Kool Nimi Klass "Muusad" Juhendaja: xx Muusad -- olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad said oma nime ladinakeelsest sõnast musae. Muusad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Nad sündisid Olümpose lähedal Pierosel, mis oli ka nende esialgne elukoht, kuid neid seostatakse veel kolme mäega (Helikon, Olümpos, Parnassos) ning samuti rohkete allikate ning metsatukkadega. Usuti, et nad on neitsid, kes elavad metsas, allikate läheduses. Neid kujutati sageli käsikäes ringi tantsimas, et sümboliseerida kunstide seotust. Muusad sümboliseerisid inimkonna kõige kõrgemaid vaimseid ja kunstilisi püüdlusi ning nende omadused inspireerisid inimesi, kes omakorda olid kohustatud tänama muusasid kui nende loovuse allikat. Muusasid on peetud ja peetakse kunstide jumalannadeks ning kunstnike, kirjanike ja muusikute inspiratsiooniallikaks. Ka sõna ,,muusika" pärineb kreekakeelsest sõnast mous...
· Aiode ("laul") Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat: · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. · Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. · Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. Kreeka mütoloogia järgi olevat muusad titaan Mnemosyne (Mälu) jaZeusi tütred, kõigi
Olümposel kindlustasid end Zeus ja jumalad. Hiljem puhkes titaanidel võitlus Olümpose jumalatega, keda juhtis Zeus ja kelle liitlased olid sajakäelised koletised.. See kestis 9 aastat. Titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Elukoht musaion. Kreeka mütoloogias on pillid/muusika tähtsal kohal. 3 tähtsat pilli: lüüra, paani flööt ja kitara. Kalliope poeg Orpheus mängis kitarat. Erato oli armastusluule muusa. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. Kleio oli ajaloo/eeposte muusa. Melpomene oli tragöödia muusa. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. Urania oli astronoomia muusa. Jumalad: Zeus peajumal (Jupiter) HERA abielu kaitsja (Juno)
Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled hüatsindid. Apolloni järglased: Asklepios Hekabe Troilos Koronis Orpheus Linos Asklepios Kalliope Orpheus Apolloni sugupuu Kasutatud allikad Google.ee Vikipedia.ee Miksike.ee Koolielu.edu.ee Chaline E. 2005. Jumalate raamat. Tallinn: Varrak. Täname kuulamast!
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
tegevuse kaitsejumalannad. Neid oli üheksa ja nad olid peajumal Zeusi ja Mnemosyne tütred. Muusad innustasid ja abistasid luuletajaid ning teisi kunstiinimesi nende loometöös. Alles hilisel Rooma ajal seostati muusadega kindlad alad: Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo
ADONIS Pärnu Surjuvald 16.01.2014 Pärnu Koidula Gümnaasium 6.B Erika Tilsen Adonis on vana-Kreeka mütoloogias igal aastal uuenev noor vegetatsioonijumal, surev ja ülestõusev jumalus, kes on seotud kalendriga. Adonise sünni asjaolud on segased. On mitu versiooni. Kõige levinuma versiooni järgi ärgitas Aphrodite (Venus) Myrrhat või Smyrnat intsestile oma isa, Assüüria kuninga Theiasega, mis kinnitab Adonise päritolu tollest piirkonnast. Aphrodite tahtis kätte maksta selle eest, et Theias oli pidanud oma tütart temast palju ilusamaks, või selle eest, et Myrrha oli tema kultuse unarusse jätnud. Myrrha amm oli plaanis kaasosaline. Pettusega veetis Myrrha Theiasega 12 ööd. Kui Theias pettuse avastas, sattus ta raevu ning ajas tütart noaga taga, tahtes teda tappa. Jumalad muutsid Myrrha mürripuuks. Hiljem Adonis astus välja lõhenenud puust. See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal. ...
Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest.
Iris vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) veinijumal Paan Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos tuulte kuningas, elas maa peal Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega -Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore,Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
Hephaistos (sepakunsti jumal) oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles (kreeka kangelane) oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkmene poeg. Hermes (kreeka jumalate käskjalg) oli Zeusi ja Maia poeg. Minos (Kreeta kuningas) oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhy mnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Zeus Võõravõitu sõnad : Titaanid - on kreeka mütoloogias Gaia (Maa) ja Uranose (Taeva) liidust sündinud jumalasugu - 6 meest ja 6 naist. Tartarus on Vana-Kreeka mütoloogias sügav kuristik. Saatürid - on vanakreeka mütoloogias olendid, kellele enamasti omistatakse mehe ülakeha ja soku jalad ning sarved
10. Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. 20. Erato oli armastusluule muusa. 11. Pallas- zeusi tütar, kes kargas ta peast välja (sündis). Oli linnade, kultuuri, 21. Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa. hariduse, ratsutamise, tarkuse, puhtuse jumal. Sümbolik oli oliivipuu ja öökull. 22. Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa. 23. Kleio oli ajaloo muusa. 24. Melpomene oli tragöödia muusa. 25. Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. 26. Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa. 27. Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa. 28. Urania oli astronoomia muusa. 29. Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate saatjaskonnas. 30
Helikon Olümpos Parnassos Pieros Pieriamaal, kus nad sündisid Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures. Traakia laulik Thamyris (või Thamyras) kutsus muusad endaga võistlema laulmises ja kitaramängus, soovides võidu korral üht neist endale naiseks. Muusad võitsid ning karistuseks torkasid mehel silmad peast ning võtsid talt laulu- ja kitaramänguande. See on ainus teadaolev müüt, kus muusad on julmad. Ainus teadaolev muusa laps oli Orpheus, kelle ema oli Kalliope. Orpheuse isaks nimetatakse nii Apollonit, jõejumalat Oiagrost kui ka tundmatut traakia ülikut. Orpheus kasvas üles Traakias. Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreeklased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Pandora Laegas - otseses tõlkes 'kingitus kõigilt'. Savist naine, kelle Hephaistos valmistas Zeusi palvel karistuseks inimkonnale. Prometheus andis inimestele tule ja õpetas neid
9 Muusat: Kleio Ajaloo Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tantsu Kalliope Eepilise luule Erato Armastusluule Polyhymnia Jumalatele määratud laulude Euterpe Lüürika Zeus Jupiter Ülemvalitseja, taeva ja valguse isand, vihmajumal, kes käsutas piksenooli ja taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult.
abikaasa. Eileithyast sai sünnitusjumalanna. Hephaistos oli sepp ja sepakunstijumal. TEISED ZEUSI JÄRELTULIJAD Tänu rohketele kõrvalehüpetele oli Zeusil ka palju lapsi, kelle emadega ta abielus ei olnud. Eurynome sünnitas Zeusile kariidid (Aglaia, Euphrosyne, Thaleia, tõid inimestele ilu ja rõõmsameelsust), Demeteriga (hea viljakusjumalanna) said nad Persephone (hilisem Hadese abikaasa), Mnemosyne aga kinkis Zeusile lausa üheksa muusat (Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania), Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni (ennustuskunsti jumal) ja Artemise (kuu- ja surmajumalanna) ja Maiaga (Atlase ja Pleione tütar) jumalate käskjala Hermese. ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti
Esialgu ei tehtud nende nagu graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes. See keda muusad lemmivad , on õnnelik. Kui murest murtud inimene nukrutseb, võib päästa teda ainult muusa sugulane. See ongi püha kink, mis tuleb muusadelt." Hiljem sai iga muusa omaette tegevusala. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpone tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastusluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulude, Euterpe lüürika muusa. Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni tõejumala, saatjad. Vetejumalad Triton oli Mere pasunapuhuja. Pasunana kasutas ta suurt merekarpi. Puusadest alates oli tal kala alakeha. Tritonile iseloomulikeks tunnusteks on ka ja kolmhark ja merekarbist pasun. Najaadid olid veenümfid. Nemad elutsesid ojades, allikates ja purskkaevudes.
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis. Muusad Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid
Hephaistos, sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg. Herakles, kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg. Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega- Rhadmanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio, Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. Veel Zeusi kohta Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega. 2
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
(Wikipedia : Kariidid) Demeteriga said nad Persephone, kes on hilisem Hadese abikaasa. (G. Fink 2000 : 88) Veidi hiljem armus Zeus Mnemosynesse ning ta tuli üheksal ööd järjest tema juurde. Tulemuseks oli üheksa tütart e. muusat. Muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (G. Fink 2000 : 286) · Erato oli armastusluule muusa. · Euterpe (lõbustaja, rõõmustaja) oli lüürika muusa. · Kalliope (kaunihäälne) oli eepilise luule muusa. · Kleio oli ajaloo muusa. · Melpomene oli tragöödia muusa. · Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa. · Terpsichore (täis tantsulusti) oli tantsu muusa. · Thaleia (õitsev) oli komöödia muusa. · Urania oli astronoomia muusa. (Wikipedia : Muusad) Letoga (titaan Koiose tütar) sai taevajumal kaksikud Apolloni - prohvetluse, vibulaskmise ja muusikajumal, ja Artemise - neitsilik jahijumalanna. (G
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
5) Augeiase tallide puhastamine 6) Stymphalose lindude tapmine 7) Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask
5) Augeiase tallide puhastamine 6) Stymphalose lindude tapmine 7) Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8) Diomedese hobuse äratoomine 9) Hippolyte vöö äratoomine 10)Geryoni kariloomade äratoomine 11)Hesperiidide õunte äratoomine 12)Kerberose äratoomine 9 muusat Nimi Valdkond Sümbol Kalliope Eepiline luule ja kangelaslaulud Sulg käes Erato Armastuslaulud Lüüra Polyhymnia Pühad hümnid Mõtlik nägu Euterpe Lüürilised laulud Kaksikflööt Thaleia Komöödia Naeratav mask Melpomene Tragöödia Kurvastav mask
Zeus-Taeva isand, vihma jumal, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera-Abielu kaitsjal. Taeva kuninganna. Zeusi õde ja abikaasa. Tegeles peamiselt nende naiste karistamisega, kellesse Zeus oli armunud. Poseidon -Merede valitseja. Zeusi vend Hedes-Zeusi vend. Allilma ja surnute valitseja. Hüüti ka jõukuse ja maapõues olevate väärismetallide isandaks. Athena-ainult Zeusi tütar. Varasemalt pöörane ja hoolimatu lahingujumalanna; hiljem sõjakas vaid riigi ja kodu kaitsmisel. Peamiselt linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Apollon-Zeusi ja Leto poeg. Meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja,valgusejumal,tõejumal. Artemis-Apolloni kaksikõde. Üks kolmest neitsilikust jumalannast. Metsloomade emand, kõige kõrgem kütt Aphrodite-armastuse- ja ilujumalanna,Võrgutaja, naeru armastav, vastupandamatu. Zeusi ja Dione tütar, kuid hiljem merevahust sündinud. Hermes-Zeusi ja M...
Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena, nad on graatsia ja ilu kolmikkehastus.Lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga ja inimene keda nad külastasid, sai õnnelikuks.Koos muusadega olid nad laulukuningannad ja ühtki pidu polnud võimalik ilma nendeta pidada. Muusasid oli üheksa ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne(Mälu) tütred. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpomene tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastsuluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulute ja Euterpe lüürika muusa.Muusad olid nagu graatsiadki Apolloni, tõejumala saatjad. Vetejumalad Poseidon (Neptunus) oli Mere(Vahemere) ja Sõbraliku või Külalislahke mere (Musta mere) isand ja valitseja. Talle kuulusid ka maa-alused jõed. Titaan Okeanos oli Okeanose jõe isand.Tema naine Tethys oli ka titaan.Okeaniidid, suure jõe nümfid olid tema tütred
Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule Polyhymnia jumalatele määratud laulude Euterpe lüürika · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest. Sokud ohverdusteks. Tragöödiad ei lõppenud kunagi halvasti. · Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole)
teispoolsuses. Tuntuimad olid Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid, kus ilmnes Kreeka religioonile täiesti ebaharilik idee usk hauatagusesse õndsusesse. Demeteri saladustest osasaamiseks pidi tegema läbi kahekordse pühitsemise, millest aga ei tohtinud teistele rääkida (vt õpik lk 123). Samuti olid populaarsed Orpheuse (andekas kitaramängia, kelle ema oli muusa Kalliope, ta võlus oma lauludega isegi loomi, puid ja kaljusid, kui tema noor naine Eurydike suri maohammustusse, siis laskus ta allilma ja sai oma armastatu tagasi tingimusel, et ta ei vaata kordagi tagasi, tegi seda siiski, tuli ise tagasi, kuid ei tahtnud midagi teada naistest ja pani aluse poistearmastusele; traaklannad rebisid ta tükkideks ja ta läks varjuna tagasi Hadesesse ja leidis oma Eurydike) müsteeriumid
12 peajumalat: *ZEUS: Kronose ja Rhea poeg; ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas piksenooli. Lind- kotkas; puu- tamm. Tema oraakel asus Dodona tammikus, kus ennustusi loeti tammelehtede sahinast.; *HERA: Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade Zeusi peale. Lind- paabulind; loom-lehm. Tema lemmiklinnaks oli Argos.; *POSEIDON: Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse e. maaväristaja viidates merealustele liikumistele.;*HADES: Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja.; *PALLAS ATHENA: Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol. Puu- oliivipuu; lind- öökull. Tema linn oli Ateena.; *PHOIBOS E. APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas (mängis lüürat). Laskurite jumal; tervendaja (õpetas esimesena toht...
"Õpetlike novellide" iseloomustuses säilib mitmemõttelisus. Cervantes ütleb nimelt, et neis "avas ta kastiilia keelele tee ehtsa hulluse (arutuse) näitamiseks". Kohe seejärel lisab ta, et kujutluselt ületab ta paljusid teisi ning et vaid kujutlusjõud suudab kirjanikku kuulsusesse tõsta. Veel kord rõhutab ta oma armastust luule vastu ja seda, et kunagi pole ta sulge paberile pannud eesmärgiga kedagi laimata või pilgata. Cervantese poeetika ei piirdu muidugi mitte Kalliope lauluga "Galateast" või "Teekonnaga Parnassile". Kõigis tema teostes kohtab ridamisi arutlusi kirjandusest, kirjanikukunstist ja missioonist. Siiski on Cervantese suur poeetika tema loomingu tervik ise, iseäranis "Õpetlikud novellid" ja "Don Quijote". Neis toob Cervantes kirjanduslikku tunnetusse nii palju seniolematut, et õige pedantseina tunduvad katsed, mida ju aegade jooksul on tehtud, tema loomingut
Iiidsete aegade lood. Maa luuakse Kaosest. Kaos lõi: Jumalaema Maa Tartanose (maa-all) Must öö ja särav päev Maa lõi: Taeva, mäed,mered kõik olid jumalad. Suurim oli Taevas Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ja nad said palju lapsi: 3sajakäelist hiiglast (kükloobid) 12 titaani (6 meest, 6 naist) Okeanus laotus üle kogu maa, ta oli kõigi jõgede isa ja tal oli 3000 tütart okeaniidi, kes olid allikate ja ojade haldjad. Üks titaan Hyperion, naisega Thea andsid maailmale veel 3 jumalat, Päikese ,Koidu ja Kuu Kükloobid hiiglaslikud jumalad, kes üksainus silm keset laupa(uranose ja maa lapsed) Kronos Uranoselt võimu võtnud poeg, kellelt hiljem poeg Zeus võimu võitlusega endale sai Rhea kronose naine Themis seadusejumalanna, andis Zeusi käsud surelikele inimestele teada Justitia kaitses õigust, vihkas valskust, kui ta nägi ülekohut, teatas Zeusile ja Zeus mõistis kohut. Olümpia seal olid kaks savip...
Metisega tuli tal üks laps Athena. Themisega sündisid Zeusil hoorid Eunomia, Dike ja Eirene ja moirad Klotho, Lachesis ja Atropos. Heraga sai Zeus lausa neli järeltulijat - Ares, Hebe, Hephaistos ja Eileithya. Zeusil oli ka abieluväliseid järeltulijaid. Eurynomega sai ta kariidid - Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia. Demeteriga said nad Persephone. Mnemosyne kinkis Zeusile lausa 9 muusat - Euterpe, Kleio, Erato, Melpomene, Kalliope, Polyhymnia, Terpischore, Thalia, Urania. Letoga sai ta kaksikut Apolloni ja Artemise. Maiaga oli neil jumalate käskjalg Hermes. Zeus pettis pidevalt oma abikaasat Herat kellele see ei meeldinud kuna ta oli abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeus oli kõigi jumalate seast kõige silmapaistvam ja humoorikam. (Zeus) Poseidon Poseidon oli samuti Kronose ja Rhea poeg ehk siis Zeusi vend. Ta oli pärast
2. Lerna hüdra tapmine 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine 9 muusat: 1. Kleio ajalugu 2. Urania astronoomia 3. Melpomene tragöödia 4. Thaleia käsitöö 5. Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab
Sissejuhatus Kreeka mütoloogia pärineb teatavasti ajast,kui inimene elas tihedas kokkupuutes loodusega,mida austati ja kardeti ja millele omistati üleloomulikke omadusi.Mütoloogia näitab ilmekalt,millised mõtted ja tunded valdasid inimesi aegade hämaruses,ta on nagu algaegade teadus,inimese esimene seletus oma ümbruse,looduse ja elu asjadele.Müütide kaudu saame meiegi tajuda nende ammuste inimeste loodud imepärast ja hingestatud maailmapilti,näha maailma,kui ta veel noor oli. Kreeka jumalad,nagu juba viidatud,sarnanesid surelike inimestega.ja mitte ainult väliselt,vaid ka tegudelt.Peale selle uskusid kreeklased,et maailm lõi jumalad ja mitte vastupidi.Loomismüütide järgi oli kõigpealt Kaos.Sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas olid esimesed vanemad.Nende lastest vägevaim Kronos sai maailma isandaks kelle lapsed ja lapselapsed,on kreeka jumalad.Jumalad elasid Olümposel.Olümpos oli salapärane paik kõrgel maailma mägedest.Sinna ...
Kohustuslikud Vana-Kreeka müüdid ja märksõnad: 48. Maailma loomine, kuni valitsejaks saab Zeus - Kaos loob jumalanna Maa,hirmsa Tartarose, musta Öö ja särava Päeva. Jumalanna Maa sünnitas armastusjumalanna, Taeava, Mäed ja Mered. Taevas oli suurim jumal , Uranos. Uranos võttis naiseks Maa ning neil sündis palju lapsi, sealhulgas 12 titaani. Üks neist oli ahne Kronos. Kord sai Uranos laste peale pahaseks ja viskas nad Tarantarose juurde maa alla. Ema aitas Kronose välja ning ta hiilis oma isa juurde ja haavas ta. Uranos pani Kronosele needuse ,et tema lapsed talle sama teeksid. Seega hakkas Kronos enda ja Rhea lapsi alla neelama. Rhea aga ükskord andis lapse asemel kivi ja ellu jäi Zeus.Zeus kasvas üles metsas ,kus teda isa eest peideti.Zeus kasvas ja sai teada mida ta isa tegi.Ta taipas ,et peab isa troonilt heitma.Ta kohtas teel Okeanost,kes teda aitas- ta andis ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium KAKSTEIST OLÜMPLAST- TAEVALIK PEREKOND Referaat Koostaja: Katrin Koger Juhendaja: Aavo Jakobsoo 12. jaanuar 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium SISSEJUHATUS Antiikmütoloogia on väga keeruline ja huvitav. Mütoloogia sünnimaaks võib pidada Kreekat. Hiljem kasvas Kreeka mütoloogiast välja ka Rooma mütoloogai. Valisin selle teema kuna ma pole veel kunagi selgusele jõudnud vanakreeka mütoloogia tegelaste elule. Sellest töös võtan vaatluse alla peamiselt 12 peajumalat Kreeka mütoloogias, kes moodustavad jumaliku perekonna. Olümpos on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähe...
Hermes, kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg. Minos, Kreeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadamanthys ja Sarpedon. Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa – Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg. 3. Vana-Kreeka jumalad Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
(esmalt Lüüdia, seejärel Pärsia) Ekspansioon struktureerib, ent lähtepunktiks allutatud rahvad, eriti edukas vastupanu Terviklik, suure haardega ajalugu (u 220 aastat), mitte kohalike hõimude tavad vms: süntees Aleksandria filoloogid jagasid 9 raama tuks vastavalt muusadele: 1. Kleio, 2. Euterpe, 3. Thaleia, 4. Melpomene, 5. Terpsichore, 6. Erato, 7. Polyhymnia, 8. Urania, 9. Kalliope "Historai" sisu 1.-4. rmt: ülevaade Pärsia riigi tõusust ja varasemast ajaloost (sh 2. raamat ulatuslik ülevaade Egiptusest) 5.-9. rmt: Kreeka-Pärsia sõjad 5. rmt: traakia hõimude ja kreeka V-A rannikualade vallutamine 6. rmt: sõja kandumine MandriKreekasse (sh Marathoni lahing) 7. rmt: Xerxese võimuletulekust Termopüülide lahinguni (480) 8.-9. rmt: Artemisioni, Salamise, Plataia lahing; Mykale langemine;
vahepalu. 1602. esietendus ka Caccini "Eurydike " (Firenze) (Pluton ja Radamanto bass varem tenorid) Jacopo Peri (1561 Rooma - 1633 Firenze) Eurydike Euridice Dramma per musica Libreto - Ottavio Rinuccini 6 stseeni Firenze 1600 (6.10.), Palazzo Pitti, Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Tegelased: Tragöödia Tragedia sopran Eurydike Euridice; sopran (Vittoria Archilei) Orpheus Orfeo, legendaarne laulik kr. müt., Apolloni (?) ja muusa Kalliope poeg; tenor Arcetro, karjus; alt Tirsi, karjus; tenor Aminta, karjus; tenor Daphne Dafne, sõnumitooja; sopran Venus Venere, roomlaste armastusjumalanna, =kr. Aphrodite; sopran Pluton Plutone, rooma müt. allilma Hadese valitseja, =kr.Hades; tenor Proserpina Proserpina rooma müt. allilma valitsejanna, eelmise abikaasa, =kr. Persephone; sopran Radamanto; tenor Charon Caronte, allilma viiva unustusejõe Lethe paadimees; tenor Koor: karjused, nümfid, varjud, allilmajumalused Orkester:
"Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata. Mõistatus koosneb kahest osast: küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendusest). Mõistatusi esitati ajaviiteks või taibukuse prooviks. Nende
17. Hoorid, moirad ja muusad Hoorid: lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (`õitsemine', `kasv', `vili'). Esinevad ka Eunomia (`hea seaduslik kord'), Dike (`inimlik õiglus'), Eirene (`rahu') nimede all. Moirad: Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö). Muusad: Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania (astronoomia). Neil olid sinised loorid. Neil 4 mäge: sündisid Pierosel, liiklesid Parnassosel, Helikonil ja Olümposel. 18. Sisyphos, Perseus, Bellerophontes, Midas, Narkissos Sisyphos. Korintose kuningas. Zeus varastas jõejumal Asopose tütre, Sisyphos nägi pealt,
(Vikipeedia, 17.09.12) Munk – jumala teenimiseks ilmaelust kõrvale tõmbunud mees (Kõiv, 2006). Muusad - olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Erato oli armastusluule muusa; Euterpe ('lõbustaja, rõõmustaja') oli lüürika muusa; Kalliope ('kaunihäälne') oli eepilise luule muusa; Kleio oli ajaloo muusa; Melpomene oli tragöödia muusa; Polyhymnia oli jumalatele määratud laulude muusa; Terpsichore ('täis tantsulusti') oli tantsu muusa; Thaleia ('õitsev') oli komöödia muusa; Urania oli astronoomia muusa. (Vikipeedia, 17.09.12) Müüdid - on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
