Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine Mesoliitikum Eesti vanimad teadaolevad asulakohad: Pulli 9000 8550 eKr ja Kunda Lammasmägi ...
maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid. Surnuid maeti kivikirstkalmetesse, tarandkalmetesse, laevkalmetesse ja isegi oma kodu territooriumile või põranda alla. Tavaliselt pandi lahkunule kaasa midagi isiklikku. Muinasajal oli tähtis koht usundil. Arvati, et kõigil elusolenditel on eriline vägi ja jõud. Samuti usuti vaimudesse, haldjatesse ja jumalatesse. Järjest enam hakati selajal tegelema loomakasvatuse ja algelise maaviljelusega
• Pronksiaeg 1800 eKr-500eKr • Rauaaeg 500eKr- 13 saj. 3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u
kl Kordamine 1. Millal algab ja lõpeb muinasaeg Eesti ajaloos? Umbes 9000 eKr-13 sajand 2. Millistele allikatele toetudes uuritakse Eesti ajalugu? Arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad (kroonikad) 3. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. 4. Mille poolest erinesid tööriistad ja savinõud kammkeraamika kultuuris, nöörkeraamikakultuuri esemetest? 5. Millest valmistati tööriistu vanemal pronksiajal? Kivist, sarvest, luust. 6. Miks arenes pronksiajal rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid küllalt õhukesed, aga viljakad mullad, mida oli kergem harida, lihtsam oli küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal?
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis
kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskkonna järgi: Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia) Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik
Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevus 5. korrosiooni ja tulekindlus + Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. kammkeraamika 2. segakeraamika + 3. mitteoksiidkeraamika + 4. oksiidkeraamika + Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) + 2. Materjali kõvadus 3. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 + 4. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 5
suur kõvadus ja kulumiskindlus C. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel D. väike painde- ja tõmbetugevus Student Response E. korrosiooni ja tulekindlus Score: 8/8 4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response A. segakeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. kammkeraamika D. oksiidkeraamika Score: 8/8 5. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response A. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) B. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z C. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas D. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 E
ahinguid, harpuune, jne. korjamine) naaskleid jms. 2. Noorem kiviaeg Keraamika Küttimine, korilus, Asulad olid endiselt ehk neoliitikum kasutuselevõtt u 5000. a. kalastamine. Savist enamasti järvede, (u 5000-1800 Paiku eKr. nõude jõgede läheduses. eKr). Kammkeraamika valmistamine ja Mõned ka juba kultuur u 4000. a. eKr. nende mererannal ja Jahi- ja tööriistad tublisti kaunistamine. väikesaartel. arenenumad. Karjakasvatamise Koonusekujulised Nöörkeraamika kultuur algus. püstkojad ning postidele u 3000. a. eKr
Kirjalikud ajalooallikad Kiviaeg ajajärk, kus peamised tööriistad valmistati kivist- Linnus Maakond mitu kihelkonda moodustavad maakonna Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust. Neoliitikum noorem kiviaeg. Paleoliitikum vanem kiviaeg. Pronks vase ja vase segamisel saadud metall. 17. DAATUMID X-II a t. eKr Kiviaeg Eestis 5000 a eKr hakatakse kasutama savinõusid 4000 a eKr ilmus kammkeraamika 3000 a eKr ilmus nöörkeraamika 1800-500 a. eKr pronksiaeg 500 a eKr algas rauaaeg 1030 esimesed teated Tartu kohta 1154 araabia geograafi al-Idrisi maailmakaardil märgitakse Tallinna 1098 rooma õpetlane mainib esimest korda oma kirjutistes eestlaste rahvust 18. ISIKUD Jaroslav Tark rajas oma kindluse Jurjev Tartu alla Läti Henrik kirjutas Liivimaa kroonika ning kirjutas seal eestlastest Tarapita eestlaste jumal Fulco tsitsertlaste ordu munk
-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Neoliitikumi algust märkeerivaks nähtuseks peetakse Eestis keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb 4-ks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest. Rohkesti on leitud mitmesuguseid naaskleid ja teravikke. Raieriistad, silmata kivikirved ja -talvad, on tehtud valdavalt mitmesugustest kristalsetest kivimitest, kammkeraamika perioodidel ka kiltkividest ning luust ja sarvest. Luust on tehtud ka peitleid, mis on talbadest kitsama tööteraga
2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2
Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. korrosiooni ja tulekindlus 2. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel 3. väga hea termopüsivus 4. suur kõvadus ja kulumiskindlus 5. suur painde- ja tõmbetugevus Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. oksiidkeraamika 2. kammkeraamika 3. segakeraamika 4. mitteoksiidkeraamika Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 2. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z 3. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) 4. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 5. Materjali kõvadus Küsimus 6(3
tarvitatakse loomadele allapanuks. Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka rahakupüüride koostises ning sigaretipaberi koostises. Eestis Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi. Asva I pronksiaegsest asulast (esimene avastatud kindlustatud asula Eestis) on kindlaid tõendid, et elanikud tegelesid loomapidamise ja maaviljeluse, muu hulgas ka linakasvatuse ja töötlemisega. Leitud luust linakammide ja ropsimõõkade katkendeid, mis on kulunud teraküljelt hästi siledaks, dateeritud radiosüsinikumeetodil 635 ± 50 eKr. Kasutatud kirjandus: · http://et
tulutud (rauaaeg) c)Sigtuna linn Rootsis, mille tõenäoliselt hävitasid eestlased või kurelased (rauaaeg) d) Jurjev Jaroslav Targa poolt rajatud praeguse nimega Tartu (pani oma ristinime Juri järgi) (rauaaeg) 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) VASTUS: Neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on kammkeraamika kultuur. Oskused töödelda paremini, toidunõud, matmiskombed. 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid) a) Tarandkalme b) Kivikirstkalme VASTUS: a) tarandkalme ristkülikud (pronksiaeg) b) kivikirstkalme kividest laotud ringid (pronksiaeg) 7. Kiviaja asustuse ka Eesti rahva kujunemise küsimuses on teadlaste seisukoht muutunud. Milline teooria selles küsimuses valitses XX sajandi keskpaiku? Milline teooria tekkis XX sajandi lõpus
Millal algas keskaeg Euroopas: Euroopa keskaeg ei ole üheselt määratletud. varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne-Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased,
Lühiülevaade Eesti ajaloost. Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1
Eestlaste kujunemine, elu-olu ja suhted naabritega läbi muinasaja Muinasaeg on Eesti ajaloo pikim periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu praegustele Eesti territooriumitele x at. eKr kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni 13. sajandil. Muinasaeg jagunes järgmiselt: kiviaeg(paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiaeg(vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg) ja rauaaeg(varane rauaaeg, vanem ehk rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg). Kiviaeg Paleoliitikum Jää sulamine, inimasutus Eesti alal puudub. Mesoliitikum Esimesed elanikud olid lõuna poolt sisse rännanud Euroopast ehk europiidid. Neid oli tol ajal Eesti alal umbes 1500 inimest, kes elasid kogukondadena 2-4 perekonda koos. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja puust. Kivist valmistati ilma auguta kivikirveid, kõõvitsaid, uuritsaid ja nooleotsasid. Inimesed meisterdasid veel kalatõkkeid, algeliseid võrke, luus...
Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamuste kohta täpseid andmeid pole, kuid arvatakse, et alti püstkodades. Tööriistad (kivist ja puidust) olid kirved, paadid, odad, vibud (luu ja sarved). Elati jahist, kalapüügist ja korilusest. Uskumustest ei teate midagi. Kunda kultuur tuli lõunast. Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder. Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult
Eesti ajalugu Kiviaeg kestis Eesti alal kuni 2. aastatuhande alguseni eKr. Selle olulisemateks järkudeks loetakse Kunda, Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kiviaja teisel poolel võeti kasutusele keraamika ning selle lõpus hakkas asustus muutuma paikseks ja välja kujunema põllundus. Pronksiajal kujunesid Eestis juba suuremad püsiasulad, sealhulgas ka kindlustatud asulad, ning toimus tihe suhtlemine naabermaadega. Tekkis kohalik metallitöötlemine ning kinnistusid püsiasustus ja põllundus. Rauaaja alguses hakati rauda sulatama kohalikust soomaagist, arenes relvastus ning laienes asustus. Alates 1
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks.
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein
Kammkeramika kultuur (tüüpilise kammkeraamika) Ornament tehti kammilaadse riistaga. Kõõvits kaapimise riist, uurits uuristamise riist , saab auke teha; mõlemad tehtud tulekivist. Kivikirvestesse ei tehtud silmaauku. Õngekonksud, noaotsad. Inimesekujukesed 5-6 cm pikkused, kinnitati rõivaste külge. Ka inimesenäo kujutised. Merevaikehted, nööbi taolised asjad. Veelindude kujulised ehted, kaunistused. Maod, koprad, metssead. Kammkeraamika kultuur (tüüpiline) ---> hiline kammkeraamika --- > nöörkeraamika Kammkeraamika kultuur on tuntud põhiliselt asulate põhjal. Matused leitud võimalike omaaegsete elamute all. Matuseid pole nii palju elitud, et saaks öelda, et maeti ainult asulatesse. Näib, et tegu võib olla isikutega, kel oli tähtis positsioon. Haudadest leitud ripatsid, mis kinnitatud riiete külge? Tamula asula mõne matuse puhul võib tekkida kahtlud, kas pole tegu samaanidega.
Nende väärtust näitab aga see, et nende külgedelt on leitud auke ja arheoloogid oletavad, et kui need katki hakkasid minema, üritati neid parandada. Neoliitikumi ja mesoliitikumi üleminekut arvestatigi meil varem savinõude ilmumise järgi, kuid Põhjamaades tehakse seda üleminekuga viljelevale majandusele. Eesti otsustas ühtlustuda. Selle tõttu on neoliitikumi arvatavaks alguseks umbes 4200 eKr. Neoliitikumi nimetatakse ka Narva kultuuriks. 4200 eKr 3000 eKr oli kammkeraamika aeg. Tegumood ei muutunud eriliselt, kuid lisandusid kaunistused. Nimi tuleneb sellest, et kaunistused arvatakse tehtud olevat mingitsorti kammi abil. Lisaks ka lohud, mida tehti kas näpuga või puupulga otsaga. Eksperimentaalarheoloogia raames on tõestatud, et sedasi on täiesti võimalik korralikke savinõusid teha. Kasutati samuti maahaudasid, inimene maeti selili ja väljasirutatult, kuid nüüd hakati panema pea alla arvatavasti padja funktsiooni täitvaid puuhalge vms
1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus · Küttimisel kasutati oda, vibu, noolt, püüniseid, lõkse · Kalastamisel kasutati ahi, harpuuni, jäätuura, õngesid Kammkeraamika Tooge välja näiteid, et Kammkeraamika kultuur oli arenenum kui Kunda kultuur. · Osati kududa kangast · Tööriistad olid paremini lihvitud ja teritatud · Püstitati suuri neljakandilisi postidele tuginevaid hooneid · Osati teha savinõusid · Ilmusid luust ja merevaigust kujukesed · Surnud maeti asula territooriumile, vahel isegi põranda alla, mis näitab esivanemate kultust Venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur Umbes 3000. a eKr levis Eestis venekirveskultuur
1. Isikud ja daatumid · 1800-500 eKr- pronksiaeg · 1030- Jaroslav Tark rajas Tartu tugipunkti oma sõjakäigu ajal eestlaste vastu · 1196- piiskop Berthold tegi ründeretke Eestisse , eesmärgiga levitada ristiusku · 1210- Ümeralahing ja eestlaste poolt vastutung vastastele. · 1201 Riia linna asutamine piiskop Alberti poolt · Meinhard Tahtis inimesi ristiusku pöörata , ei kasutanud sõjavägesid · Läti Henrik- munk , kes tuli ristisõdijatega Eestisse, osales sõjakäikudel ja nähtu põhjal kirjutas sellest raamatu . ,,Henriku Liivimaa kroonika" · Jaroslav Tark Rajas sõjakäigu ajal eestlaste vastu endale tugipunkti Tartusse · Albert- piiskop, levitas Eestis sõjakäikudega ristiusku ning rajas Riia linna · Kaupo- Liivlaste vanem Madisepäeva lahingus , langes lahingus. ...
Muinasaeg ja keskaeg Muinasaeg Keskaeg Usk Usk oli üsna sarnane teiste Pärast seda, kui sakslased oli Muistse loodusrahvastega. Usuti kõikide olendite vabadusvõitlus järel Eesti vallutanud ja ja loodusesemete hingedesse ning eestlased ristiusustanud, ehitati üles vaimudesse, kes kõik võivad inimesi Vana-Liivimaal katoliku kiriku struktuur. ohustada või aidata. Oluline oli ka Erinevalt muinasajast polnud eestlastel esivanematekultus, mis seisneb surnud enam võimalust valida mida uskuda ja esivanemate või nende hingede mida mitte. Kõige jaoks olid tehtud austamises. Inimesed uskusid, et inimese kindlad ettekirjutused. hing pärast surma elab edasi hauataguses Talurahvas pidi õppima meie isa palvet, ma...
Ajalugu Kontrolltöö küsimused: 1. Mõiste muinasaeg 2. Ajalooline aeg 3. Kes uurivad muinasaega ? 4. Kuidas jaguneb muinasaeg ? 5. Kunda kultuur 6. Narva kultuur 7. Kammkeraamika kultuur 8. Nöör keraamika kultuur 9. Pronksiaeg 10. Rauaaja perioodid 11. Loetle eestlaste naabreid 12. 1930a Muinas usund Ühtset eestlaste muinas usundit pole olemas. Usulised vaated muutusid, kuna muutusid elatus alad ja mõjutasid naabreid. Usundid kajastavad allikaid: 1) Kirjalikud 2) Pärimused, rahvaluule(regivärss) 3) Arheoloogia Muinasusundi põhimõisteks oli vägi. Vägi oli eriline jõud, mida omasid kõik elusolendid ka
loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres. Elamud ridastikku, ukseava veekogu poole. Ritvadest püstitatud koonusekujulised püstkojad. Neoliitikumis püstitati ühtlasi suhteliselt suuri neljakandilisi, postidele tuginevaid hooneid. JAHI- JA TÖÖRIISTAD Varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Tulekivist nooleotsad töödaldud ühtlaselt üle pinna, mitte ainult servast
Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente ...
kasutati tulekivi ja kohalikku kvartsi, kuid oli ka luu, savi, puu, sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri järgsed in. ~4000 eKr hakkas levima kammkeraamika, püügimajanduse kõrgjärk, külvati esimesed seemned(kaer, oder), nõud on koonused ja ilusama välimus. suusad/regi võeti kasutusele. arvati, et inimesed olid lühikesed/tõmmud/pilukil silmad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi esemeid kaasa. ~3000 eKr hakkas vene kirveste kultuur(nöörkeraamika), asulad olid rohkem sisemaal kuid külasid polnud, üksikud talud.
htlasi pakkusid jrved ja jed paremaid liiklemisvimalusi kui raskesmini lbitavad metsad. Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi. NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude ( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu
2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja- ilustama nöörijäljenditega. Vene paati inimeste elupaik Eestis. Soomeni ja Loode-Venemaa aladel
Kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg, keskmine rauaaeg ja viikingiaeg 4. Miks kasvab alates varauusajast hüppeliselt kirjalike allikate arv? 1p Sest et leiutati trükikunsti, võim bürokratiseerus, levis kirjaoskus. 5. Miks rajati kiviaegsed asulad suuremate veekogude äärde? 2p Esiteks, see oli hästi toidumiseks ( kalapüüdmiseks). Teiseks, vee kaudu nad võiksid liikuda ühest rannast teisele. Kolmandaks, nad võiksid kogu aeg kasutada vett 6. Kirjelda lühidalt kammkeraamika kultuuri 3p 4. aastatuhande.algus. Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja- Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö-
Jõudis Eestisse kultuurlaenuna. Baltikumi aladel Narva kultuur, Eestis 5000 eKr. Seni teadaolevad varase keraamikaga < 25 leiukohta rannikul, peegeldab uurimistaset Varase keraamika perioodist on leitud tuleasemeid, hoonete jälgi üksnes 1 kohas, matuseid on väha ja väheste hauapanustega Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahva...
3) 5500-4500 eKr (Tšehhoslovakkia, Lõuna-Poola, Ida-Saksa) 4) 4500-3500 eKr (Pr, Sks, Ingl, Venemaa, Lõuna-Soome/Rootsi) Levimisviisid: 1) deemiline difusioon (1, 3) – põllupidajad rändavad edasi, kultuur levib 2) kultuuriline difusioon (2, 4) – naabrid näevad, et teised, kes kasvatavad vilja, elavad paremini ka hakkavad ka nii tegema Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. 1) Kammkeraamika kultuur/etapp – Laadoga j ümbert pärit (Pärnu, Narva, Kõpu ps) 2) Nöörkeraamika kultuur/etapp – Tšehhi kohalt pärit (ehk venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur) (Saaremaa, Tallinn, P-rannik, Narva, Võru) Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg
väljakaevamise tulemustena on leitud inimtegevuse jälgi pärinevad Kunda lähistelt Pulli talu juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja kalapüügist, hoonetüübiks oli süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. (L. Vahtre, 2004, lk 9-11) Umbes 5000 a. e.Kr. algas Eestis kiviaja viimane etapp neoliitikum. Selle tähtsamaks tunnuseks on esimese ehitusmaterjali, põletatud savi ilmumine. Hakati valmistama keraamilisi anumaid, tekkis kammkeraamika kultuur. Mööblit veel ei tuntud, kuid tekkisid esimesed nelinurksed, viilkatustega, rõhtpalkidest laotud majad. See oli ka küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Põldudele külvati esimesed seemned. (L. Vahtre, 2004, lk 11-13) 3000. aastal e. Kr., mida nimetatakse ka venekirvekultuuriks, hakkas toimuma üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile. Oli arenemas tubane elu, tekkis mööbel laud, toolid, magamisase. Oluliseks tuleb pidada ka kanga kudumise algust. (L
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul.
1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: ...
Keraamika: 1. suured koonilised, teravapõhjalised ja paksuseinalised nõud; 2. väikesed liuakujulised ümarapõhjalised nõud. Mõnikord kaunisti nõude serva küünevajutistega. Soome neoliitikum 53001500 eKr Tulid savinõud, muud esemed jätkasid mesoliitilist kultuuritraditsiooni. Küttimine, kalapüük, korilus. Perioodi lõpul karjakasvatus, põlluharimine. Vähenes põdrajaht, kasvas hülgepüük. Neoliitikumi jaotuse aluseks keraamika. Vanim kammkeraamika kammkeraamika kultuur (52002900 eKr). Nõud ovaalse kujuga, ornament: sooned, pisut kammtemplit, lohud. Nõud v suured (u 4050 l). Savis liiv, kvartsipuru, asbest, luutükikesed, suled, karvad, taimeosad jm. Ornament kattis kogu nõud, nõu võis olla kaetud ookriga. Nõude kuju püsis ühesugune suhteliselt kaua, muutus savi koostis, ornamendis. Soome keraamikaleiud jagatud Äyräpää 1930. a esitatud stiilide põhjal. Vanim: varane kammkeraamika (u 43003300 eKr)
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus,...
Küsimus 6 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. Verify that the link points to the correct file and location. Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: a. kammkeraamika b. mitteoksiidkeraamika c. segakeraamika d. oksiidkeraamika Küsimus 7 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele? Vali üks või enam: a. madalsüsinikteraseid b. Materjalid, millest valmistatud detailid töötavad konstruktsioonides surveolukorras c. betoon, keraamika, klaas d. survele katsetatakse materjale, millest valmistatud detailid on konstruktsioonides enamasti tõmbeolukorras Küsimus 8 Õige
Muinasaja esimene periood, kui inimesed tegid tööriistu kivist. 5. Pronksiaeg 1800-500 eKr . Muinasaja keskmine periood, mil tähtsaim tööriistamaterjal oli pronks. 6. Rauaaeg 500eKr-1200pKr . Muinasaja hilisem periood, mil tähtsaim tööriista-ja relvamaterjal oli raud. 7. Kunda kultuur Mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur.Arvatavasti elati püstkojades. Asulad tavaliselt jõgede ja järvede ääres. Rändav.Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest. 8. Kammkeraamika kultuur Neoliitiline kultuur. Keraamikal kammornamendid. Kausid koonuse kujulised. Elukoht püsivam , kuid ikka rändavad. Elukoht jõgede ja järvede ääres. Küttimine, korilus. Neljakandilised püsivamad ehitused. 9. Venekirveskultuur e. Nöörkeraamika kultuur. Neoliitiline kultuur. Savinõusi kaunistati nöörjäljenditega.Paati meenutavad kirved e venekirves. Elukoht seal, kus sai kastavada loomi ja harida põldu. Jätkus ka kalapüük ja jaht. 10
Eestis loetakse neoliitikumi alguseks keraamika kasutuselevõttu, esimesed savinõud jõudis Eestisse u 5000 eKr. Esimene kultuur, mis neoliitikumi ajal Eestis levis oli Narva kultuur, sest esimesed asulad leiti Narva juurest. Narva kultuur on levinud ka suured osas Lätis ja Leedus. See näitab, et naabritelt on õpitud keraamika valmistamise oskust. Narva potid on robustsed, jäme savi, liiv, kivipuru, teokarbid. Kui pott läks katki, siis see parandati. Läänemere idakaldal on levinud kammkeraamika kultuur, sest kammilaadse riistaga üritati nõusid kaunistada. Nõud olid sageli üle pinna kaunistatud. Laoti kivid maapinnale ringi, et pott püsti püsiks ja ümber poti tehti lõke. Kammkeraamika tekkis 4000 eKr, siis levisid siia uued tööristad, uued elamud ja uued ehted. Kammkeraamika on laialt levinud, tekkis Laadoga järve juures ja levis väga 19 kiirest. Oli ka intensiivne kaubavahetus hõimude vahel
korilus. Koduloomaks oli koer. Tööriistad olid valmistatud kivist (kasutati kvartsi ja tulekivi), sarvest, puust (ehitusmaterjal, tööriistad, liiklemisvahend- suusad, paadid) ja luust (pistodad, nooleotsad, õmblusnõelad, kirved, ehted jne). Üldiselt tegi iga inimene tarbe- ja tööriistu enda tarbeks. Kunda kultuuri elanike algkodu pole täpselt teada, arvatavasti tulid nad lõuna poolt Euroopast ja olid europiidset päritolu. Noorema kiviaja üldiseloomustus kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). KAMMKERAAMIKA KULTUUR- Kammkeraamika kultuur algas umbes 4000 eKr uute hõimude saabumisega Idast, neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Küttimise ja koriluse kõrvalt tegeleti ilmselt ka vähesel määral maaviljelusega (kaer). Asulad rajati siseveekogude kallastele ja mereranda,
tavaliselt koosnevad kahest kõrgest kivist, mille peal on vertikaalne kivi Menhir Lääne-Saksamaal on ~16-18m kõrge. Menhiride sümb tähendus ei ole teada. Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is)
2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirveste kultuur. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead)
KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni.Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks.MESOLIITIKUMI PERIOOD. Kammkeraamika kultuur-asukohaks Eesti, tööriistad keraamika ja kirved, maeti eluasemete juurde või nende sisse, pandi asju juurde, elatusaladeks küttimine ja kalapüük, nõud olid savist, anumad olid valmistatud kokku volditud laiadest savilintidest, kaunistatud lohukesed ja mustrid, põhi ümar.NEOLIITIKUMI PERIOOD. Nöörkeraamika kultuur-asukohaks üksikud talud, tööriistad Vene kirved, keraamika, maeti külili kägaras, käed pea all, asju pandi kaasa,
aastatuhandete. Kultuure on varasematel aegadel jagatud "kõrgemateks" ja "madalamateks". Kaasajal püütakse hoiduda sellistest väärtushinnangutest ning lähtutakse kõigi kultuuride võrdsuse printsiibist. Arheoloogilised kultuurid on need kultuurid, mille kohta on olemas üksnes arheoloogilised andmed ning mida ei ole võimalik alati kindlalt seostada mõne rahva või hõimuga. Eesti aladel on arheoloogiliste kultuuride näiteiks Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirveste kultuur (Kultuur). Pärandkultuur 2013. aasta on Eestis pühendatud kultuuripärandile. Aasta eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida - kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus. Kuna kultuur, sh ka kultuurmaastik, on inimtekkeline, siis keskendubki aasta programm inimestele: inimesed kultuuriruumides, kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes, noored
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
