Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Minu referaat on "Kalevipoja" 7ndast peatükist.Lugu räägib sellest,et Kalevipoeg magas kaua ja kõik juhtumid,mis olid nendel päevadel olnud,tundus talle justkui,et see kõik oli uni.Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. Kui Kalevipoeg oli tõusnud sügavast unest,viimaste päevade juhtumised tundusid justkui
Kalev Linda Kalevipoeg tuuslar Uku kannupoiss Sarvik taat Olevipoeg Sulevipoeg Linda jäi leseks kuna tema mees Kalev suri ära ja Lindale jäi kasvatada kolm poega. Varsti pärast Kalevi surma rööviti Linda ära. Linda ja Kalevi (surnud) kolm poega asusid oma ema otsima. Kui Kalevipoeg otsustas Soome minna oma ema otsima, tuli talle tee peal ette üks saareke. Seal elas üks saarepere. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, komistas saarepiiga ning kukkus vette ja sai surma. Kui Kalevipoeg jõudis lõpuks Soomest tagasi, hakkas ta kuningaks. Varsti pidas ta ka maha võitluse sortsidega ja ka Sarvik Taadiga... Soovitan lugeda, sest see on väga põnev ja vahva lasteraamat Kalevipojast. Samuti saab ka palju teada ajaloost.
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elus...
docstxt/132645703091563.txt
Seitsmes Lugu (Tagasisõit.Varjude laul.Vendade reisilood.Isa haual) Päike paistis läbi puude latvade,hommik oli juba tulemas .Varjud hakkasid kaduma üle muru rahulikus metsas.Kuuse otsas laulis üksik laululind lõpetades öö enda lauluga. Kangelane Kalevipoeg hakkas ärkama linnu laulu peale ning hakkas meelde tuletama kus ta käinud ja mis teinud.Imetledes sügist udu tuletas ta meelde eilsed sündmused ehk kuidas oli Soomes ehk Saares pikki lustisid pidanud,kus tal Turgis tulnud tüli ning taplust Tuura rajal.Ei kahetsenud seda Kalevipoeg sugugi. Kalevipoeg tõusis üles ning tõttas kiirel sammul rändama.Nii ta seikles metsas paar päeva jõge mööda ning üle mägede kiirustades ranna poole.Lõpuks jõudis
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda.
Lebas sängis liikumata. Virust olid Viljandisse Kiiruskäsud kihutanud; Alevite sõber noori, Kalevite kannupoissi, Juhateli jälgi mööda Rutuskäsud Peipsi randa, Kuidas käsku enne kuulnud. Aga kiiruskäsu-kandjad Kuningat ei leidnud rannast. Laua võitlus ja siil, pikk magamine, unenägu, vaeselapse tall Mööda konarlikku metsateed, hiiglaslik lauakoorem õlal, sammus noor vägilane Kalevipoeg. Et oleks julgem astuda, murdis Kalevipoeg omale männipuust suure toeka kepi. Tal oli kaasas ka sõber, pisike poiss, kelle ta võttis oma kaitsva tiiva alla pärast seda, kui too oli kodust põgenenud. Väsinud pikast raskest päevast, magas sõbrake vägilase kaelakotis õndsat ning rahulikku und. Nende ühine reis ei olnudki kaua kestnud, kui metsasügavusest kargasid teele kolm koledat sortsipoega, kelle isa oli nad Kalevipojale kallale saatnud. Nad kiskusid maast välja puid ning kukkusid vägilast nüpeldama
Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. Linda aga muutus kõrgeks kivisambaks.(Iru ämm) Kalevipoeg käis isa haua peal küsimas nõu peale ema kadumist ning tahtis, et ise ärkaks ellu. Aga isa vastas, et ei saa (kuna on mulla all ja tõusta ei jõua). Isa
KALEVIPOEG VII laul S e i t s m e n d a s l a u l u s ärkab Kalevipoeg raskest unest, mööda läinud viimaste päevade juhtumised on tal udusompus otsekui unenäod, et ta neist selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud
Kalevipoja 20. lugu Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja
Kalevipoeg Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Kalevipoega peetakse eesti rahvuseeposeks . 19. saj algul leidsid eesti rahvavalgustajad, et ka eestil võiks olla teiste rahvastega võrdne kangelaseepos . 1839. aastal tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja muistenditest, kuid ta töö jäi pooleli kehva tervise ja suure töö koormuse tõttu . Pärast Faehlmanni surma jätkas eepose koostamist Friedrich Reinhold Kreutzwald . Esialgu pani Kreutzwald Kalevipoja lugusi kokku proosavormis, kuid pärast soomlaste ''Kalevalaga'' tutvumist otsustas ta regivärsi kasuks . Esimene rahvaväljanne ilmus 1862. aastal Soomes . ''Kalevipoega'' on tõlgitud paljutesse keeltesse täis-ja lühiversioonina . F.R. Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Jõepere mõisas Lääne-Virumaal. Kreutzwald oli eesti kirjanik ja ka arst. Kreutzwald on lõpetanud palju koole, seal hulgas ka 1833.aastal Tartu üliko...
Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta, et ei tüdind pikil teedel, väsind vesiradadella”.
Teine vend lausus: ,,Vanim on jah tee meile ette rajanud, kuid mina olen talle alati järgnenud. Nii juhtud ka seekord." Ning viskas kivi lendu. Kukkus järve kalda äärde, Vee ja kuiva keske'elle; Pool jäi kivist vette maetud, Laintesta kinni kaetud, Pool veel silma paistevalle. Nüüd oli järg jõudnud kolmanda, noorima, venna kätte. Kalevipoeg võttis kivi ning saatis selle lendu. Kivi veeres vuhisedes, Lendas üle laia järve Teise poole kalda peale, Kukkus mõõdu määramisel Maha kuiva piiridelle. Nüüd, kui kolm venda olid kivid heitnud, lausus vanim vend: ,,Lähme teisele poole järve vaatama, kelle kivi langes kõige kaugemale." Kuna lühim tee oli läbi järve enese, siis selle tee nad ka valisid
Neljas lugu Kalevipoeg läks oma ema otsima, ning seda ilma hobuseta ja ujudes. Ta soovis päästa oma ema röövli käest. Öösiti juhatasid talle teeraja kätte põhjanael ja Suur vanker. Järsku nägi ta saart, kuhu poole ta ka ujuma hakkas. Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga
3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke b) Võhandu jõkke 4. Vendadest sai kuningaks ... c) Amme jõkke a) noorem vend b) keskmine vend 13. Kust käis Kalevipoeg linna c) vanem vend ehitamiseks laudu toomas? a) Tartu linnast 5. Et kuningaks saada, pidid vennad ... b) Pihkvast üle Peipsi järve a) ujuma c) Narvast b) loopima ühe kivi võimalikult kaugele c) jooksma võidu 14. Millest oli valmistatud laev reisiks
Kalevipoeg- kangelane või antikangelane? Eestlaste rahvuseepos ,,Kalevipoeg" räägib kange ja tugeva mehe Kalevipoja seiklustest.Oma teel puutub kokku erinevate katsumustega. Nende ületamiseks kasutab ta vägivalda ja jõudu. Alati ei tegutse Kalevipoeg arukalt ja jätab mulje, et on mühakas ning ükskõikne.Ta jättis sõbrad ja tuttavad lahinguväljale ja lahkus. Kas kalevipoeg on ikka kangelane? Kalevipoeg oli laisameelne ja magas palju. Läbi teose oli ta tihti väsinud ja pani nii mõneski kohas silma kinni. Puhkamine on inimestele loomulik tegevus, kuid kas on õige puhata,kui keegi on hädas ja tähtsad asjad vajavad lahendamist. Kui Kalevipoeg otsis oma ema Lindat, ujus ta Soome Tuuslarit otsima, et temalt ema kohta teada saada. Soome jõudes jäi ta aga kivile magama, selle asemele et Lindat otsida.Kalevipoeg oli laisk ning otsustas enne puhata, kui tegutsed.
Kalevipoeg F.R.Kreutzwald 2.lugu Vana Kalev oli pikemat aega haige ja lebas ainult voodis, isegi püsti ei suutnud tõusta. Eit saatis lepatriinu arsti otsima, kes suudaks tema meest aidata. Lepatriinu lendas üle maa ja vee, kohtas oma teel küll tuuletarka, sõnatarka, ilmatarka.. Lepatriinu jõudnud koju, oli juba kahjuks hilja ja Vana Kalev oli juba surnud. Linda oli enda mehe surmast väga löödud- ei suutnud magada 7 ööd, ei söönud 7 päeva, kurvastas 7 koitu ja vaevles 7 päeva leinavalus. Ei suutnud ta oma nuttu lõpetada. Ta korrastas surnukeha- kammis,riietas,jne. Ta kaevas valmis kena kalmu Vana Kalevi matmiseks. Ta hakkas mehe hauale kive kandma, tahtis teha nö. Mäletusmärgi tulevastele põlvedele, kes satuvad Vana Kalevi hauale, teaksid, et seal puhkab just tema mees. Sellest tekkiski Toompea mägi Tallinnasse, kus puhkab Vana Kalev. ...
Palaval päeval istus Kalevite noorim poeg merekaldal. Laineid vaadates tõusis järsku torm ja taevas läks pilve. Piksenooled sähvisid vee kohal. Kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid laintesse. Kalevipoeg sukeldus neile järele. Ta püüdis neid suure kotitäie ja viskas need kaldale, kus need huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha. Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad
Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" Kuldkellakese kõlin puistas ära pimeduse. Kalevipoeg jätkas oma teed. Teepeal oli peenest poordikarrast ja hõbekarra heidekesest võrk. Kalevipoeg hakkas seda lahti harutama, kuid võrk hakkas kasvama. Kärnkonn krooksus: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!" kuldkella helin lõhkus nõia nöörid ja võrk kadus. Kalevipoeg sai oma teed jätkata. Ta jõudis jõe kalda äärde
Fr. R. Kreutzwald ,,KALEVIPOEG" Fr. R. Faehlmann (1798 1850) · töötas arstina ja Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna · oli Õpetatud Eesti Seltsi looja (1838) · ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi...
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas põlv ja palju lapsi. Juba seitse aastat polnud ühtki sõda maad laastanud. Olevipoeg oli selle ajaga kantsid kasvatanud, kaevandikud kohandanud ja Kalevi kalmukünkale ilulinna ehitanud. Kalevipoeg nimetanud linna ema mälestuseks Lindanisaks. Alevipoeg lasknud teise võimsa linna Harjumaale keset sood rajada. Sulevipoeg asutanud Alutaha kolmandama kindla koha varjupaigaks vaenu vastu. Pärast pikka õnnerikast aega saabunud sõda Viru randa. Kauged tuuled toonud sõdalasi tuhandeid ning piinajaid pilvedeni. Kalevipoeg karganud sellepeale sõjaratsu sadulasse ja tõtanud tuuletuhinal sõjakära kustutama ja vaenuviha vaigistama
Kalevipoeg Kolmeteistkümnes lugu Kalevipoeg tegi iga päev rasket tööd. Peale päevatöö lõpetamist heitis end oma asemele pikali ja puhkas raskest päevatööst. Hommikul enne koitu oli Kalevipoeg juba jalgadel, lauakoorem õlgadel, sammud seatud kodu poole. Ta rändas mööda uusi radu, mööda maad ja raba, läbi metsa ja põõsastiku ikka Viru poole. Öövarjus raskest päevatööst puhates, silmitses mees tähti kuni uni võimust võttis. Hommikul end teele seades kostus Kalevipoja kõrvu haraka laul, kes soovitas tal koju kiirustada. Mees oli enese teadmata seitse pikka nädalat põõsa all maganud. Seepeale seadis Kalevipoeg kiirustades sammud kodu poole.
Samuti üks halb iseloomuomadus Kalevopojal oli tema ükskõiksus osades asjades, näiteks VII loos kui ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis ta üle Olevipojale. Oma suurimaid pahateod pani ta toime Soomes ja sinna minnes, tuuslarile kätte maksmas, kelle ta lõpuks ta tappis. Kuid enne veel kui ta Soome jõudis (4) vägistas ta Saarepiigat, kes oli ta kõrvale istunud. Pärast tegu hüppas piiga kaljult alla merre ja uppus. Soome sepega mõõgaostu tehes läks kalevipoeg sepa poegadega tülli ja tappis Soome sepa vanima poja. Kindlasti võib siin märkida alkoholiprobleemi, kunas Kalevipoeg oli joonud kui ta Soome sepa vanima poja tappis (6.lugu). Tavaliselt eesti meest ja eestlaste rahvuseepose kangelast võrreldes võib leida päris mitmeid ühiseid jooni kuid ka mõningaid erinevusi. Näiteks tuleb kaelvipojas välja peategelase alkoholiprobleem, mis on ka eestlastele taganud alkoholismi riikide tabelis kõrge koha (2015)
Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Kalevipoeg kasvas kiiresti ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad(33-35). Kolmas lugu (Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek. 37-51) Jahilkäik(37-39). Soome tuuslar röövib Linda, läheb temaga Iru mäele, lööb välk, tuuslar minestab ja Linda moondub kaljukivi-pakuks, kivisambaks Iru mäele (Iru ämm) ja pääseb seega tuuslari kiusamisest. Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46)
lugu Hommik koitis, ning Kalevite kange poeg avas silmad. Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis. Ta leidis paadi ning lükkas selle vette, hüppas paati ja haaras aerud. Ta oli otsustanud sõita tagasi kodurannale ja minna vendade juurde tagasi. Niisiis hakkaski ta aerutama, ega temasugusel mehel jõust puudu juba ei tule. Päeva keskpaigaks oli ta juba pool maad ära sõitnud ning äkki märkas kolme suurt alust endale lähenevat. Ühes olid kaunid naised, teises
Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida. Seda nähes muutis taevane taat Uku naise kivisambaks. Soome tuuslar läks suures arusaamatuses ära.
Kas nii on ilus ? Kerttu Rakke ,,Kalevipoeg" Lugesin Kerttu Rakke (updatetud) ,,Kalevipoega", kus sündmused kulgsid hoopis teises suunas kui originaalis. Kerttu Rakke versioon meie rahvuseeposest ilmus 2000.aastal ning räägib seetõttu väga palju tänapäevastest sündmustest. Võrreldes Fr.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipojaga" on Rakke teoses hulganisti erinevusi. Värsivormist on saanud proosa ning jõuline ja vapper peategelane on muutunud pidutsejast naiseks nimega Ädu. Teoses kirjeldatakse Äda ja mitmete ta sõbrannade seksuaalelu ja fantaasiad väga detailselt, kuid siiski mitte nii oluliselt kui seda tegi Kristian Kirsfeldt oma teoses ,,Kalevipoeg 2.0" Samuti on raamatus suur slängikasutus, mis enamasti koosneb roppustest. Tegelikult on raamatus kujutatav nii tänapäevane, kuid inimene, kes ei ole harjunud sellist kirjandust lugemal a, võib hea j ameeldiva lugemuselam...
Ta valis meheks tähte 4 Linda valis meheks Kalevi. Sest, et kuul oli kuusi ametida. Päev teeb pahada palju ja vesi pani lained langemaie. 5 Ei tahtnud ta juua ega tahtnud ta süüa.Kalev tahtis, et parem Linda teiste sekka tooksid. 6 Linda pisaratest tekkis Ülemiste järv. Ta asub Tallina Toompea mäes. 7 Lindal käis kosjas tuuslar. 8 Tuuslar röövis Linda. Sest Linda ei tahtnud teda kosilaseks. 9 Seda märkas taat Uku. Ta tahtis Linda röövli küüsist ära pasta. 10 Kalevipoeg küsis nõu oma isalt Kalevil. 11 Sest Kalev oli juba surnud. 12 Kalevipoeg läks ema otsima Soomesse. 13 Kalevipoeg kohtas saarepiiga saare taadi ja saare eide. Kalevipoeg ja saarepiiga armusid üksteisse. 14 Nad leidsid: noore tamme mille kandsid koju koplisse , kotkamuna mille panid raudkübarasse ja kandsid koju kambrisse , raudkübara, kala mille panid hõbekausikese ja kandsid koju keldrisse. 15 Tamme raius maha Väike mehike. 16 Tüvest tehti silda, ladvast tehti uhkeid laevu, oksadest
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tamme, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles
Kalevipoeg - hiiu jõuga mõtlematu tegutseja või tõeline rahva kuningas? Kalevipoeg oma välimuselt ning olemuselt oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ta oli valitseja ning teda austati. Kalevipoeg paistis teiste seast silma oma suure kasvu tõttu, ta oli hiiglane. Minu arvates olid Kalevipojal olemas kõik eeldused, et olla tõeline rahva kuningas. Tema suurimateks ning olulisemateks tegudeks võib pidada põrgus käimist ning põrgupiigade päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine
Nüüd ei saa sina ka siit kunagi minema! JB: Nojah, aga vähemasti saan müristada. (liigutab oma kätt kaljuseina sees) Kp: Ega mul ei ole ka midagi viga, jutukas kaaslane kellega veeta igavik... JB: Tõepoolest, tõepoolest. Saab sinusugust elukauget invaliidigi harida ehk nende aastate jooksul mis meil ees on... Kuule, see müristamine on täitsa lõbus! Kui ma veel kaua nii teen, siis küll ja dr. X siia meile seltsiliseks tuleb! Teeme koos!!! Vaatame mis juhtub! ( Ja Kalevipoeg ning James Bond väristasid käsi koos, mille peale Jumalad said aru, et nad on teinud suure vea nende kahe, ajaloo suurima jobu, kokku laskmisega. Oleks pidanud ühe põrgusse jätma ja teise taevasse suunama või üldse mitte laskma ära surra. Siiski enam polnud midagi teha. Jäi ainult kõrvalt vaadata, kuidas kahe vägilase koostööl võtsid Maakeral võimust kliimasoojenemine ja tsunaamid ja kõik muu halb, mille põhjuseks peavad inimesed ekslikult iseennast ja oma tehnilisi saavutusi
Eepos ,,Kalevipoeg" kui eesti kultuuri alussammas Eepos kui üks suur, jutustava sisuga, luulevormis kirjutatud teos, millele on antud võimas kultuuriline tähendus esindamaks teatud rahvust üle maailma. Eepilist loomingut on olnud pea kõigil maailma rahvastel, aga vähestel on leidunud sellist kirjameest, kes koguks kokku rahva suus levinud jutud ning need üheks suureks teoseks kokku vormiks. Eeposes ,,Kalevipoeg" kujutletakse eesti rahvuskangelast Kalevipoega kui töörügajat, võitlejat ja igati võimast teomeest kes hoolis oma rahvast. Tuleks aga mõelda, et miks ometi on eeposel ,,Kalevipoeg" nii suur osatähtsus eesti kultuuriloos? ,,Kalevipoega" hakkas algselt kirjutama F.R Faehlmann, kes pani aluse algsele versioonile Kalevipojast. Ta jättis eepose kirjutamise hoopis pooleli ning selle võttis üle F.R Kreutzwald, kes hakkas ,,Kalevipoega" täiendama arstiameti kõrvalt. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringid...
Kalevipoeg F. R. Kreutzwald Eessõna Autor soovitab meenutada unustusse jäänud mälestusi Eesti ilust. Juttu on ka elust selle haprusest ja muredest. Kreutzwald räägin veidi ka oma elust ja soovib, et kuulataks tema lugsuid Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja.
Eesti eepose "Kalevipoeg" 16. lugu Kalevipoeg tahtis maailma lõppu sõita- sinna kus keegi polnud ennem käinud ja kus on taeva ja maa ühenduspunkt. Ta küsis nõu kaarnalt, kes talle seletas, milline peaks maailma lõpp välja nägema. Kalevipoeg loetles veekogusid, mida ta on vaevata läbinud ning ütles et ookeani (ilmajärve vms) polnud ta veel ületanud kuid soovis seda teha. Ta mõlgutas mõtteid, kuidas jõuda maailma lõppu ning kes saaks teda sellega aidata. Ütles Olevile, et ta leiaks mehe, kes raiuks maha suure tame, mille tüvest teeks tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles
KALEVIPOEG 15, 16, 17 Kui Kalevipoeg kodu poole kõndis, kihutasid ta kannul Vanakurat koos 70 selliga. Vanakurat aias Kalevipoega taga, kuna ta tahtis, et Kalevipoeg oma võla tasuks. Seejärel kurat küsis, et kas Kalevipoeg on tema asju põrgust kaasa võtnud. Kalevipoeg sai aru, mis Vanakurat küsib ja vastas pilgates, et vist võttis need asjad kaasa. Lõpuks Kurat küsis, et kas Kalevipoeg tahab temaga tülli minna ja siis Kalevipoeg vastas pilgates jälle , et võib ka , ning järgmine kord tuleb ja teeb kuradi varakambreid tühjendama. Sellepeale tormas Vanatühi minema. Kui videvik jõudis kätte, Kalevipoeg oli väsinud, heitis lauakoorma seljast, istus murule, sõi ja jõi ning ning jäi magama
käsikirja. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega, mis seondub geograafiline reljeef: kogunemine kivid, visandas Kalevipoeg; Harilik- koht, kus Kalevipoeg pilunema metsa mäeahelik - jälgi oma kündmine, järved - oma kaevud, põlisasustusele - karbid Kalevipoeg jne .. nõude. Kalevipoeg võitleja vastu kurja jõud, mis rõhujate inimesed ja vastu välisvaenlaste. Eepos koosneb 20 laulu.Originaal salm "Kalevipoeg" - nn regi salm, mis on omane iidsete eesti rahvalaulude; eepiline keel on arhailine
Kalevipoeg Kalevipoeg ei saanud sadat sammugi veel astuda, kui vana Tühi, Sarvik-taadi kälimees, 70. selli seltsis Kalevipojale järgi tõttas. Tühi-Taat tahtis Kalevipojale kätte maksta kälimehele tekitatud kahju eest. Aga noorem piiga võttis nõiavitsa ning muutis maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja. Tühi pärima kas ka tema võttis mõõga varnast, nõiavitsa ja imekübara
Teised vennad pidid aga maalt lahkuma. Vanem vend oli esimene, võttis kivi ja viskas. Kivi maandus aga sügavale järve põhja. Järgmisena viskas teine vend ja seekord lendas kivi täpselt piirile nii, et pool oli vee all ja pool nähtavalt maa peal. Kord oli noorema venna käes. Teda oli alati peetud vendadest tugevaimaks , targimaks ja vägevamaks. Vuhisedes lendas kivi kaugele-kaugele, kuhu silmapiir ei ulatunud. Vendadest noorim saigi järgmiseks valitsejaks ja alustas kohe tööga. Kalevipoeg võttis adrasahad, rakendas hobuse ette ja hakkas maad kündma. Päike lõõskas kuumalt taevas, kuid tema tööd ei jätnud ning kündis veel mitmeid päevi, kündes üles kõik kohad. Hobuse jõud hakkas otsa saama ja nad puhkasid ning kastsid suud. Kalevipoeg sidus enne magama heitmist hobuse kinni, et ta ei põgeneks. Kuumus aga meelitas hobuse ligi parmud ning hobu püüdis nendest lahtisaamiseks varju alla minna. Metsas varitses teine oht, nimelt kimbutas nüüd hobust hundikari.
Kalevipoja 6. lugu Kuues lugu algab sellega, kuidas Kalevipoeg, kange mees, hakkab koju minema. Kuid enne Eesti randa naasmist on tal plaanis külastada Soome seppa ning hankida tema käest uus sõjasahk. Seppa, kes on tuntud kui sõjariista sünnitaja, vaenuriista valmistaja ja mõnusa mõõga meister, on raske leida. Ekselda tuli läbi lagendiku, kanarbiku, sambla- ja ka rabasoo, metsa suure. Nõnda eksles ta päevi kui ka öid neli, oli valmis juba alla andma meie kallim poeg, enne kui kohtas eite, kes teed juhtas
Prints (Kalevipoeg) ,,Teekond Haldjamaailma" (,,Teekond maailma otsa") Ühel päeval otsustas prints minna Haldjamaailma, maailma, mis oli nii kaugel, et sinna ei olnud veel ühegi inimese jalg astunud. Kuna aga ükski inimene seal kunagi käinud ei olnud, siis ei teadnud ka keegi kuidas prints Haldjamaailma pääseks. Ainult vana troll oskas printsile nõu anda: ,,Seal, kus näed helesinist vett ja suuri kõrkjaid selle kaldal, trambi parema jalaga kolm korda vastu maad ning sulle avanebki tee Haldjamaailma.". Kuulanud trolli nõu ära, hakkas prints laeva ehitama ja meeskonda otsima. Laeva laskis ta ehitada kalleimast hõbedast ning pani sellele nimeks ,,Laev". Endale laskis prints teha kuldse kuue, laevameestele tegi ta aga hõbedast, nõuandjatele vasest ning tarkadele terasest kuued. Peale laevameeste, nõuandjate ja tarkade kutsus prints laevale veel keeletarga, kes oskas kõi...
Kalevipoja iseloomustus Kalevipoeg oli pärit Viru rannast. Tema vanemateks olid Linda ja vana Kalev. Kalevipoja lapsepõlv möödus rahulikult. Karjapoisina mängis ta kurni ja pildus kive, mere ääres käis lutsu viskamas kivirahnudega, mis olid jala laiused ja kolme jala pikkused. Nii kasvas ta mehe ikka. Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine,
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale
Kalevipoeg. 7 peatükk Oli hommik. Päike paistis puude ladvas ning linnud laulsid. Kalevipoeg ärkas üles. Ta hakkas meenutama eelmise päeva sündmusi. Ta meenutas, kas ta pidas Soomes pikka pidu nind ega tal Turgist mingit tüli ei tulnud. Kalevipoeg tõttas jälle rändama. Ta jõudis künkani, kust ta tagasi tulles mööda oli käinud. Ta kõndis paar päeva mööda jõge ning mööda mäge. Kolmandal päeval jõudis ta ranna äärde. Merekaldal kalju külge aheldatult seisis Tuuslar-taadi paat. Kalevipoeg võttis paadi endale. Lepituseks ning päranduseks. Ta sidus paadi lahti, istus lootsikusse ja hakkas kiiresti kodu poole aerutama, samal ajal ise naistest lauldes. Siiski ei olnud saanud ta selget seletust viimasest vaenulikust peost
Eesti rahvuskangelane on Kalevipoeg, kes lahendas probleeme ,kasutades oma jõudu ja mõistust. Ta tegi küll palju head oma vägitegudega, kuid nii mitmeidki kordi tegi hoopis vastupidist ning minu arvates ta ei vääri tiitlit " Eesti rahvuskangelane". Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa
Kalevipoja süüdistuskõne See, et kalevipoeg tegi rahvale head ja aitas inimesi ei ole kellegile üllatus. Kuid minu arvates oli tema elus siiski domineerivad halvad teod. Minu jaoks ei olnud kalevipoeg hea mees. Esimese põhjune miks ma seda väidan . Tooks välja tema alkoholiprobleemi. Ta jõi palju ning tegi ka joobes olekus palju rumalaid tegusid. Minuarvates on Kalevipoeg ehtne tavalise eesti mehe prototüüp. Enda arust ilgelt kõva mees , joob palju ja landib ohtrates kogustes naisi. Teise pahena tooksingi välja kalvipoja kui naistemehe. Ta käitus sageli naiste vastu lugupidamatult . Tema süütegude nimekirja võib ju panna ka vägismie ning ka Saarepiiga surma. Ta lasi tüdrukul arvata et vägilane on teda kosima tulnud ning kui Saarepiiga hiljem tõe teada sai tegi ta enesetapu. Kalevipoeg oli väga kättemaksuhimuline ja halastamatu. Näiteks
Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda. Teised vennad otsustasid järgmine päev otsima minema, Kalevipoeg asus kohe teele. Irumäele jõudes saatis Uku taevast alla pikselöögi, mis tuuslari meelemärkuseta lebama jättis ja Linda kivikujuks muutis ( Iru ämm ) · Kalevipoeg hakkas Soome poole ujuma, kivile magama, kuulis neiu lauluhäält, läks vaatama, nägi saarepiigat, armusid. Kui saarepiiga kuulis, kes Kalevipoeg on, ehmatas ta ära ja kukkus merre, suri. · Ujus aina Soome poole, lõpuks jõudis tuuslari maja juurde, tuular sosistas salasõnu,
Keiu Kaur Kalevipoeg Soovituseks Kreutzwald tahab, et muistsete inimeste lood pannakse kirja, et neid saaksid lugeda ka tulevased põlved ning, et vanemate inimeste lood ei ununeks, vaid mõlguksid meil meeles ka tulevikus. Raamat räägib meile armsate aegade ilust, paremate päevade pajatustest. Kalevi käikudest, vahvatest meestest ning nõidadest. Sissejuhatuseks Meenutame nüüd mälestusi, mis on paganlike jumaluste juures unustusse jäänud, sest nendega seotud inimesed on ammu surnud
Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand
Kalevipoja kokkuvõte Üks lesknaine leidis karjateelt kana ja tedremuna. Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale. Ta kuulis saarepiiga ilusat laulu ja armus temasse. Saarepiiga kukkus ehmudes vette ja muutus tammeks. Piiga ema ja isa viisid tamme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
