kes, nagu ka Kunda kultuuri esindajad, olid kütid ja kalamehed. Uued tulijad olid aga palju osavamad töö- ja tarberiistade valmistajad. Muutusid ka matmiskombed. Surnud sängitati asulate territooriumile, hauda hakati kaasa panema panuseid - ehteid, nuge jne. Leiud viitavad kammkeraamika kultuuri elanike suhteliselt kõrgele kunstitasemele. Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohtab Põhja-Soomest Poolani, väga sarnaseid kultuure leidub
muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades. * Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk esimeste savinõudega, kuna Eesti maapind polnud piisavalt hea, et kohe põllupidamisega tegelema hakata. Väga suuri muutusi see kõik kaasa ei toonud, sest jätkuvalt elati samadest kohtades, tegeleti samade asjadega ning alles jäi ka aastaringne küla. -) Aastast 5000 eKr sai alguse Narva kultuur. -) Aastast 4000 eKr sai alguse Kammkeraamika kultuur ning Eesti aladel hakati marginaalselt tegelema ka põllumajandusega, täpsemalt teravilja kasvatamisega. -) Aastast 3000 eKr sai alguse Nöörkeraamika kultuur ning peamiseks elatusalaks hakkas muutuma põlluharimine ja loomakasvatus ning asustus hakkab kaugenema suurematest veekogudest ja tekkima hakkasid üksiktalud. -) Eesti aladelt matuseid leitud ei ole, kuid Lätis on leitud väga palju maahaudu. Leitud
kildude maharaiumise teel. Mesoliitikuim algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega, iseloomustab seda aega kivitööriistade kõrge kultuur ning kalapüügi areng. Sinna hulka kuulub veel Kunda kultuur-pulli ja kunda asulakoha teke, nende elanikud valmistasid luust ja sarvest esemeid, kütid ja korilased, asulad asusid veekogude lähedal. Neoliitikum- põlluharimise ja karjakasvatuse arengut peetakse tunnuseks. Selle perioodi alguseks peavad arheoloogid kammkeraamika kultuuri teket, sel ajal kaunistati savinõusid. Nende asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres kus ukseavad olid alati veekogu poole. Veel vooliti luust ja vahel ka merevaigust väikseid loomakesi, ehteid. 3000.aasta paiku eKr hakkas levima nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavaks tunnuseks olid paati meenutavad kivikirved. Inimesed tegelesid enamasti loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu
klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noorem rauaaeg), mis võivad omakorda jaguneda veelgi väiksemateks (noorema rauaaja puhul viikingiaeg ja hilisrauaaeg). Kiviaega on tihti periodiseeritud ka arheoloogiliste kultuuride alusel (Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur, Nöörkeraamika kultuur). · Eesti keskaeg hõlmab tavaliselt perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346
Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused) *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat läänemeresoomlaste otsestest eelkäijatest. Seda kultuuri iseloomustavad savinõud, mis on kaunisatud, kasutades arvatavasti kammi meenutavat riista. Töö- ja tarbeesemete valmistamine oli arenenud. Nüüd ei lihvitud terariistal mitte ainult tera, vaid kogu pinda.
Eestis on ka neoliitikumi alguseks keraamika kasutuselevõtt - 5k eKr. Narva kultuuris eristati kõige primitiimsem keraamika, mis siin leitud ja kohalikule kultuurile iseloomulik on. Neid on leitud ka Leedust ja Lätist. Need on väga robustsed - savi sisse on igasugust sodi pandud (teokarpe, rohutuuste jms). Need potid olid väga väärtuslikud, neid üritati isegi parandada, kokku siduda ja muud. Vaikugi kasutati nõude parandamiseks. Läänemere idakaldal on levinud kammkeraamika kultuur - kammilaadse riistaga üritati savinõusid ilustada. Kammkeraamika kultuur oli umbes 4k eKr. Nõusid kasutati ka keetmiseks ja toidu hoiustamiseks. Sel ajal ilmuvad siia ka uued tööriistad, elamud, ehted. Rahvaste vahel toimus ka tihe kaubavahetus. Merevaiku, mida leidub põhiliselt Leedus, on levinud kuni Soomeni. Ka tulekivi on väga palju levinud. Rahvad, kes on aastatuhandeid siin ühe koha peal elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud
soodustatakse. Olukord ei paranenud kohe. Turus rajati 2 ülikooli, üks rootsi ja teine soomekeelne. 1935 tehti istumisstreik, mil vallutati Helsinki ülikool jne. Selle peale võeti vastu seadus, mis vähendas rootsikeelseid professoreid. Enam ei tohtinud olla selliseid prof. kes lugesid ainult rootsikeeles. 20.10. Kordamine! 1. kalamehed, soomeugri hõimud, kammkeraamika, baltihõimud, nöörkeraamika, lapi erladub soomest, germaani hõimud (rootslaste esiisad), ida ja lääne erinevus, erinevad murded, rannikumurre, siseliikumine läänest itta, tekivad häme murded sisemaal, slaavlaste tulek, murded kaugenevad, tulevad rootsi hõimud rannikule, viikingiaeg, ränded sisemaal, rootsi poliitika (LISA aastaarve! Paberil olemas) 2. (40 000 on maailma vanimad) Soomes 3-5 tuhat aastat tagasi, punamullaga, kaljuraiendid, kujutatud on põtru, paate, luiki
ja kunda kultuuri kalmistult saadud luustike antropoloogiline analüüs viitab et osa elanikee oli europiidset päritolu. (Proteouroolpased) o NEOLIIDIKUMI ALGUS- võeti kasutusele keraamika. Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipurdu, teokarpe või isegi taimi. Kujult meenutasid need suured nõud suuri teraneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega. o KAMMKERAAMIKA KULTUUR jõudis eestisse u 2500 eKr. Nende välispind on ilustatud lohukeste ja väiksemate täketest ridadega. o Kammkeraamika kultuuri muistiseid kohatab Põhja-Soomest kuni Ida-Preisimaa ja Visula suudmeni. Nende kohtade vahel olid tihedad sidemed (merevaik ja tulekivi) o Soomeugrilaste algkodu paikneb kuskil Kaamal. o Kammkeraamika kultuuri elanike peetakse hilisemate läänemeresoome rahvaste otsesteks eelkäijateks.
Elatusaladest olid põhilised kalastamine ja jaht. Jahiti erinevaid metsloomi, s.h ka linde. Jahtimiseks kasutati erinevaid viskeodasid, vibu ja nooli ning püüniseid. 4000. a eKr levis eestis uus kultuur, kasutusele võeti paremini valmistatud savinõud, mida oli ilustatud erinevate täkete või lohukestega. Kuna see oli väga tüüpiline leid, siis panid arheoloogid sellele nimeks Kammkeraamika kultuur. Umbes 3000. a eKR hakkas aga levima teine kultuur, hoopis uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kommetega. Savinõusid kaunistati nüüd nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamikakultuuri nimetusele. Teine iseloomulik tunnus oli venekirves. Nöörkeraamika rahvastik tegeles loomakasvatuse ja maaviljelusega. 2.) Põhjasõda Põhjasõda oli 17001721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa
PILET 1 Eesti esiajalugu jääaja lõpp, muinasaeg, keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda), esimene pronks, esimene raud, matusekombestik (erinevad kalmed), Muistne vabadusvõitlus (olukord enne ja pärast ning muutuste põhjused). Õpik: Eesti ajalugu I, ptk-d 2-7, õp lk 12-50, Atlas lk 4-10 -Jääaja lõpp Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Jääaega põhjustasid kliimamuutused kogu maal. Umbes 2000 eKr. -Muinasaeg Jaotatakse: Kiviaeg(9000-1800 eKr) Pronksiaeg(1800-500 eKr), Rauaaeg (500-1200 pKr). Noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu (u5000eKr). Kammkeraamika- paremini valmistatud savinõud mille välispinda ilustati lohukeste ja väikesemate täketega ridadega. Nöörkeraamika(3000 eKr) savinõusid ilustati nöörijäljendtega. Eesti territoorium oli jagatud maakondadeks ja igal maakonnal oma just. Peeti orjasid. Usk-üldiselt olid paganad, austasid esivanemaid. Surnuid põletati, mõningad mat...
SOOME Uurimistöö koostaja: Kertu Kristmann 10 klass. Õpetaja: Ene Lüüs Soome üldiseloomustus Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas. Soome on üks Põhjamaadest, naabriteks on Rootsi ja Venemaa. Riik piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Kuigi soomlased on entiliselt võrdlemisi ühtne, jaguneb rahvas Soome viieks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Riigikeelteks on Soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt. Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Maast umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad. Riigi pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome Vabar...
) 4. Kõrgem staatus · Pärast 5000 eKr enam rahvas ei liigu, vaid liiguvad maaviljelusoskused ning keel NEOLIITIKUMI ALGUS EESTIS - keraamika ilmumine - nn Narva kultuur (5000 eKr) - kuna I leiti Narvast - nime kinnistasid Läti ja Leedu arheoloogid - avastaja ise kasutas Narva keraamikale. Need on koonilised, suured savinõud - jämedaseinalised etc, omal ajal ilmselt kohutavalt väärtuslik, kuna neid potte parandati (sidumise teel) · Sellele järgneb kammkeraamika kultuur (4000 eKr). Riigiküla asula hooned (50-60rm) Valma kaksikmatus - vt ajaloo põhiperioodid. Toimus ka asula territooriumile matmine NÖÖRKERAAMIKA (Kesk-Euroopa) 3000 eKr Eestis: kultuurikiht õhuke 1) Liikusid pidevalt edasi, 2) Üksikpereline asustus N 12.11.09 Pronksiaeg · Sissejuhatus: Tegelikult eelneb pronksiajale ka eneoliitikum/halkoliitikum ehk vasekiviaeg VASK on pehme, sellega ei saanud hästi Vaskesemetega ei kaasnenud murrangulisi võidelda
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
maad tabanud hädad pole muud kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest. Nad rõhutasid, et Jahve on ainus, nii kujuneski monoteism. Vana Testament on heebreakeelsete tekstide kogum, kus on nende usk kombed jms.Valmis sai Paabeli vangipõlves, hiljem tõlgiti kreeka keelde ja sai nimeks piibel. 2. Noorem kiviaeg Kamm- ja nöörkeraaamika kultuurid: Töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline revolutsioon, asustus, matmiskombed. Neoliitikum, kammkeraamika al 4000 ekr. Töö-, tarberiistad: ümarapõhjalised savinõud, kaunistati kammimeenutava hambulise templiga, kasutati tulekivi, kvarsti, sarve, luud jne. Elatusalad: küttimine, kalastus, korilus. Asustus, eluviis: jõgede, järvede kallastel, sisemaa, rändav eluviis. Matmiskombed: tähtsamad inimesed asulatesse või eluaseme põranda alla. Nöörkeraamika 3000-1800 ekr. Töö-, tarberiistad: siledapõhjalised savinõud, kaunistatud nöörijäljendiga, kasutati puitu,kivi, sarve, luud jne
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapin...
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände
Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem (u.10. aastatuhat eKr.). Kunda kultuuri iseloomustab = hästi palju tulekivist tööriistu, inimesed elasid u.25 kaupa. Elatusalad : kalastamine, jaht, korilus. · Kammkeraamika kultuur: Levis Eestis u.4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid tööriistade valmistamisoskused: näiteks tulekivist nooleotsad polnud ainult ühest servast teritatud, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed: inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla
Avastatud üle 100 selle ajajärgu asulakohti. Mesoliitikumis (9. a. tuh lõpp - 4. a. tuh. eKr) kujunesid Baltimail kohalikud arheoloogilised kultuurid. Antropoloogide arvates olid keskmise kiviaja inimesed Indo-Eurooplased. Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad, tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id
· Tassilist algab sürrealistlik kunst · Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis · Õpitakse valmistama kangast ilmuvad riided · Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud keraamika · Tekib ornament savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid
Mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (9000-5000 eKR) algul arenes Swidry kultuurist esimene kohalik kultuur. Seda nimetatakse Kunda kultuuriks, leiukoha järgi Põhja-Eesti rannikul. Tegemist oli küttide ja korilastega, põllumajandust veel ei tentud. 7. Aastatuhandel eKR hakkas Lõuna- ja Kesk-Leedus kujunema Kunda kultuuriga tihedalt seotud NEEMENI kultuur. Tulekivi- palju tööriistu ja relvi (Kunda ja Narva kultuuri esindajad kasutasid pigem luid ja sarvi). - Kammkeraamika kultuuri seostatakse tavaliselt soomeugrilaste saabumisega, nöörkeraamika kultuuri indoeurooplaste, täpsemalt baltlaste mõjudega. - Neoliitikumi lõpuks: soome-ugri keelte kõnelejad elasid põhja pool Väina jõge, balti keelte kõnelejad sellest lõunas. Nöörkeraamika kultuuri algusest kuni rauaaja lõpuni tähistas Väina jõgi ka Baltimaade põhja-ja lõunaosa kultuuripiiri
Lõuna-Soomest Leeduni europiidid Kasutatud sõnad: meri, mägi, haug, rääbis, eile, häbi, must sugu. Arheoloogiline kultuur leidude rühm, mida iseloomtuab sarnaste leidude rühm, millest järeldub, et inimestel oli sarnane tegevused, traditsioonid ja arvatavasti ka päritoli; see-eest puudus kindel rahvus pole ühtset keelt, identiteeti. Noorem kiviaeg u 5000-1800 eKr Keraamika kasutuselevõtt U 4000 eKr kammkeraamika kultuur kammilaadse esemega kaunistatud savinõud paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud
Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini töödeldud tulekivist, oskus valmistada savinõusid; laibamatused, surnu maeti sinna, kus ta oli elanud, koos hauapanustega u 2500 a eKr tuli lõuna poolt venekirveste kultuur, mida seostatakse balti hõimudega (indoeurooplased); kõige suurem oskus oli kivi puurimine, lihvimine ja nöörkeraamika; tegelesid
4000 aasta vältel maetud. Ja mõned teisedki kalmistud on andund arheoloogidele võimaluse uurida tolle aegsete luustikke europiidne rass ja osaliselt mongoliidne rassi ,kokku sulamis piirkond.Tegelesid kalastamisega,küttimisega ja korilusega.'Keraamikat eriti ei tuntud. Neoliitikum. Narva kultuur. V at keskpaik-II at keskpaik eKr.Valmistati savinõusid.Luust ja sarvest esemed, tulekivi vähe, kristalsed kivimid ja kvarsti tööriistadeks,küttimine, korilus,kalastamine. Kammkeraamika kultuur, savinõude järgi, mida hakati kaunistama kammi taolise esemega.Oletatud uute hõimude sisseränne,polnud vägivaldne, vaid lihtsalt asusid siinsetele aladele elama ja segunesid. Ei erinenud põhimõtteliselt teistest kultuuridest. Uute kultuuuri kandjate käsitöö oskused oli arenenumad. Korilus ,kalastamine,küttimine. Levinud laiemalt ulatuab põhjas Soome- keskossa, idas Loode-venemaale, piirdevad samalaadsed arheoloogilised kultuurid, lõuna pool Valgevene aladele
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
loomise katse tehti juba aastatel 1933-35, kuid tegevus lõpetati stalinlike repressioonide survel). AJALUGU Saamide esivanematega on ühendatud Põhjala vanimat teadaolevat inimasustust, varase kiviaja Komsa kultuuri, mille leidude vanuseks on hinnatud kuni 10 000 aastat. Aastatel 7000-2500 eKr laiemalt levinud Komsa kultuuri leiukohad asuvad Põhja-Jäämere ääres Finnmarki rannikul, ulatudes idas Koola fjordini. Kontaktid lõunapoolsete kammkeraamika kultuuri kandjatega algasid umbes 4000 aastat eKr. Pronksiajastu algas 1600 eKr ning saami rauaaeg 1500-1000 eKr. Saami aladele levinud alepõllunduslik maaviljelus muutis võimatuks saamide peamise elatusala - metsikute põhjapõtrade küttimise - ning sundis neid maaharijate survel lõunast üha kaugemale põhja poole taganema. Saamid elasid nii Lõuna-Soomes kui Karjalas veel ajaloolisel ajal. Kesk- ja Ida-Soomeni ning Kesk-Rootsini ulatus saamide asuala vähemalt 16.-17. sajandini.
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
