Üks päev kammkeraamika asulas Tere! Ma olen 53aastane Saima Lõuna Lätist. Mina ja mu perekond elame koos 24 liikmelise kogukonnaga ühe väikese oja kaldal. Mu abikaasa Kustas on juba teist nädalat raskelt haige. Sellepärast pean oma tütre Senniga käima igal hommikul, kui mehed veel magavad, metsas, ja korjama värskeid ravimtaimi, ning nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid. Tagasi jõudes peavad ka mehed endale kargud alla ajama, ning sammud metsa poole seadma. Täna on neil plaan minna jahile, et saaks valmistada midagi rammusamat kui marjad ja seened. Eile olid mehed valmis saanud uutest sarvedest valmistatud odaotsadega, mis olid väga hoolikalt ...
Kammkeraamika kultuur Ma ärkasin kui väljas alles päike tõusma hakkas. Me valmistusime koos Körri ja Mörtiga jahile minekuks, tõmbasime hirvenahad ümber võtsime, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puust oda kätte ja asusime teele, Körr võttis veel kaasa eile korjatud seeni, mis tuletasid mulle meelde, et ma pole juba kaks päeva söönud. Pärast mahlakat vahepala kergendasin ma end veel hüti kõrval ning asusime, siis metsa poole, et elajaid püüda, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab meid mööda maad, kiirendasime endeid tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis meid jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu meid jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Ütlesin Körrile, et ta läheks vasakult ja Mörtile, et ta tuleks meile ...
Minu päev kammkeraamika asulas Tere! Mina olen Alvis. Olen 43-aastat vana. Elan koos oma suure kogukonnaga, mille suuruseks on 21 inimest, Kagu-Eestis. Täna on meil leinapäev, sest eile suri üks meie kogukonna liige vanadussurma. Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad
Üks päev kammkeraamika kultuuris Tere! Olen Ilp ühest järveäärsest asulakesest. Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots, ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majadevahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal. Meestel pole olnud jahil õnne. Täna loodetavasti saavad meie kõhud rasvast liha täis, sest rammu on meil vaja, talv on tulekul. Hiljem hommikul poisikesed juba imetlesid oma äsja valminud jahiriistu, mis olid tehtud juba uhkemast moondekivimist. Nad nimetasid neid kirvesteks. Kalapüügiga tegelevad mehed olid uhked oma uute teadmiste üle kalade eluviisi kohta ning kuidas neid paremini kätte saada. Nii, ongi aeg meestel ja poisikestel metsa poole astuda. Meie, naised ja tüdrukud, lehvitame neile järgi...
3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
Üks päev kammkeraamika kultuuri esindajana Hommikul vara ärkasin kahtlaste loomahäälte peale. Meie onnide vahel liiguvad tihti hundid ja karud. Läksin välja, oda käes, millel oli minu enda tehtud tulekivist nooleots ning hiilisin vargsi välja vaatama ega kedagi majade vahel luusimas pole. Ainuke heli, mida ma nüüd kuulsin, oli kõhukorin erinevates hurtsikutes. Oleme mitu päeva elanud ainult marjade peal, sest mehed pole veel jahilt tagasi tulnud. Loodetavasti jõuavad nad peagi tagasi ja rammu oleks meil vaja, sest talv on tulemas. Poisid otsustasid kalale minna, sest marjadest ei saanud kõhtu täis. Kala püüdmiseks kasutasid nad oda, mis oli pika varrega ja väikse luust tehtud otsaga, millel olid teravad astlad, need ei lasknud kalal oda otsast ära tulla. Nad läksid järvele parvedega, mis olid tehtud kahest omavahel ühendatud kuusepalgist. Kalastamisel oli kõige tähtsam olla hästi vaikselt ja äkilise löögiga kalale pihta ...
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Sellest ajast arvatakse pärinevat ka rahvatraditsiooniline "Linnamäe põllu" nimetus. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Pilet nr 12 Mõis ja talu varauusajal Kammkeraamika kultuur Levis Eestis umbkaudu 4000. a. eKr. Kasutusele tulid paremini valmistaud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Viimased tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Eri piirkondade vahel olid väga tugevad sidemed. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mereranal või isegi väikesaartel. Elamud asetsesid tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Kaevamised on näidanud, et elati suhtelistelt suurets neljakandilstes postidel tuginevates hoonetes.
Meie pere elu ja saatus aastatel 1695-1711 Ma olen neljakümne aastane naisterahvas, kes on sündinud 1695. Tahan teile rääkida oma elu ühest perioodist, see on põhjasõja periood. Eesti rahvale oli üldiselt sõda kõige rängemaid kannatusi ja kuna ma olen ka eestlane, pidin ka mina oma perega kannatama. See ala, kus ma elasin oli hirmuvalla all elav ala, kus ei edenend põlluharimine üldse, igasugused viljaikaldused ja muud rängad asjad. Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad o...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. ...
Esimesena asus Stonehenge’i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. KAMMKERAAMIKA KAMMKERAAMIKA Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga savist ja vormitud laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja kumera, harvem terava põhjaga. Need on olnud tavaliselt suuremõõdulised, kuid esineb ka väiksemaid, isegi miniatuurnõusid. Kõrgus on olnud suuava läbimõõduga võrdne või isegi väiksem. Servad on enamasti külgseinast paksemad ja
Siis sai eesti vee alt vabaks. Esimene teadaolev asula eestis oli Pärnu jõe kaldal oli Pulli asula, see tekkis umbes 8700 eKr, mis hiljem kattus liivaga, nende koduloomaks oli koer. Tollel ajal oli püügimajanduslik ajajärk ehk inimesed küttisid, püüdsid kala ja tegelesid korilusega(korjati juurikaid, seeni ja marju jms, loodusest toidu korjamine) 2. Mesoliitikumi ja neoliitikumi inimesed Eesti aladel. Kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuur. Mesoliitikum(keskmine kiviaeg)- asutus oli sellel ajal Kundas Kunda Lammasmäel(see on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht), seepärast sai ka terve periood nime Kunda kultuur. Asutus oli umbes 8700-4950 eKr siseveekogude ääres, mesoliitikumi teisel poolel asustati aga rannik. Veekogude ääres elati, sest seal oli hea kalastada ja vett joovaid loomi küttida. Saakloomadeks olid kobras ja põder hiljem olid ka tarvas ja metssiga
materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr. Lihvitud tööriistad, uued matmiskombed, hauapanused, püsivad majad, põllumajanduse areng. Eestisse jõudis kammkeraamika Karjalast, aga levis Uuralini. Arvatavasti läänemeresoome rahvaste esivanemad. Nende rahvastega jõudis Eestisse
taKiviaeg (X-II at. e.Kr) · Kultuurid o Kunda kultuur Pulli asula, Reiu jõgi Keskmine kiviaeg e.mesoliitikum. 5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.)
Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi. Suuremate tööriistade valm kasutati moondekivimeid. Kunda-aegse kivikirved olid veel algelised. Sarvedest ja luudest tehti palju nooleotsi, pistodasi jms. Elatusalad olid peamiselt kalastamine, tähtis oli ka jahtimine, igapäevases menüüs olid ka tähtsad igasugused marjad, pähklid, seened jne. Kammkeraamika kultuur- u 4000 a paiku eKr ..Hakati valmistama algelisi savinõusi, mida kaunistati kammitaolise asjaga tehtud tähekestega. Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti..See näitab ka et kunstitase oli juba päris kõrge.Nöörkeraamika kultuur- u 3000 a paiku eKr.
püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Eelkõige kasutati tulekivi. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Vanimate asukate päritolu. Praegu oletatakse nende tulekut lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus. Algas kammkeraamika kasutuselevõtuga V aastatuhande algul eKr. Praegu pole veel selge, kust ja kuidas jõudis kammkeraamika Eestisse. Kammkeraamika kultuur. Umbes IV aastatuhande algul eKr jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp-kammkeraamika. Seda kultuuri nimetati kammkeraamika kultuuriks. Enamik arheolooge seostab selle kultuuri ilmumist uute hõimude saabumisega Eestisse. Töö- ja tarberiistade valmistamisoskused olid tublisti arenenumad. Paremini
2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2
Väiksemaid kirveid, mida nimet. ka talbadeks, varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones lõuna poolt Euroopast. (Kunda lammasmägi/ Pulli) Kammkeraamika kult.- U. 3300. a paiku eKr. jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispind oli kaunistatud lohukeste ja täketega, tehti arvatavalt kammi meenutava riistapuuga, sealt ka nimetus kammkeraamika kultuur. Kivikirstkalme- Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud põhja- lõuna- suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu v. ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga. Reeglina maeti kesksesse kirstu mees- ilmselt perekonnapea.
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati
EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega.
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused
tekkisid ridakülad, Lõuna- Eestis olid hajakülad. Korrata §1-5 + konspekt 1. Eesti ajaloo põhiperioodid: muinasaeg ja ajalooline aeg, nende kestus ja algussündmus 2. Muinasaja arheoloogilised kuluurid (3): Kunda, kammkeraamika ja nöörkeraamika e venekirveste sh, millest nimetus, iseloomustada ja võrrelda kultuure omavahel 3. Mõiste - arheoloogiline kultuur 4. Muinasaja arengujärgud: mesoliitikum, neoliitikum, pronksi-ja rauaaeg. Muinasaja arengujärgu kestus, iseloomustus ja võrdlus valdkonniti
Põlva Ühisgümnaasium Kadi Kaarsalu Neoliitikum Referaat Arheoloogia 10.c klass Põlva 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Neoliitikum 2.1. Narva kultuur 2.2. Tüüpiline kammkeraamika 2.3. Hiline kammkeraamika 3. Nöörkeraamika 3.1. Nöörkeraamika kultuur 3.2. Nöörkeraamika asuala 3.3. Nöörkeraamika kultuuri matused 3.4. Nöörkeraamika nõud 4.Kokkuvõte 5.Kasutatud lingid 1.Sissejuhatus Valisin enda referaadi teemaks ''Neoliitikum'', sest see huvitab mind väga ning soovisin sellest rohkem teada saada. Sellele perioodile on iseloomulikud kamm- ja nöörkeraamika. Uurisin pikemalt nöörkeraamikat kuid all pool on ära toodud kõik neli Eesti neoliitikumi
sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.Elati 15-30liikmeliste kogukondadena,asulad veekogu ääres.Töö-ja tarbeesemete luust-savist. Oli levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani. Kammkeraamika:4000.a eKr, savinõudele tehti kaunistused kammitaolise templiga.Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni,Loode-Venemaa.Asulad veekogude ääres.neljakandilised postidel tuginevaid hooneid. Matmiskombed- asula territooriumile/elamu põranda alla.Pandi kaasa ehteid,kujukesi,usuti elu teises ilmas.Kõrge kunstitase.Uskusid ehetel olevat maagilist omadust. Nöörkeraamika:3000.a eKr,savinõud nöörijäljenditega.Lihvitud,sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. alepõllundus,maaviljelus
- hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik need rhvad segunesid. Teine teooria, mis võidab järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör- ja kamm-keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi
kaubandusega. 6. Millised muutusid toimusid ning milline oli muutuste mõju? Kunda kultuuri ajastul Ühine keel Puidu kasutamine Kivi tuletekitamiseks Tegeleti jahi ja kalapüügiga Praktilised teadmised loodusest Käteosavad Eesti keel on oma alged saanud Kunda keelest Püstkoda Asulate kujunemine Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima
Kiviaja kultuurid: Kiviajal olid peamiseks neli kultuuri, mis olid kunda kultuur, narva kultuur, kammkeraamika kultuur ja nöörkeraamika kultuur. · Kunda kultuur- u 7000 eKr, elatusaladeks olid peamiselt küttimine, kalastus ja korilus. Kultuuri eripäraks oli tulekivi kasutuselevõtt. · Narva kultuur- u 5300- 4200 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Eripäraks oli keraamika kasutuselevõtt. · Kammkeraamika kultuur- u 4000- 3300 eKr, elatusaladeks olid küttimine, kalastus ja korilus. Kammkeraamika kultuuri eripäraks olid matmiskombed, milles lähedasi maeti tihti põranda alla ja neile pandi kaasa erinevaid hauapanuseid. · Nöörkeraamika kultuur- u 3000- 2500 eKr, elatusaladeks olid loomakasvatus ja maaviljelus, samuti küttimine ja kalastus. Kultuuri eripäraks oli nöörjäljenditega savinõude valmistamine.
adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid
Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust. 4. Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna
1) Kannan kaartskeemile 8 suuremat maakonda (Sakala, Ugandi, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Virumaa, Saaremaa), naabrid (semgalid, soomlased, liivlased, isurid, vadjalased, hämelased, seelid, kurelased), lahingud (ümera, madisepäeva, ugandi,tartu,saaremaa, tallinna all), linnad (Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Viljandi, Uus- Pärnu, Paide, Haapsalu, Vana-Pärnu) 2) Kiviaeg > 11 000a. Tagasi 2000 a eKr. Asulad Pulliasula 9000a tagasi, Lammasmäe 7000a tagasi. Tegevusalad: küttimine, korilus, kalapüük. Matriarhaat. Tööriistad: kivikirves, ahing, harpuun, õng, oda) Metalliaeg > 4000a tagasi. Patriarhaat. Tegevused: +karjakasvatamine, põlluharimine. Asulad: avaasulad, kindlustatud asulad. 3) Vabadussõja põhjused: ristiusu levitamine, saada maad, saada kauplemisvõimalusi. Keskused: Riia, Gotland e. Ojamaa. Tähtsamad lahingud: Ugandi-1208 , Madisepäeva- 1217 , Ümera 1210 ^, Tartu-1224 , Saaremaa-1227 , Tallinna all-1219 ) Isikud: ...
harpuunid, nooleotsad, * rannarahvas tegeles * püstkodad pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude kiviaeg 1800eKr savist, millesse segati * tööriistate valmistamis- * asulad veekogude ääres kasutuselevõtt ehk teokarpe, taimi, kivipurdu; oskused arenenud * elamud ridastikku uksega neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika
Homo habilis · MESOLIITIKUM 5000-10 000 aastat eKr ehk keskmine kiviaeg Asustus veekogude juures Küttimine, kalastus, korilus, hiljem lisandus ka hülgepüük Kivitööriistade kõrge kultuur Antsülusjärv, Litoriinameri KUNDA KULTUUR · NEOLIITIKUM 2000-5000 aastat eKr ehk uuem kiviaeg Asustus kaugenes veekogudest Maaviljeluse algus ja hiljem karjakasvatuse algus Limneameri NARVA KULTUUR, tüüpilise kammkeraamika kultuur, hilise kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur · PRONKSIAEG 0-1000 aastat eKr · RAUAAEG 1-1000 aastat VANEM KIVIAEG 2,5 milj-9600 aastat eKr ehk paleoliitikum Kõige pikem ajajärk inimajaloos on kiviaeg. Ajastu tinglikuks alguseks võib pidada tööriistade kasutuselevõttu, mis võis aset leid 2,5 miljonit aastat tagasi. Kiviaja vanim periood on paleoliitikum. Umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääkattest vaba
põhjaga padasid · Nõude püsti püsimiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega · Toidu valmistamiseks tehti lõke ümber paja · Tehti potte toiduainete hoidmiseks- säilitamiseks, aga ka liuataolisi savinõusid, mida tarvitati taldrikutena Neoliitikumis (nooremas kiviajas) · Viljelev majandus · Kivi lihvimine ja puurimine · Savinõude valmistamine · Kanga kudumine · Kõplapõllundus Kammkeraamika kultuur · See levis umbkaudu 4000. aastat eKr Eestis(uus arheoloogiline kultuur) · Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud · Nõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega · Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kammkeraamika kultuuri savinõud ja nöörkeraamika kivikirved · Kammkeraamika kultuur sai on nime arheoloogidelt · Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa
Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid
Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt
Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist. Sinna sisse segati kivipudru, taimi ja teokarpe. Kujult meenutasid need teravneva põhjaga padasid, mille püstihoidmiseks kaevati maasse auk. Selge pole veel see, kust selline keraamika meile tuli. Kammkeraamika kultuur Umbes 3300 aasta paiku e.Kr. Jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täketega. Neid valmistati arvatavasti kammi meenutava riistaga. Kammkeraamika kultuuri ilmumist seostatakse uute hõimude ilmnemisega Eesti aladele. Nende oskused oli paremad kui Kunda kultuuri elanikel, ent kasutati samu materjale. Paremini tuntakse ka kammkeraamika kultuuri matmiskombeid, surnud sängitati pühale territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Kaasa pandi kas nuga või mõni muu tööriist, samuti lisati ka ehteid. Kammkeraamika kultuuri levik ja päritolu Kammkeraaika kultuuri muistiseid kohtab kõigis Läänemere idaranniku maades
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita
- (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid. Iseloomustus tabelis MESOLIITIKUM. Kammkeraamika: Kasutusel savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud
või 8. aastatuhandest eKr 5.aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. *Narva kultuur- umbes 5300 eKr kuni 4200 eKr oli Euroopa neoliitikumi aegne arheoloogiline kultuur tänapäeva Eesti,Läti,Leedu, Kaliningradi oblasti (endine Ida- Preisimaa) ja osaliselt ka Poola ning Venemaa alal. See oli mesoliitikumi aegse Kunda kultuuri järeltulija ja selel järglaaseks oli omakorda Kammkeraamika kultuur. Asukad olid sel ajal kütid-korilased. Kultuur sai nime Narva jõe järgi. *Kammkeraamika kultuur- neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja- Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes 4000 eKr ja kestis paar sajandit
Umbes 3000. aasta paiku ekr hakkas Eestis levima uus arhieoloogiline kultuuri uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Nöörkeraamika kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega, pidades kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Ka maaviljelusel oli neil varasema kammkeraamika kultuuriga võrreldes suurem tähtsus. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks.
Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tarbekunstis Riided, kangad, savinõud. Vooliti väikeste loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena Ornament(ornamentika ladika k. `'kaunistus'') Alguses olid ornamendid sõnumite ja teadete edastamiseks. Savinõude kaunistamine Uued täiustatud tööriistad. EESTI Eestis neoliitikumi algus just keraamika ilmumisega ehk u. 3300. a eKr Vanim Eestis: kammkeraamika Edasi tulid kammkeraamika (arenes jahi-ja tööriistade valmistamisoskused) ning nöörkeraamika(venekirved) Maaviljelus, karjakasvatus,(nöörkeraamika) kivilihvimine,koduloomapidamine,rahvastiku kasv Arenes ehitustehnika: rajati savi- ja palkehitisi. Neoliitikumiga seostuvad esimesed kindlat dateeritud hauad. Maetud on maapinda süvendatud haudadesse selili külili asendis koos mõningate kaasa pandud asjadega. Allikad: Jaak Kangilaski `'Üldine kunstiajalugu'' J.Kangilaski `'10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
