· NL võeti vastu Rahvasteliidu · USA presidendiks sai Franklin D. Roosevelt · 12.03 K.Pätsi ja J.Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord 1935 1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945
Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust, vaid häbi – selliseks teoks oli näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis taganeti näoga vastase poole. Oli ka komme viibida kahevõitluse paigas terve päev kuni keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised
Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee sissetungist Poolasse, põgenes
kui ka teistele riikidele ülekohut ja selles sõjas otseselt ühtegi positiivset tagajärge ei olnud. Kasutatud kirjandus: 1. A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak. 62-84 2. M. Õun, H.Ojalo (2010) Võitlused Läänemerel. Grenander 3. N.Stone (2013) Teine maailmasõda. Tallinn: Varrak 4. M.Bendt (2007) Edukas algus, väärikas lõpp. Tartu/Põltsamaa: Vali Press 5. A. Laaneots [2014] NSV LIIDU KALLALETUNG SOOMELE. TALVESÕDA 1939–1940 [08.12.2014] http://www.ksk.edu.ee/wpcontent/uploads/2013/02/KVUOA_toimetised_5_Laaneots.pdf 6. Wikipedia [2014] http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da [08.12.2014]
Meeleavaldus NL. Meelse valitsuse heaks. 21juuli 1940 kuulutati NSV ning 6august 1940 NSVL koosseisu liitmine. IIms periodiseering ja tähtsamad sündmused 1) 1. sept. 1939-22juuni 1941 vaata eestpoolt! Sel ajal Saksam. Ja NSVL liitlased. 1940-1941 põhiline võitlus Saksam. Ja Suurbrit. vahel. ,'Lahing Inglismaa pärast'' 2)22 juuni 1941 november 1942. Saksam. Tungis kallale NSVL'le ,'Barbarossa'' plaan. Esialgu Hitler väga edukas Idarindel. Venelaste jaoks Suur isamaasõda. Saksam. Kallaletung muutis jõudude vahekorda maailmas. NSVL Hitleri vastaste leeris nüüdsest 1941aug Atlandi Harta, 1941 juuli Suurbrit ja NSVL kokkulepe ühiseks sõjategevuseks. Juuli1941 22sept 1944 Saksa okupatsioon 1940 17juuni 1941 juuli NSVL I okup. 1941aug. algas Liningradi blokaad, mis kestis 1943a. jaanuarini. Punaarmee taganes. Toimus nn ,'Kurnamissõda''. Nurjus Hitleri välksõja plaan ja rinne stabiliseerus Lening. Moskva, Staling. all ! 7dets. 1941 Pearl Harbor (USA, Jpn)
Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa väed Poolasse ning hiljem ründas ka Saksamaa. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939
sõjalaevastiku, lääneriigid olid järeleandlikud. Saksa oli veel nõrk -sõdivad pooled –teljeriigid ja liitlased; muudatused selles ning kui teised riigid poleks ainult protestiga piirdunud, oleksid osas; hitlerivastane koalitsioon ja konverentsid- saksa väed taandunud. Samuti astus saksamaa välja rahvaste Teheran,Jalta ja Potsdam:millal=aasta ,kes ja mida otsustati liidust ning loobus locarno lepingu täitmisest. Teine agressor oli 1. sept 1939 Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine Itaalia, kes oli innustust saanud saksa tegevusest, ründas Aafrikas maailmasõda. Etioopiat, mis ka vallutati. 3. sept Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Rahustamispoliitika- usuti, et peale saavutatud edu diktatuurid Saksamaale sõja. rahunevad maha. 17. septembril okupeeris Nõukogude Liit Ida-Poola, mis lakkas
· 1939 hakkas Venemaa välja töötama plaane sõjaks Saksamaaga. · 1940-1941 koostati vähemalt 4 operatiivplaani varianti. · " Vastulöögi ettevalmistamine" tegelikult kaitse asemel NSVL viis lõpule vajaliku jõudude kohalevedamise ja plaanis ootamatult rünnata läänepoolsetel piirialadel Saksamaad ja tema liitlasi. · Algne plaan 12. juuni 1941 lükkus edasi. Ei tea, miks. · Oletus kardeti, et Inglise-Saksa sõda võib katkeda. Saksamaa kallaletung NSV Liidule · 22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. · Saksa armee jagatud kolmeks väegrupiks: NORD -> üle Baltikumi Leningradi peale. MITTE -> Valgevenes asuvad Vene väed purustada, edasi Moskvasse. SÜD -> Ukraina. · Koos Saksamaaga alustas NSVL vastu ka Rumeenia. · Hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. · Soomelaste jaoks tähendas see Talvesõja teist vaatust -> Jätkusõda. · Saksamaad saatis edu. · NSVL õhuvägi purustati.
sõltuvusse NKL-st, avati uusi kaevandusi, maa kurnati välja, toodi välistööjõudu sisse, ehitustegevus, materjalide tootmine. Mõisted 1. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine 2. Anneksioon teise riigi territooriumi vägivaldne liitmine oma riigiga 3. Inkorporeerimine oma koosseis lülitamine 4. Agressioon ühe või mitme riigi relvastatud kallaletung teisele riigile eesmärgiga see vallutada 5. Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine ebaseaduslikult, piinamine ülekuulamisel. 6. Rajoniseerimine - selle käigus kaotati maakonnad ja moodustati 39 maarajooni. 7. Metsavendlus 1944-1953 a. otsene relvavõitlus. 8. Amnestia Enne tähtaega vabastamine. Kuulutati välja metsasolijate väljameelitamiseks võimuorganite poolt. 9
Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust, vaid häbi selliseks teoks oli näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis taganeti näoga vastase poole. Oli ka komme viibida kahevõitluse paigas terve päev kuni keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised
Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekallaletungilepingust ja alustas Soome vastu sõda. Stalin paiskas soomlaste vastu umbes pool miljonit meest, 2000 tanki ja 1000 lennukit, Soomel oli vastu panna vaid umbes 300 000 meest, 100 lennukit ja 50 tanki. NSVL ei suutnud vallutada Soomet tolle rahva ja kaitseväe kangelaslikkuse tõttu. NSV Liit pidi leppima Karjala maakitsuse ja Viiburi linnaga ning mõne muu alaga. 9. Saksamaa kallaletung NSV Liidule: dateeri, ,,Barbarossa" sõjaplaan, sõja esimesed kuud. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu, mida hakati nimetama Suureks Isamaa sõjaks. Selleks oli välja töötatud Barbarossa nimeline sõjaplaan, mille järgi pidi pealetung toimuma välksõjana ning kolmest suunast: a) armeegrupp Nord pidi vallutama Leningradi. b) armeegrupp Mitte pidi vallutama Moskva. c) armeegrupp Süd pidi vallutama Kiievi
Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida- Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1. september - Saksa väed ületasid Poola piiri, algas II maailmasõda. 3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda". 8. september - Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi. 17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale. 18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel. 27. september - Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud. 28. september - Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase lisaprotokolliga muudeti osaliselt NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piire. NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule.
Itaalia asumaid · Hitler saatis Mussolinile appi Aafrika korpuse Erwin Rommeli juhtimisel ("Kõrberebane"), kes surusid Briti väed tagasi Egiptusesse b) Sakslaste allveesõda Atlandi ookeanil, et läbi lõigata Inglismaa varustusteid c) 1942.-43.a. omandas suurt tähtsust ka liitlaste õhusõda Saksamaa vastu, kus hukkus palju tsiviilelanikke Sõjasündmused 1941 1944 1. Saksamaa kallaletung NSV Liidule a) Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine: · võitlus ülemvõimust Euroopas · ideoloogilised vastuolud (natsism ja kommunism) · mõlemad riigid töötasid välja oma sõjaplaanid vastase kiireks alistamiseks · Stalin alahindas Hitlerit, mistõttu sakslaste rünnak tuli NSV Liidule ootamatusena b) Barbarossa plaan - sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2,5 kuuks 3 suunal: · a/g Nord pealetung Leningradile · a/g Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale
Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Ürgaja kunst. Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused
Piggy tugineb vimu sotsiaalse konventsiooni. Ta usub, et kellel merikarp annab talle iguse olla ra kuulatud. Ta usub, et toetavad sotsiaalset konventsioonide annab tulemusi. Nagu taibukas esindaja tsivilisatsiooni Piggy vidab, et "Elu ... on teaduslik". Kunagi pragmaatik, Notsu kurdab: "Mis good're sa teed rgi niimoodi?" kui Ralph avab vga laetud ksimus Simon surma nende ktes. Piggy pab hoida elus teaduse vaatamata intsident, "otsivad valem", et selgitada surma. Ta kinnitab, et kallaletung Simon oli nnetus, ja igustatud, sest Simon palus seda seletamatult indekseerimise lbi metsa ringi. Notsu on nii tahtlikult silitada mned jnuk tsivilisatsioon saarel, et prast Jacki him rndab Ralph kontsern, ta vtab nad "tahtis merikarp", kui tegelikult on nad tulnud Piggy prillid, et muuta tulekahju. Isegi hetkeni oma surma Piggy seisukohast ei nihku vastuseks tegelikkust nende olukorda. Sest tema silmapaistev intellektuaalne lhenemine elule on kujundatud hoiakud ja normid
kogu ettevalmistustöö, mis me enne 1941. aasta kevadet tegime, taandus kaitsemeetmetele Punaarmee võimaliku rünnaku eest. Niisiis võib kogu idas peetud sõda nimetada teatud määral ennetavaks. Selge see, et nende meetmete ettevalmistamisel võtsime nõuks kasutada efektiivsemat abinõud - ennetada Nõukogude Venemaa rünnet ja purustada ootamatu löögiga tema relvajõud. 1941. aasta suveks oli mul tekkinud kindel veendumus, et Vene vägede võimas koondumine ja sellele järgnev kallaletung Saksamaale võib asetada meid strateegiliselt ja majanduslikult äärmiselt kriitilisse olukorda. Eriti olid ohustatud kaks itta nihutatud tiibmist baasi - Ida-Preisimaa ja Ülem-Sileesia. Juba esimestel nädalatel pärast Venemaa rünnet sattunuks Saksamaa äärmiselt ebasoodsatesse tingimustesse. Meie kallaletung oli selle ähvarduse vahetu tagajärg." 5) Sama rääkis ka kindralooberst A. Jodl, kes ütles:
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
Kohe pärast Saksa relvajõudude saabumist Eestisse algas eesti rahvusväeosade loomine. Algselt loodi mitmesuguste nimetustega üksikpataljone (julgestus-, ida-, kaitse- ja politseipataljonid) ja ka üksikkompaniisid. Neid kasutati peamiselt itta nihkunud rinde tagalajulgestuses, partisanidevastases võitluses ja ajapikku aina enam ka rindel. Ida- ja politseipataljonides võitles kokku üle 10 000 mehe. Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Mõnele tundus ka natsiideoloogia meelepärasne. Need üksused viidi hiljem järk-järgult Relva-Ssi koosseisu, kuna Saksa seadused keelasid mittesakslaste teenimise Wehrmacht'is(Saksa maaväes). 1942. aasta augustis kuulutati Saksa võimude poolt välja Eesti leegioni asutamine ning hiljem mõnede aastakäikude meeste sundmobilisatsioon. Meestele pakuti valikut Saksa rindeväeosade ja tööteenistuse vahel rindevööndis või Saksamaal. Mobilisatsiooni tööteenistusse
ehteid. Roomasse vahendati siitkandist Vene aladelt karusnahku. Keskmine rauaaeg (450 800) hakati ehitama linnuseid. Eesti aladelt on kokku leitud u. 120 erinevat linnusepaika. Linnuste rajamisel kasutati võimalikult palju ära looduslikke tingimusi ehitati künka või voore otsa, jne. Enamasti ehitati linnused puust, kuid mõni linnus tehti ka paekivist (nt. Varbola). Linnuseid ei kasutatud alaliste elupaikadena, vaid rohkem vajaduse korral, nt. kui toimus mõne rivaalitseva rahva kallaletung. Keskmisel rauaajal polnud kindlat kalmetüüpi: jätkati matmist tarandkalmetesse, kuid ka kivivarekalmetesse. Need olid selge sisekonstruktsioonita kivihunnikud. Hauapanuste hulk vähenes. Noorem rauaaeg (800 1200) jaguneb kaheks: noorema rauaaja varasem periood (800 1050) ja noorema rauaaja hilisem periood (1050 1200), kuid ka see seisukoht on praegu kahtluse all, kuna 2008. aastal leiti Saaremaal maapinnast laevajäänused ja sinna jäetud
9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn 10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal. 11.Babüloonlased ei põletanud telliseid, ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud. 12.Templid ja lossid rajati kõrgetele alustele-kardeti üleujutusi (madal jõgedevaheline maa). 13.4000-1800.a e. Kr 14.Uusbabüloonia kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj. e. Kr 15.Istari värava rekonstruktsioon-Berliinis Pergamoni muuseumis 16.Väravaehitis oli laotud põletatud tellistest, värav ise seedripuust ja kaetud vaskplaatidega.Värv-valge ja kollane sinisel taustal, pühad loomad(madalreljeefsed). Egiptuse kunst. 1.Mastaba-kõige vanemad egiptuse haudehitised. 2.Balsameeriti-arvati, et hing tuleb kehasse tagasi, seepärast säilitati, maeti luksuslikult- et kõik oleks hauataguses elus olemas. 3
1950. aastate algul ilmnes, et Korea sõjaga kulmineerinud rahvusvahelised arengud kinnitavad lääneriikide kartusi Nõukogude Liidu otseste ja kaudsete mõjusfääri suurendamise katsete osas. Sellest tulenevalt suurendasid NATO liikmesriigid oma jõupingutusi, et arendada edasi ühise kaitsekohustuse elluviimiseks vajalikke sõjalisi struktuure. Põhja-Ameerika vägede kohaolek Euroopa pinnal Euroopa valitsuste palvel vähendas Nõukogude Liidu lootusi korraldada õnnestunud kallaletung. Veelgi enam, aja möödudes liitlaste arv kasvas. 1952. aastal ühinesid alliansiga Kreeka ja Türgi, kolm aastat hiljem järgnes neile Saksamaa Liitvabariik ja 1982. aastal Hispaania. 5 Alliansi abil kaitsesid Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika ühiselt nii oma iseseisvust kui ka saavutasid stabiilsuse. NATO pakutavat julgeolekut on kirjeldatud kui ,,heaolu hapnikku",
o 1941 laienes arreteerimine veelgi tsiviilisikute arreteerimine o Repressiivpoliitika kulmineerus 14.06.1941 massiküüditamisega Sõjategevus 1941-1944 - Barbarossa plaan NSVL ründamiseks välksõja plaan o 3 põhisuunda: NORD Leningradi peale MITTE Moskva peale SÜD Kiievi peale - 22.06.1941 Saksamaa ründab NSVL reeturlik kallaletung rikkus lepingut vms - Eestis võeti Saksa vägesid vastu vabastajatena (lilledega) 28.08.1941 algas Saksa okupatsioon - Leningradi blokaad elanikke ei lubatud oma piirkonnast lahkuda üle poole mlj sai tänu sellele surma - Moskva poole minnes tabas sakslasi suur külm, milleks poldud valmis - 06.12.1941 vastupealetung lahing Moskva pärast oli edukas venelastele Saksamaa I kaotus - 7 dets alustasid jaapanlased USA ründamist
veeti sisse palju kulda ja hõbedat algas inflatsioon. Kaubandus- ja tööstusettevõtted koondusid kodanlaste kätte, õppisid tundma palju uusi taimi ja loomu, nt. ananass, päevalill, kalkun jne. Tagajärjed Ameerikale avastasid nt. hobuse, kuke, kana, sea, lehma, veise jne. Hävitati põlisrahvad, hakkasid levima nakkushaigused, Aafrika mandrilt hakati hõimudepealikelt ostma hõimude liikmeid. USUSÕJAD Prantsusmaa 1562.-1598. a. Põhjuseks oli katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (e.protestandid). Oluliseimad sündmused on näiteks 1572. a. toimunud Pärtliöö, kui kokku hukati kuni 10000 protestanti. Prantsusmaa oli lõhestatum kui varem. 1573. a. astus Henry IV katolikuusku ja riik tunnistati katoliiklikuks. Hugenottidele jäid nende sadamad ja hooned ning õigused pidada teenistusi (Lõuna-Prantsusmaal). Uut kuningat ei tunnistatud. Katoliikluse võiduga piirati hugenottide õigusi
tellistepõletamist. 11. Mina arvan, et jõgedevahelise maa templid ja lossid rajati kõrgetele alustele esiteks võib-olla sellepärast, et kuna seal oli niiske pinnas, siis, et ei laguneks hoone kokku ja teiseks ka uskumuste pärast, et olla jumalatele lähemal. 12. Mesopotaamia kunsti paigutaks ürgaja kunsti ja egiptuse kunsti vahele (5000 aastat eKr- 6 saj. eKr.). 13. Uusbabülooniale tegi kiire lõpu pärslaste võimas kallaletung. 14. Istari väravate rekonstruktsiooni võib näha Berliini muuseumis. ( Biiklikud muuseumid). 15. Istari värav oli sinine, looma piltidega kaunistatud (külg piltidega) ja nagu ka kõik muu, oli see savist. Väravakaunistused olid ülisuured kaslased. Egiptuse kunst 1. Mastaba on Egiptuse haudehitis ( kõige varasem). 2. Valitsejate surnukehi palsameeriti, sest neid valmistati ette hauataguseks eluks. Neid
kommunistlikud valitsused, Berliini blokaadi rajamine, võidurelvastumine, USA ja NSV Liidu soov saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu, mõjuvõimu laiendamine riigides, mis ei kuuludud kummasegi blokki, sõjaline koostöö, läänes NATO, idas VLO, majanduslik koostöö läänes Marshalli plaan, idas VMN; kriisid Korea sõda 1950 1953, Põhja- ja Lõuna-Korea, NSVL, Hiina, ÜRO väed, kommunistliku Põhja-Korea kallaletung Lõuna- Koreale, vaherahu sõlmimine, mis jagab Korea kaheks riigiks, NSV Liidu autoriteedi langus Aasias ja Euroopas, Berliini üestõus 1953, NSVL, Ida-Saksamaa, sakslaste lootus nõukogude võimu alt vabaneda, ülestõus suruti maha, kuulutati välja sõjaseisukord, hukkus tuhatkond inimest, kriis Kesk- ja Ida-Euroopas 1956, Kesk- ja Ida-Euroopa, NSVL, Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste lootus vabaneda nõukogude võimust, meeleavalduste suur kasv,
11. Miks puhkes Talvesõda? Miks ei suutnud venelased seda võita? Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. 12. Miks tabas Saksamaa kallaletung NSV Liitu täiesti ootamatult? MRP-ga lubasid Saksamaa ja Nõukogude Liit teineteist mitte rünnata, kuid kumbki ei kavatsenud tegelikkuses seda sätet täita. Algul puudutas see eelkõige Nõukogude Liitu, kes plaanis oodata ära, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes ehk nõrgestanud ja sekkuda Saksamaa vastu sõtta suure propagandakäraga "Euroopa vabastajana". Selle tulemusena hakkas Saksamaa aduma Nõukogude poolt lähtuvat ohtu ning
ja klientide poolt tekitatud solvanguid, ähvardusi, füüsilist või psühholoogilist kallaletungi töötaja vastu, mis seab ohtu tema tervise, ohutuse ja heaolu. Vägivallal võib olla rassiline või seksuaalne suunitlus. Agressiivset või vägivaldset käitumist iseloomustab: · Ebaviisakas käitumine austuse puudumine teiste vastu; · Füüsiline või verbaalne vägivald tahtmine haiget teha; · Kallaletung tahtmine teisele inimesele viga teha. Kuidas ära hoida töövägivalda? Vägivalda saab ära hoida kahel tasandil: - Esimesel tasandil on eesmärgiks peamiselt vägivallaaktide ilmnemise ärahoidmine või vähemalt vähendamine; - Teisel tasandil, kui vägivallaakt on toimunud, vajab intsidendi läbi elanud isik toetust. See peaks vähendama vägivalla kahjulikku mõju ja ära hoidma mistahes süütunde, mis
(holokaust). f) isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse. g) ultimaatum - dokument, milles sisalduvate nõuete mitterahuldamisel ähvardab ultimaatumi esitaja kasutada vägivaldseid vahendeid (nt sõjaline jõud, blokaad). h) välksõda - Saksamaa järsk ja ootamatu kallaletung Poolale i) positsioonisõda - - kaevikusõda; sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. 37. Isikud j) David Lloyd George - Suur Britannia peaminister 1916-1922. k) Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister, suurim hääl Verssaile' lepingu taga l) Raimond Poincaré - Prantsusmaa president 1913 - 1920 m) Wilhelm II - Viimane saksa keiser,
Suurbritannia kuningas Edward VIII loobus troonist oma venna George VI kasuks. 193 Jaapan alustas laiaulatuslikku sõjategevust Hiina vastu. 7 Iirimaa iseseisvumine ja vabariigi väljakuulutamine. 193 Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8 Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193 Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 3 1. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: 1.1. Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda: Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke
suurte vägede ajajärgul, mis algas Inglismaal 865a. Ennem eraldi tegutsenud viikingid ühinesid armeeks, kuhu kuulus 5000-10000 meest.Nende kasvanud jõud võimaldas neil vallutada terveid kuningriike.Nende laastamisele pani lõpu Wessexi kuningas Alfred Suur.See hoidis ära edasised vallutused, kuid juba vallutatud alad jäid sissetungijate kätte.Need, kes polnud Inglismaal endale maid saanud,suundusid Põhja-Prantsusmaale ja Madalmaadesse, kus nad laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle lahingu ajas nurja kuningas Alfred Suur ja viikingid pöördusid mandrile tagasi.Nende sündmuste tõttu voolas suur osa läänemaade rikkustest Skandinaaviasse ning Lääne- Euroopasse rajati palju Skandinaavlaste enklaave. 3) Mis riigid võtsid viikingid üle?-(lk.118-119) Vastus:sotimaa põhjaosa,Shetlandi,Orkney'i ja lääneranniku saared kuni Mani saareni. 4) Kirjellda viikingite retke aastal 880?-(lk119)
See valitsus sisuliselt müüs eesti maha. Riigikogu valimised olid ebademokraatlikud. Poliitiline platvorm. Võitis eesti töörahva liit ja koosnes poliitiliselt mittekogenud inimestest. 21,juulil 1940 muudeti ära eesti nimi:Eesti NSV- ks. See tähendas nõukogude võimu ja sotsialismi ülesehitamist. Moodustati delekatsioon mida juhtis J.Lauristin. Paluvad, et eesti saaks NSVL koosseisu. 6.aug 1940 arvatakse eesti NSVL koosseisu ja eesti kaob maailmakaardilt. 5. Saksa kallaletung NSVL-le 22.juuni 1941. Barbadossa sõjaplaan-Saksa sõjaplaan NSVL vastu. Koondas kogu oma väed NSVL piirile ning jaotas 3 ossa: Väerühmad: Nord-Leningrad, Mitte-Moskva, Süd-Kiiev. Idarinne: Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari-need pidid alustama sõda NSVL vastu.Soome-jätkusõda, tahavad talvesõjas kaotatud alasid tagasi. Sakslastel algul tugev ülekaal. Olid edukad.Nord- Plokeeris Leningradi 900 päeva aga ei suutnud ära vallutada
lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest.
1937. aasta kevadel lõpetas Evald Okas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaali osakonna meistriklassi kiitusega, omandades rakenduskunstniku diplomi. 5 1938. a sügisel astus E. Okas äsjaasutatud Riigi Kõrgemasse Kunstikooli. Ta hakkas õppima maali osakonnas kunstnik professor A. Janseni ja professor J. Greenbergi juhendamisel. Kooli lõpetas ta 1941. a Tallinna Pedagoogiumi eriklassi joonistamises ja joonestamises. Saksamaa kallaletung Nõukogude Liidule katkestas ajutiselt kunstniku loomingulise tegevuse. Okas mobiliseeriti Punaarmee ridadesse. Esimese Maailmasõja karmid päevad ja rahva sangarlik võitlus oma kodumaa vabaduse ning sõltumatuse eest on leidnud ereda kajastuse kunstniku tolleaegsetes töödes. Karme rindeid, lahingupaiku purustatud hoonete ja puudega, rivist väljalöödud vaenlase tanke ja veokeid ning palju muus on E. Okas kujutanud arvukail rindejoonistustel
Miks? Kalvinismi kasutuselevõtt, hisp. Mitte, sooviti kalvinismi kaotada. Hispaania alt taheti vabaks saada, olid kõrged maksud Millal? 156681/1648 Tähtsamad sündmused: 1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror 1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid 1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks 1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad 1598 nantes'i edikt 1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond. Ööl vastu pärtlipäeva. Hooned, kus nad olid, märgiti ära.
aasta märtsikuus, aga ametlikuks sõja alguseks peetakse 1. sept. 1939. a., kui Saksamaa tungis Poola kallale. Järgmisel päeval saksa allveelaev U-30 ettehoiatusteta hakkab ründama inglise reisilaevat „Athenia“. 3. septembril Suurbritannia, Prantsusmaa, Austraalia ja Uus-Meremaa (Poola liitlased) kuulutasid Saksamaale sõjat. Mõne päeva jooksul nendele liituvad Kanada Newfouland´i Liit, Lõuna-Aafrika ja Nepal. 17. septembril toimub NSV Liidu kallaletung Poolale. 27. septembriks kogu Poola oli vallatud. 28. septembril Saksamaa ja NSVL sõlmivad mittekallaletungi lepingut; endise Poola territooriumil asutakse piiri, mis jagab maad Saksa ja Nõukogude vägede vahel. Suurbritannia ja Prantsusmaa 1939 septembrist kuni 1940 aprillini jätkavad oma passiivse sõja ning isegi ei püüa kedagi rünnata. Aktiivsed sõjalised tegevused käivad ainult mere piirides. 1939
vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu) 3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis. 4) 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935, Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931, NSVL kallaletung Soomele 1939 jne) Versailles' süsteem ja selle lagunemine: VERSAILLES' RAHU SÕLMITI 28.JUUNIL 1919. Rahulepingu tingimused: 1) Saksamaa loovutas piirialad, okupeeriti Reini jõe vasak kallas, Saarimaa 15.a Rahvasteliidu haldusesse, Saarimaa söekaevandused Prantsusmaa kasutusse. 2) Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. 3) Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel.
*Teiste riikide sekkumine (Natsionalistide poolel Itaalia, Saksamaa ja Portugal, Vabariiklasi toetas NSVL) *Suur katsetus enne II MS (Saadi katsetada relvi reaalses olukorras, massiline pommitamine õhuväe poolt, I MS ajal õhuväel polnud erilist rolli, vähe lennukeid jne) *Francol õnnestubki diktatuuri kehtestamine Olulisemad sõjasündmused ja nende tähtsus sõjas: 1.09.1939 Saksamaa ründab Poolat, algab II MS 17.09.1939 NSVLi kallaletung Poolale, kuu lõpuks Poola okupeeritud NSVLi ja 1 Natsi-Saksamaa poolt 30.11.1939 Talvesõda algus Soome ja NSVL vahel ("väidetavalt" alustas Soome , aga tegelikult NSVL), Soome jääb iseseisvaks, kuid pidi loovutama alasid 22.06.1940 Prantsusmaa alistub, Prantsusmaa osutab vastupanu Saksa vägedele ja Charles de Gaulle koordineeris seda liikumist 21.07.1940 (Eesti) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, eesti läks ametlikult nõukogude liidu alla 6.08
"Mein Kampf" Hitleri teos, mille ta kirjutas "Partnelus rahu.." NATO koostööprogramm, et kaasata oma tegevusse IdaEuroopa ja Venemaa "pikkade nugade öö" rünnakrühmade likvideerimine Hitleri käsul "Suur hüpe" Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti ABBA Rootsi menubänd 70 Agressioon relvastatud kallaletung teisele riigile selle territooriumi hõivamiseks või poliiitilise korra muutmiseks Ahvenamaa neutral. Soome ei tohi Ahvenamaa saartel oma sõjaväge hoida Leping Ajutine Valitsus lühiajaline valitsus, kuni valimisteni (Venemaal) Ameerika hääl raadiojaam, mis edastas eesti k saateid, rääkis tõtt muust maailmast pärast II ms kuni praeguseni
See pidi toimuma enne seda, kui USA jõuab oma laevastiku taastada. Selleks otsustavaks kohaks pidi saama 1942. aastal toimunud Midway lahing. Jaapanlastel oli plaanis hävitada Vaikse Ookeani laevastik ja 3 hõivata dessant-operatsiooniga saared. Sellega oleks jaapanlased saanud merelise ülemvõimu ja sõjaliselt tähtsa territooriumi koos lennuväljade ja hoonestikuga Vaikses ookeanis. 2 Eellugu Jaapan-USA Jaapanlaste kallaletung USA Vaikse ookeani laevastikule Hawaii saarestikus Oàhu saare sisemusse peitunud Pearl Harbori sadamas, on üks maailma tuntumaid sõjalugusid. Peale rünnakut liitus ka USA suuremahuliselt II maailmasõtta ning astus otsesesse sõtta Jaapaniga. Rünnak toimus pühapäeval 7. detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle suurrünnaku organseerijaks oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid plaani elluviijaks admiral Chhi Nagumo
Rahutagamise organisatsioon - 1942.a. Baaside leping - lubati tuua Nõukogude sõjaväebaasid 1939.a. 28. september Kollaborant - Võõrvõimuga koostööd tegev isik Küüditamine - kodudest välja saatmine Saksamaa ründab NSV liitu Atlandi Harta sõlmiti 1941. aastal Esimene aatomipomm heideti Hiroshimale Teherani konverents toimus 1943. aastal NSV Liidu relvajõud kandsid Punaarmee nime. 1. Austria ansluss 2. Müncheni kokkulepe 3. Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 4. Saksamaa kallaletung Poolale 5. Talvesõja algus 6. Prantsusmaa okupeerimine Saksamaa poolt 7. Stalingradi lahing 8. Hirosima tuumapommi rünnak UUED RIIGIPIIRID NSVL territoorium laienes oluliselt Albaania ja Island said iseseisvaks ei kattunud rahvuspiiridega, see tekitas probleeme Kahepoolse maailma teke -USAst sai üliriik Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Teiseks üliriigiks sai NSVL
Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne ja helde. Parem oli tülli minna kui endale ihnuskoi hüüdnime teenida. See ei kehtinud muuseas suhtlemises kaupmeestega. Rüütel pidi olema ustav oma kohustustele endaga võrdväärsete suhtes. Kui Prantsusmaa kuninga Jean Hea poeg põgenes Inglismaalt, kus ta oli pantvangis, andis Jean end ise inglaste kätte. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust, vaid häbi selliseks teoks oli näiteks relvitu vastase tapmine, samuti kallaletung selja tagant. Rüütlil polnud õigust taganeda, kui ta relva kandis. Seepärast mindi turniiril väljakutset esitama kas relvitult või siis taganeti näoga vastase poole. Oli ka komme viibida kahevõitluse paigas terve päev kuni keskööni, et näidata valmisolekut uueks võitluseks võidetu sugulastega või lähikondlastega. Seda kommet järgisid terved väeüksused, kaotades tihtipeale kõik esimese võiduga saadud eelised
U. 600 aastatel laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma. Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel 844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele viikingitele vastupanu avaldada
mitte ainult Saksamaa. Kuna Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, siis olid nendel aladel elavad sakslased nüüd välismaalased, aga selles polnud süüdi tsiviilisikud. Reparatsioonid olid liiga suured. 5. Rahvusvahelised suhted 1930ndatel aastatel Sõjaohu kasv: · Majanduskriis 1929-1933 · Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine · Hitleri võimuletulek Saksamaal ja Saksamaa kurss sõjale: Lahkumine Rahvasteliidust Ebaõiglane Versailles'i leping Eluruumi laiendamine idas
Üldiselt püütakse kultuurilisi erinevusi mõista ja arvestada. Kui aga laste üleskasvatamise teatud viis kas vigastab lapsi, või on mingil moel lapsele ohtlik, siis tuleb asjaolust ette kanda, et sel teel saaks perekond omandada üldsusele vastuvõetavaid lastekasvatamise meetodeid ja neid oma perekonnas kasutada. Mõnes perekonnas on omavaheliste lahkhelide ja peresiseste raskuste lahendamise ainsaks teeks vägivald. Kallaletung, mis oli esialgu sihitud laste ema vastu, võib hiljem suunduda laste vastu. Lapsed, kellele on tehtud kas vaimset või füüsilist häda, vajavad abi. Kõrvalise abita on täiesti võimalik, et nendel lastel arenevad teiste lastega suhtlemises hälbed, neil on raskusi oma impulsiivse käitumise kontrollimisel ja keerdküsimuste lahendamisel ning omakorda- nendest võivad välja kasvada uued inimesed, kes vägivallatsevad laste kallal. Ka kuritahtlikud täiskasvanud vajavad abi
1936- Saksamaa väed marssisid Reini demilitariseeritud tsooni 1936- Antikomiterni Pakt; sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel 1937- Itaalia astus NSVL vastu 1938- anšluss ehk Austria liideti Saksamaaga 29.september 1938- Müncheni konverents 1939- Saksamaa vallutas Tšehhoslovakkia ja Klaipeda 23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt 1936-1939- Hispaania kodusõda 1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel 1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid) 1940- Akomiterni paktist kujunes välja Kolmik pakt; sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1940- Saksamaa vallutas Norra ja Taani, NSVL okupeeris Balti riigid, Talvesõda Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan 1940-1941- NSVL I okupatsioon 1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan 14
tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: · Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane · Puudus oma sõjavägi · Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele · USA ei liitunud, Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933, Itaalia 1937 · Ei määratletud agressori mõistet · Ei suutnud vältida agressioone (Jaapani kallaletung Hiinale 1931-1932, Itaalia agressioon Etioopiasse 1935-1936, NSVL agressioon Soome vastu 1939 (heideti välja) · Ei suutnud täita oma peaülesannet hoida ära uut maailmasõda · Aprillis 1946 andis missiooni üle vastloodud ÜROle (1945) Mida ütleb karikatuur Rahvasteliidu kohta? Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase Keda esindab koer? Kolmas tase
kolhoosiesimeesteks ja tehasedirektoriteks. Nende rinda riputati ordeneid ja medaleid, anti kasutada häid kortereid, võimaldati välismaareise jne. ,,Vabatahtkilult" Saksa sõjaväkke Eestlased käsitlesid Eestisse saabuvaid Saksa sõjaväeüksusi vabastajatena. Rahvas juubeldas nii Tallinnas kui ka Tartus, nii Pärnus kui ka Haapsalus, siis kõikjal kuhu Wehrmacht'i sõdur saabus. Paljud eestlased läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Sakslaste vastuvõtt Eestis Esimesed vabatahtlikud eestlased asusid bolsevike vastu koos Saksa sõjaväega võitlema miite Eestis, vaid Saksamaal. Nimelt 1939.-1940. aastal kasutas umbes 4000 eestlast ära sakslaste ümberasumist Eestist Saksamaale. Nende hulgas oli ka ohvitsere. Kui puhkes sõda Nüukogude Liiduga, avaldasid Berliinis asunud endise Eesti konsulaadi töötajad üleskutseformeerida eestlastest eriüksus
Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung. Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a
Qadi määrab karistuse pidades silmas enda seisukohta, kuriteo raskusastet, kurjategija tausta ja avalike huve.36 Tavaliselt on määratakse karistus Ta’azir’i alusel nelja juhtumi korral: 1) Ta’azir’i karistus on toime pandud tegude eest, mis ei vasta Huddud’i või Kisas’i tehnilistele nõuetele. Näiteks vara vargus, mille väärtus ei ole piisav, et kvalifitseeruda Huddud’i mõistes rikkumiseks, nurjunud abielurikkumine või kallaletung.37 2) Kuriteod, mille karistamisel lähtutakse tavaliselt Huddud’st, aga kergendavate asjaolude ilmnemisel (nt sugulaste vaheline vargus) või kahtluste tõttu (kohtuprotsessi ebaõnnestumine, ebakompetentsed tunnistajad, tõestusmaterjalid) karistatakse praktikas sageli Ta’azir’i alusel. Teoreetiliselt ei ole qadi-l õigus sellist kaalutlusõigust ning peaks süü- või kuriteo toimepanija süüdi või õigeks mõistma.38
Müncheni kokkulepe 1938 september Chamberlain Tšehhoslovakkia saatus 1939 märtsis kadus Tšehhoslovakkia riik. 23.august 1939 Sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt ehk Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping. MRP salajane lisaprotokoll. 1.09.1939 SM ründas Poolat. Seda loetakse IIms alguseks. Poolast langes kiiresti sakslaste kätte. Kummaline sõda 3.septembril kuulutavad SBR ja Prantsusmaa SM-le sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Läänes algas “kummaline sõda”. NSVL kallaletung Poolale 17.09.1939 ründas Poolat NSV Liit. 6.10.1939 on kogu Poola vallutatud. NSVL lepingud Balti riikidega Pärast Poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda Soome keeldus baasidelepingust NSVLga. 26.11.1939 toimub Mainila piiriintsident, millest saab ettekääne sõja alustamiseks. 30.11.1939 ründas NSVL Soomet. 12.03.1940 sõlmiti vaherahu. SM pealetung Läänes 9.04
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
