02.61 46102214177 Risto Tosso 10.05.81 38105107663 Argo Järv 29.01.54 35401291035 Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 Marek Karu 19.10.78 37810196353 Naima Svarts 14.05.54 45405143542 Kaie Vaask 10.01.75 47501101788 Urmas Lasn 16.08.69 36908163895 Sigrid Tammik 10.06.52 45206103262 Eleri Teder 12.05.66 46605122941 Annemai Niitsoo 17.08.88 48808172378 Uljana Kalinin 06.11.89 48911067466 Oliver Tammik 01.12.79 37912011363 Sigrid Parts 20.09.69 46909208395 Lembit Järv 31.01.52 35201318981 Tiina Saar 23.01.51 45101235206 Jana Palu 19.09.89 48909191264 Erkki Saarna 05.04.84 38404054554 Andres Kivima 08.11.70 37011086306 Ivan Palu 05.01.53 35301055569 Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 Lembit Rokk 11.05.65 36505113935 Indrek Helmja 14.02
raudjas, kõrb, võik, hiirjas, kollane, kremello, kimmel, hall, hõbe ja valge.(Lasn 2006) 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE Eesti hobune jääb silma kiire liikumise ning suure veojõu poolest. Neid hobuseid võib ilmtingimata kasutada põllu- ja transporditöödes, kus veotakistus ulatub kuni 30 kg hobuse kohta. Eriti välja pastvat vastupidavust näitavad nad transporditöödel.(Dobrõnin, Kalinin jt 1955: 100) Erinevaid imesid võib kuulda Eesti hobuse kohta. Nimelt raamatu “Eesti hobune” autoril A. Bellegarde tekkis võiamlus jälgida, möödunud sõja jooksul, ühe eesti hobuse tõugu tööd. Raske sadul, ei osutunud sellel hobusel probleemiks. Energiliselt hüppas ta üle kraavide ja jõudis alati teistele järele. Seda hobust ei kurnanud isegi pikad ja rasked rännakud. Hoolimata
05.53 35305141073 14 5 14.05.2008 55 Gert Treier 14.06.53 35306141258 14 6 14.06.2008 55 Marek Randrüüt 16.07.53 35307166377 16 7 16.07.2008 55 Aivar Lohk 06.08.53 35308061352 6 8 06.08.2008 55 Aivar Kukk 07.08.53 35308078210 7 8 07.08.2008 55 Dmitri Raidjõe 07.08.53 35308078827 7 8 07.08.2008 55 Kaspar Rokk 26.08.53 35308262058 26 8 26.08.2008 55 Lembit Kalinin 26.08.53 35308267382 26 8 26.08.2008 55 Riho Kikkas 28.08.53 35308287456 28 8 28.08.2008 55 Kalmer Luhakooder 30.08.53 35308303376 30 8 30.08.2008 55 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 1 9 01.09.2008 55 Aleksandr Kikkas 04.09.53 35309046780 4 9 04.09.2008 55 Andres Treier 02.10.53 35310022932 2 10 02.10.2008 55 Ivan Elmik 12.10.53 35310126034 12 10 12.10.2008 55
02.51 45102275432 1 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878 1 Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 1 Aivar Kasemaa 13.09.56 35609131235 1 Aleksandr Vrager 05.03.84 38403055138 1 Jaan Palu 28.02.81 38102284334 1 Erge Kuhi 18.02.65 46502185708 1 Kati Siirak 08.06.70 47006083356 1 Madis Saarniit 05.01.61 36101053704 1 Tiina Öpik 27.06.83 48306275732 1 Eleri Parts 22.01.56 45601222229 1 Natalja Miron 13.05.52 45205137417 1 Risto Kallakmaa 22.05
Välisasjade rahvakomissar 1918-1930 oli Georgi Tsitserin (1872-1936). Hariduse rahvakomissar 1917-1929 oli Anatoli Lunatsarski. Rahanduse rahvakomissar 1918-1922 oli Nikolai Krestinski. Seadusandlikuks võimuks oli Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, mille esimees oli ühtlasi ka bolsevistliku Venemaa riigipea. 1917-1919 oli selleks esimeheks Lenini lähedane liitlane Jakov Sverdlov (1885-1918). Peale viimase ootamatut surma sai Kesktäitevkomitee esimeheks Mihhail Kalinin (1875-1946), Tallinnas töötanud ja eestlannaga abielus olev vana kommunist, kes hiljem kujunes Stalini tingimusteta pooldajaks. Erinevalt Sverdlovist ei mänginud Kalinin bolsevike parteis kuigi suurt rolli. Sisejulgeolek: Võimu kaitsmiseks ja opositsiooni likvideerimiseks loodi 20.12.1917 Erakorraline Komisjon ehk Tsekaa ( - ), hilisema KGB eelkäija. Tsekaa ja seda 1922 asendanud GPU juht oli 1917-1926 poolakas Felix Dzerzinski (1877- 1926)
Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv Kaljukits Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi Kaljukits Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi Kaljukits Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad Kaljukits Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi Kaljukits Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis Kaljukits Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv Kaljukits Sigrid Parts 20.09.1969 naine Sügis Kaljukits Lembit Järv 31.01.1952 mees Talv Kaljukits Tiina Saar 23.01.1951 naine Talv Kaljukits Jana Palu 19.09.1989 naine Sügis Kaljukits Erkki Saarna 5.04.1984 mees Kevad Kaljukits Andres Kivima 8.11.1970 mees Sügis Kaljukits
01.2020 5 Urmas Lasn 16.08.1969 mees Suvi 16.08.2020 7 Sigrid Tammik 10.06.1952 naine Suvi 10.06.2020 3 Eleri Teder 12.05.1966 naine Kevad 12.05.2020 2 Annemai Niitsoo 17.08.1988 naine Suvi 17.08.2020 1 Uljana Kalinin 6.11.1989 naine Sügis 6.11.2020 5 Oliver Tammik 1.12.1979 mees Talv 1.12.2020 2 Sigrid Parts 20.09.1969 naine Sügis 20.09.2020 7 Lembit Järv 31.01.1952 mees Talv 31.01.2020 5 Tiina Saar 23.01.1951 naine Talv 23.01
mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi vaimuliku seminari(nende ideid oli kerge omandada). Sellega oligi endine vaimuliku seminari musterõpilane Soso muutunud revolutsionäär Kobaks, mis nime all teda tunti palju aastaid. Stalin nägi Leninit(toona oma Jumalat) esimest korda Tamperes kongressil. Stalin ja Lenin, 1905, Tampere Stalin, Lenin ja Mikhail Kalinin, Märts 1919 1899. aastal heideti ta seminarist välja. 1904. aastal abiellus Jekaterina Svanidzega. Jekaterina Svanidze 03.1907.a. sündis Stalini esimene laps, poeg Jakov (tapeti 1943 põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist). 10.1907.a. suri Stalini esimene abikaasa Jekaterina Svanidze. Jakov 1918.a. Jaanuaris saatsid bosevikud laiali asutava kogu, ning mõne aasta jooksul aeti laiali ka kõik teised
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
76 47601098944 1 5 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 5 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 2 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 8 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 6 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 1 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878 1 7 Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 1 4 Aivar Kasemaa 13.09.56 35609131235 1 5 Aleksandr Vrager 05.03.84 38403055138 1 4 Jaan Palu 28.02.81 38102284334 1 5 Erge Kuhi 18.02.65 46502185708 1 6 Kati Siirak 08.06.70 47006083356 1 6 Madis Saarniit 05.01.61 36101053704 1 4 Tiina Öpik 27.06.83 48306275732 1 1 Eleri Parts 22.01.56 45601222229 1 3 Natalja Miron 13.05
üksikisiku ja sotsiaalse grupi (klassi, seisuse) tähtsust. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. Sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik põletavad probleemid, vabastada töörahva igat liiki rõhumisest ja ebavõrdsusest ning luua õiglase maailmakorra. 1902. aastal ühendasid Mihhail Kalinin, Friedrich Eduard Leberecht jt Tallinna marksistlikud töölisringid ja panid sellega aluse VSDTP Tallina organisatsioonile. 1904 loodi VSDTP Tallinna komitee. Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid järgisid rahvaküsimuses internatsionalismi põhimõtteid. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe ,,Uudised" (1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber
Lvov Lenin Kerenski 1. apr-rahulikul teel 2. okt- relvastatud ülestõus Vn astus välja I MS-st. · Oktoobripööre 24.okt (vana kalender), uus 7.nov Tulemus 1 sotsialistlik riik. 1917 Nõukogude Vn Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu Põhjus enamlaste soov võim haarata, poldud rahul Ajutise Valitsusega Juhid Lenin Tagajärg sotsialistlik riik I seadused 1) maadekreet talupoegadele maa andmine 2) rahudekreet rahu sõlmimine Saksamaaga * märts 1918 Sks-ga -> Eesti + Läti Saksamaale. Nimetati Bresti rahuks. Kodusõda Venemaal. Intervesioon sõdivad
NB! Siit hakkas kodusõja ajaloo teadlik võltsimine. 1938. a ilmus Partei ajaloo lühikursus. Seal oli kirjas, et revolutsioonil oli 2 juhti Lenin ja Stalin. 1932. a suri Stalini naine. Surma asjaolud on segased. Kas oli tegemist enesetapuga või oli mängus Stalini käsi. Hiljem represseeris Stalin mitmed naise sugulased Allilujevid (Osa lasti maha, osa pandi vangi). Stalini lähikonnas polnud peaaegu inimest, kellel poleks kedagi arreteeritud: 1937. a arreteeriti Kalinini naine. Kalinin oli NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (president). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. Kaganovitsil lasti üks vend maha, teine vend lõpetas ise oma elu enesetapuga repressioonide hirmus. Vorosilovil arreteeriti pojanaise vanemad ja taheti arreteerida ka pojanaist. Molotovil arreteeriti naine, kes oli olnud nimekas parteitöötaja. 1934. a detsembris tapeti Smolnõis Kirov (oli Leningradi parteijuht). Mõrvas süüdistati trotskiste
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovits, Malenkov, Vorosilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustsovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: · Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. · Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu · Svernikul arreteeriti ainukese tütre mees · Vorosilovil arreteeriti pojanaine · Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja NLKP 20. kongress Toimus 1956. aastal. Sellel kongressil esines Hrustsov kinnisel istungil ettekandega
laskma ka küüditatuid, ka eestlased hakkasid koju saabuma. Oli alanud destaliniseerimine. Sellele protsessile hakkasid vastu töötama vanameelsed: Molotov, Kaganovitš, Malenkov, Vorošilov. Kõigi nende käed olid verega määritud, kaasa arvatud Hrustšovil. Nad olid osalenud 1937. a suures terroris. Samas olid ka ise kannatajad olnud. Stalin oli neid kõiki lõa otsas hoidnud. Mõningaid näiteid: Kalinini naine Jekaterina oli arreteeritud 1937. aastal. Saadeti GULAG´i. Kalinin oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees (teistes riikides vastas see presidendi ametikohale). Kalinini naine oli rahvuselt eestlane. Kaganovitsil lasti maha üks vend, teine vend sooritas enesetapu Švernikul arreteeriti ainukese tütre mees Vorošilovil arreteeriti pojanaine Molotovil arreteeriti naine, kes oli nimekas parteitöötaja 1956. aastal toimus NLKP 20. kongress. Sellel kongressil esines Hruštšov kinnisel istungil
juhtimisel rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Eesti sotsialistid jagunesid sotsiaaldemokraatideks-tsentralistideks, kes kuulusid 1898. aastal asutatud illegaalse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kohalikesse rangelt konspireeritud organisatsioonidesse (juhid Mihhail Kalinin (18751946) ja Friedrich Leberecht (18831938)), ja sotsiaaldemokraatideks-föderalistideks, keda juhtis 1903. aastal Tartus asutatud ajalehe "Uudised" (keelati 1906) peatoimetaja Peeter Speek (18731968). Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil.
4. TagaKaukaasia Föderatsioon (Armeenia, Gruusia, Azerbaidaan) Eesmärgiks oli luua liitriik, mille korralduse suhtes oli kaks erinevat seisukohta: 1. Lenin vabariikide liit, kuhu kõik 6 kuuluks võrdsetel alustel 2. Stalin kõik 6 peavad kuuluma liitu autonoomiatena. Võitis Lenini seisukoht, 30. dets. 1922 moodustati NSVL. 1923 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi kõrgeim võim kuulus Nõukogude Kongressile. Kongressi vaheaegadel juhtis riiki Kesk Täitev Komitee (KTK), mida juhtis Kalinin. Valitsuseks oli Rahvakomissaride Nõukogu, mille eesotsas oli Lenin. Liidu kompetentsi kuulus põhiseaduse järgi välispoliitika, väliskaubandus, majanduse planeerimine, riigikaitse, õiguskorraldus. Stalini diktatuuri kujunemine 21. jaanuaril 1924 suri Lenin. Võim läks Poliitbüroo kätte. Selleks ajaks oli Stalin parteiaparaadi enda kätte koondanud, tema ametinimetus oli parteisekretär. Partei juhtimine pidi toimuma Poliitbüroo kaudu. Poliitbüroos oli kaks tiiba: 1
monarhia sotsiaalküsimustele rõhutasid üksikisiku ja grupi osatähtsust eestlased peavad päsema võimu juurde 2. sotsialistid sotsiaaldemokraadid sotsiaaldemokraadid sotsialistid föderalistid m kalinin M martna j speek häälekandja „Uudised“ keskus Tartu tallinn vaated venemeelsed Eestimeelsed moodustasid venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei
VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus PÄÄSTETUD KROON Referaat Viljandi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI............................................................................................... 4 2. KROONID RUBLADEKS......................................................................................................... 7 3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED..................................................................................... 8 3.1 Koru või oma raha................................................................................................................. 9 4. TIIBADETA LINNU LEND OMA RAHAST LOOBUMINE......................
with socialists. The radicals were prepared to resort to revolutionary actions in order to achieve a democratic state; they also demanded an extensive reduction of the land possessed by the manor houses. Estonian socialists were divided into social-democratic-centralists and social-democratic- federalists. The first belonged to the local, strictly conspiratorial organisations of the illegal Russian Social-Democratic Workers' Party (founded in 1898) headed by Mikhail Kalinin and Friedrich Leberecht. The federalists followed Peeter Speek, editor-in-chief of the Tartu newspaper Uudised (News; banned in 1906). The main force behind the socialist and revolutionary movement were the workers of the huge Tallinn and Narva factories, students at the University of Tartu and secondary school pupils. Political propaganda was distributed in illegally printed leaflets. The first Russian revolutionary uprising in January 1905 became a turning point in Estonian history
1905.aasta revolutsioon ja Esimene maailmasõda - 1880 lõpul tekkis lätlaste seas ,,uus vool", mida juhtisid Rainis, Peteris Stucka, Janis Jansons-Brauns ja Mikelis Valters. Stucka ja Jansons-Brauns olid 1904a Läti Sotsiialdemokraatliku Töölispartei rajajte seas. - Bund- Leedu,Poola ja Venemaa Üldine Juudi Tööliste Liit - 1902 Tallinas Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei haru, üks rajajais tulevane NSV Liidu riigipea Mihhail Kalinin. - Vene-Jaapani sõda-> suured streigid keisririigis. Verine pühapäev (Peterburis 9.jaanuar 1905.a hukkus). Nikolai II lubas poliitikat liberaliseerida. Oktoobrimanifest küttis kirgi veel üles. - Esimesed Eesti Läti ja Leedu ülemaailmsed kongressid. Üleeestiline kongress kogunes Tartusse päevalehe Postimees toimetaja Jaan Tõnissoni eestvedamisel. Riias peeti kaks suurkohtumist, kooliõpetajate kongress ja maarahva kongress. Basanavicius (Leedu liikumise
panuse valitsuse autoriteedi kukutamisele. Enamlaste juurde tulles veebr 1917 revol alguspäevadel ei kujutanud nad mingit eriti märkimisväärset pol jõudu. Kogu Vm-l enamliku partei liikmeid oli u 24 000. Vähemlasi u 50 000, Kadette 85 000, suurima liikmeskonnaga partei esseerid, kuhu kuulus ligi 500 000 liiget. Enamlaste tippjuhtkond oli aastaid olnud paguluses, peaasjalikult Šveitsis, siinset liikumist juhtis Petr komitee, koosnes suhteliselt tundmatutest tegelastest, eesotsas Mihhail Kalinin (päris tööline), Vjatšeslav Skrjabin (Molotov), suur revol päevil ette ei võetud. Enamlaste roll veebr revol-s oli väga väike, nende aktiivsus hakkas kasvama pärast seda, kui märtsi teisel poolel jõudsid tagasi mõned asumisele saadetud enamlikud jõud- Lev Rosenfeldt (Kamenev) ja Jossif Tšugašvili (Stalin), ka nemad polnud omaenda partei võimekuses kuigi kindlad, Kamenev alustas Petr saabudes läbirääkimisi vähemlastega, et luua ühtne sotsdem partei
1916 - tööstustöölisi oli 50'000 inimest (30 aastaga kasvas see arv 5 korda). Tööstus ettevõtted põhinesid Saksa, Prantsuse ja Suurbritannia kapitalil. Ka kohalikud balti-sakslased olid oma osa andnud, kuid eestlaste osatähtsus oli väike. ½ tööstusettevõtetest kuulusid Venemaale. Kuna enamus toodetust läks Venemaale, siis tuli sealt vastu palju tööjõudu. Koos tööjõuga ka sotsialistlikud meeleolud. Hilisem Nõukogude Liidu president Kalinin töötas sajandi alguses Dvigatelis. KAUBANDUS Suurim sadam Tallinn. tegeles peamiselt impordiga. Venemaale toodi läänest masinaid, keemiatooteid, kivisütt. Tähtsaimaks vekspordi sadamaks oli Pärnu, kust viidi läände vilja, liha ja puitu. Inimesed igapäevaelus sai valgusallikaks petroleumi lamp. Kasutusele võeti palju vabriku tooteid. Talumajadele pandi klaasist aknad. Villa hakati värvima aniliin värvidega. Toimus kiire urbaniseerumine.
rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. Eesti sotsialistid jagunesid sotsiaaldemokraatideks-tsentralistideks, kes kuulusid 1898. aastal asutatud illegaalse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei kohalikesse rangelt konspireeritud organisatsioonidesse (juhid Mihhail Kalinin (1875–1946) ja Friedrich Leberecht (1883–1938)), ja sotsiaaldemokraatideks-föderalistideks, keda juhtis 1903. aastal Tartus asutatud ajalehe Uudised (keelati 1906) peatoimetaja Peeter Speek (1873–1968). Sotsialistliku ja revolutsioonilise liikumise kandvaks jõuks olid suurettevõtete töölised Tallinnas ja Narvas, Tartu ülikooli tudengid ja keskkooliõpilased. Poliitilist agitatsiooni tehti illegaalselt trükitud ja levitatud lendlehtede ning üleskutsete abil.
Tallinnas ja linnavalitsus läks eestlaste kätte. Volkogus said eestlased 38, sakslased 17 ja venelased 5 kohta. Linnapeaks sai venelane Hiatsintov, abilinnapeaks Päts. See oli tõusva eestluse suur võit. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised. 20. sajandi algul hoogustus Eestis sotsialistlik liikumine, mis tugines peamiselt suurettevõtete tööliskonnale, üliõpilastele ja koolinoortele. 1902 panid Mihhail Kalinin ja Friedrich Leberecht aluse Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP, 1898) Tallinna organisatsioonile. Seejärel tekkisid parteiorganisatsioonid ka teistes linnades, 1904 asutati VSDTP Tallinna Komitee. Ülevenemaalise ja rangelt tsentraliseeritud põrandaaluse partei koostisosadena võtsid nad omaks VSDTP põhikirja ja programmi. Peeter Speek ja Mihkel Martna asutasid Tartus sotsialistliku sihiga ajalehe Uudised (1903–06), mis oli sel ajal Eesti
signed them. The cryptanalysts were divided into geographical and linguistic subsections—Chinese, Anglo-American, and so on.* The future Mrs. Ekdovia Petrov, who had studied Japanese for two years at a language school in Moscow, was assigned to the Japanese section. Among her co- workers were Vera Plotnikova, daughter of a professor of Japanese and a long-time resident of Japan; Galina Pod-palova, who liked things Japanese so much that she wore kimonos at home; Ivan Kalinin, who came in occasionally as a consultant; and Professor Shungsky, old, distinguished, vigorous, the section's supreme authority on Japanese. He gave Doosia (the future Mrs. Petrov's nickname) an affectionate kiss on the cheek when, after four years of his tutoring, she translated a difficult sentence to his liking at her final examination. Shungsky had served in the czarist Army, and many others in the cryptanalytic section were elderly former Russian aristocrats, including counts and barons
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
