seda sellepärast, et seal toimus: - piibli tõlkimine - korrektse saksa keele grammatika kirjapanek Kolmekümneaastane sõda ususõda Wartburgi loss Reformatsiooni kaasmõtlejad läksid eri teed Luterlased: - piibel kui jumala tõeline sõnum, kuid seda võib ise tõlgendada - kõik usklikud pääsevad põrgust, Jeesus on kõik patud enda peale võtnud - katoliiklaste küljelt säilis traditsioon lapsi ristida Kalvinistid - ainult usk ei aita põrgust päästa - tuleb jälgida piiblit kui jumala tõelist sõnumit - tuleb lasta ennast juhtida kirikuinimestel Anabaptistid - arvavad, et lapsed ei ole võimelised ise otsustama oma veendumuste üle ja seepärast toimub ristimine täiskasvanuna - leiavad, et kristlaste kohustus on luua õiglasem ühiskond Anglikaanid - kõige sarnasem katoliiklastega: usk põhineb peale piibli ka traditsioonidel ja piiblitõlgendustel
Kuressaare Gümnaasium Voltaire'i filosoofilised mõtted Refereering Grete Miller 10. klass Juhendaja: Marti Tarkin Kuressaare 2012-05-10 ,,Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja." (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, ,,See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öe...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
VARAUUSAEGNE RIIK KORDAMINE 1. Mõisted Monarhia – valitsemisvorm, kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks o...
Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana, muutis 1695. a. Oma nime Defoe'ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe'de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju (Charles Mortonist sai hiljem Põhja-Ameerikas 1636 asutatud Harvardi Ülikooli asepresident). Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär
A. esimene ümbermaailmareis; 1519. B. Trükikunsti leiutamine; 1440 C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492. D. reformatsiooni algus Saksamaal; 1517 E. meretee avastamine Indiasse. 1497-1499 Vastus B, C, E, D, A Tõmba maha sõna/nimi, mis ei sobi loogiliselt teistega kokku! Põhjenda oma otsust! 1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d'Arc oli rahvuskangelane 2. jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2
poole.6 Vestfaali rahulepingus tuuakse lubatud usuliigina välja ka kalvinism - protestantlik usuvool, mille rajas J. Calvin 1536. aastal. Õpetuse järgi on jumal maailma ja inimeste saatuse ette määranud. Usklik, teadmata oma saatust ette, peab kogu elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saama, olema töös püüdlik ja kohusetruu. Kalvinism eitab hierarhilist kirikut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kogudust juhivad valitavad vanemad ja jutlustajad. Kalvinistid kõrvaldasid riitusest oreli, altarid, pühapildid, ristid ja küünlad ning säilitasid jutluse, palve ja laulu; kirikupühadest jäid alles ainult jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad. Keelati lõbustused ja erksavärviliste riiete kandmine. Sakramentidest jäi alles ristimine ja armulaud. Kalvinistid olid sallimatud katoliiklaste vastu. Kalvinism oli levinud Saksamaal katoliikluse ja luterluse kõrval.7
riigiomandiks), raha kasutati heategevuseks. Vähendati kirikuteenistujate arvu. 7. Johann Calvin (1509-1564) leidis, et inimene pidi saama heale järjele. Väga tähtsaks pidas ettemääratuse põhimõtet. Leidis, et rikkad ei tohtinud uhkeks minna, töö oli austusväärne ja vajalik ning et inimene pidi töökas olema. Ei pidanud heaks liigtöötamist. Lõpuks jõudis asi anabaptistide ja humanistide sallimatuseni ning kalvinistid põletasid tihti neid kes julgesid kalvinismi arvustada. Henry VIII alustas reformatsiooniga enamasti seetõttu, et ta ise tahtis abielulahutust, kud paavst ei olnud nõus seda talle andma. Ta suurendas kuningavõimu ja muutis Inlismaa kuninga anglikaani kiriku peaks. Anglikaani usk lubab abielulahutust, mida Henry VIII mitmeid kordi kasutas. Inglise kiriku lahkumist Rooma kiriku alt tähistas supremaatiaakt. Reformatsiooni tekke ja leviku mõju: Majandusele kaubandus arenes
Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning keelati teatrietendused, riietuti musta, ei kantud ehteid. Algul Inglismaa kuningas, Henry VII, reformatsiooni ei pooldanud, aga kui paavst ei andnud talle luba abielluda õuedaami, Anne Boleyniga, siis ütles kuningas katoliku kirikust lahti ja alustas Inglismaal reformatsiooni. Kuningas kinnitati kirikupeaks, Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest, suleti kõik kloostrid,
põhimõtetest.2)Suured maavaldused kirikul ja ilmalikud feodaalid tahtsid seda seda omavahel jagada. 3)Kirik oli kallis ja uhke.4)Jumalateenistused olid ladina keeles (enamikud ei saanud sellest aru) 5)Indlugentside müük läks üle piiri.1517 algas usupuhastus Saksamaal, selle alustajaks oli Martin Luther. Tekkisid luterlased. Luterlus sai valitsevaks Ida- ja Põhja-Saksamaal.1540 alustas Calvin usupuhastust. Tekkisid kalvinistid. 1534 algas Inglise usupuhastus, läbi viis kuningas Henry kaheksas. Keeldus Roomale allumast, võttis ära kloostrite varad, kloostreid suleti ja hakkasid toimuma inglise keeles jumalateenistused.Katoliku kirik viis läbi vastureformatsiooni, muutes oma sisu.Inkvisitsioon e. terrorJuutide ordu loomine.16.-17. saj. ususõjad. 18.saj. Algas Inglismaal tööstuslik pööre.J. Watt-aurumasin.R.Fulton- aurulaev.R.Stephenson- auruvedur. Inglismaa muutus maailma põhiliseks tööstusriigiks ja 19
· eestlased Usund: Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja kalvinistid ning Venemaal elavad soomeugrilased formaalselt õigeusklikud, sisuliselt aga elavad edasi paljud paganlikud- animistlikud uskumused, mis on sulandunud koos õigeusuga ühtseks usundiliseks tervikuks. Viimastel aastatel on animistlikud traditsioonid taaselustunud, eriti maridel ja udmurtidel. Obiugrilaste (handid ja mansid) ja samojeedide usundis on säilinud tänaseni samanistlikke jooni, hoolimata samaanide tagakiusamisest ja ateistlikust propagandast koolides nõukogude ajal
2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism. Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal . Kuulsaim humanism Rotterdami Erasemus Humanis inimlik. UUSAEG modern age, moodne aeg
kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas, Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus. Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Kui ta suri, taastati enne Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim (Stuartite restauratsioon). Cromwell, kes kuulus äärmusilke puritaanide (Inglismaa kalvinistid; kalvinistid Jean Calvini õpetuste toetajad) hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Tänu sellele saidki kuninga väed mitmes lahingus lüüa. Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningas oli nagu tavainimene, kes määras ministrid. Need käisid aru andmas parlamendile, kes andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma
kuulutamisega. Charles I oli kodusõja ajal Inglismaa kuningas, Oliver Cromwell juhtis parlamendi vägesid ja oli ise hiljem riigi valitseja. Cromwell valitses riiki võimukalt ning rahva seas oli tal seetõttu vähene toetus. Ta oli iirlaste ja sotlaste vastu karm. Kui ta suri, taastati enne Cromwelli valitsenud Stuarti suguvõsa võim (Stuartite restauratsioon). Cromwell, kes kuulus äärmusilke puritaanide (Inglismaa kalvinistid; kalvinistid Jean Calvini õpetuste toetajad) hulka, kehtestas armees kindla korra. Näiteks olid sõdurid hästi varustatud ja neile maksti regulaarselt palka. Tänu sellele saidki kuninga väed mitmes lahingus lüüa. Õiguste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid. Kuningas oli nagu tavainimene, kes määras ministrid. Need käisid aru andmas parlamendile, kes andis välja seadusi ja kehtestas makse. Parlamentaarne monarhia on riigivorm, kus kuningas jagab oma
uksele. Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldumine. Luther säilitas oma liturgias missa põhiosad, tal oli hea muusikaline haridus. Muusikat pidas ta kasvatuslikult tähtsaks. On kirjutanud laule nt ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga. · Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis. · Vastureformatsioon - Trento kirikukogu üritas tervendada kirikut. Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili (,,mitte midagi pühitsematut"), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina
selle, et katoliku kirik kui enamuse kirik Prantsusmaal sai endale riigi toetuse. Viimane ei tähendanud riigiusuks saamist, vaid enamususuks kuulutamist. Kirik siirdus paavsti juhtumuse ja kohtuvõimu alla, kaotades oma vanad eesõigused ja maad (piiskopkondade arv vähenes) ning piiskoppide ametisse nimetamise õigus jäi Napoleonile. Riigi Esimese konsuli ees tuli kõigil piiskoppidel enne ametisse ordineerimist ja riigipalgale pretendeerimist anda riigile truudusevanne. Prantsuse kalvinistid, luterlased ja juudid said endale usuvabaduse, mis jäi kehtima 1905. Aastani. Vatikanis tunti end pärast konkordaadi sõlmimist hästi. Paavsti emotsioonid olid ülevad: mõelda vaid, maailma võimsaim valitseja peab läbirääkimis paavstiga. See tõstis meeleolu: meid teatakse, tuntakse kui mõnda suurriiki. Sellest tundest sai roomakatoliku kirik uut poliitilst jõudu. Kuid Napoleonil olid palju auahnemad plaanid, kui Vatikanis osati arvata.Napoleon soovis, et
Jesuiitide ordu). 2 suurt sõjalist liitu: protestantlik unioon ja katoliiklik liiga.Saksa talurahvasõda 1524-1526(ususõda katol. ja prot. vahel). Põhja- ja Kesk-Saksa riigid võtsid omaks lutheri põhitõed, moodustasid liidu. Katoliiklasi esindas kesiser. Saksa väikeriikides kuulus võim vürstidele ja valitses see usk, mis oli vürstil. Saksamaa jäi lõhenenuks ja on tänapäevani Lõuna-katolik ja põhja ning kesk luther. Ususõjad prantsusmaal:2leeri- protestant. kalvinistid e. hugenotid(lõuna-itaalia mõjuvõim) ja katoliiklik (kesk- ja põhja-pr.)Ususõjad lahenesid, sest Henry vahetas uskus,hakkas katoliiklaseks ja pr. kuningaks Henry IV nimega. Hugenottidel jäi õigus koguneda kogudustesse, olla riigiametis, alles väeosad ja kindlused. Louis XIV muutis hugenottide elu võimatuks.Inglismaal jõuti kompromissini, polnud suuri ususõdu, Henry VIII poolt moodustati anglikaani kirik.madalmaades vabadusvõitlus. 16
sajandi raekoja hoonetele. Eesti raekojad Narvas ja Tartus, on ehitatud nn. Campeni stiilis (omane just väikese kupliga torn). Kui hollandi arhitektuur jääb siiski Itaalia eeskujudest tuletatud kunstiks, siis hollandi maalikunst 17. sajandil on midagi absoluutselt omapärast ja uut. Üllatav selle omapära ja iseseisvuse juures on ühtlasi hollandi maalijate väga suur produktiivsus. Hollandi maalikunsti laadi väljakujunemisel oli olulise tähtsusega asjaolu, et enamik hollandlasi olid kalvinistid. Kalvinism suhtub vaenulikult kirikute kaunistamisse, seetõttu ei arenenud siin usuline maal (altaripildid); vähesed usulistel ainetel maalitud pildid olid formaadilt väikesed ja määratud eluruumide seintele asetamiseks. Ka mütoloogiline, allegooriline ja ajaloomaal oli Hollandis võrd Ka mütoloogiline, allegooriline ja ajaloomaal oli Hollandis võrdlemisi tähtsusetu. Hollandi kodanlust huvitas eelkõige teda ümbritsev elu kogu selle mitmekesisuses ja ka loodus oli oluliseks teemaks
Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga. See töhendab seda, et religioon suunab nende tegusid, neile on omane askeetlik eluviis, nad ei tohi lubada omale luksust. Tagasihoidliku riietusega olid kalvinistid. Tulenes töökus, sissetulekuid ei kulutanud luksuse peale vaid reinvesteerisid selle majandusse, peale selle askeetlik eluviis karastas neid konkurentsi jaoks. Normid soodustasid nende majanduslikku edu, nad olid edukamad, pidasid paremini vastu konkurentsis. Kalvinistid paistsid silma Madalmaades, ka Inglismaal. Uurib luterlikkust tingitud mõju majandusele. Marthin Lutheri õpetuse mõju.
liider. Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis –i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga. See töhendab seda, et religioon suunab nende tegusid, neile on omane askeetlik eluviis, nad ei tohi lubada omale luksust. Tagasihoidliku riietusega olid kalvinistid. Tulenes – töökus, sissetulekuid ei kulutanud luksuse peale vaid reinvesteerisid selle majandusse, peale selle askeetlik eluviis karastas neid konkurentsi jaoks. Normid soodustasid nende majanduslikku edu, nad olid edukamad, pidasid paremini vastu konkurentsis. Kalvinistid paistsid silma Madalmaades, ka Inglismaal. Uurib luterlikkust tingitud mõju majandusele. Marthin Lutheri õpetuse mõju. LUTHER- rühutab seda, et kui inimene teeb häästi tööd ehk on töökas siis ta sarnaneb Jumalaga
Vastuolusi pöhjustasbürgelitele mitte omapäerane askeetlus ning Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike vöimude suhtes. 1538 pagendati Calvin Genfist, ent ta kutsuti kolme aasta pörast tagasi. Tema öpetus pääses vöimule. Kalvinismi vöit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud, muu meelelahutus, selle asemel käidi kirikus, loeti pühakirju vöi teisi usulise sisuga raamatuid, loobuuti erksavärvilistest riietest, ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimötlejate suhtes vaenulikuks: nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja humanistide vastu, mis vöis ka tuleriidani viia. Selline saatus oli näiteks hispaania humanistil ja teadlasel Miguel Servetil (1511- 1553). Kalvinism ei saavutanud vöitu küll teistes Sveitis kantonites, kuid levis laialt Euroopas (Prantsusmaal, Madalmaades, Inglismaal, Poolas, Leedus). Luterluse körval sai kalvinismist möjukamaid protestantlikke liikumisi. §33 REFORMATSIOON INGLISMAAL KUNINGAVÖIMU TÖUS
erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu. Peale Zwingli hukkumist hakkas tema vaateid edasi kandma Johann Calvin, kes seletas oma raamatus predestinatsiooni e jumalikku ettemääratlust. Calvin arvas, et Jumal oli juba teatud inimestele ette määranud kes saavad õndsaks ja kes mitte. Tema õpetuse järgi sai Jumal nendele valitud inimestele ka elu jooksul märku anda sellest. Kalvinistid riietusid musta, piirasid lõbustusi, sulgesid pühapäevadel kõik kõrtsid ja keelasid ära teatrietendused. Eraelu oli range kontrolli all ja selle reeglite rikkumine oli rangelt karistatav. Inglismaal toimus reformatsioon 1534. aastal, mil parlament kinnitas kuninga kirikupeaks. Kirik vabanes rooma võimu alt, suleti kõik kloostrid. Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal anglikaani kirik, mille õpetus oli küll protestantlik, siiski sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga
kaasa Calvini pagendamise ning ta läks tagasi Baselisse, et naasta oma õpingute juurde. Genfi naases ta uuesti 1541. aastal ning muutis linna põhjalikult. Kalvinismi võit Genfis tähendas suurt muudatust inimeste elulaadis- pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, selle asemel pidi lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid ning käima kirikus. Enam ei tohitud kanda erksavärvilisi riideid ja ehteid. Ajapikku muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes, samamoodi nagu olid katoliku kirik olnud vaenulik ketserite suhtes. Nad olid sallimatud anabaptistide ja isegi humanistide vastu. Lõpuks jõudis asi nii kaugele, et kalvinismi seisukohtade arvustamise eest 6 võis oma lõpu leida tuleriidal. Niiviisi suri ka silmapaistev hispaania humanist ja teadlane Miguel Servet (1511-1553).
hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine Homo sapiens ,,tark inimene", viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem hugenotid Prantsuse kalvinistid humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas hunnid Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne, sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvasterändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri I
hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine Homo sapiens ,,tark inimene", viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem hugenotid Prantsuse kalvinistid humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas hunnid Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne, sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvasterändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri I
hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine Homo sapiens ,,tark inimene", viimane inimlaste liigist, tänapäeva inimese otsene esivanem hugenotid Prantsuse kalvinistid humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas hunnid Sise-Aasiast, Hiinast põhjas laiuvates steppidest pärit mongoliidne, sõjakas rändkarjakasvatajate hõim, kes 4. sajandi lõpupoolel tungis Ida- ja Kesk-Euroopasse, pannes liikuma germaani rahvad ja seega põhjustades Suure rahvasterändamise; hiinlased rajasid nende eest kaitseks Suur Hiina müüri I
poolt. · 1587 rajati I inglise koloonia Põhja-Ameerikasse Virginia. 3. Hugenottide sõjad Prantsusmaal 30 aastat kestnud kodusõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel (1562-1592) a) Kolme perekonna võimuvõitlus: · Kuninga lähisugulased Bourbonid toetasid protestante. · Õukonnas mõjukad Guise'd toetasid katoliiklasi. · Valois'de kuningadünastia laveeris mõlema leeri vahel. b) Kodusõdade algus: · Hugenotid Prantsuse kalvinistid, kelle peamisteks tugialadeks olid Normandia ja Lõuna-Prantsusmaa. · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas sõjategevuse. · Esialgu saavutasid edu hugenotid neil lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada ja astuda riigiametisse. c) Pärtliöö (1572) Hugenottide massiline tapmine katoliiklaste poolt: · Pariisi ja kogu maal tapeti 10 000 hugenotti. d) Bourbonide dünastia võimuletulek:
Zwingli hukkus 1531.a Sveitsis puhkenud kodusõjas. Tema õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin(1509-1564). 1536.a avaldatud raamatus "Ristiusu õpetus" seletas ta oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Selle järgi on Jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi ootab hukatus. Tema arvates võis Jumal juba inimese maises elus märku anda, kas on õndsaks saamiseks välja valitud. Märgiks oli nt edukus. Eraelus taotlesid kalvinistid, mis tahes lõbustuste piiramist. Karmi kirikukorralduse ignoreerijaid võis hukata. Sveitsist levis kalvinism Pr, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsiooni algul ei pooldanud Inglismaa kuningas Henri VII(1509-1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna esimese naisega ei saanud meessoost järglast, siis tuli lahutada ja abielluda noorema õuedaami Anne Boleyniga. Selleks oli vaja paavsti luba, mida paavst aga ei andnud.
Karl V astus väevõimuga usuühtsust taastama vallandades protestantidele sõjad. Kuigi keisrit saatis sõjaline edu, toetasid vürstid pigem protestante, kartes keisrivõimu tugevnedes kaotada oma võimupositsioone. Eesmärk ref. maha suruda. Augsburgi usurahu 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga tunnustati protestante Augsburgi usutunnistuse alusel teise riigireligioonina. Seega puudutas usurahu vaid luterlasi. Kalvinistid ja kõik teised usulahud jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: kelle võim, selle usk (cuius regio eius religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Lut...
Kõik need leidsid kajasatmist töölisseadusandluses. MÕISTED Mekantilism Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid 15-16 sajandil Ratsionalism suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. John Locke'i (1632-1704) järgi ei ole inimestel sünnipäraseid ideid; ta sünnib n-ö puhta lehena ja kõik, mis on mõistuses, on algselt pärit kogemusest. Segaduste aeg Venemaal nimetatakse ajajärku 1598..
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
kogudustes määrati ametisse spetsiaalsed inimesed, kes järgisid inimeste moraali ( nt: et ei riku abielu ), hästi oluline oli töö tegemine. Elu on karm kohusetäitmine kuus päeva teed töödja seitsmendal tänad jumalat selle eest, et saad tööd teha. Kui luterluses läks võim kiriku üle ilmalikule võimule, siis reformeeritud kirikus tegutsesid kogudused iseseisvalt, nad ei allunud ilmalikule võimule. Sveitsis levis reformeeritud kirik - kalvinistid Madalmaades levis reformeeritud kirik - kalvinistid Prantsusmaal levis reformeeritud kirik hugenotid Inglismaale levis reformeeritud kirik puritaanid Sotimaale levis reformeeritud kirik presbüüterid REFORMATSIOON INGLISMAAL · See on seotud Henry VIII. · Ta oli võimul 1509 1547. · Alguses oli ta väga ustav katoliku kiriku liige, kui puhkes reformatsioon, siis toetas ta igati
Portugal, Itaalia, Lõuna-Madalmaad, üksikud alad Lääne- ja Lõuna-Saksamaal ning Iirimaa (v.a Ulster) Mõisted: protestant, luterlane, kalvinist, hugenott, puritaan, independent. protsentant- Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutherija kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi luterlane- Luterlased peavad end autentse kristluse ja vanakirikliku traditsiooni esindajateks kalvinist- Kalvinistid lähtusid Jumala ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. hugenott- olid Prantsusmaa kalvinistid 16.–18. sajandil. Tagakiusamise tõttu põgenes umbes 500 000 hugenotti Prantsusmaalt teistesse maadesse.
Katoliku kiriku arvates võis inimene oma käitumisega õndsaks saamisele kaasa aidata, Luther aga eitas inimese tahtevabadust, sest see olevat vastuolis jumala kõikvõimusega. Samal seisukohal oli ka Calvin, kuid tema arvates võis jumal juba inimsese maiseselus märku anda, et too on õndsaks saamiseks väljavalitud. Näiteks oli selliseks märgik inimese edukus. Calvin rõhutas, et Vana Testamend õpetuse järgi on elu vaid karm kohuse täitmine. Ka eraelus taotlseid kalvinistid mis tahes lõbustuste piiramist. Riietutu musta ning loobuti ehete kandmisest. Pühapäeval ja pühadel suleti kõrtsid ning keelati teatrietendused. Kogudusse valitud ametikandjatel oli õigus igalajal kontrollida inimese eraelu. Karmi kiriku korralduse ignoreerijaid võis oodata isegi hukatus. Ka teise usuliste suhet käitusid kalvinstid sageli karmimalt kui katoliiklased. Sveitsist levis kalvinism Prantsusmaale, sealt edasi Madalmaadese ja Sotimaale
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Madalmaade eesmärgiks oli vabaneda Hispaania võimu alt. Algas 1566 .a., algas pildirüüstega. Katoliku kirid rüüstati. Umbes 5000 kirikut langes rüüste ohvriks. Hispaania kuningas saatis Hertsog Alba korda looma 10 000 mehega. Hertsog Alba vastu hakkasid tegutsema göösid e. madalmaade vabadusvõitlejad. Seni oli pigem tegemist sellega, et Madalmaid saab valitseda ainult timuka kirve ja tuleriida abil(Alba ideoloogia). Selle vägivalla ohvriteks ei langenud ainult kalvinistid, vaid ka katoliiklasi, kes toetasid madalmaade iseseisvumist. Kuni 1572.a. tapeti Alba vägede poolt 8000 inimest. Aastal 1572 alustasid Põhja-Madalmaad otsest ülestõusu Hispaania vastu. Linnad olid Madalmaade võimu all, kuid Hispaania üritas neid tagasi vallutada. Et Hispaanlased Põhja-Madalmaadest minema tõrjuda, selleks kasutasid Madalmaalased oma tamme - Avasid lüüsid ja lasid veel maa vallutada. Esimest korda Leideni piiramisel. Sama
• kirikutegelased ei tohi olla abielus • Õigeusk patriarh • kohalikus keeles • kolme näpuga • Patriarh võib abielluda • 1054 skisma, suur kirikulõhe • Lõhe Ida ja Lääne kirikute vahel • Konstantinopoli patriarh ja Rooma paavst ei suutnud lahendada oma erimeelsusi • 1517 reformatsiooni algus M. Luther • tekkisid protesdandid • voole on väga palju • luterlased • kalvinistid • metodistid, paptistid • jehhoova tunnistajad • nelipühikirik 12. Kristliku õpetuse põhisisu, usutunnistus ja tähtsamad traditsioonid • Piibel • Johannese ilmutusraamat - viimne kohtupäev • Kes saavad taevasse, kes põrgusse • Usutunnistus • Pühakolmainsus • Usutakse, et Jumal ilmuas end loomises (Isa ja Kuningas), lunastuses (Jeesus kui Jumala poeg) ja Vaimu pidevas kohalolus ja andides (Püha Vaim)
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
- Sveitsis algab ususõda 1529 ja maa lõhestub usuliselt 3. Anabaptistid ehk uuestiristijad (Zürich): täiskasvanute ristimine - Konrad Grebel (suri 1526): soovis taastada algkristluse, Münzer (saksamaal) - Protestantismi kõige radikaalsem (,,Ohtlik") vool, demokraatlik. - Kirik tuleb lahutada riigist - Linnade alam keskklass (väikekodanlus) - Sveitsis, L-Saksamaal (Westfaleni münster 1534), madalmaades (10%), Määrimaal, Põhja- Ameerikas (Baptistid), (Menhoniidid) - 4. Kalvinistid (Genf) - Jean Calvin (suri 1564) oli pärit Prantsusmaalt, aga tema konfessiooni tõeliseks kodumaaks kujunes Sveits (1534) - Calvin on usupuhastuse II põlvkonna kõige tähtsam esindaja. Ta arendas edasi reformatsiooni ideestiku. - Peateos Ristiusu õpetus (1536): jumala arm teeb inimese õndsaks - Predestinatsioon-õpetus: pääsemine on jumala poolt ette määratud - Prantsusmaa (Hugenotid), Sveits, Böömimaal, Madalmaades (Hollandis), Lääne-
minema. Calvin nõudis inimestelt lihtsaid eluviise ja töökust. Genfist sai Calvini eestvedamisel protestantide pealinn. Linnakodanike elu reeglistati ja nendest üleastujate saatus oli karm. Vaatamate karmidele elukorraldustele rajati ülikool ja korraldati vanade ja haigete eest hoolitsemine. Zwingli ja Calvini poolehoidjad ühinesid peagi ühtseks kirikuks. Nende õpetus levis üle kogu Euroopa. Sotimaal nimetasid selle kiriku liikmed end presbüterlasteks. Inglise kalvinistid nimetasid end puritaanideks ja prantsuse kalvinistid hugenottideks. Inglismaal oldi algul reformatsiooni vastu ja Henry VIII teenis isegi paavstilt usukaitsja tiitli, kui oli esinenud Lutherit hukkamõistva kõnega. Kui aga paavst keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas Henry VIII end 1534. aastal Inglise kiriku peaks. Nii tekkis anglikaani kirik. Kloostrite tegevus lõpetati ja 7000 nunna ja munka pidid lahkuma
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi
Prantslastest läksid sinna hugenotid. 19. sajandi alguses tõrjuti buurid Kapimaalt välja, sest kohale saabusid inglased. Buurid pidid minema sisemaale, sest inglased soovisid kindlustada teed Inglismaalt Indiasse ja see tipp oli oluline koht. Buurid läksid sisemaale, ajasid ära pärismaalased ja rajasid kaks vabariiki Oranje ja Transvaal. Oranje Hollandi Oranje, Transvaal Transi jõgi. Elasid seal, kuni Oranjest leiti teemanteid ja Transvaalist kulda. Buurid olid kalvinistid, olid usklikud, tegid tööd, alkoholi ja tubakat ei tarbinud, harisid põldu, kasvatasid karja. Nüüd hakkasid sinna vabariikidesse tulema seiklejad, kelle elukombed olid erinevad ja kalvinistidele vastuvõetamatud. Ka inglastel tekkis nende alade vastu huvi, seega hakati nõudma õiglusi antud vabariikides, et nad saaks osa võtta vabariigi korraldamisest. Selle tõttu tuli sõda, sest buurid soovisid oma alasid hoidma. Sõda kestis 1899 1902
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
aastal korrastati kiriku organisatsioon. USUPROBLEEMID SOTIMAAL · Eraldi kuningriik, iseloomustas sugukondlike kogukondade e. klannide suur osatähtsus ja piirkondlikud erinevused. Lõhestatust lootsid ära kasutada Inglismaa, Prantsusmaa jt. · 1542 päris Soti trooni mõne päeva vanuselt Mary Stuart, kes kasvatati Prantsusmaal katoliiklikus vaimus. · Soti lõunapoolsetes kalvinism; ideoloogiks oli John Knox. 1567 tõusid soti kalvinistid Mary vastu üles Prantsusmaa ei saanud abi osutada Mary loobus troonist oma aastase poja James VI kasuks ja põgenes Inglismaale. · Elizabeth nägi Marys ohtu troonile ja võttis ta aastateks järelevalve alla. Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587. aastal mõisteti tapalavale. Elizabeth lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 34. USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · 16.saj
SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |1 Heine, S. J. (2008). Cultural psychology. New York: WW Norton. I PEATÜKK: Introduction Kaks peamist teemat - Meie kogemused kujundavad psühholoogilisi protsesse - Universaalne aju/mitmesugused kogemused dihhotoomia Kultuur 1. Informatsioon – sotsiaalse õppimise kaudu (ideed, uskumused, tehnoloogia, harjumused, praktikad) 2. Indiviidide grupp – jagatud kontekst Kõige üldisemal tasandil väga laialt võetud populatsiooni osa (Ida-Lääs) Probleeme: - Piirid on hägused - Kultuurid muutuvad ajas (dünaamilised) - Inimgruppide heterogeensus: o Temperament o Sotsiaalsed grupid o Individuaalsed kogemused Uurimused peegeldavad kultuurigruppide keskmisi tendentse. Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, ked...
-Henry VIII Oli Ingismaa valitseja. Ta soosis kunsti. Kunstnik Hans Holbein noorem töötas tema õukonnas aastaid ja tegi temast portreemaale Tegi kiriku et saaks endale lahutuseks loa anda Anglikaani kirik- *Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. * Kiriku lõi Henry VIII, kuulutas end kiriku peaks, ta algatas reformatsiooni oma isiklikel põhjustel. -Hugenotid- *Prantsuse kalvinistid, Calvini õpetuse pooldajad. *Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. *Ehitasid kindluse, et kaitsta end katoliiklaste rünnaku eest. *Neil oli õigus pidada jumalateenistusi. *Suure tagakiusamise käigus jooksid nad prantsusmaalt ära. -Renessanss *Nimetatakse keskajale järgnevat antiigist ja loodusest immustunud vaimuliikumis, eelkõige Lääne-euroopas. *14-16saj keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja maapealne elu
põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist. Aastakümnete poolt tehtud suur töö, 19.saj lõpul hakati trükis välja anda. Makari mees, kes on Ivani pol palju kujundanud, lähedane nõuandja (ka maksma panna). Usuline retoorika, Liivi sõja põhjustes (Vm seisukoht, et Liivimaal luterlikud ketserid, ka Leedus). Sõda Leedu vastu 1560ndatel am seletusel usu osas. Leedus levis samal ajal kalvinism. Moskva vaatepunktis lubamatu, kellest kalvinistid... Usulises retoorikas katoliiklased õudsad, aga luterlased veel hullemad (praktikas palju siiski nii ei olnud). Keerulised välispol süsteem. Küsimus leedu pärandis. Põhimõtteliselt mõistlikud kokkulepped välistatud Leedu-Poolaga. Otsiti 16.saj dokumente kuidas tsaari tiitliti väljendati. Probleem tsaaritiitli tunnustamise osas, see üks oluline punkt paljude sõdade osas nt Rootsi ja Leeduga. Keeruline Vene tseremoniaal, näitamaks välismaalastele nende madalat staatust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
