1. Millised tegurid viisid reformatsioonini? Miks algas see just Saksamaalt? Õpetusest lahknevad usuvoolud, valitsejad püüdsid paavstivõimu kontrolli alt vabaneda, kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtete juurest. See algas Saksamaal, sest Martin Luther ise elas Saksamaal ja riputas Wittenbergi losskiriku uksele oma vaateid seletava teesi. Algas indulgentside müügi pärast. Alguses ei pööratud ta tegevusele suurt tähelepanu, selle tingis paavsti ilmalikud huvid ja Saksamaa poliitiline killustatus, mis lasi reformatsioonil laialdaselt levida. 2. Analüüsi erinevate ühiskonnakihtide võimalikku suhtumist Lutheri õpetusse ja reformatsiooni. Kellel oli reformatsioonist võita, kellel kaotada? Paljud Saksa vürstid astusid reformatsiooni poolele, et oma poliitilist võimu suurendada ja kiriku määda ja varade arvelt rikastuda. Põhja- ja Ida-Saksamaal võitis reformatsioon, kuid Lääne- ja Lõuna-Saksamaa jäid katoliiklikuks. Keisril polnud jõudu ega...
B. ? Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. C. ? Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu Süstemaatilised head teod on kalvinismi kohaselt (Max Weberi käsitluses) inimese jaoks A. Õige! märk äravalitusest, igavesele elule määratusest B. ? vahend õndsuse (igavese elu) saavutamiseks Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus A. Õige! inimkonda kogu tema ajaloo jooksul, mitte ainult kapitalistlikku ühiskonda B. ? ainult kapitalistlikku ühiskonda, kus neid moraalselt hukka ei mõisteta
Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof. (usuelu kõrval oluline töökus, ettevõtl, aktiivsus ilmaelus) Thomas Müntzer-tõlkija, maap. jumalariigi saavutamiseks tuleb kergendada talupoegade olukorda Ulrich Zwinglireformatsiooni juht Zürichis:viia inimesed algkristluse lihtsusesse Johann Calvin-juht Genfis; ettemääratuse põhimõte;ühed määratud hukatusse/töö austamine, lihtsad eluviisid, Miguel Servet-hispaania humanist ja teadlane, kes kalvinismi arvustamise eest vangistati ja põletati Olaus Petri-levitas luterluse ideid, alustas reform. väljaastumisega tsölibaadi vastu, abielludes. 4)Ref. eripära Inglismaal. *poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle *ei haaranud kohe suuri rahvahulki *lahkumine Rooma kat.kir. alluvusest -->uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus(peapiiskop Thomas Cranmer)
kalvinistide ja katoliiklaste sõjalised kokkupõrked. Sõda lõppes katoliiklaste võiduga. Nantes'i(1598) ediktiga säilitasid hugenotid laialdased õigused. Aastatel 16181648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales enamik Lääne ja PõhjaEuroopa riike. Sakslastele tähendas see sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti. 1. Ususõdadeks peetakse 1617 sajandil toimunud kaheksat sõda, mille põhjuseks oli vastasseis katoliku kiriku ja protestantide vahel. 2. Peale 30aastast sõda, aastal 1628 sõlmiti Vestfaali rahuleping, millega tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Calvin ja reformatsioon Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin, prantsuspäraselt Jean Cauvin (1509- 1564). Sveitsis avaldas Calvin teose "Ristiusu õpetus" (ilmunud Baselis 1536), milles esitas uue reformatsiooni peamised seisukohad. Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin,...
*Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu. Spordis osalemine võttis tähelepanu vaimsetelt asjadelt ja spordist tulenev nauding võis inimloomuse nõrkuse tõttu muutuda sõltuvuslikuks. Puritaanid pidasid sportmängudes veedetud aega raisatuks. * Hugenotid,Prantsuse kalvinistid 1540ndatel hakkasid Sveitsist naasnud Prantsuse pagulased levitama kalvinismi, mis leidis soodsa pinna eriti Lõuna-Prantsusmaa aadlike ja alamvaimulike hulgas. Vassy veresaun 1562. a. Vassy alevikku, kus hugenotid pidasid suures küünis jumalateenistust, sattus juhuslikult François Guise oma sõjasalgaga. Mitukümmend hugenotti tapeti ja u 100 sai haavata.Hugenotte tapeti mujalgi. Katoliiklik Pariis tervitas Guise'i kui kangelast. Vastutasuks võtsid hugenotid oma võimu alla rea linnu Lõuna-Prantsusmaal. Hugenottide ja katoliiklaste vahel puhkes avalik sõda.
On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsust. Näiteks asutasid koole, mida peeti hariduse põhjalikkuse poolest sel ajal parimateks õppeasutusteks. 8. 1555a. Augsburgi usurahu- tunnistati luteri usk katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1546- 1563. Trento kirikukogu- kiriku tsentraliseerimine, kinnitati paavsti eksimatust, Piibli tõlgendamine jäi kirikule. 1598. Nantes'i edikt- Katolik usk Prantsusmaal valitsevaks, lubati kuulutada kalvinismi väljas pool Pariisi( Pariisis kalvinismi kuulutada ega levitada ei tohtinud), Lõuna- Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ja õigusi. SUURED MAADEAVASTUSED: 1. Eeldused: 1) Laevade täiustumine. Portugali kalameeste paatide täiustumine, kujunemine karavellideks. 2) Astrolaabi ja kompassi kasutamine asukoha määramiseks. 3) Hispaani ja Portugali meremeeste meresõidu oskused, kogemused. 2.Põhjused: 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli.
Luterlaste peamised seisukohad olid, et jumalateenistus peab olema emakeelne, induligentside müük tuleb keelustada ning sakramendiõpetuses piisaks ka ainult ristimisest ja armulauast. Siiamaani nõustun ma luterluse seisukohtadega, kuid see, et kaotati kiriku väline hiilgus ning vähendati kirikupühade arvu teeb katoliiklased kindlasti õnnelikemaks luterlastest. Sveitsi tuntuim reformaator oli Johann Calvin, kelle järgi nimetati uut ususuunda kalvinismiks. Kalvinismi kõige olulisem seisukoht oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse ning kellegi võimsuses pole seda muuta. Sellega vabastas kalvinism usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Calvin rõhutas veel töö austusväärsust ja vajalikkust ning kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Minu arvates olid katoliiklikud inimesed jällegi õnnelikumad kui kalvinistid, sest viimased keelasid ära kõik lõbustused ning keskendusid ainult tööle.
territooriumile. XVI sajandi esimesel veerandil liideti nende valdustega pärandina saadud Hispaania, Madalmaad, Böömimaa ning Ungari ja Hispaania meretagused kolooniad. 30aastane sõda: Põhju: 1keisrivõimu nõrgenemine 2saksamaa poliitiline killustatus 3pinged protestantide ja katoliiklaste vahel Toimus 1618-1648 Osalesid: Saksamaa, taani, rootsi, prantsusmaa, Böömimaa, Holland, inglismaa Tulemused: katoliikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi, saksamaa killustus veelgi ja keisrivõim jäi piiratuks, Keisririigil olid suured territoriaalsed kaotused Hugenottide sõjad: Põh: Vaen katoliiklaste ja protestantide vahel, kolme mõjuvõimsa perekonna vaheline võimuvõitlus Tulem: prantsusmaal oli katolik usk valitsev usk, usulised pinged jäid püsima veel pea terveks sajandiks. Jesuiitide ordu- vastureformatsiooni ajal 1540 aastal rajatud katoliiklik mungaordu
pooldaja Algas linnade, külade laastamine Taanlased said lüüa Protestantide poolele Rootsi, kes purustasid katoliiklaste väed Lützeni lahingu võitsid rootslased, kuningas Gustav II suri Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Lisaks Rootsile astus protestantide poolele Prantsusmaa Saksamaad laastati üha rohkem Ferdinand III võimuletulek (1637. a) võimaldas alustada läbirääkimisi Vestfaali rahu (1648 a.) Kinnitas usurahu põhimõtteid. Tunnistati ka kalvinismi. Saksamaal kinnitas see kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. Tunnustati Ühentatud Provintside Vabariigi (Holland) ja Sveitsi iseseisvust
Franz Marc 1880-1916 Elu · Saksa maalikunstnik, abstraktsionist, Saksa ekspressionismi üks tähtsamaid mõjutajaid · Sündis 1880. aastal Münchenis · Isa oli professionaalne maastikumaalija · Ema sügavalt usklik kalvinismi pooldaja · Veetis palju aega Pariisis õppis tehnikat · Sagedane viibimine kunstiringkondades · Tundis huvi V. van Goghi Rebased tööde vastu Elu · Mitmed afäärid · Abiellus kaks korda: Marie Schnueriga, hiljem Maria Franckiga. · Hukkus Verduni lahingus 1916 Linnud Karjäär · Sõprus August Mackega asutasid Der Blaue Reiteri · Esimesed näitused · Tutvumine Robert Delaunay'ga
Sõda Daatum Osapooled Põhjus Tulemus 30. 1618-1648 Habsburgide Usulised Sõda lõppes Vestfaali rahuga.*Püha aastane dünastia ja erimeelsused-Rooma Saksa-Rooma keiser kaotas nii sõda katoliiklik katoliku kiriku ja territooriumi ja ka oma liiga, böömi, protestantide vahel, võimu.*Saksa vürstide võim taani, rootsi ja kalvinistidel puudus suurenes.*Usulised piirid jäid prantsusmaa usuline tunnustus, samaks.*Hollandit tunnustati prantsusmaa soovis iseseisva riigina.*Saksa alad nõrgestada jagunesid 300 väikeriigi vahel(oli habsburgide dünastiat. killustatud).*Kalvinismi ...
nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse, kuna madalmaalased pidasid Felipe II võõraks valitsejaks. Pärast seda, kui Felipe II reformatsiooni käigus kalvinismi maha surus, algas ületõus. Sõda puhkes gööside ja Hispaania vägede vahel. 6. Augsburgi usurahu millal, mida sisaldas 1555. aastal pidi keiser välja kuulutama usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. ''Kelle valitsus, selle usk''. Saksamaa oli veelgi lõhestatum, kui kunagi varem. 7. Tordesillase leping millal, kelle vahel, mida sätestas Tordesillase leping 1494. paavst Aleksander VI vahendusel sõlmitud kokkulepe, mille
teiste maade reformatsioonist? Rootsis- jäeti kloostrid alles, piiskoppi õigusi vähendati, lossid anti ära. Taani- kirikumaad anti riigi omandiks. Inglismaa- kärbiti paavsti õigusi, suleti kloostrid, võõrandati nende Taanis- hakati kirikuvara konfiskeerima, kõrgeim otsustusvõim kiriku asjades läks kuningale ja kirikmaad kuulutati riigi omandiks Saksmaa- kloostrid kaotati, kirik ja vara linnale Sveits- kaotati paavst 3. Kas kalvinismi levikul võis olla mõju ka Sveitsi, Hollandi jt maade majanduslikule arengule? Jah, kuna nende eesmärk oli kõvasti tööd teha ning tänu sellele oli eelnevalt nimetatud riikides väga hea tööjõud. 4. Miks jäi Prantsusmaa valdavas osas katoliiklikuks, aga Saksamaa mitte?
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
väljaspool Pariisi ja kuninga koda. Neil olid omad poliitilised koosolekud ja esindajad kuninga juures. + säilis 2 kuninga linna KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA (1618-1648) · Ajend Protestandid viskasid Praha linnuse aknast välja kaks keisri nõunikku ja segretäri (akna all oli sõnniku hunnik). · Sõdisid riigid Taani, Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania. · Sõja lõpu tõi Vestfaali rahu (1648). · Katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati ka kalvinismi. · Tulemus: Saksamaa jäi usuliselt ja poliitiliselt killustatuks. Keisri võim jäi piiratuks. Osa saksa keisririigi aladest läks Rootsile, osa Prantsusmaale.
(Kalvinism leviblaialdaselt Puhkeb soda) Hollandi iseseisvune Belgia jäämine Hispaania koosseisu Köösid- kerjused, vabadusvõitlejad 1581-Ühendatud provintside vabariik ehk Holland Hollandi kuldajastu Kolmekümneaastane soda 1618-1648 Böömi- Pfaalzi perioos Taani periood Rootsi period Prantsuse-Rootsi periood Põhjused- ? Ususlinepeamiselt ka poliitiline Vestfaali rahu Kinnitati Augsburgi usurahu(tunnstati ka kalvinismi Saksamaa endiselt killustunud ja keisri tegelik võim oli veelgi piiritletum Rootsi saab endale uusi alasid Prantsusmaa saab endale Elassi piirkonna Tunnustati ametlikult Hollandit ja Šveitsi ‘ Ususõdade sarnasus Sõda hakkab protestantide tagakuisamisest Ususõdade tagajärjed riikide jaoks: Prantsusmaaga seoses muutusdünastia vahetub Madalmaad iseseisvus Saksamaa jab killustatuks ja see on majanduslikult väga laastav
Ristiusu põhiharud Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus Kristus on jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Ristiusk ise jaguneb kolmeks põhisuunaks: katoliiklus, õigeusk ja protestantism, ning paljudeks usutunnistusteks. Katoliiklus tuleneb kreeka keelsest sõnast "universaalne" ehk katolitsism, on kristluse levinuim usutunnistus. Vaimuliku peaks on paavst. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooliliste raamatutega ehk apokrüüfidega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele, eriti Maarjale ning ka reliikviate kultus. Tsentraliseeritud ja hierarhiline kirik, kellele kuulub ainuõigus Piibli tõlgendam...
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise
Puritanism kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks Inglismaal. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid 1560. aastatel anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kuninganna Elizabeth ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Puritaanlik opositsioon nõudis jätkuvalt muutusi ning kujundas aja jooksul oma maailmavaate alusel uue moraali ja eetilised tõekspidamised. Sattunud vastuollu ametliku kiriku ja selle kaudu kuningavõimuga, olid paljud puritaanid sunnitud emigreeruma Madalmaadesse, Sveitsi või Saksamaale, kuid mõjutasid siiski Inglismaal toimuvat poliitilist võitlust. Usulise tagakiusamise
33. peatükk Ususõjad 1. Mis ajendas Madalmaades Hispaania-vastase mässu? Milline oli Ühendatud Provintside Vabariigi positsioon XVII sajandi alguses Euroopas? kõrged maksud ja paljud kauplemist takustavad majanduskeelud Felipe II asus maha suruma kalvinismi Positsioon oli kõrge: laevastik oli kaks korda suurem, kui Inglismaal ja Prantsusmaal kokku kultuuritasemelt ületas Holland Euroopat Kõik hollandlased oskasid lugeda ja kirjutada ühiskonda iseloomustas tolerantsus ja sõnavabadus ülikoolid olid hea mainega maailmakuulsuse saavutas maalikunst 2. Kuidas püüti pärast Henry VIII surma inglismaal katoliiklust taastada? Millist rolli mängisid seejuures Hispaania kuningas Felipe II ja Rooma paavst?
Loyola 1540. a)-elasid vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises, kuuletusid paavstile. Paavst gregorius 13. Pani aluse Gregoriuse kalendrile, mis kehtib tänapäevani. 5)Ususõjad a)Madalmaade Vabadusvõitlus- Madalmaad olid majanduslikult väga arenenud, läxid Habsburgide dünastia Hispaania liini võimu alla. Kõrged maxud ja kauplemiskeelud tekitasid rahulolematust, Hispaania kuningat Felipe 2. Peeti võõrax. Reformatsiooni käigus üritas ta maha suruda kalvinismi, see tekitas ülestõusu Hispaania ülemvõimu vastu. Ülestõusnud kutsusid end göösideks. 1566. a. pildirüüste, mäss. Felipe 2. Saatis mässu maha suruma Hispaania sõjaväe hertsog Alba juhtimisel. Hukati palju inimesi, repressioonide eest pageti Saksamaale. 1576. a. kuulutasid Holland ja Zeeland end esimestena Hispaaniast sõltumatux. Hiljem veel 5 riiki. 1581. a moodustati Ühendatud Provintside Vabariik, hahati nimetama Hollandiks. Lõunaosa jäi Hispaania võimu alla. 16. Saj
Hakati pidama rahuläbirääkikmisi kahes vestfaali linnas. Kuid lõpuks aastal 1648 sõlmiti vestfaali rahu. See sõlmiti Vestfaali linnas ja selle pärast on kaa selline rahu nimi. Saksamaa kaotas rahulepinguga suuri maa-alasid ning keisrivõimu Saksamaal piirati veelgi. Kuid Saksa vürstide õigused suurenesid tunduvalt. Usulisi piire Saksamaal ei muudetud. Need mis olid katoliiklikud jäid katoliiklikeks ning need mis olid protestantlikud jäid ka protestantlikeks. Aga ka kalvinismi tunnistati Saksamaal. Vestfaali rahu uuendas eelmisel sajandil sõlmitud Augsburgi rahu. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Kirikukelli helistati üle kogu maa ningi kõmasid suurtükisaluudid. Vestfaali rahu- sellega lõppeski 30 aastane sõda. See oli esimene nüüdisaegne Euroopa rahuleping. See oli mõtetu kuna mitte midagi erilist ei muudetud. See sõda ei olnud väärt nii palju kannatusi, verd, pisaraid ja suures koguses surma saanud inimesi.
C. ? isiklikult töö tulemusega rahulolemises 5. Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest kui võimalikult palju teenimisest, on Max Weberi iseloomustuse kohaselt A. Õige! traditsionalismi esindaja B. ? laiskuse kehastus C. ? kapitalistliku vaimu kehastus 6. Luteri usu järgi võis Jumala armu pärast patust elujärku uuesti taastada patukahetsuse ja pihtimisega, kalvinismi järgi mitte. Kumb arusaam mõjus Max Weberi arvates soodsalt kapitalismi vaimu kujunemisele? A. ÕIGE VASTUS Kalvinism, sest see nõuab inimeselt kõrgete eetiliste standardite süstemaatilist järgimist B. Ei ole õige Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega C. Ei ole õige Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. 7. Kalvinistlik askees on A
Uusaeg- mõistet hakkasid kasutama humanistid, kirik jäi tahaplaanile, oluliseks sai haritud ja mõtlev inimene. Uusaja algust tähistatakse erinevate aegadega:1)1452(türklased vallutasid konstantinoopoli), 2)1492(Columbus avastas Ameerika), 3)1517(refornmatsioon Saksamaal) jne. 1)Majandusliku ja kaubandusliku arengu kiirenemine, 2)linnastumine ja industriaalühiskondade teke, 3)kujunes uus mõtteviis-valgustus, 4)tekkis uus valitsemisviis- absolutism, 5)palju revolutsioone. Puritanism Inglismaal 17.saj: ametlik oli anglikaani kirik, kuid laialt levis kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Desca...
Varauusaeg ( XVI-XVIII sajand) 1492.a.-C.Kolumbuse avastusretk Ameerikasse 1517.a.-reformatsiooni algus Saksamaal, Martin Luther avaldas oma katoliku kiriku vastased seisukohad. 1519-1522-esimene ümbermaailmareus Magalhaesi juhtimisel. 1524-1525-talurahvasõda Saksamaal. 1555.a.-keiser Karl V kuulutab välja Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katroliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. 1564-1616-William Shakespeare'i eluaastad 1588.a.-Hispaania laevastiku ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu ( Võitmatu Armaada) 1618-1648.a.-Kolmekümneaastane sõda. Rahvusriikide tekkimisega tugevnes Lääne-Euroopas kuningavõim. Henry Tudor sai Inglismaa kuningaks 1485.a. Toimus pikaajaline kodusõda selle üle, missugune dünastia saab troonile. Prantsusmaa valitsejaks oli Francois I ( 1515-1547 ) Renessanss-16.saj. Tähendab taassündi. Tagasi tulid eeskujud antiikajast. Humanism-inimlikkus. Püramiidi tipus oli inimene, mitte jumal. Inime...
BAROKKMUUSIKA INGLISMAAL Meie teadmised inglise barokkmuusikast on veelgi napimad kui prantsuse barokkmuusikast. Eelkõige on selle põhjustajaks ajaloosündmused. Pärast Tudorite dünastia viimase valitseja Elizabeth I surma (1603) haarasid Inglismaal võimu puritaanid, oli Oliver Cromwelli diktatuuri ajastu "vabariik". Puritanism kui kalvinismi äärmuslik vorm pidas igasugust lõbutsemist -- mille alla loeti ka laul ja pillimäng -- kõlbluse- vastaseks. Cromwelli ajal hävitati noote ja kunstiteoseid, lõhuti kirikutest välja oreleid ning seeläbi hävitati sisuliselt ka kogu muusikahariduse vana süsteem (mõnel määral säilis see pooleldi põrandaaluse tegevusena vanades aristokraatlikes peredes). 1660.a toimus Inglismaal kuningavõimu restauratsioon, troonile pääses Charles II. Lõbustusi ja hiilgust armastava valitsejana võttis ta igati eeskuju oma onupojast Louis XIV-st ning seega sattus inglise muusika tugeva ...
Madalmaade provintsid 16. saj tekkisid konfliktid protestantide ja katoliiklaste vahel Inglismaal ja Prantsusmaal 1560. a puhkesid sõjalised kokkupõrked hugenottide ja katoliiklaste vahel Prantsusmaal hugenotid säilitasid õigused tänu Nantes'i ediktile. 1618-1648. a Saksamaal Kolmekümneaastane sõd Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg#Renessanss_ja_varauusaeg www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Euroopa%20varauusajal.doc http://www.drawingsofleonardo.org/ Mait Kõiv, Mati Laur "Inimene, ühiskond, kultuur" Keskaeg II osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/reformatsioon_saksamaal_liiss andre.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vastureformatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Vestfaali_rahu
William James i tõlgenduses ("Determinismi dilemma") on c. nõrga determinismi kohaselt vabadus mõistetud paratamatus Millisel juhul on tegemist loogilise paratamatusega? a. 2 + 3 = 5 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? c. Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada VIII osa. Algallikas: Max Weber Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus Max Weberi arvates esindasid tema ajal traditsionalistlikku töössesuhtumist eelkõige vallalised naised. Uue, ratsionaalsema töökorralduse omaksvõtmisel paistsid silma erandlikult silma vaid pietistliku usulise kasvatuse saanud tüdrukud Inimene, kes on huvitatud pigem (võimalikult väikese pingutusega) teatud summa teenimisest
Kontrolltöö ülesanded 10.kl VARAUUSAEG I (16.sajand) Kirjelda renessansi ja humanismi põhimõtteid (4). Milles vastandus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige rohkem keskaegsele? Põhjenda. Antiikajale iseloomulik elu nautimine, antiikaja kunsti eeskujuks võtmine, inimese väärtustamine ja inimese võtmine kui looduse osana, teaduslik anatoomia. Iseloomusta nelja renessanssaja kirjaniku, humanisti või teadlase loomingu ja vaadete kaudu uut elukäsitlust ja maailmapilti. Kelle vaadetes avaldus uus maailmakäsitlus sinu arvates kõige selgemalt? Põhjenda. Humanist Lorenzo Valla Piibel ei ole pühakiri vaid on ajalooallikas. Bruno Meie planeet ei ole ainuke planeet. Kirjelda Suurte maadeavastuste eeldusi ja põhjuseid (4). Mis võis olla sinu arvates otsustava tähtsusega tegur maadeavastuste toimumisel? Põhjenda. Kadus kaubatee Indiaga Vahemere kaudu. Indiasse taheti otse mereteed. Portugalil olid ...
austusväärsust, samuti pidi lihtne olema ka jumalateenistus. 1536. aastal sattus Calvin Genfi, mis oli poliitilistel põhjustel vastu võtnud reformatsiooni. Calvin teenis Genfis aastatel 1536-1538, kuid tüli koguduse juhtimise üle tõi kaasa Calvini pagendamise ning ta läks tagasi Baselisse, et naasta oma õpingute juurde. Genfi naases ta uuesti 1541. aastal ning muutis linna põhjalikult. Kalvinismi võit Genfis tähendas suurt muudatust inimeste elulaadis- pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, selle asemel pidi lugema pühakirja või teisi usulise sisuga raamatuid ning käima kirikus. Enam ei tohitud kanda erksavärvilisi riideid ja ehteid. Ajapikku muutusid kalvinistid vaenulikuks teisitimõtlejate suhtes, samamoodi nagu olid katoliku kirik olnud vaenulik ketserite suhtes. Nad olid sallimatud anabaptistide ja isegi humanistide vastu
ka Prantsusmaal. Ühiskond oli valmis suurteks usulisteks muudatusteks, kuid siiski algas suurte takistuste ja vihase vastupanuga. Reformatsiooni suurimateks edendajateks võib pidada Jacques Lefevre ja Loius de Berquini. Toimusid rasked Prantsusmaa ususõjad, mis algasid 1562. aastal Vassy veresaunaga ning lõppesid alles 1598. aastal väljaantud Nantes´i ediktiga, millega lubati katoliku usul püsima jääda, hugenotid said mitmeid õigusi ning lubati kuulutada kalvinismi, kuid seda mitte Pariisis. Ususõjad küll olid lõppenuks sellega loetud, kuid usulised pinged säilisid sellest hoolimata. Madalmaad on mereäärsed maad Saksamaal, Belgias ja Hollandis. Need koosnesid 17 provintsist ning olid Saksa- Rooma keisririigi valduses, kus toimus krediidi süsteem. Lõunamadalmaades oli tähtsaimaks tegevusvaldkonnaks villase kanga tootmine ning tänu jõukuse kasvuga suurenes ka rahva eneseteadvus ning oli soov võõrvõimust vabaneda. 16.
Madalmaades toimusid ususõjad, kuna Hispaania kui feodaal riik oli pidurdanud madalmaade majanduse arengut, milles seisnesid tugevad usulised vastumeeled. Tulemuseks oli aastal 1581 loodud 7-st provitsist koosnev ühendatud provintside vabariik e. ühendatud madalmaa. Prantsusmaa rahunes alles pärast Henri Bourboni (Henri IV) poolt väljaantud Nantes'I edikti (1598): *katoliku usk Prantsusmaal valitsevaks *lubati kuulutada kalvinismi (reformeeritud usutunnistust), kuid mitte Pariisis *Lõuna-Prantsusmaal jäeti hugenottidele rida kindlusi ning neile anti ka muid õigusi 6) Miks ebaõnnestus inglismaa rekatoliseerimis katse? Kuivõrd oli selles osa Hispaanial? Kuna Henry VIII suri, päris tema trooni endale tema poeg Edward VI, aga tema varajase surma pärast ei olnud tal palju pärijaid, kui ainult ta tütar Mary I. Ta oli
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
Nantes'i ediktiga kuulutati valitsevaks usuks katoliku usk, protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Kolmekümneaastane sõda põhjus: nõrk ja killustatud Saksamaa, mis ahvatles teisi vallutustele. Sõjas 2 poolt: Katoliiklased o Saksa riigid Protestandid o Inglismaa, Holland, Taani, Rootsi ja Prantsusmaa Vestfaali rahu(1648) Kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana liikluse ja luterluse kõrval tunnustati ka kalvinismi. Keisrile jäi Austria, Ungari, Bööni-ja Määrimaa. Rootsi sai Ees-Pommeri Rügeni saare ja Oderi suudmega, Breemeni ja Verdeni piiskopkond Elbe ja Weseri suudmealaga ning Wismari linn. Prantsusmaa sai suurema osa Elsassist. Esimest korda ulatus Prantsusmaa idapiir Reini jõeni. Vestfaali rahuga tunnustati ka Hollandi ja Sveitsi iseseisvust.
*eitas inimese tahtevabadust, *elukorraldus on karmim sest oli vastuolus *arvab, et elu on ettemääratud Jumalateenistusega SARNASUS: *algkristlusesse tagasipöördumine-kaks sakramenti *piibel on autoriteet *paavst ei ole ülemuslik *töö väärtustamine *pühakute kultuse eitamine USUSÕJAD 1. MADALMAAD *Felipe II hakkab reformatsiooni käigus Madalmaades levinud kalvinismi, algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu. *ülestõusnud ehk göösid(kerjused) *1581.a Ühendatud Provintside Vabariigi loomine(Holland) 2. SAKSAMAA *1524-1525 toimuvad saksa talurahvaste ülestõusmised, mida juhtis Thomas Müntzer. *eesmärk oli vabaks saada *1531-1555 toimub protestantide ja luterlaste vahel sõda. *1555.a Augsburgi usurahu väljakuulutamine- tunnistatakse luteri usk teiseks riigi usuks
RENESSANSS. VAIMULIK MUUSIKA Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumal...
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane,
puritaan *töökas *kitsi *askeetlik *sügavalt usklik *uut tüüpi kogudused pole vaja piiskopi kohta, valivad enda hulgast kogudusvanema e. presbüter- arutleti õndsaks saamist ja õilistasid tööd. Paljud puritaanid olid sunnitud väljarändaja. 1640 puhkeb kodusõda, puritaanid jagunevad kahte leeri presbüterid( kuninga vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi. Usuti et rahvariik jõuab kätte 1656a. Indenbendendid- neid toetasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ning nende juhtimisel saavutati võit kodusõjas. 1647a. avaldati armee nimel dokument ,,ettepanekute
10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14. Mis oli Madalmaade suurim sadam ja ärikeskus? 15. Kuidas jagunes looduslike olude järgi Sveits?(2) Metskantonid ja linnakantoniteks. 16. Millised olid Calvini põhimõtted?(3) Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. 17. Kes sattus tuleriidale kalvinismi kritiseerimise eest?(3) Miguel Servet. 18. Kuidas muutis kalvinism Genfis inimeste elu?(3) Muutus inimeste elulaad: Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud ja muu meelelahutus, mille asemel pidi käima kirikus, lugema pühakirja jm usulise sisuga raamatuid. Loobuda tuli erksavärvilistst rõivastest ja ehetest 19. Mis on usupuhastuse ja reformatsiooni vahe? (Saksamaa)
· Poliitilised erakonnad · Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones
sümboolseks ja ebaoluliseks aktiks, uskus, et kirik peaks alluma ilmalikule võimule), kes kuulutas Zürichi paavstist sõltumatuks, hukkus hiljem kodusõjas · Johann Calvin Zwingli mõtete edasiarendaja (uskus predestinatsiooni ehk ettemääratsse osad on määratud õndsaks saama, inimese elus tehtavad otsused ei mõjuta tema õndaks saamist) · Kalvinistide iseloomustus vt IÜK III ptk 2 (puritaanid) · Kalvinismi kritiseerijaid saadeti tuleriidale INGLIMAA (võimul Tudorid, Henry VII ajal toimus kuningavõimu tugevnemine, loodi kuningast sõltuv Tähekoda(Star Chamber), kapitalistlike suhete areng 16. saj-l, manufaktuuride teke, lambavillapuuduse tõttu kalevitööstuses lambakasvatuse laienemine ja tarastamine, sellest tulenevalt pauperiseerumine ehk inimeste, eriti talupoegade vaesumine): · John Wyclif tõlki 14. saj piibli, taunis pühakute kummardamist ja indulgentside müümist
Puritanism, Puritaanid inglismaal kujunenud kalvinismi erikujul protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest (rituaalid, jumalateenistused, kiriku suurejoonelisus, pühakute kujud.) Eetilised tõekspidamised: töökus, kokkuhoidlikkus, kitsi, usklik, askeetlik, vaikiv, sünge. Sobimatu naer, laul, muusika, kergemeelsus patt, saatana kiusatus. Kapitalismi areng: Tekkisid manufaktuurid kapitalisti juhtimine ja prof. oskustega töötajad. · Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones (sageli endised kloostrid) · Hajamanufaktuur töölised töötasid kodus, said tooraine ja palga manufaktuuriomanikult. Väliskaubandus: algeliste aktsiaseltside teke kaubakompaniid, kellele riik andis väliskauplemise privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha...
Uusaja eripärad-teaduse areng, maadeavastused, loodusteaduste kiire areng. Voltaire - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest.Võitles katoliku kiriku vastu, lause ´´Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja möelda´´, inimene peab lähtuma loodusseadustest, poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. T.H.J Harrington juhtis politiilises võitluses aastail 1656-1660 vabariiklasi, ta oli vabariikliku riigivormi poolt, põhiseisukoht: Omand loob võimu,arvamus- loomulikus seisundis on inimesed ebavõrdsed, teos ´´Okeaania vabariik´´. John Locke- inglise filosoof, liberalismi rajaja, kõrgeim võib peab kuuluma parlamendile, valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. Francis Bacon- filosoof ja riigitegelane, ründas Aristotelese filosoofiat, väitis et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigivõim: kuningas valitsegu koos parlamendiga. J.J.Rousseau- Prantsuse filosoof,...
· Rootsi astus välja 1635 sõlmitud Praha rahuga · Pani aluse Põhjasõjani püsinud impeeriumile Prantsuse periood: · 1635-42/48 · Richelieu initsiatiivil alustatud sekkumine · Liit moodustati ümermõelnud rootslastega · Suuri kokkopõrkeid enam ei toimunud · Rahuläbirääkimised peeti kahes erinevas kohas Vestfaali rahu 1648: · Kõik osapooled tunnistasid Augsburgi usurahu põhimõttele · Lisaks luterlusele tunnistati kalvinismi · Kehtima jäi Saksamaa killustatus üle 300 riigikese · Tekkis ka iseseisves Brandenburgi vürstiriik, hilisem preisimaa · Mõjuvõimu kaotas Saksa-Rooma keiser · Rohkem hakati rääkima Austria keisrist · Rahu pani aluse kuni SPR-ini püsinud Euroopale · Järgmine ümbermängimine toimus alles 1815 Viini kongressil
mahti. Ref-ga kaasaläinuid hakati kutsuma protestantideks. Keiser Karl V väevõimuga usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult.
perioodil. 5.-9. sajandini kuulus alguses merovingide Frangi kuningriiki,hiljem karolingide Frangi kuningriiki. 843.aastal jaotati kuningriik pooleks ja Rheinland jäi Ida-Frangi ja Saksa kuningriigi piirialaks. Selle aja jooksul oli piirkond jagunenud mitmeteks väikesteks sõltumatuteks maadeks. Kõige võimsam neist oli Pfalz, mida valitses alates 13.sajandist Wittelsbahi dünastia. 16. ja 17.sajandil nägi reformatsiooni ajal veel territoriaalset jaotust, kalvinismi, katoliikluse ja protestantismi omavaheliste konflikitide tõttu, mis omakorda põhjustas Kolmekümneaastase sõja (1612-1648). Välisriigid ja vürstiriigid määrasid kindlaks Rheinland'i poliitilise arengu. 17. ja 18. sajandil oli Pfalz'il tihedad kultuurilised ja poliitilised sidemed Prantsusmaaga. 1815.aastal sai Rheinland'st äsja loodud Saksa Liidu osaks ning piirkond jagati Viini kongressi vahel. Pärast II maailmasõda jagati piirkonnad uuesti ja loodi tänapäeva Rheinland-Pfalz.
8) Kolmekümneaastase sõja põhjused ja tagajärjed. Vestfaali rahu. Millal toimus? KOLMEKÜMNEAASTANE SÕDA 1618-1648, põhiliselt Saksa-Rooma keisririigi aladel Kesk-Euroopas, osales enamus Euroopa riike. PÕHJUS: konflikt protestantsimi ja katoliikluse vahel TAGAJÄRG: Sõlmiti Vestfaali rahu 1648. aasta sügisel. VESTFAALI RAHU kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. Kolmandana katoliikluse ja luterluse kõrval tunnistati nüüd ka kalvinismi. Saksamaa jaoks kinnistas see veel kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi 300 riigiks. 9) Mil moel reageeris usupuhastusele Rooma paavst ja mil moel Saksa keiser? ROOMA PAAVST suhtus reformatsiooni alguses ükskõikselt, teda köitsid pigem ilmalikud huvid. Kui paavst toimuva tõsidust, oli juba hilja. Rahva toetust tunnetav Luther põletas paavsti bulla avalikult ära. SAKSA KEISER lootis killustatud Saksamaad liita, kuid Lutheri tegevus ähvardas need plaanid nurjata
Calvin röhutas töö austusväärsust ning vajalikkust, töstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Ka jumalateenistus pidi olema lihtne ja ka pühade arve vähendati. Kiriklik organisatsioon loodi koguduste vörgu näol. Vastuolusi pöhjustasbürgelitele mitte omapäerane askeetlus ning Calvini arusaam kiriku ülimuslikkusest ilmalike vöimude suhtes. 1538 pagendati Calvin Genfist, ent ta kutsuti kolme aasta pörast tagasi. Tema öpetus pääses vöimule. Kalvinismi vöit Genfis muutis inimeste elulaadi. Pühapäeviti olid keelatud laulud, mängud, muu meelelahutus, selle asemel käidi kirikus, loeti pühakirju vöi teisi usulise sisuga raamatuid, loobuuti erksavärvilistest riietest, ehetest. Varsti muutusid kalvinistid teisitimötlejate suhtes vaenulikuks: nad ilmutasid sallimatust anabaptistide ja humanistide vastu, mis vöis ka tuleriidani viia. Selline saatus oli näiteks hispaania humanistil ja teadlasel Miguel Servetil (1511- 1553)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
