1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V,...
Nooem. Suurema tihedusega, seepärast mandrilisest madalamal. Uueneb pidevalt, ahelikes laamad lahknevad. Mandriline maakoor Väga vana (kuni 4 miljardi aastani) Koosneb mitmesugustest setetest, moondekivimitest. Väiksem tihedus, takistab vahevöösse tagasi sukeldumist. Orogenees ehk mäeteke on protsesside kogum, mis viib maakoore paksenemiseni ning mäestike tekkeni Maakoor koosneb peamiselt 8 keemilisest elemendist hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium, ja kaalium Laamtektoonika: liiguvad aeglaselt, alla 10 cm aastas. Kinnitust leidis tänu ookeanipõja süvapuurimisele, põhi seda noorem mida lähemal on okkeani keskahelikule. Viimane hiidkontinent moodustus 350 mil ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. PEDOSFÄÄR Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi(maakoore pindmine kobe kiht). Mulla tähtsus taimede varustamine mineraalsete maakoore kivimitest pärinevate toiteelementidega ja atmosfäärist tuleneva veega
Androloog - meestearst 3 pilet 2)Toitumine kooliperioodil söögivahed ei tohiks olla liiga pikad Süüa tuleks korrapäraselt On eriti vajalik kujundada individuaalne söömisrütm, mis vastaks organismivajadustele. Toit peab sisaldama rohkelt valke (täispiim jt.piimaproduktid), et katta hammaste ja luude arenguks vajalik kaltsium ja D-vitamiin. Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik. Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. Seedetrakti häired lastel tekivad, kui: hommikul kodus loobutakse hommikusöögist; koolilõunat ei sööda; peale kooli süüakse saiakesi, hamburgereid ja juuakse limonaade jm.; ainuke tugev söök on õhtul.
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F...
Mulla kapillaarid on peenikesed torud, mis viivad vihma vee maa sisse, et see vagudesse ei koguks. Kui on päikseline ilm, siis läbi nende hakkab põhjavesi välja aurama niisutades maapinda ühtlaselt. Talivili reageerib taime/vilja vigastamisele ülihästi. 1 3. VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid on: • Põhitoiteelemendid - lämmastik, fosfor ja kaalium; • Makroelemendid - kaltsium, magneesium ja väävel; • Poolmikroelemendid - raud, mangaan; • Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate eest. Teravilju kahjustavad
o Palju glükogeeni (varuaine rakkudes), mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt Kõige üldlevinum on lihaskiudude jaotamine aeglasteks oksüdatiivseteks, kiireteks oksüdatiiv glükolüütideks ning kirreteks glükolüütideks 20. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Närvid hargnevad lihas närvikiududeks, mis aktiveerivad teatud lihaskiudude gruppi o Närviimpulss vallandab Ca++ ioonide kanalid ja kaltsium liigub SER-st tsütoplasmasse o Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi o Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist, millega kaasnevad konformatsionaalsed muutused müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulis, mis põhjustab müosiini molekulide nihkumise aktiiniflamentide suhtes 21. Lihaskudede regeneratsioon
c. hapnik - 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks d. lämmastik - sisaldub aminohapetes, osaleb ensüümimises e. fosfor - osaleb energiarikaste sidemete moodustamises enegriakandjas ATP-s f. väävel - sageli tähtis roll organismides keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides 3. Tead tähtsamaid mikroelemente ja nende ülesandeid. a. kaltsium - tagab luude ja hammaste tugevuse, osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel, reguleerib vee hulk organismis b. Naatrium ja Kaalium - tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu, reguleerivad närviimpulsside teket ja edasikandumist ning reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja c. fluor - vajalik hammaste arenguks, sest suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse
Kliinik: 1. krooniline kõhulahtisus ja kaalulangus 2. vaegussündroomid - valgud: kõhnumine, tursed (proteiinid ) - süsivesikud: kääriv väljaheide, puhitused - rasvad: rasvlahustuvate vitamiinide häire --- A-vit: kanapimedus, kuiv nahk --- D-vit: rahhiit, osteomalaatsia --- K-vit: veritsused (protrombiinikompleks) - B12-vit, foolhape, raud: aneemia - kaalium: nõrkus, rütmihäired - kaltsium: tetaania, krambid - põhihaiguse (nt. pankreatiidi) sümptomid Diagnoosimine ja ravi Diagnostika: 1. kliinik 2. rasvasisalduse määramine faeceses, 3. tolerantsus- ja resorptsioonitestid (vit-B12) 4. labor: sapipaisu markerid (ALP) 5. piltdiagnostika (Rö, sonograafia, KT, MRT) 6. faecese bakterioloogiline uuring 7. endoskooopia ja biopsia Ravi: 1
5.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. 1. Mikroelemendid- elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt hädavajalikud 2. Makroelemendid- elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, (süsinik-C; vesinik-H2; lämmastik- N; hapnik-O2; fosfor-P; väävel-S) 3. Mesoelemendid- katioonid (Na, K, Mg, Ca...jne) 6. Mis on nende elementide ülesanne organismides: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood, hapnik, vesinik, raud. Millistest toiduainetest neid saab?( igale elemendile 3 näidet leidumise kohta). o Lämmastik- lämmastikuühendeid on valkude ja nukleiinhapete koostises, (ilma lämmastikuühenditeta ei saaks olla elu), enamiku otse õhust omastada ei saa, mõned mullas elavad bakterid saavad (mügarbakter) meie saame liblikõielisi taimi süües nagu hernes, uba.
1) Seerumis või uriinis ei esine monoklonaalset immuuunglobuliini 2) Üle ühe luus või luuväliselt asetsevat plasmarakkudest koosnevat massi 4.2.4. Soovitavad uuringud luu üksikplasmatsütoomiga ja luuvälise üksikplasmatsütoomiga patsientidel Vereanalüüs (leukotsüütide, erütrotsüütide, trombotsüütide arv, hemoglobiin; äi- gepreparaadi mikroskoopiline uuring) Biokeemilised analüüsid, sh. LDH, CRV, albumiin, kreatiniin, kaltsium 2-mikroglobuliin Seerumi immunoglobuliinid Seerumi ja uriini valkude elektroforees ja immunofiksatsioon Luuüdi tsütoloogiline ja histoloogiline uuring Lesioonist / koldest võetud bioptaadi morfoloogiline/immuunhistokeemiline uuring Skeleti röntgenülesvõtted: lülisamba kaela-, rinna- ja lumbaalosa, kolju, rindkere, vaagen, õlavarreluud ja reieluud Luuvälise üksikplasmatsütoomi korral lesiooni ulatuse hindamine KT või MRT
K neeldunud K poolt asendamatult neeldunud K Omastatav kaalium Fikseeritud kaalium Veega väljaleostumine (arvestatav l ja sl muldadel) Joonis 4 Kaaliumväetiste transformatsioon mullas Kuna kaaliumi hoitakse mullas tugevalt kinni võib seda anda 2-3 aasta varuga. 4. Kaltsium (Ca) Kaltsium omab olulist kohta raku protoplasma ehituses mõjutades rakkude paljunemist. Kaltsium reguleerib süsivesikute ainevahetust. Taimes võib tema puudus tekkida suure kaaliumi ja magneesiumisisalduse tagajärjel. 5. Magneesium (Mg) Magneesium kuulub klorofülli koostisesse ja seetõttu võtab ta osa süsihappegaasi assimilatsioonist. Puudusel algab klorofülli lagunemine. 6. Väävel (S) Väävel omab tähtsat rolli klorofülli sünteesis
Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust. 6 2. Taimede toitumine Toitaineteks on taimedel enamasti anorgaanilised ained fosfaadid ja nitraadid ning magneesium, kaltsium, kaalium ja raud ioonid. Kõige tähtsam on aga lämmastik, mida saadakse kas valkude kõdunemisel tekkinud aminohapetest. Lämmastiku vaegus põhjustab taimede arengu üldise pidurdamise, oluliselt väheneb õite ja viljade arv. Lämmastiku liig põhjustab liig vohamist ning samuti õite vähenemist. Fosforit on taimedel vaja eelkõige makroergiliste ühendite moodustamises. Fosfori vaeguse puhul tekivad taime lehtedele mustad laigud, liigne fosfor paneb aga viljad kiiresti valmima
3.4. Vesi moodustab suure osa organismist ja täidab organismis mitmeid funktsioone: Vesi tagab ainevahetuse. Ained saabuvad rakku ja väljutatakse vesilahustena. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Vesi osaleb termoregulatsioonil, kuna vee aurumine jahutab keha. 3.5. Vitamiinid aitavad kaasa biokeemiliste reaktsioonide toimumisele organismis. Nad aktiviseerivad ensüüme ja mõjutavad ainevahetust. 3.6. Mikroelementidel on samuti mitmeid ülesandeid, näiteks: Kaltsium esineb peamiselt kaltsiumisoolade (kaltsiumfosfaat) koostises, mis annavad luudele ja hammastele tugevuse. Väikelaste luudes on nende soolade sisaldus madal ja luud on seetõttu elastsed. Vananedes kaltsiumisoolade sisaldus tõuseb. Luud muutuvad tugevamaks aga ka hapramaks. Luude tihenemine ja tugevnemine kestab ~ 25 eluaastani. Mida tugevamad ja tihedamad on luud nooruses, seda aeglasemalt hõrenevad nad vanemas eas. Luude hõrenemist nim osteoporoosiks
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja s...
3 sobib paremini vähene õhu liikumine. Põhjuseks on ventileeritavates konstruktsioonides leiduva õhu väiksem relatiivne (suhteline) niiskus ja seetõttu ka madalam materjalide absoluutne niiskus. Neutraalsete ja aluseliste ainete lähedus Majavamm vajab oma elutegevuses toodetud hapete neutraliseerimiseks aluselisi ja neutraalseid aineid. Sobivaim nendest on kivikonstruktsioonides, pinnases ning ka ehitusmaterjalides leiduv kaltsium. 3. LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu
Suvel, kui mullad läbi kuivavad, seiskub ka aktiivne mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. Huumuse kogunemist nim kamardumiseks. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb peente murenemissaadustega rikastunud B horisont. Kuna tegemist on tasakaalustatud veereziimiga ja poorne huumushorisont mahutab palju vett, siis kaltsium ei leostu mullast välja. Kõrbete ja poolkõrbete mullad Kuivasja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikka, sest sademed on vähe ja soolad püsivad mullas. Kõrgest temperatuurist tingituna on aurumine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Eriti kahjulikud on naatriumisoolas, sest naatrium takistab mullasõmerate tekkimist. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad
puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. Maakoo r Maakoor koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist: hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium, kaalium. Ookeaniline maakoor asub ookeanide all, umbes 6-10km sügavusel, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud ,,vedeliku" basaltse magma tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Erinevalt mandrilisest maakoorest, mille koor on väga vana, siis ookeanilise maakoore vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat.
Jookide tehnoloogia Mahl- Vedel ( peamiselt puuviljadest ja marjadest ning köögiviljadest saadud) toiduaine, milles tooraine toiteväärtus on suures ulatuses säilinud Naturaalsed mahlad - Ühest või mitmest liigist. Suhkrust ja teistest ainetest puhas, värsketest või külmutatud viljadest. Naturaalne toormahl- kuumtöötlemata.Toormahl on naturaalse mahla erivorm, see ei ole kuumtöödeldud ning sellele pole lisatud teisi toiduaineid. Toormahlal peab olema viljale iseloomulik lõhn, värv ja maitse. Naturaalsetes mahlades on hapete ja suhkrute vahekord sageli maitsmismeelele harjumatu, seetõttu juuakse neid paljalt suhteliselt vähe. Joogimahlad- mahlale on lisatud vett või suhkrut, suhkrutooteid, orgaanilisi happeid Mehud- viljalihaga mahlad, sisaldaad lahustumatuid aineid. nt: pektoosi, tselluloosi jms. Toorainest tehakse püree, see homogeniseeritakse, pastöriseeritakse ja villitakse Pakendid- Levinuim tetrapakk. Pakend ...
6. Toit – kaltsiumi sisaldus toidus ööpäevas on 1000mg. Kaltsigraan. Piim, juust, kala, kodujuust. Toit mõjutab luude väljakujunemist juba lapseeas. PTH toimel suureneb kaltsiumi minek luudest verre. Suureneb kaltsitriooli sünteees neerudes ja selle tagajärjel soolest imendub rohkem kaltsiumi. PTH mõjul suureneb esmase uriini tagasiimendumine verre. PTH produktsioon väheneb kui kaltsiumi tase on täis. (2,5mmol/l). Kaltsitoniini mõjul läheb kaltsium luudesse varuks. Kasvu ja luustumise muutused Kiirenemine 1. Kasvuhormooni üleproduktsioon – noores eas viis gigantismi tõttu. 2. Neerupealiste koore ületalitlus 3. Varajane suguküpsus 4. Kilpnäärme ületalutlus Aeglustumine 1. Kasvuhormooni alaproduktsioon 2. Kilpnäärme alatalitlus 3. Kõrvalkilpnäärme alatalitlusel 4. Sugunäärmete alatalitlusel 5. Kaltsitriooli alaproduktsioon 6
Hambapastat ei tohiks neelata, kuid väikestes kogustes ei ole see väga kahjulik. [10] Lisaks 20-40% veele on hambapastad tuletatud veel kolmest põhikomponendist: abrasiividest, fluoriididest ja pindaktiivsetest ainetest.[10] Abrasiivid moodustava 50% hambapastast. Need osakesed aitavad eemaldada hammastelt kattu. Hambakatu ja hambakivi eemaldamine ennetab hambahaiguseid. Tüüpiline abrasiiv koosneb alumiiniumhudroksiidist, kaaliumkarbonaadist, erinevatest kaltsium hüdrogeenfosfaadist, erinevatest tseoliididest ja hüdroksüapatiidist.[10] Abrasiivid, nagu näiteks hammaste poleerimise ained, mida kasutavad hambaarstid, põhjustavad väikeses koguses emaili erosiooni, mida nimetatakse poleerimiseks. Hammaste poleerimine ei aita eriti hammaste tervist parandada.[10] Fluoriid on kõige tuntum aktiivne aine hambapastas, mis ennetab hambaauke. Fluoriidi leidub väikestes kogustes taimedes, loomades ja mõningates vee allikates. Flouriid hambapastas on
Siiski on õige väide, et majavammi arenguks sobib paremini vähene õhu liikumine. Põhjuseks on ventileeritavates konstruktsioonides leiduva õhu väiksem relatiivne (suhteline) niiskus ja seetõttu ka madalam materjalide absoluutne niiskus. Neutraalsete ja aluseliste ainete lähedus Majavamm vajab oma elutegevuses toodetud hapete neutraliseerimiseks aluselisi ja neutraalseid aineid. Sobivaim nendest on kivikonstruktsioonides, pinnases ning ka ehitusmaterjalides leiduv kaltsium. LEVIKUVIISID Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad-linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud
kaela, selgroo, vaagna ja põlveliigesed, suunab pöiast alguse saava asendimuutuse tõttu koormused liigeste servadele, luues eeldused krooniliste liigesevalude tekkimiseks. Lisaks peavad kere ja jalgade lihased tegema rohkem tööd keha asendi säilitamiseks. LUUDE EHITUS Luude ehituses eristatakse välimist, tugevat plinkollusest kihti ja selle all kärgjat võrgustikulist käsnollust. Pool luukoe massist moodustavad luule tugevuse andvad mineraalained (domineerivad kaltsium, fosfor ja magneesium). Veerand massist on luudele elastsust tagavad orgaanilised ained ja umbes viiendik on vesi. Vananedes muutub see vahekord mineraalainete osakaalu suurendavaks ning luud muutuvad hapramaks. Laste luudes on suhteliselt rohkem elastsust tagavaid orgaanilisi ühendeid, mistõttu on laste luud purunemiskindlamad. Küll aga kaasneb laste puhul luude deformatsiooni risk (O- ja X-jalgsus jmt.). Tüüpiline pikk luu koosneb torujast keskosast ning kummaski otsas asuvast luu peast.
1.Puidu tihedus Tihedus on mahuühiku mass (materjali massi ja mahu suhe). Puidu tihedus sõltub puidu niiskusest. Põhilised tegurid mis määravad konkreetse puiduliigi tiheduse: OP-sügispuidu osakaal aastarõngastes LP- libriformikiu seinapaksuse ja välisdiameetri suhe Makrotihedus- puitaine mass puidu ruumalaühikus, arvestamata puidu anatoomiliste elementide erinevat ehitus (nt.tühimikke) Mikrotihedus- puitaine mass ühtse ehitusega anatoomilises elemendi ruumalaühikus. Ühe ja sama puuliigi tihedused erinevad sõltuvalt puidu geograafilisest päritolust, kasvukohast ning vegetatsiooniperioodi pikkusest antud regioonis. Puidu tihedust määratakse: Stereomeetrilise meetodiga, kaalumismeetodiga 2. Puitaine tihedus Puitaine- rakuseina materjal ilma tühimiketa. Puitaine massi ja selle kompaktruumala nimetatakse puitaine tiheduseks. Kuna keemiline koostis puiduliikidel erineb vähe siis puitainetihedus loetakse kõikidel puiduliikidele samaks. 1,50 ...
P üleküllus: saak valmib varem. SAAGI KVALITEET: K 0,4-1,6% taimedes. Soodustab sahhariidide sünteesi, H 2O tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni taime põuakindlus. K antagonist Ca ja Mg 10-20 x rohkem (13...17) Ca Mg K (1,3.....1,5) Kui Ca rohkem, siis Mg-d mullas küllalt, siis raskesti omastatav. Kui K mullas liiga palju siis Mg omastamine takistatud. · Kaltsium Ca 0,2-3% taimedes. Biokeemilisi protsesse reguleeriv element, reguleerib kasvukeskkonda, soodustab mikroorganismide tegevust. Ca puudus esineb lupjamata muldades. Muldades, mis ei vaja lupjamist Ca puudust ei ole. · Magneesium Mg Kõik funktsioonid seotud klorofülliga. Klorofülli molekulis on Mg kesksel kohal. · Väävel S. Valkudes, lipiidides; edendab olulist osa ristõieliste kultuuride õlisünteesil. Soodustab mügarbakterite arengut. MULD taimede toitekeskkond.
Jahedas vees hoitud kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele. Kõrgenenud veetemperatuuri korral väheneb vees hapnikuhulk, mis nõrgestab kalade loomalikku vastupanuvõimet. Selle tulemusena võivad kalad haigestuda väga rasketesse surmaga lõppevatesse haigustesse. [1] Vee karedus 1) Karbonaatkaredus ehk mööduv karedus selle kutsuvad esile karbonaadid (süsihappesoolad, näiteks marmor, lubjakivi ja sooda) ning leelis-muldmetallid (eelkõige kaltsium ja magneesium) vesinikkarbonaadid. Kuna need keetmisel sadestuvad, nimetatakse karbonaatset karedust ka mööduvaks kareduseks. Seda mõõdetakse kraadides ja tähistatakse lühendiga °KH. Keemikud kasutavad vee teisi omadusi, näiteks võimet siduda happeid. Akvaristikas piisab enamasti vaid karbonaatkaredusega opereerimist. [4] 2) Sulfaatkaredus ehk püsiv karedus seda kutsuvad esile sulfaadid (väävelhappesoolad, näiteks kips). Vee kuumutamine seda ei muuda, sellest siis ka
26.Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? Praod ja pragude moodustumine, ebatihedad vuugid ja liited, liited, mõranemised, lõhestumised, vajumised, kruusa pudenemiskohad, paikamiskohad, värvitööd, taimkate, seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 27.Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Vastus: Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond nõrgalt aluseliseks või neutraalseks. 28.Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata? Betooni karboniseerumine suuremas osas elementidest ulatub ainult 5-20mm sügavuseni. Kiiremis sademete eest kaitstud pindadel. Korrosiooni intensiivsust iseloomustab korrosioonikiirus ajaühikus korrodeeruva metalli hulk
Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel (hormoon on regulaator, mitte inhibiitor ega aktivaator) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeosta...
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist Mustus koosneb keemiliselt ja füüsikaliselt omadustelt erinevatest orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Puhtuseprotsessis osalevad tegurid: keemia+vesi ...
Piimatooted Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.Piim(koostis,piim kui toiduaine) 3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süs...
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
· vältida vitamiini kadusid toidu valmistamisel. Mineraalained ei ole samuti organismi energiaallikad, kuid on meie organismile absoluutselt vajalikud. Kui me toitume tervislikult, meie toidus on küllaldaselt aedvilja ja täisteratooteid, on enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa treeninguga võimalik organismi rasvapõletamist suurendada, säilitades organismi
TALLINNA TEENINDUSKOOL Seemned ja pähklid pagaritööstuses Iseseisevtöö Tallinn 2010 2 Sisukord Kreeka pähkel............................................................................................................................ 4 India pähkel............................................................................................................................... 5 Maapähkel..................................................................................................................................5 Mandel........................................................................................................................................6 Parapähkel................................................................................................................................. 6 Pistaatsiapähkel............................................................................................
Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi Põlevkivi (ehk kukersiit) -> veekogude põhjas olev settekivim(pruuni või musta värvi,peenkihiline), mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. K...
Vesinik jaotab pingerea kaheks osaks: need elemendid, mis asuvad vesinikust vasakul ja need, mis asuvad vesinikust paremal. Metallide pingerida kasutatakse ainult nende reaktsioonide puhul, mis kulgevad vesilahustes. Hapnikuga reageerivad kõik metallid, peale hõbeda, kulla ja plaatina. Kõik metallid reageerivad halogeenidega. Kõige energilisemalt reageerivad leelismetallid, kõige aeglasemalt väärismetallid. Metallide pingerea esimesed elemendid( leelismetallid, kaltsium ja baarium) tõrjuvad külmast veest vesiniku välja ning moodustavad leelise. Pingerea järgmised elemendid kuni rauani reageerivad veeauruga, tõrjudes vesiniku veest välja moodustades oksiide. Ülejäänud metallid veega ei reageeri. Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad reageerides lahjendatud hapetega ja tõrjudes nendest vesiniku välja. Vesinikust paremal asuvad metallid on sellest nõrgemad redutseerijad ega tõrju hapetest vesinikku välja.
instensiivsemalt. 12) Terve inimese jaoks on südant treeniv koormus 130– 150 lööki minutis. Treenitakse mitte niivõrd südame ainevahetuse kiirust, kuivõrd südame löögimahu suurenemist. Südame töö efektiivsus hakkab langema sagedusel 170 lööki minutis. 13) Luustiku ülesanded: 1) keha ja selle organite kandmine ja toetamine 2) organite kaitsmine (nt rinnakorv, kolju) 3) lihastes genereeritud jõu vahendamine liigutuseks 4) mineraalide varumine nt kaltsium ja fosfor, mida kasutatakse ka ainevahetuses Luud on organid, mis koosneb mitmest erinevast koest: luu-, närvi-, kõhr- ja vedelast sidekoest ehk verest. Sidekoest jäigem, kuid luukoest elastsem. Kõhrkude koosneb kõhrerakkudest ehk Kondriotsüütidest. Kõhres puuduvad veresooned ja närvikiud ning seepärast saab kõhrele mõjuda suure surve - või tõmbejõuga. Kehas esineb 3 tüüpi kõhrkudet: hüaliinne kõhrkude, elastne kõhrkude, kiudjas kõhrkude.
Vereplasma valgud on olulised vere ja kudede vahelises vee- ja ainevahetuses. Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on osaliselt või täielikult seotud kaltsium, rasvhapped ja mõned ravimid ning globuliinidega kortisool, türoksiin, osa lipiide, raud, vitamiinid. Vereplasma valkude tähtsus organismi kaitsereaktsioonides avaldub selles, et suur osa antikehasid on globuliinide hulka kuuluvad immuunglobuliinid. Vereplasma valgud moodustavad ühe osa vere puhversüsteemidest, sest valgumolekulid on oma amino- ja karboksüülrühmade tõttu võimelised
Bioloogia LKT-14 10.11.14 Elusate süsteemide olemus, koostis Elavad süsteemid koosnevad elusatest molekulidest. Elav molekul on selline, mille keemilised sidemed võimaldavad temal omada erinevat tüüpi ülesehitust ja kus ehituse kaudu on võimalik luua eri funktsioone. Seega elav süsteem on funktsionaalselt elavate molekulide süsteem. Elavad süsteemid ise on suuremas osas ainulaadsed (seda ka keemiliselt), kuid mingisugustes osades on funktionaalseid kokkulangevusi. Kõik süsteemid 1) On ehituselt kas rakud või rakusüsteemid- rakk n ainus võimalus eristada väliseid molekule seesmistest funktioonidest, 2) On ise võimelised end varustama energiaga rakendades selleks neile omaseid ainevahetusradu ja käitumist, 3) On võimelised analüüsima oma lähisväliskeskkonda ja nad on võimelised selle info alusel kas muutma ainevahetust, käitumist või hakkavad end kaitsma 4) On paljunemisvõ...
Vali joogaõpetaja, kes on sinu vajaduste ja võimete suhtes mõistev ning pakub tagasisidet. Toeta selgroogu Selgroogu ümbritsevate lihaste toonus võib naistel pärast menopausi väheneda rohkem kui vananevatel meestel. Treeningutel on oluline keskenduda selja sirjutajalihastele, kaela painutajalihastele ja küljelihastele. Treenerid oskavad sind selles juhendada. Toitu tervislikult Luude tervise jaoks on esmatähtis D-vitamiin ning nagu teame, siis ka kaltsium. Proovi vajalik kogus neid aineid kätte saada toidust. Kui tunned, et võid vajada toidulisandeid, konsulteeri enne oma arstiga. Kergeid nippe, kuidas oma rühti parandada · Alustuseks seisa sirgelt Aja selg sirgu ja seisa nii, et jalad on kergelt harkis. Kujutle, et keegi tõmbab kergelt nöörist su pealage ja tunneta, et tasakaal hajuks jalgadel ühtlaselt. Hoia nii ja loenda aeglaselt viieni. · Pane alaseljale tugi
· vältida vitamiini kadusid toidu valmistamisel. Mineraalained ei ole samuti organismi energiaallikad, kuid on meie organismile absoluutselt vajalikud. Kui me toitume tervislikult, meie toidus on küllaldaselt aedvilja ja täisteratooteid, on enamsti kaetud ka organismi mineraalainete vajadus. Mikroelemendid jaotuvad organismis ebaühtlaselt ja koonduvad kindlatesse elunditesse. Spordiga tegelejale on väga tähtsad mineraalained magneesium, kaalium, raud, kaltsium, mille sisaldust organismis on soovitav aegajalt vereanalüüsiga kontrollida. Toitumise põhitõed vastupidavuse arendamisel Olenevalt koormuse kestvusest ja tugevusest viib optimaalse koormusega vastupidavustreening organismi glükogeeni ja rasvavarude vähenemisele. Kui madala intensiivsuse korral kasutatakse energiaks valdavalt rasvu, siis tugevamal koormusel kasutatakse ka süsivesikuid. Samas on targa treeninguga võimalik organismi rasvapõletamist suurendada, säilitades organismi
Hapnik 65 75 Süsinik 15 18 Vesinik 8 10 Lämmastik 1,5 3,0 Fosfor 0,2 1,0 Väävel 0,15 0,2 Kaalium 0,15 0,4 Kloor 0,05 0,1 Kaltsium 0,04 2,0 Naatrium 0,02 0,03 Magneesium 0,02 0,03 Raud 0,01 Tsink 0,0003 Vask 0,0002 Jood 0,0001 Fluor 0,0001 Mikroelemente on organismis väga vähe, kuid nad on väga tähtsad, näiteks kui joodi on vähe,
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja ülemine...
Seadme infrapunakiirgus ei sobi naha pruunistamiseks. 2. TAIMSED TAASTUSVAHENDID 2.1. Mesi Ammu tuntud, kasulikuks ja kosutavaks peetud loodusand oma imejõuga on kasulik toidupoolis, aga ka ravim. Mesi on hea süsivesikute kandja, rikas bioaktiivsetest ja mineraalainetest ning vitamiinidest. Mesi sisaldab mineraalaineid küll suhteliselt väikestes kogustes, kuid organismile ideaalses vastavuses: raud, vask, mangaan, räniühendid, kloor, kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, magneesium jm. Kui mees on veel rikkalikult õietolmu ja suira, siis sisaldab selline mesi kõiki vitamiine. Keskkond nende säilimiseks on ideaalne. Erinevalt puu- ja köögiviljadest püsib C- vitamiin mees kaua. Mesi sisaldab ka inimorganismile vajalikke aminohappeid, orgaanilisi happeid, samuti biostimulaatoreid, hormoone. Mesi on bakteritsiidse toimega, see tähendab viirustele ning mikroobidele ebasoodsat keskkonda, säilitades organismis kehaomased bakterid
o Milliseid mineraalained sisaldab Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte. 3 Eessõna Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad: o Organismi luud o Liikmed o Lihased o Veri Mineraalainetest on munas tähtsamad: o kaltsium o naatrium o kaalium o magneesium o fosfor o väävel o mangaan o raud o jood o tsink Tsingi ja raua vajaduse katab mõne muna söömine päevas, kaltsiumi vajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale. [10; 26.03.2008] 4 Muna ehitus:
Tarvo Maaring V-07 1. Pigmentide liigid ja omadused Värvilised pigmendid jagunevad anorgaanilisteks ja orgaanilisteks. Mõningad pigmendid: Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltape...
KLASS: imetajad SELTS: primaadid SUGUKOND: inimlased PEREKOND: inimene LIIK: Tark inimene ehk HOMO SAPIENS ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS, 12.01 Keemilised elemendid Makroelemendid meie kehas: CHNOPS (süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor, väävel). Ained, mida meie kehas on kõige rohkem. Hapnikku on meie organismis kõige rohkem 65-75%. Miroelementide kogus meie organismis on väike. OSMOOS Lahusti molekulide liikumine Kaltsium 0,04-2% (luudes, luukoes) Naatrium 0,02-0,03% Magneesium0,02-0,03% (klorofili koostises?) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku
üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse jaelektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2). 2.3 Esinemine looduses Vesinik kosmoses Juba varsti pärast Universumi tekkimist Suures Paugus oli tohutu palju prootoneid ja neutroneid. Kõrge temperatuuri tingimustes ühinesid need kergetest aatomituumadeks. Enamik prootoneid jäid siiski ühinemata ning neist said edaspidi H-tuumad. Umbes 380 000 aasta pärast, kui kiirgustihedus oli jäänud piisavalt väikseks, said vesinikuaatomid
cola, coca cola, mõningad õlled) ja veinides. Karastusjookidesse ja veinidesse lisatakse fosforhapet happesuse reguleerimiseks, sogastumise takistamiseks, maitseomaduste parandamiseks, vahutuvuse suurendamiseks ning karastusjookides aitab fosforhape kaasa tekitamaks joomisel suus jahedust. Leelismetallide fosfaatide lahuseid ja polüfosfaate kasutatakse väga suurtes kogustes pesemis ja puhastusvahendites parandades nende pesemisvõimet ja pehmendades vett. Nad seovad veest kaltsium ja magneesiumioone, muutes sellega vee pehmemaks. Difosfaadid leiavad kasutust toiduainelisanditena. Näiteks leivaküpsetamisel kasutatakse Na2H2P2O7, pudingusegudes Na4P4O7. Ca2P2O7 kasutatakse abrasiivina hambapastades. Fosfaate lisatakse toiduainetesse ka nende konserveerimisel ja vorstide valmistamisel, kuna ta seob fosfaadid seovad endasse niiskust ja aitavad lihal säilitada parema värvuse, lõhna ning maitse.
8. Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides Fe, I, Na, Ca, Mg, K Fe- raud, seob hemoglobiini koostises hapnikku, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I-jood, vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus. Na- naatrium, osalevad koos K- kaaliumiga närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, toimuvad transpordiprotse Tasandil. Ca- kaltsium, oluline luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes(krampide vältimiseks) reguleerib veel hulka orga Mg- magneesium, klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. 9. Milline on vee roll raku, organismi ja ökosüsteemi tasandil? Vesi on suure soojusmahtuvusega- hoiab organismisisest püsivat temperatuuri. Hoiab ära ülekuumenemise- higistamine, taimedel õhulõhede kaudu. Kindlustab organismidel ringeelundkondade töö(veri)
Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi
inimesel tekib alkoholisõltuvus. · 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. · Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Mida alkohol organismiga teeb? · Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu. · Igapäevatoiduga saadav kaltsium ei imendu korralikult, tekib luude hõrenemine ja hambad lagunevad. · Poistel väheneb meessuguhormoonide hulk, ilmneb munandite kõhetumine ja tekivad erektsioonihäired. · Poistel suureneb ka naissuguhormoonide osakaal, mis tingib karvakasvu vähenemise ja naiste tüüpi rasvaladestumise. Teisisõnu rinnad võivad kosuma hakata. · Tüdrukutel väheneb naissuguhormoonide tootmine, tekivad menstruaaltsükli häired ja suureneb meessuguhormoonide osakaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
