tsirkooniumiga. Magneesiumisulamite valamisel tuleb rakendada meetmed metalli süttimise vältimiseks. Minu kodus leidub magneesiumi ja selle sulameid auto valuvelgedes, tulekindlates tellistes. Kaalium (K) 19* on pehme. Selle puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Ta on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Minu kodus leidub kaaliumi ja selle ühendeid väetistes, klaasis ja tuletikkudes. Kaltsium (Ca) 20* on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul vaid leidub ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), kaltsiumsulfaadina ( anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Minu kodus leidub kaltsiumi ja selle ühendeid hambapastas, kaablite isolatsioonis,
Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid Moodustavad energia depoosid Osalevad vere hüübimissüsteemis SOOL Koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soovitatav kogus ööpäevas on 5g.
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib
Sülje biofunktsioonid STOM, 2. rühm Aleksandra Stepanenko, Julia Mastitskaja Sülg • Heterogeene vedelik, mis ümbritseb limaskestasa ja hambaid • Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge visk...
Rakukeemia kordamisküsimused (26-61) 1. Levinumad keemilised elemendid, ained elusorganismides. 1. makroelemendid 99% - C, H, N, O, P, S 2. mikroelemendid - Ca, Mg, Fe, Au, Na, Cl, K, F, Cu, I, Zn ….. jne. - mikroelementidest on elusorganismides leitud 36 keemilist elementi 2. Vee tähtsus. 1) Kõik organismid koosnevad ja vajavad oma elutegevuseks vett. 2) Vesi on polaarne, mis teeb võimalikuks luua vesiniksidemeid, mistõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel, mistõttu on see hea lahusti, mistõttu eksisteerib pindpidevus. 3) Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi. 4) Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides, transpordib aineid ja tagab raku siserõhu. 5) Vesi reguleerib soojust (soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui teised ained), on vajalik organismide paljunemiseks ja on fotosünteesi lähteaineks. 3. Anioonide ja katioonide ülesanded. An...
traditsiooniliselt olnud kriidi põhikomponent. Praegu aga toodetakse kriiti kipsist (CaSO4·2H2O). Kaltsiumkarbonaat on oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks. Peamiselt kasutatakse lubjakivijahu. Lubjatud muldadel kasvab viljakus ning saagi kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel. Kaltsium on organismile vajalik makroelement ning inimorganismi levinum metalliline element. Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi. Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Selle tõttu kasutatakse kaltsiumkarbonaati katoidulisandina. Samuti kasutatakse seda olulisel määral ka toidu lisaainena
sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A C B1 B12 E D Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): Raud Kaltsium Kaalium Fosfor Seleen Magneesium Naatrium Väävel Jood Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b. Isikliku hügieeni reeglitest kinnipidamine c. Toidu steriliseerimine mikroorganismide hävitamiseks d. Kõik eelpooltoodud 2. Mis on toiduseaduse eesmärk? a. Tagada toidukäitlejatele pidev kasum b. Tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine Eesti Vabariigis c
D- vitamiin on see, mis aitab kaltsiumil peensoolest organismi imenduda. Parimad kaltsiumiallikad on piim (1 kl sisaldab 240 mg), juust, kohupiim ja teised piimatooted, kuid seda saab ka köögiviljadest. Kaltsiumi peab inimene saama iga päev, kuna see vahetub luudes pidevalt. Organism kaltsiumi ise ei sünteesi ega tekita varusid, seetõttu peab igapäevatoit sisaldama keskmiselt 1000 mg kaltsiumi. Samas aitab kaltsium tugevdada immuunsust ja südametegevust. Uurimused näitavad, et täiskasvanud saavad tihti kätte ainult poole normist. Puudust tunneb inimene ise peagi, kui tekivad lihaste krampitõmbumine, käte-jalgade suremine ja naha kihelemine. Kui toiduga piisavalt kaltsiumi ei saa, tuleb kasutada toidulisandeid.
Katse andmed : VKulunud HCl 2,5 (cm3) CHCl 1,01267 Arvutused: Mööduv karedus = = 12,66 mgmol dm-3 Järelduses: Katse tulemused näitasid, et mööduv karedus on väiksem, kui üldkaredus (kuna üldkaredus koosnebki mööduvast ehk karbonaatsest ja püsivast ehk mittekarbonaatsest karedusest). Samas saime me vee kareduse kordades kõrgema, kui kraanivesi tegelikult olema peaks. Seetõttu arvan, et keegi üritas meie tööd saboteerida, lisades hetkel, mil me ei vaadanud, meie veeklaasi kaltsium, magneesium ja kaalium soolasid. Mööduva kareduse saime 12,66 mis karedusskaalal on 6,33 mg-ekv/l , mis on aga juba ka kare vesi (sellele lisandub veel mitte mööduv karedus) seega minu teooria peaks paika pidama, et keegi saboteeris meie tööd. Teine variant on muidugi ka see, et esimeses katses me lisasime liiga palju EDTA-d ja ootasime kuni lahus liiga punane oli ning teises katses lisasime liiga vähe indikaatroainet (mp), et seda ei olnud piisavalt palju reageerimaks HCl-ga
3. Nektariinide keemiline koostis Toiteväärtus söödava osa 100g-s: Kcal/KJ 54/228 Fosfor 16mg Valgud 0,9g Niatsiin 0,1mg NE Rasvad 0,5g Folatsiin 4g Süsivesikud 11,4g C-vitamiin 5mg Kiudained 0g E-vitamiin 1,8mg A- vitamiin 11g RE Kaalium 210mg Tiamiin 0,02mg Kaltsium 5mg Riboflamiin 0,04mg Raud 0,20mg 4 4. Kasvupiirkond ja kliimatingimused Nektariini õied on ja võrsed on väga külmakartlikud, seetõttu on neid aias võimalik kasvatada vaid piisavalt pehme kliimaga piirkondades. Eestis on neid võimalik kasvatada maja lõunaküljel, tugivõrrel, katte all,või terrasil potis
naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). · Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. · Magneesium kuulub luude koostisesse, on klorofüllis keskne element. Kuulub taimeraku kesta koostisesse. · Kaltsium kuulub luude koostisesse, osaleb vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö, reguleerib vee hulka organismis. Kaltsiumi puudumisel võivad tekkida krambid ja tavaliselt võetakse koos magneesiumiga. 3)Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. raud (Fe), tsink(Zn), vask(Cu), jood(I) ja floori(F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks.
27 Toiteväärtus, biokeemiline koostis · Keedetud odrakruupide (lisanditeta) toiteväärtus ja biokeemiline koostis: Toitaineid 100 g kohta Vesi 68,8 g Kalorsus 123 kcal Süsivesikud 28,2 g Valgud 2,3 g Lipiidid 0,4 g Tuhk 0,3 g Kiudained 3,8 g 28 Toiteelemente 100 g kohta: · Kaalium 93,0 mg · Fosfor 54,0 mg · Magneesium 22,0 mg · Kaltsium 11,0 mg · Naatrium 3,0 mg · Raud 1,3 mg · Tsink 0,8 mg · Vask 0,1 mg · Mangaan 0,3 mg · Seleen 8,6 µg 29 Vitamiinide sisaldus 100 g kohta · B1 0,08 mg · B2 0,06 mg · B3 2,06 mg · B4 13,4 mg · B5 0,14 mg · B6 0,12 mg · Foolhape 16 µg (vereloomet reguleeriv B-rühma vitamiin) · C - · K 0,80 µg
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
· paberitööstuses. 7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Soolad, 2011 http://et.wikipedia.org/wiki/Soolad (04.12.2011) 2. Mitu soola on?, 2010 http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/2keemia/5-2-18-1.htm (29.12.2011) 3. Soola kasutamine, 2011 http://e-ope.khk.ee/oo/sool/soola_kasutamine.html (04.12.2011) 4. Sool muudab vee pehmeks, 2011 http://www.sool.ee/?id=1131 (04.12.2011) 5. Kaltsium http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm (04.12.2011) 6. Mis on sool? http://www.eliksiir.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=87:mis-on- sool&catid=40:mida-me-teame-artiklid&Itemid=245 (04.12.2011) 7
Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda? Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga
molekulide mitmekesisust, fosfor leidub nukleiinhapete ja energia rikaste ühendite koostises,vrakumembraani ehitus, tõstab molekulide mitmekesisust, väävel leidub aminohapetes ja vitamiinides / tõstab molekulide mitme kesisust, mesoelement - naatrium / kaalium raku väline element (Na) / raku sisene element (K), reguleerib veereziimi, osalevad närviimpulsside tekkel, mõjutavad südame tegevust ja vererõhku, kaltsium luu- ja kõhrkoe koostises, lihastes, aitab kaasa vere hüübimisele, reguleerib vee hulka, ül vastutab luude struktuursuse ja tugevuse eest, tagajärg luude hõrenemine, krambid, magneesium klorofüli, luude ja rakukesta koostises, närvisüsteemi ja lihaste talitus, ül klorofüli tagamine, tagajärg häirub fotosüntees ja kaob roheline värvus, kloor närviimpulside teke ja levik, mao soolhappe süntees, mikroelement - raud ül seob hapnikke hemoglobiini koostises, annab
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest. Leht kinnitub igale kõrresõlmele. Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinem...
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Ra...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Laura Freivald VAARIKAS JA MAASIKAS Referaat Tallinn 2014 Laura Freivald SISUKORD Laura Freivald Töö eesmärk on õppida referaadi õiget vormistamist, mida kasutada lõputöö koostamisel. Samuti arendada oma oskuseid WordOffice'i kasutuses. 1 Vaarikas Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts: Roosilaadsed Rosales Sugukond: Roosõielised Rosaceae Alamsugukond: Roosilised Rosoideae Perekond: Murakas Rubus Liik: Harilik vaarikas Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on roosõieliste sugukonda muraka perekonda kuuluv ...
Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus.....
2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on vajalik vitamiin D. Kaltsium annab tugevuse luudele ja hammastele. Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3) Nimetage ja selgitage 2 vee tähtsust organismis. Veel on suur soojusmahutavus. Seetõttu aitab vesi säilitada rakusisest püsivat temperatuuri.
Haruldaste muldmetallide ioonid siis valikuliselt välja pesta sobiva komplekse agent. Haruldaste muldmetallide ioonid siis valikuliselt välja pesta sobiva komplekse agent. Nagu ka teiste haruldaste muldmetallide, terbium metallist toodetakse vähendades Veevaba naatriumkloriid või fluoriidi kaltsiumi metallist. Nagu ka Teiste haruldaste muldmetallide, terbium metallist toodetakse vähendades Veevaba naatriumkloriid või fluoriidi kaltsiumi metallist. Kaltsium ja tantaal lisandeid saab eemaldada vaakum praagitud, destilleerimise jääkide teket või tsoonis sulavad. [6] Kaltsium ja tantaal lisandeid Saab Eemaldada Vaakum praagitud, destilleerimise jääkide Teket või tsooni sulamine. [6] Rakendused Terbium kasutatakse Idioot Kaltsiumfluoriid, kaltsiumi tungstate ja strontsiumi molybdate materjale, mida kasutatakse tahkis-seadmed ja kristall stabilisaator on kütuseelemendid, mis töötavad kõrgendatud temperatuuri juures koos ZrO 2. [2]
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid ..................................................
hulgast sobiva metalli. Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al. Ained Reaktsiooni võrrand metall + SnCl2 (lahus) metall + lahj. H2SO4 metall + H2O metall + konts. H2SO4 ÜLESANNE 16. (5 punkti) Millis(t)ega järgmistest metallidest on võimalik tõrjuda tina(II)kloriidi vesilahusest välja tina? Metallid: a) tsink, b) vask, c) kaltsium. A. Otsustage iga metalli korral, kas ta sobib tina väljatõrjumiseks või mitte (tõmmake sulgudes toodud valikus õigele variandile joon alla) ning põhjendage vastuseid. 1) tsink (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest _______________________________________ ________________________________________________________________________, 2) vask (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest ________________________________________
- Puudulik vihmavee äravoolusüsteem - Hüdroisolatsiooni kahjustused kasutamisel - Fassaadimaterjalide kahjustused karniiside ja muude osade hooldamatuse tõttu - Lekkivate torustike poolt põhjustatud kahjustused - Lubamatud ümberehitused - Puudulik hooldamine - Tulekahju - Ülekoormamine (sh ka temperatuuriga) 16. Mida tähendab betooni karboniseerumine? Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures on vajalik ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =12...12,5) nõrgalt aluseliseks või neutraalseks (pH < 9): Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. 17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi
Metaboliseeruv MJ/kg 12,0 12,0 12,0 energia Proteiin % 18,0 15-16 13-14 Toorkiud max % 6,0 6,0 6,0 Lüsiin % 1,0 0,75 0,75 Metioniin, % 0,5 0,4 0,4 tsüstiin Kaltsium % 0,7 0,6 0,6 Fosfor % 0,6 0,45 0,45 *Kuivsööta söövad põrsad ca 5-6%, kuni 75 kg kesikud 4% ja nuumikud(üle 75 kg) 3% oma kehamassist Allikas:Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 5
Vitamiine peab inimene saama pidevalt, kuna keha ise neid reeglina ei tooda. A-vitamiin on hea silmanägemise jaoks: maks ja või B grupi vitamiinid toetavad rakkude tegevust: teraviljad, liha ja piimatooted C-vitamiin on keha kaitsevõime tugevdaja : kartul, kapsas, paprika D-vitamiin on vajalik luude kasvamiseks ja tugevuse tagamiseks: kala Mineraalained on olulised tugevate luude ja hammaste ehitamisel ning kehatemperatuuri hoidmisel. Olulised mineraalained on nt: kaltsium, magneesium, fosfor. Head mineraalide allikad on: Kaltsium: piimatooted, kala Raud: maks ja punane liha 2. Kuidas toimida vägivalla puhul? Vägivallast tuleb rääkida ja selle puhul tuleb abi otsida. On erinevaid vägivalla tüüpe: *lähisuhtevägivald (pere, paarissuhted) *kohtinguvägivald *seksuaalvägivald PEALTNÄGIJAD PEAKSID VÕIMALIKULT KOHE JUHTUNUDT TEATAMA POLITSEILE SPETSIALISTILE, et juhtum ei jääks peidetuks. Kuidas toimida, kui oled vägivalla tunnistajaks?
kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel seiskub lagundamistegevus, tekib palju huumuseained kamardumine. Kõige sügavama huumusehorisondiga. Kaltsium ei leostu mullast välja. A B C Mustmullad Kõrbed ja poolkõrbed Mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe. Mullateke on võimalik jõgede ja järvede ääres. Auramisega ülekaalus veereziim. Mulla läbikuivamine ja vees lahustunud soolade kristalliseerumine. Aluseline muld. A vaevumärgatav B soolarikas C Sooldunud kõrbemullad Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on kestnud 2 miljonit aastat, ulatub kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja
8. Maa koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: · Raud 34,6% (massiprotsent) · Hapnik 29,5% · Räni 15,2% · Magneesium 12,7% · Nikkel 2,4% · Väävel 1,9% Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoore koostis Maakoor koosneb aga kergemaist elementidest: · Hapnik 46% · Räni 28% · Alumiinium 8% · Raud 5% · Kaltsium 4% · Naatrium 3% · Kaalium 3% · Magneesium 2% Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad kõik enamlevinud mineraalid ja kivimid. 9. Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest , mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga
jagavad näärme sagrikeks. Kõrvalkilpnäärmete asetus on esitatud joonisel 4. [1] Joonis . Kõrvalkilpnäärmed. 1. Neel 2. Kõrvalkilpnäärmed 3. Söögitoru 4. Kilpnääre [1] Kõrvalkilpnäärmeted saadavad vereringesse parathormooni, mille ülesandeks on kaltsiumi ainevahetuse reguleerimine. Parathormoon hoiab konstantset kaltsiumisisaldust veres, et kindlustada närvisüsteemi ja lihaste normaalset talitust. Parathormooni toimel eemaldub luukoest sinna kogunenud kaltsium ning neerude kaudu välja viidava kaltsiumi hulk väheneb [3]. Parathormoon langetab fosfaatide taset ja soodustab luude mineraliseerumist [3]. Kaltsiumi taseme langus vereplasmas stimuleerib parathormooni tootmist. [5] Kasutatud kirjandus 1. Roosalu, M. 2006. Inimese anatoomia. Tallinn, Koolibri. 2. Arstila, A. Björkqvist, S-E. Hänninen, O. Nienstedt, W. 2009. Inimese füsioloogia ja anatoomia. 3 trk. Tallinn. Medicina 3. Kingsepp, P-H. 2000. Inimese füsioloogia
Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised. Elementide metallilised omadused suurenevad perioodilisustabelis rühmas ülevalt alla, vastavalt aatomraadiuse suurenemisele. Seega on IIA rühma metallide aatomraadiused väiksemad ja nende metallilised omadused on nõrgemad. Berüllium tavatingimustes veega ei reageeri. Magneesium vaevumärgatavalt. Leelismuldmetallid on kaltsium, strontsium ja baarium. Reageerivad aktiivselt veega ja tõrjuvad välja vesinikku. Rühmas ülevalt alla hüdroksiidide lahustuvus vees kasvab ja aluselised omadused tugevnevad. Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja
Bioloogia KT 1. Elu tunnused Hingamine Liigutamine Meeled maailma tunnetamiseks Toitumine Rakkudest koosnemine Biomolekulide esinemine- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu(sahhariidid, lipiidid,valgud) Paljunemisvõime(suguline, mittesuguline-pungumine, pooldumine) Arenemis- ja kasvamisvõime( otsene areng, moondeline areng) Stabiilne sisekeskkond(kõigusoojased, püsisoojased) Reageerimine ärritusele(hulkraksetel meeleorganid, üherakulistel valgumolekulid) Pärilikkus Kindel eluiga, mis lõppeb Keerukas organiseerituse tase( molekulaarne, rakuline, organismiline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline) Kohastumine(organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei siis sureb) 2. Elus looduse organiseerituse tase 1.molekul 2. Or...
Hüpofüüsi eessagaras - kilpnäärme hormoonid - sugunäärme hormoonid - vitamiin D3 hormoon kaltsitriool - kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH paratüreoidhormoon) Mõned mõjutavad rohkem kasvu ja mõned rohkem kaltsiumi ainevahetust. Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Selles regulatsioonis osaleb PTH ja kaltsitriool. Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre.
makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul – bioaktiivne aine – momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
Kilpnäärme hormoonid t3 ja t4 trijoontüronüüm ja tetrajoodtüronüüm, türoksüüd. Kretinism. Otseselt luudega seotud türeo(kaltsioniin) toimub kaltsiumi intensiivsem minek luudesse. Neerupealiste koore hormoonid Vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool tekib kolesteroolist nahas (ÕISis joonis). Saame ka väljaspoolt rohkem loomse toiduga (kanamunad, juust), aga ka taimse toiduga (D2 vitamiinina). Toit - Kaltsium veres 2,5. Kui langeb, siis suureneb kõrvalkilpnäärmetest PTH, selle mõjul 1) suureneb kaltsiumi minek luudest verre 2)suureneb kaltsitriooli süntees neerudes, selle tagajärjel imendub rohkem verd 3) suureneb esmauriinis tagasiminek verre. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine: Kasvuhormooni üleproduktsioon Neerupealiste koore ületalitus Varajane suguküpsus Aeglustumine:
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist...
· Makroelemente vajavad organismid suhteliselt suurtes kogustes. Makroelemente vajatakse grammides. · Mikroelemente on küll vähe tarvis aga ilma nendeta ei saa organismid normaalselt talitleda. Mikroelemente vajatakse mikrogrammides. MAKROELEMENDID · Hapnik O · Vesinik H · Süsinik C · Lämmastik N · Fosfor P · Väävel S MIKROELEMENDID · Kaalium K · Kloor Cl · Naatrium Na · Kaltsium Ca · Magneesium Mg · Flour F · Raud Fe · Jood I ANORGAANILISED AINED · Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. VEE OMADUSED · Hea lahusti · Suur soojusmahtuvus HÜDROFIILSUS- aine kas lahustub vees või ei lahustu aga seostub vee molekulidega. HÜDROFIIBSUS- ei lahustu. VEE ÜLESANDED · Hea lahusti · Osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides · Vesi on fotosünteesi lähteaine.
hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega (saviosakestega) rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. Lisaks vihmaussidele kaevavad ja segavad mulda rohked pisiimetajad, kes varjekohtade puuduse tõttu maapinnal otsivad peidupaika mullas. 5. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas
E-ained · Lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka saaste- või lisaaineid. · Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tä...
Siinkohal on oluline jälgida kasutamisjuhendit. 5 3. KEEMILISED VALGENDAJAD Kui on tarvis eemaldada taimse päritoluga plekke (vein, tee, kohv, rohi jms) või valgendada kangast, tuleb tingimata kasutada valgendajaid -- vedelaid või pulbrilisi. Neid saab tinglikult jaotada kahte gruppi: kloori sisaldavad ja hapnikku sisaldavad. Esimeses grupis toimivad valgendajana naatriumhüpokloriid või kaltsium. Seesugused valgendajad on müügil vedeliku näol. Neil on vaieldamatult omad eelised -- nad on odavad ning efektiivsed. Ometi on need ka küllalt agressiivsed -- mõjuvad halvasti kätele ja ka kangastele, vähendades nende vastupidavust. Sellised valgendajad on toksilised ning ette nähtud vaid valge pesu tarvis. Kui satuvad värvilisele pesule, rikuvad värvi. Ilma kloorita valgendaja on aktiivne hapnik, täpsemalt tugevad oksüdandid, näiteks naatriumperkarbonaat või naatriumperboraat
- marineerimiseks. Toiduks: - värskelt,- hapendatult,- soolatult,- marineeritult jne. · Kosmeetikas kurgimahl: - toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 3. Suurimad tomatitootjad maailmas. - Hiina, - USA, - Türgi. 4. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Kaalium, Fosfor, Magneesium, Kaltsium, Naatrium, Raud Viljade küpsusastmed:rohelise küpsuse faas: - vili tihke, - normaalse suurusega, - roheline kuni kahvaturoheline värvus. piimküpsuse faas: - vili tihke, - läikiva pinnaga, - koor valkjasroheline, - viljaliha heleroheline. roosaküpsuse faas: - vilja tihedus väheneb, - suurem osa vilja pinnast roosakas, - viljaliha roosa,- viljad kõlbavad värskelt tarvitada.
nn pungsilmad, aeglustunud ainevahetus, väsimus, juuste väljalangemine, kuiv nahk jm. Rasedatel võib joodi puuduse korral suureneda oht raseduse katkemiseks, lapse surnult sündimiseks või arengupeetusega lapse sündimiseks. Toiduallikad: mereannid, munakollane, piimatooted ning puu ja köögiviljad. Mõned toiduained takistavad joodi omastamist kaalikas, naeris, sojaoad, maapähklid, spinat, aedsalat, kaltsium. Joodi üleküllus võib põhjustada suuhaavandeid, palavikku, metallimaitset suus, süljenäärme paisumist, kõhulahtisust, tugevat kipitustunnet kätes ja halgades, peavalu ja hingamisraskusi. 6
laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. Allitsiin on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%). Sisaldab kuni 8% valke.Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse
eriti oliviini ja pürokseeni sisalduse vähenemine "happelisuse" kasvades. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja pürokseeni on ta ka amfiboolide,vilkude, talgi, asbestid ja savimineraalide põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Kaltsiumi diageneesis võib lubjakivisetete kaltsium aja jooksul osaliselt asenduda magneesiumiga. Dolomiit on magneesiumi sisaldavatest mineraalidest eriti levinud, kohati suurte mäemassiivide valdava mineraalina. Peaaegu täielikult koosnevad dolomiidist Dolomiidid. Ka magnesiit on väga levinud. Seal, kus mere kuivades ladestub kaalisool, leidub ka kainiiti ja kiseriiti. Suure tehnilise tähtsusega on karnalliit.[1] Maailmameres[muuda | redigeeri lähteteksti]
› Rasv 0,70 g › Valk 2,20 g PEPINO Pepino ehk melon-maavits ehk pirnmelon on pärit Peruust. Vili võib olla nii kera- kui ka munakujuline. Õhukese sinisetriibulise koore all on kollane, mahlane ja pehme viljaliha, mis maitseb kui pirni ja meloni segu. Seda sobib segada värsketesse salatitesse ja magustoitudesse. http://www.youtube.com/watch?v=T_QjEs47xr0 Kilohind 13,68 eurot (214 krooni). Vitamiin C , Kaltsium Raud PAPAIA Papaia ehk teisiti öeldes inglite vilja kodumaa on teadmata, kuid tänapäeval on see levinud troopilise kliimaga maades. Papaiast valmistatakse komme, moosi, mahla ja isegi energiajooke. Poest tasub osta vilju, millel on juba näha kollast tooni. Kindlasti ei tohi osta vilju, mis on vigastatud või krimpsu tõmbunud. Enne söömist tuleb vili pesta, pooleks lõigata ja eemaldada seemned. Pärast seda võib lusikaga viljaliha kallale asuda
· Organismile on vesi tähtis sellepoolest kuna ta kuulub kõikide kudede koostisse. · On enamike toiduainete lahustajaks · Vesi on enamike toiduainete lahustajaks, on abiks lahustunud ainete edasiliikumisel ja jaotamisel organismis. 2.Mineraalained · ... on organismis ligikaudu 5% keha üldkaalust. · Suurim tähtsus on sellistel elementidel nagu Ca, P , Fe, Na, Cl, I , S jt. · Mineraalsoolasid leidub kõigis toiduainetes. 2.1 Kaltsium (Ca) · Vajalik organismis luude ja hammaste ehituseks. · Ca leidub palju piimas ja piimasaadustes, munarebus, kalamajas, lillkapsas, aedubades, spinatis, salat. 2.2 Fosfor (P) · Vajalik luude ehituseks; · Kuulub aju- ja närvikudede ning rakkude protoplasma koostisesse. · P leidub heeringas, seentes, kõrvitsas, lihas, maksas, aedubades, kaeratandudes, hirsis, rukkijahus jm. 2.3 Raud(Fe) · Vajalik vere hemoglobiini ehituseks NB
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka...
võtnud ja solaariumid noortele ära keelanud või vähemalt hakanud teemat valitsuse ja parlamendi tasemel arutama. Seaduse, mis ei luba alla 18-aastastel solaariumi kasutada, võttis tänavu aasta alguses vastu näiteks Saksamaa. 1.2. Solaariumi kasulikkus Päevitamine rannas või solaariumis on üldtoniseeriv, parandab vereringet, tugevdab immuunsussüsteemi ja naha ainevahetust, lisab organismile D- vitamiini, mis on eluliselt vajalik kaltsiumi ja fosfori omastamiseks. Kaltsium ja fosfor on vajalikud, et luud ja lihased oleksid tugevad ning haavad paraneksid kiiresti. Samuti kasutatakse solaariumi liigesehaiguste, psoriaasi ja akne raviks. Kunstpäikesel on ka valgusravi efekt, mida psühhiaatrias kasutatakse külma ja pimeduse vastu võitlemisel. Solaarium on suurepärane stressimaandaja. Valmistab nahka pärast talve hästi ette aktiivsele suvepäikesele (eriti kasulik on võta mitu seanssi enne mere äärde sõitmist).
Leidub lihas ja munas. 6. Väävel esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas Mesoelemendid 1. Kaalium rakusisene ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 3. Kaltsium annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja kapsas 4. Magneesium klorofülli koostises, nukleiinhapetes, on vajalik närvisüsteemi talitluseks, leidub kapsas ja austrites 5. NH4 valkude laguprodukt 6. Kloor aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
