Valgud Toiduaine nimetus Kogus retseptis g 100 g retseptis Lõhe lõhefilee 300 18,4 55,2 meresool 0 suhkur 3 0 0 till 20 3,7 0,74 konjak 40 0 0 must pipar purustatud 0 Kaste punane kalamari 50 11,8 5,9 hapukoor 50 1,9 0,95 majonees 25 1,1 0,275 sidrun 50 1,1 0,55 punane sibul 50 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk Kristel Teppe Romantiline Õhtusöök Lõputöö Juhendaja .Urve Arm Jõhvi:2011 Sisukord Menüü.............................................................................................................................................. 3 MENÜÜ PÕHJENDUS ..................................................................................................................4 TEHNOLOOGILISED KAARDID.................................................................................................5 Eelroog.........................................................................................................................................5 Pearoog........................................................................................................................................ 6 Järelroog..........................
pesemisvahenditena. ● Seep on üks vanemaid detergente. ● Detergendid jagunevad anioonaktiivseteks ja katioonaktiivseteks ja mitteionogeenseteks. Toiduained ● Normaalseks eksisteerimiseks vajab inimene toitaineid. Toiduained- millest me toitu valmistame. ● Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. ● Toiduvalmistamine- on kõige vanem ja laiem keemia rakendusala. ● Toiduainete toiteväärtuse ning kalorsuse leiame toiteväärtuse tabelitest. ● Toidu lisaained on vajalikud toidu säilivusaja pikendamiseks ja välimuse või maitseomaduste parandamiseks. Kasutatud materjal ● Ants Tuulemets, Keemia õpik gümnaasiumile, II osa, Orgaaniline keemia meie ümber. (õp.lk. 56-87.)
E.Lihastoidu valmistamisel peaks vältima selle tugevat pruunistamist ja pikaajalist hautamis,sest lihavalkude intensiivsel töötlemisel toimub teistkordne denaturatsioon,väheneb ensüümide ligipääs lõhutavatele sidemetele ja liha omastavus väheneb.Piimakokteilide valmistamisel ei saa kasutada suure happesusega mahla,sest piima happesuse suurenemisel piimavalk laguneb. 3.Täitke lüngad ja vastka küsimustele. A.Liigse kalorsuse hirmus püüavad inimesed rasvade osakaalu toidus vähendada,kuid organsim vajab asendamatuid rasvhappeid.Vähendatud rasvasisaldusega toitude tarvitamine võib põhjustada erinevaid tervise probleeme ning ka rasvaasendajate kasutamisel on kõrvalmõjud,Seejuures ei tohi unustada,et paljud vitamiinid on rasvlahustavad,Kõige mõistlikum on kasutada siiski mõõdukas koguses võimalikult naturaalseid loomseid ja taimseid rasvu. B.Toitu võib valmistada nii keetes kui ka praadides
Teatava geneetilise defekti tõttu on mõnel inimesel vähem dopamiinile (kaitset)e. reageerivaid retseptoreid, mis tähendab, et nad vajavad rohkem dopamiini, mida vallandavad mõnuained, sealhulgas ka sokolaaditort. Kõige paremini vallandab nauding söömissõltuvuse rasvade ja suhkrute kombinatsioon. Miljonite aastate jooksul oli inimese olulisim mure kõht piisavalt täis saada. Toitumistsükkel ei ole kohastunud suure kalorsuse ja kiirelt omastatavate koogikestega. Pole ime, et paljud ravimifirmad on püüdnud saada Euroopa Liidu või mõndade muude riikide müügiluba uutele ravimitele, mis mõjutavad väidetavalt söömissõltuvust. Kuid kuna pole kindel, et kas esitatud hüpotees mõnuainetest ja hõrgutistest sõltuvusse sattumisest on tõene, siis on müügiluba kord antud ja siis jälle ära võetud. Ma valisin selle teema üsnagi tobedal põhjusel ehk seetõttu, et lähiajal olen
.............................................................................. 5 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 6 3.Kamavaht maasikatega.......................................................................................................... 8 Tehnoloogiline kirjeldus......................................................................................................... 9 4.Toitude kalorsuse arvutustabel................................................................................................ 10 5.Toiduainete tellimisleht............................................................................................................ 11 6.Seadmed, töövahendid, serveerimisvahendid......................................................................... 12 7.Ajagraafik....................................................................................................................
9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke võib nimetada ka proteiinideks: õige/vale 12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik Kaitse funktsioon- termoregulatsioon Struktuurne funktsioon- rakumembraanide struktuursed komponendid, siseorganite ümber olevad rasvapadjandid on oluliseks mehhaaniliseks kaitseks
Rasvas lahustuvad vitaminid. 22.11.2009 Margus Mäeste VITAMIINID Vitamiinid on vältimatult vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese töövõimet ja parandada enesetunnet. Inimese toit peab sisaldama vähemalt kakskümmend vitamiini, mis teatavas kindlas koguses on inimorganismi normaalseks arenemiseks ja eluks tingimata vajalikud. Tavaliselt jaotatakse vitamiinid kahte rühma: * 1) rasvas ( ja õlis) lahustuvad (A-, D-, E-, K-vitamiin jt) * 2) vees lahustuvad (C-, B1-, B2-, B6-, B12-, P...
· Aasta aega (võimalikult palju tuleks kasutada kohalikku hooajalist toorainet). · Kliimat (külmemal ajal on rõhk toitvamatel ja kuumematel toitudel (soojemal ajal külmemaid toite). · Vaheldusrikast kokkupanekut (et vahelduseks tooraine ja , et oleks esindatud erineva kuumtöötlemisviisiga. · Tänapäeva toitumisnorme (kasutada võimalikult palju värsket tooainet, suurendada täistera toodete osakaalu). · Tervislikumad vote viisid. · Toiduainete kalorsuse jälgimine · Portsionite suurus Menüü koostamise tehnika Menüü kujundamise juures peab jälgima: · Korrektset kirjavigateta kirjutamisviisi · Toitude õigeid nimesid. Menüüde tüübid suurköögis Menüüsid võib liigitada mitmeti, näiteks menu eesmärgi (dieetmenüüd vms), eine timumise aja ,eine eesmärgi (lennueine,vabaõhu eine) sihtrühm (lastemenüüd, ajateenijate menüüd), sündmuse (jõulu menu, vabariigi aastapäeva menu).
tuleks lõpetada. Suur küllastusjõud on valkudel ja kiudainetel. Kõige suurema küllastusjõuga on sellised valgurikkad toidud nagu kala, liha, kaunviljad ja munad. Seejärel süsivesikuterikkad toidud nagu täisteraleib ja teraviljasaadused, makaronid, riis. Proteiinid (valgud) päästavad näljast pikemaks ajaks kui süsivesikud. Puu- ja köögiviljadel, eriti keedetud kartulil, on samuti suur küllastusjõud. Kiudainerikkuse ja madala kalorsuse tõttu on just köögiviljad eelistatuimad liigsöömise vältimiseks. Tervislik toitumine informeeritus ja motivatsioon Tervisliku toitumise alasel nõustamisel on oluline põhitõdede pidev meenutamine ning erinevate toitainete õige vahekorra olulisuse selgitamine. Samuti tuleb inimesed õpetada aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Kasulik on tutvuda tervisliku toitumise alase infoga veebilehel www.terviseinfo.ee, kus igaüks
ga: 21,28 0,46 Riivleib praetakse võiga, maitsestatakse suhkruga ja jahutatakse. Koor vahustatakse. Magustoidukaussidesse tõstetakse vaheldumisi riivleib, keedis või marjad ja vahustatud koor. Kaunistatakse keedise või marjadega ja asetatakse tunniks külmkappi. 4.Magustoidu kalorsuse tabel Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia Toiduaine Kogus kcal nimetus retseptis 100 retsepti 100 retsepti 100 retseptis 100 g retseptis g s g s g
Maitsta. 4. Kurnata läbi sõela eraldi kaussi. Serveerimine 1. Panna cotta asetada serveerimis või desserttaldriku keskele. 12 2. Kasutades teelusikat joonistada maasika coulis kastmega täpid ümber panna cotta. 3. Karamellistatud maasikas asetada panna cotta peale. 13 KALORSUSE TABEL Vanilje panna cotta karamellistatud maasikaga, serveeritud maasika coulis kastmega Toiduaine Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Toiduenergia nimetus retseptis g 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis 100g retseptis Rõõsk koor 35% 50 2,2 1,1 35 17,5 3,1 1,55 339 169,5 Piim 2,5% 50 3,4 1,7 2,5 1,25 4,8 2,4 56 28
Maitseained 0,000 ürdisegu kg 0,010 0,010 sool kg 0,000 jahv. must pipar kg 0,000 0,000 jahvatatud kaneel kg 0,000 0,000 6. KALORSUSE ARVUTAMINE TOIDUNIMETUS: Kilupirukas Jrn Rasva . Toiduaine Kogus Valgud d S nimetus retseptis (g) 100 g retsept. 100 g retsept. 100 1. lehtainas 83 9,9 8,217 1,7 1,411 2
saadan nad ukseni ja soovin head aega. 16 · Koristan laua ja teises mittevajalikud asjad. Koristan töölaua ja köögi.TOIDUAINETE TELLIMUS 17 TOITAINED JA KALORSUS Mee ja anisiiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja bechamel kastmega Pearoog sisaldab valke 30,975 g; rasvu 12,661 g; süsivesikuid 59,41 g; toiduenergiat 482,43g. Toiduainete kalorsuse, valgud, rasvad ja süsivesikud sain http://www.ampser.ee/ 18 LAUA EELKATTE 1. Leivataldrik 2. Pearoa kahvel 3. Salvrätik 4. Pearoa nuga 5. E elroa lusikas 6. Veeklaas 7. Dessertlusikas 8. Menüü 9. Lauakaunistus 10. Maitseaine topsid 19
................................................................................. 16 4.1 Teeninduskäik................................................................................................................. 16 4.2Köögi- ja saali tööplaan................................................................................................... 18 5. TOORAINETE TELLIMISLEHT.......................................................................................19 6. KALORSUSE ARVUTAMINE.......................................................................................... 21 7. LAUA EELKATE................................................................................................................22 2 1. KOLMEKÄIGULINE ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK Menüü teema on ,,Ükskord Mehhikos"
* Keetmisel ülearu vedelaks jäänud munad on ka mõne päeva pärast värsked ja maitsvad, kui neid enne söömist 1520 sekundit keevas vees hoida. * Kohe pärast keetmist asetatakse munad külma vette, et munavalge eralduks koorest ning munast eemalduks läbi munakoore pooride väävelvesinik, mis tekib keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. * Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. * Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse.
Sissejuhatus Seoses sooritatava suurköögi eksami raames on meie KK-13KE1 rühm jaotatud kolme gruppi, kes hakkavad kolmel järjestikusel neljapäeval valmistama oma eksami toite. Eksami eesmärgiks on valmistada hulk erinevaid toite, mis oleks tavapärasest pakutavast koolitoidust erinevad. Sellest lähtuvalt, püüdsime ka enda menüü teha mitmekülgse ja huvitava ning näidata ka erinevaid tehnikaid. Alljärgnevalt saate tutvuda meie eksami toitudega, nende kalorsuse ja omahinnaga. Samuti saate teada, kes mis toitu valmistab ning milline on meie tööjaotus eksami- ja sellele eelneval päeval. Menüü toitude idee Kellele? Oma eksamitoite valmistame õpilastele vanuses 16-40, õpetajatele, kooli personalile, püsi- kui ka juhuklientidele. Miks? Eksamitöö sooritamiseks, klientide toitmiseks, midagi teistsugust tavapärasest koolilõunast, taskukohane toiduvalik ja kogemuse saamiseks. Mida?
tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks
süsivesikuid ja 74 % vett. Kalkuni-, pardi- ja hanemunade koostis on ligikaudu samasugune. Kuigi muna seedub ja omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. * Kõige kokkuhoidlikum munade toiduks valmistamise viis on keetmine 35 minuti kestel. * Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. * Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Munade kvaliteet * Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest. Küll on tumedamad munad paksema koorega. Munakoore värvus oleneb hoopis kana tõust. Enamik valgeid kanu muneb valgeid mune. Muna suurus oleneb kana tõust, ka kana suurusest ja vanusest. Noorkana muneb alguses umbes 17 g kergemaid mune kui aasta hiljem.
muna tk/kg 1,00 0,05 1,045 kanapuljonipulber 0,00 tomatipasta 0,01 16 leib kg 0,05 0,050 Maitseained 0,000 sool kg 0,000 jahv. must pipar kg 0,000 vaniljekaun kg 0,00 0,004 17 7. KALORSUSE ARVUTAMINE ROOG: Soolalõhe röstsaial õuna-kurgikastmega Süsi Toidu Va Rasva vesiku Energi Jrn. aine Kogus lgud d d a (kcal) ret 100 100 se nimetus retseptis (g) 100 g retsept. g retsept
Täiskasvanud inimene peaks ööpäevas tarvitama 75-110g rasva, sealhulgas vähemalt kaks kolmandikku peab olema loomne rasv. Peale loomsete rasvade peavad toiduratsioonis kindlasti olema ka taimsed rasvad, kuna nad sisaldavad väga väärtuslikke organismi jaoks aineid. Seoses sellega, et rasvadel on suurem kalorsus, kui valkudel ning süsivesikutel, rasva olemasolu annab reguleerida toidu kogust. Rasvade asendamisel süsivesikutega toidu maht suureneb, sest kalorsuse säilitamiseks tuleb tarvitada kaks korda rohkem süsivesikuid, kui rasvu. Põhja tingimustes rasv on ülimalt tähtis nad lasevad tõsta toidu kalorsust, ilma et suurendaks toidu kogust. SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS TOITUMISES On tähtsad kui energiaallikad, kuid ka vajalikud süsiniku sisaldavate polümeeride biosünteesiks. Kogu oma elu jooksul inimene tarvitab keskmiselt umbes 14 tonni süsivesikuid
Lipiidid peaksid mõõduka ja keskmise kehalise koormuse korral katma 26-30 % toiduratsiooni koguenergiast. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 5 Koostanud M. Kolga Biokeemia 1 Energia säilitajana organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped . 2. Varuaine funktsioon Lipiide talletatakse organismis varuks: loomorganismides triglütseriidid rasvkoes, taimedes õlid. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik · inimese organismis on rasvu 10-20 % kehakaalust, rasvumise korral 50 % ja enam keskmine · lipiidide ööpäevane vajadus täiskasvanud inimesel on 80-90 g
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Talis Kõiv KOKK KUTSEEKSAM Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2009 2 SISUKORD: 1.MENÜÜ...................................................................................................................................4 2.KALKULATSIOONIKAARDID............................................................................................5 2.1 Koorene Bostoni salatist valmistatud supp peekonikrutoonidega........................................ 5 2.2 Mozzarellaga täidetud ja paneeritud sea välisfilee kõrvitsakoogi ja köögiviljakastmega....7 2.3 Kihiline kohupiimakook vaarikatega.................................................................................. 10 3. TÖÖPLAAN......................................................................................................................... 12 4. SEADME...
väiteid.! Näiteks ei ole lubatud kasutada järgmisi väited: Mesi kadakamarjadega aitab neerude alatalitluse korral. Päevane annus 1 sl. Mesi saialillega on nõrga põletikuvastase toimega. Arooniamesi omab nõrka vererõhku reguleerivat toimet NB! Selline piirang kehtib ka toidu reklaamil, kodulehel edastatava teabe, toidu esitlemise suhtes jne. 1. Toitumisalane teave Kui soovitakse anda tarbijale teavet näiteks mee kalorsuse kohta, siis ei piisa vaid energiasisalduse esitamisest. Sel juhul tuleb esitada toitumisalane teave mee energiasisalduse ning valkude, süsivesikute ja rasvade koguse kohta (ehk 1. rühma näitajate osas ehk nn lühike teave). Toitumisalane teave esitatakse 100 g mee kohta kasutades pealdist ,,100 g mett sisaldab" või ,,Toitumisalane teave 100 g mee kohta" või muud samaväärset. Teabes esitatakse keskmised väärtused, mis on saadud toidu keemilisel
Keetmisel ülearu vedelaks jäänud munad on ka mõne päeva pärast värsked ja maitsvad, kui neid enne söömist 1520 sekundit keevas vees hoida. Kohe pärast keetmist asetatakse munad külma vette, et munavalge eralduks koorest ning munast eemalduks läbi munakoore pooride väävelvesinik, mis tekib keetmisel. See hoiab ära munarebu värvuse muutumise. Viljastatud munad on väärtuslikumad kui viljastamata, kevadised munad paremad sügisestest ja talvistest. Üks muna vastab kalorsuse, valkude, rasvade, A-vitamiini, tiamiini- ja riboflaviinisisalduse poolest 226,8 g piimale, kuid D-vitamiini ja rauda on munas tunduvalt rohkem kui piimas. Ühes munakollases on 200 mg kolesterooli, mistõttu mune ei või üleliia süüa. Ühes kanamunas (40 g) on 63 kcal energiat. Kanamunade kasutamisel taigna valmistamiseks tuleb juhinduda alljärgnevast: ° Üks halb muna rikub kogu taigna, seepärast tuleb iga muna lüüa eraldi tassi sisse katki ja alles sealt taignasse.
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
Kiudained jagunevad vees lahustuvateks ja vees mittelahustuvateks. Vees lahustuvaid kiudaineid on palju aedviljas ja mõningal määral ka kaeras ja odras, vees mittelahustuvaid aga täisteratoodetes. Kiudaineterikkad toiduained on kaalikas, hernes, porgand, oad, pähklid, kõrvits, ploomid, sõstrad, pohlad, mustikad, kaerahelbed, tatratangud, rukkijahu, täisteranisujahu ja odrajahu. Kiudaineterikas toit oma suure mahu ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu tekitab ilma liigseid kaloreid lisamata täiskõhutunde. Päevas peaks inimene saama 2030 g kiudaineid. Kiudainerikka toiduga liialdamine (üle 30 g päevas), eriti nisukliidena, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see võib põhjustada nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. 89
• NAISED 655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas • Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. • Mis on kalor? See on energiahulk, mis kulub 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. • 1 cal = 4,2 J. • Toiduvajaduse hindamiseks leiame, milline on energiakulu ja võtame selle võrdseks kalorsusega. Sellega eeldame, et kogu toidus olev energia kulub antud tegevusele. Kalorsuse põhjal saab leida toiduaine(t)e koguse, mis katab meie energiakulu. • Toiduaine Kalorsus • 100 g piima ……………………………………..280 kJ • 100 g kodujuustu………………………………...400 kJ • 1 muna…………………………………………..300 kJ • . 100 g leiba………………………………………800 kJ • 100 g kartuleid………………………………….
kuni 17%). Rohkesti leidub pektiinaineid. C-vitamiini sisaldub kõrvitsas 15 20mg%. Karotiini on mõne sordi viljades isegi rohkem kui porgandis. Mineraalainetest leidub valminud viljades enam kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda. Toorelt on kõrvitsa viljaliha peaaegu maitsetu. Maitseainetega maitsestatult või koos teiste toiduainetega saab sellest aga valmistada väga mitmesuguseid toite, salateid, äädikahoidiseid jne. Soodsa biokeemilise koostise ja suhteliselt madala kalorsuse tõttu on kõrvitsad väga 54 sobivad dieettoiduks. Toiduks tarvitatakse ka õlirikkaid kõrvitsa seemneid, mis röstitult on väga maitsvad. Neid lisatakse ka sepikute ja leibade taignatesse toiteväärtuse tõstmiseks. Allikas www.eestitoit.ee Kabatsokk e tsukliini Kabatsokk on kõrvitsa lähedane sugulane. Kasvab puhmana, ei aja võrseid laiali, viljad on piklikud,suurt kurki meenutavad. Värvilt kollased, valged, rohelised, ühevärvilised või triibulised.
· NAISED 655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas · Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. · Mis on kalor? See on energiahulk, mis kulub 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. · 1 cal = 4,2 J. · Toiduvajaduse hindamiseks leiame, milline on energiakulu ja võtame selle võrdseks kalorsusega. Sellega eeldame, et kogu toidus olev energia kulub antud tegevusele. Kalorsuse põhjal saab leida toiduaine(t)e koguse, mis katab meie energiakulu. · Toiduaine Kalorsus · 100 g piima ............................................280 kJ · 100 g kodujuustu.......................................400 kJ · 1 muna..................................................300 kJ · . 100 g leiba.............................................800 kJ · 100 g kartuleid.......................................
rakendatav siis, kui me kasutame kunstliku baasi meetodit. Sel juhul sõltuvad nullinda rea kordajad valitud arvust M. 17. Duaalmuutujate majanduslik tähendus I Majanduslik analüüs duaalmuutujate abil. Tootmise planeerimise ülesanne. Leiame millist toorainet jääb üle, millist puudu, mis kulutatakse täpselt ära kui tootlikkus on maksimaalne. Näitab varjatud kulu. II Dieediülesanne. Lähteülesandeks oli dieediülesanne kus leidsime maksimaalse kalorsuse ja valgusuurusega toiduainete minimaalne maksumus, kui teda oli kui palju teatud toiduainet pidi ostma. Selle järgi saab välja arvutada maksumuse. Duaalülesandes huvitab meid aga kalorsus ja valgusus, mitte toiduained ning üritame leida maksimaalse kasulikkuse w*, mis peab võrduma minimaalse maksumusega z*. III Transpordiülesanne: Duaalülesannetes on võimalik leida ühe firma kulutused transpordile minimiseerimine, ja teise firma tulud maksimiseerimine. 18
treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see muidugi tahtepingutust, kuid hiljem harjutakse tagasihoidlikuma toitumisega. Range paastumine (nälgimine) on muidugi tervisekahjulik. Liigsest kehakaalust vabanemine energiakulu suurendamise teel nõuab tugevamat tahtejõudu. Ülekaalu põhjustavat varurasva kasutab organism energia saamiseks siis, kui
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ......................................................
..3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha alla, siseorganite ümber ja kõhu piirkonda. Kuid seda on ka üksikute kihtidena lihaste vahel (läbikasvanud liha). Rasvkude annab lihale kõrge kalorsuse. Rasvkoe osatähtsus on väga kõikuv 1...40%, olenevalt looma liigist, vanusest ja toitumusest. Rasvkoe koostisse kuulub 70...97% rasva (ülekaalus on küllastunud rasvhapped), 0,3...9% valku, 2...20% vett, samuti mineraalaineid ja rasvaslahustuvaid vitamiine A ja D. Loomsete rasvadega kaasneb ka kolesterool. Sidekude seob üksikud koed omavahel ja skeletiga. Selle moodustavad kõõlused, krõmpsluud ja kiled. Koosneb põhiliselt mittetäisväärtuslikest valkudest kollageen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
