o Lõikekiirus –Puuri ja tooriku omavaheline pöörlemine; Ettenihe –Puuri sirgjooneline teljesuunaline liikumine; Ettenihe pöördele; Lõikesügavus Materjalid o Kiirlõiketerasest puurid HSS ja HSS- Co – Kiirlõiketerasest puurid, mis on sageli kaetud TiN, TiNAl, TiCN. Valmistatakse silindrilise kui ka koonilise sabaosaga. Valmistatakse jahutusvedeliku kanalitega alates (0.5) 1mm. Laastusoone kaldenurk: Tüüp N 18...30⁰, puurid tavatöödeks; Tüüp H 10...15⁰, rabedate materjalidele; Tüüp W 35...45⁰, värvilistele metallidele. 11 o Täis kõvasulampuurid – Täies ulatuses kõvasulamist D=0,1...20mm. Varustatud jahutusvedeliku kanalitega. Puuri südamik sitke, pinnakiht kõva ja kulumiskindel. o Joodetud kõvasulamist plaatidega puurid Lõikeprotsessi iseärasused
Mitte puutuda käega või märja lapiga elektrijuhtmeid. Kasutada ainult selleks ette nähtud puhastus- ja pesuvahendeid. Hoiduda pindudest ja halvasti sisselöödud naeltest. Laudade, kappide ja muude esemete nihutamisel kontrollida enne, kas nad seisavad koos ja koristada nende pealt kõik maha kukkuda võivad esemed. Töötades kõrgel (lae, seinte, akende puhastamisel) kasutada ainult korras redeleid ja treppredeleid. Redeli ja põranda vaheline kaldenurk ei tohi olla üle 60°. Mitte kasutada kõrgel töötamisel juhuslikke aluseid (kastid, taburetid jms.). Mitte pesta ja puhastada aknaid, millel on purunenud klaasid või mille raamid ei ole terved. Mitte toetada redelit vastu akent. 2.41. Raskuste käsitsi teisaldamine Raskus või selle teisaldamine võib põhjustada terviseriski, kui see: - on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas; - on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga kaldprojektsioonis projekteerub ellipsiks ja ristprojektsioonis ringiks 10) Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 11) Mis on sirglõigu kaldenurk? Nurk lõigu tegeliku pikkuse ja lõigu projektsiooni pikkuse vahel. 12) Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 180. 13) Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. 14) Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, ja teine haar ei ole ekraaniga risti.
sisaldus kütuses, primaar ja sekundaarõhu vahekord ning koldesse suunduva kütuse ja õhusegu soojendamiseks süttimistemperatuurini, saadakse peamiselt viimase segunemisel kõrgtemperatuuriliste koldegaasidega ning osaliselt ka kiirguse teel leegilt. Mida suurem on väävli sisaldus kütuses, seda madalam on segu süttimistemperatuur. Koldest eralduv tuhk, räbu sadestub külmlehtrisse. Külmlehtri kõrgus on 1.5 m ja külmalehtri kaldenurk on 15o. Aurustusküttepinnad. Kaasaja aurukateldes kujundatakse aurustusküttepinnad koldesse paigutatud ekraanpindadena või konvektiivsete torukimpudena. Kõik kolde seinad on ekraneeritud aurustusküttepinna torudega. Soojusülekanne leegilt veele toimub läbi ekraanpindade, mis paiknevad koldes üksikute sektsioonidena. Ekraantorude diameeter on 60 mm ja nad on paigaldatud koldesse sammuga 65 mm
J o o n is 4 .3 K o m p re ss io o n ig ra afik e = f( ) sõltuvust pingest. Kui arvestada, et proovikeha mahu vähenemine on põhjustatud ainult tema pooride mahu vähenemisest, on poorsusteguri sõltuvus suhtelisest deformatsioonist avaldatav kujul e1 = e0 - (1 + e0) (4.1) Joonistel toodud graafikuid nimetatakse kompressioonikõverateks. Sellise kõvera kaldenurk iseloomustab pinnase kokkusurutavust teatud pinge muutumise intervallis. Arvuliselt väljendatakse kokkusurutavust kompressioonimooduliga e1 - e 2 m0 = (4.2) 2 - 1 või kokkusurutavusmooduliga
3 tõusu- ja mõõnalaine teke – Kuu külgetõmbejõu mõjul Kuule lähimas ja diametraalselt selle vastas asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub (tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning Maa ja Kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine (mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemise suunale vastupidiselt Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu. Telje kaldenurk erineb ristseisust 23 ½° võrra. Telje kaldenurk on sama (66 ½°) aastaringselt, st Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub Maa pöörlemistelje pikendusel Maa telje kallakus orbiidi (ekliptika) tasandi suhtes ei muutu Maa tiirlemisel ümber Päikese. Suvisel pööripäeval (21. juunil või 22. juunil) on põhjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pööripäeval (21. detsembril või 22. detsembril) on põhjapoolkera
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus
Pöördtelje pikkikallet loetakse posit. kui ülevalt kaldub tahapoole. Seda mõõdetakse kraadides, nagu ka kõiki teisi kaldeid jne. Rattad püüavad sõiduajal hoida otsesõidu asendit. Pöördtelje pikkikalle mõjutab sõiduomadusi: 1hoiab paremini sõidusuunda 2suure pöördenurga korral aitab tagastada rooli otsesõidu asendisse 3ei mõjuta rehvide kulumist 4väikesel sõidukiirusel muudab rooli keeramise raskemaks Kui pikkikalle ei ole reguleeritav ja kaldenurk on vale,siis detailid on deformeerunud ja tuleb need asendada uutega. Reguleeritavatel aga, reguleerimine toimub samadest kohtadest kust ratta kallegi. Küünalvedrude korral ühendusvarda pikkuse muutmisega. Pöördtelje külgkalle: See on külgsuunaline kõrvalkalle püstjoones. Ratta pööramisel ümber külgkaldega pöördtelje püüab ratas laskuda teepinnast allapoole,et see on võimatu, siis kutsub ratta pööramine esile esiosa kerkimise.
D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga: 5Dt = D? (t-t0) D mõõdetud joone pikkus ?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga. 5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus ?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B korguskasv d= D cos? Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dloplik = D 5Dv + 5Dk + 5Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18
nurga all (rohkem risti), mistõttu sama kiirushulk langev ekvaatori väiksemale alale (kiirgus on kontsentreeritum). Albeedo(peegeldusvõime) Aluspinnalt peegeldunud ja aluspinnale langenud kiirguse suhe protsentides. Aastaaegade tekkimise põhjused. Kuna Maa tiirleb ümber päikese ja tema pöörlemistelg on Maa teekonna (orbiidi) tasandu suhtes 23,5o kaldu, muutub aasta jooksul Maa kummalegi poolkerale langevate päikesekiirte kaldenurk (keskmistel laiustel rohkem kui ekvaatori lähedal), sellega seoses muutub ka saadav kiirgushulk. Samades astronoomilistest asjaoludest on tingitud ka päeva pikkuse muutused (sellel poolkeral, mis on päikese poole pööratud, on päev pikem). Kokkuvõttes saab suvel (juunis) põhjapoolkera rohkem valgust ja soojust kui lõunapoolkera, talvel(dets) aga vastupidi. Seniitasendi muutus aastate jooksul. Päike saab seniidis (päikesekiired langevad maapinnale 90o
kus 𝑊 on liikumistakistus, N; 𝑘𝑝 − tegur, mis arvestab rattaäärikute ja –pukside takistust, 𝑘𝑝 = 2,75 [3]; 𝑚 − koorma mass, kg; 𝑚0 − rippvagoneti mass koormata, kg; 𝜇 − ratta hõõrdetegur, 𝜇 = 0,03 [3]; 𝑑 − tapi läbimõõt, cm; 𝑓 − hõõrdetegur tugede kuullaagritest, 𝑓 = 0,1 [3]; 𝐷𝑟 − käiguratta läbimõõt, cm. Kuna sõidutee kaldenurk on 0, siis sõidutee kaldenurgast tingitud liikumistakistust ei ole, kuid vajalik on leida trossajami tõttu tekkiv takistus. Piisava tugevuse peaks tagama 6,4 mm jämedune tross kaaluga 0,16 kg/m ning trossi pikkuseks on võetud 261 m [4]: 𝑊𝑡𝑟 = 𝑚𝑡𝑟 ∙ 𝜇𝑡𝑟 = 41,76 ∙ 0,962 = 40,17 N, (2.2) kus 𝑊𝑡𝑟 on Trossajami liikumistakistus, N; 𝑚𝑡𝑟 − trossi mass, kg;
Pärifreesimisel lõikub freesi hammas töödeldavasse toorikusse löögiga, sest just sel hetkel on lõigendi paksus maksimaalne. Seetõttu saab pärifreesimist rakendada ainult piisavalt jäikadel ja vibratsioonikindlatel pinkidel, kui nende pikiettenihke mehhanismi käigukruvi ja veomutri vahel puudub lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne. Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel. Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese.
Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende Impulsi jäävuse vastastikmõju tulemusel. seadus p = const p = mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe = kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N = mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i Fh = µN Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. seadus hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Energia muutumise Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. seadus E = A E keha energia muut, A väliste jõudude töö mv 2 Kineetiline energia Ek = m keha mass, v keha kiirus
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA......................................................................
mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga. Seda liikumist takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid-saared. 40. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga) 41. Millal tekkisid planeedid? 42. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? 1. Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast 2. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist 43. Mis on Oorti pilv? Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Selle siseosa moodustavad
Referaat Tervist tagavad spordialad 11.klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus.......................
vastus asuvas piirkonnas ookeanide veepind kumerdub(tõus), nende punktide vahemaad poolitava ning maa ja kuu ühendusjoonega ristuva ringi punktides toimub veepinna alanemine(mõõn). Maa pöörlemise tagajärjel moodustutub tõusulaine mis kulgeb ringi ümber maa pöörlemise suunale vastupidiselt. Maa telje kallakust orbiidi tasandil suhtes ei muut maa tiirlemine ümber päikese. Maa pöörlemistelg on ekliptikatasandi suhtes kaldu telje kaldenurk erineb ristseisust 23½° võrra. Maa pöörlemise telg säilitab alati teatud tähtede suhtes oma orientatsiooni. Põhjanael asub maa pöörlemistelje pikendusel Maa tiirleb ümber päikese Maa orbiidi elliptilisus põhjustab vähesel määral erinevust maale jõudvas päiksesekiirguse hulgas kuid pole aastaaegade vaheldumise põhjuseks. Kiirgus Maad ümbritseb magnetväli mis on tekitatud pöörleva elektrit juhtiva vedelmetalltuuma poolt. Päike - 5miljardit aastat vana
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed ...
Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid Logaritmilises skaalas on seos lineaarne: c y-telje lõikepunkt ja z kaldenurk. Z väärtus · Mandritel 0,15 0,19 · Mandrilähedastel saartel 0,25 0,45 Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Arvatakse esinevat 40 000 liiki, kuid seni on nendest leitud 23 500 liiki, mis on umbes 60% Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökolooiga ökonoomika? Keskkonna ökonoomika on Majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga.
Pöörderingi juhitakse hüdrosilindrite ja pöördesektori abil. Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega, mis fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega. 41. Teehöövli tööhõlma seadenurgad, nende mõju tootlikkusele. Hõlma pöördenurk, lõikenurk ning kaldenurk. Pöördenurga muutmisega saab käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Kaldenurga muutmisel saab anda teele vajalik põikkalle. Lõikenurga muutmisel saab valida vajalikku kogust, mida eemaldada töödeldavast pinnast. 42. Tööraami ülesanne, kinnitus, ehitus, hooldus. Tööraami abil antakse tööhõlmale üle jõud, mis on vajalik pinnase lõikamiseks ja töötlemiseks
Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne Ka külgede vahelised nurgad on samad Sobib kaugus 45° vaatenurgaga · Mõõdetakse kaugus puust · Mõõdetakse ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe · Juurekaelast üleval pool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused liita · Juurekaelast allpool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused lahutada Kui maapind on kaldu, siis on vajalik määrata ka kaldenurk ning seda arvestada Kalde arvestamine on oluline alates 5 kraadist(L=kaugus*cos(nurk)) Laudkõrgusmõõtja on puidust, vineerist või plastikust valmistatud 12*15 (20) cm suurune risküliku kujuline plaat, millele on peale kantud tavaliselt ühepikkuste ühikutega horisontaal- ja vertikaalskaala. Vertikaalskaala, mida nimetatakse ka kaugusskaalaks, on tavaliselt 10 ühiku pikkune ja selle ülemisesse otsa on kinnitatud pendel või loodnöör 6. Puu tüve moodustaja
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
29. Päikesekiirgus kliimat kujundava tegurina. Kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima Kreeka keelest tõlgituna tähendab sõna kliima kallet- see tuleneb aga sellest et mõisteti, et peamiseks kliimat mõjutavaks teguriks on päikesekiirte kaldenurk, mis määrab Päikeselt saadava soojuse hulga. Maakera pöörlemistelje kallakus 23,5 kraadi ekliptika tasapinnaga risti oleva suuna suhtes tingib aastaaegade vaheldumise ehk selle, et ühel osal aastast saab põhjapoolkera ja teisel osal lõunapoolkera oluliselt rohkem päiksesekiirgust. Soojuse hul, mille maapind saab, sõltub peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest protsessidest kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30.Kiirgusreziim aluspinnal.
Mitte puutuda käega või märja lapiga elektrijuhtmeid. • Kasutada ainult selleks ette nähtud puhastus- ja pesuvahendeid. • Hoiduda pindudest ja halvasti sisselöödud naeltest. • Laudade, kappide ja muude esemete nihutamisel kontrollida enne, kas nad seisavad koos ja koristada nende pealt kõik maha kukkuda võivad esemed. • Töötades kõrgel (lae, seinte, akende puhastamisel) kasutada ainult korras redeleid ja treppredeleid. Redeli ja põranda vaheline kaldenurk ei tohi olla üle 60°. Mitte kasutada kõrgel töötamisel juhuslikke aluseid (kastid, taburetid jms.). • Mitte pesta ja puhastada aknaid, millel on purunenud klaasid või mille raamid ei ole terved. • Mitte toetada redelit vastu akent. 4.33. Raskuste käsitsi teisaldamine • Raskus või selle teisaldamine võib põhjustada terviseriski, kui see: - on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas; - on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga;
Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese
· pöördemomendi M toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (varras väändub); · igale M väärtusele vastab varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuv väändedeformatsioon; · väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk (varda moodustaja kaldenurk algasendist); · koormuse M kasvades väändenurgad suurenevad (antud juhul); · koormuse M vähenedes väändedeformatsioon ( ja ) väheneb või kaob täielikult (elastsus). Väänatud sirged vardad M
(surmajumal Plutoni järgi). Alles aastatepikkused vaatlused osutasid, et tegemist on kõigist senistest tugevasti erineva taevakehaga. (Allikad 4, 5, 8, 10) Esiteks on Pluuto orbiit palju piklikum kui ülejäänud planeetidel. Kui seni oli suurima ekstsentrilisusega (0,2) Merkuur, siis Pluutol on see 0,253. Periheelis on Pluuto orbiit seespool Neptuuni orbiiti, afeelis aga sellest 1,9 miljardi kilomeetri võrra väljaspool. Mis aga kõige hullem, orbiidi kaldenurk Maa (ja ka kõigi ülejäänud planeetide) orbiidi tasandi suhtes on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi talle Maa omaga võrreldav mass ja seetõttu mõjutab ta vähe temast kümneid kordi massiivsemate hiidplaneetide liikumist. Pluuto näiv heledus (15. tähesuurus) on visuaalsete
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Uuematel Op võimenditel (osad) vajadus väliskorigeerimis elementide järgi puudub, sest nad on neile sisse ehitatud. Nende toimel muutub sagedus karakteristika kuju, täpsemalt tema kalde nurk tema kaldenurk 0 joonega. Seejuures selle Diferentsiaal võimendi võimendus astmed on omavahel sidestatud ühise emitter takistuse kaudu, kui me karakteristika paiknemine teljestikus sõltub Op võimendi kui elemendi transiit sagedusest ja võimendu anname esimesse sisendisse positiivse signaali, siis hakkab suurenema VT1 kollektori vool ja ka vool tegurist. Kui me kasutame mingit Op võimendit, siis me lisame talle tagasiside ahela, millega läbib emitter takistuse
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
Aerukrae toetub vastu tulli külge tagades aeru asendi vees püsimiseks. Aer peab püsima vees risti, et tõmbesse rakendada maksimaalset jõudu. Kuna sõudja istub ülevalpool veejoont ja aerud kannavad jõudu edasi vees, peavad aerud olema vette asetatud väikese nurga all, vastasel juhul ei kandu jõud piki vee joont vaid tõmbaksime aerud sügavale vette. Selleks tulebki muuta aeru kaldenurka. Aeru kaldenurga annavad kokku nii kaldenurk tullis kui ka kaldenurk aerukrael. Aeru kaldenurka tullis mõõdetakse kraadides, samuti saab seda mõõta ka millimeetrites. Sellisel juhul mõõdetakse aeru ülemise ääre kaugus aeru alumisest äärest. Aeru õige kaldenurga seadistamisel on veel ka teine hea omadus. Aeru lapiti veega keerates jääb aer samuti kaldega vee suhtes, nii et eespool olev serv jääb kõrgemale. See tagab selle, et aeru tagasi viies ei takerdu see vette ning ei takista paadi liikumist. Tänu aeru kaldenurgale ei saa
muutused. Päikese kiirguse mõju ei ole aga aastate lõikes ühtlane, nagu ütlevad kliimamudelid, mis taandavad päikese mõju välja ja arvestavad ainult süsihappegaasi mõju. Sest kiirgusvoog, mis neeldub maa süsteemis, sõltub palju pilvisusest. Lisaks neeldub 70 protsenti päiksekiirgusest esmalt ookeanis ja alles siis liigub pikema aja jooksul edasi atmosfääri. Eestis mõjutab päikesekiirguse jaotuse erinevust kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes. Kõige rohkem saavad päikest saared ja rannikualad, kõige vähem kõrgustikud, kuna need on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Pinnamood mõjutab nii päikesekiirguse kui ka õhumasside liikumise teekonda (Raukas 1995: 189). Päikesekiirguse hulk oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning millise kaldenurga all kiired aluspinnale langevad. Aluspind muudab õhumasside omadusi
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, ühtlasest kettast 2 massiga m2 , ühtlasest plokist 3 massiga m3 ja kehast 4 massiga m4 . Kehaks 4 on ratta (s.t. silindri) ja võlli jäik ühendus, sealjuures ratta raadius on R4 , võlli raadius on r4 . Nöör on mähitud rattale. Keha 4 inertsiraadius tsentrit D läbiva telje suhtes on i4 , veeretakistustegur keha 4 veeremisel kaldpinnal on (kapa), kaldpinna kaldenurk = 30° . Kettad 2 ja 3 on ühesuguste massidega m2 = m3 = m ja ühesuguste raadiustega r2 = r3 = r . Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil ta on läbinud teepikkuse s = 0,5 m. Süsteem on algul paigal, keha 1 hakkab liikuma allapoole. Antud: m1 = 3m ; m2 = m3 = m ; m4 = 6m ; r2 = r3 = r ; r r4 = r ; R4 = 3r ; i4 = 2r ; = ; =30°; s = 0,5 m; g = 9,81 m/s2. 10
Transistori väljastuste (baas, emitter ja kollektor) alalispinged ja voolud määravad transistori tööpunkti ja tööreziimi. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 7 Pikkov lk 63 Lülituse lähtetööpunkt koordinaatidega {IKp, UKEp} määratakse lülituse arvutamisel grafoanalüütiliselt, kandes transistori väljundtunnusjoontele staatilise koormussirge, mille kaldenurk sõltub koormustakisti väärtusest ja toitepingest. Seejuures on igale sisendvoolu väärtusele vastav reziim määratud koormussirge ja baasivoolule vastava tunnusjoone lõikepunktiga. Koormussirge asend teljestikul IC = f(UKE) on määratud kahe punktiga: - punkt koordinaatidega (UKE = 0; IC = EK / RK) , milles koormussirge lõikub kollektorivoolu IK esitava teljega ning kus kollektorivool IK on määratud ainuüksi
ratta kontaktpinda teega ratta kesktasapinnas või sellest natuke väljaspool). · Kokkujooks mõjutab otsesõidu stabiilsust, samuti roolimist. Esiveolistel sõidukitel kompenseerib sõiduraja elasto- kinemaatilised muutused. Standardsõidukitel on kokkujooks 5 ... 20' ja esiveolistel autodel on juhtrataste lahkujooks kuni -20' (liikumapanevate jõudude kompenseerimiseks · Rataste kaldenurk Kutsub esile täiendava külgjõu, Kompenseerib pöördtelje külgkaldenurka kurvis, Jäigal rattal vähendab välislaagri koormust, Elastsel rattal kutsub hõõrdejõud esile rehvi deformatsiooni. See halvendab kurvis välisratta pidavust. 81. Hüdrauliline roolivõimendi Jaotur varustab silindrit õlirõhuga, mis vastab rooliratta liikumisele. Painduv torsioonvarras (andur) kannab momendi proportsionaalselt üle
Qk -- normatiivne muutuvkoormus, Rd -- arvutuslik kandevõime, vastupanu (tugevus), Sd -- arvutuslik sisejõud, Wk -- normatiivne tuulekoormus, Xd -- arvutuslik materjali omadus. (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: -- paindemomendi tegur, -- müürikivi laiusest ja kõrgusest sõltuv tegur, -- suhteline deformatsioon, -- paindetugevuste suhe kahes ristsuunas, -- normaalpinge, -- kaldenurk, -- nõtketegur, -- lõplik roometegur, c -- pinnase tihedus (mahumass), c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala,
Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on vaja vähe tööriistu ja materjale. Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel maksimaalselt 30 cm. Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku pandud ajutisi tellinguid võib kasutada ainult lühiajaliseks tööks. Suurim lubatud vahemaa
D mõõdetud joonepikkus 20 - lindi nominaalpikkus (20m) 2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18
kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda. Mandrinõlv - Piirab mandrilava peaaegu kõikjal. Mandrinõlva kaldenurk võib olla kohati kuni 30°. Järsaku jalam jääb enamasti 1500-3000 m sügavusele. Tihti lõikuvad mandrilavasse sügavad orud ning aeg-ajalt toimuvad mandrinõlval ja selle jalamil maavärinad ning tegutsevad veealused vulkaanid. Pildil vasakult: Ookeanipõhi, Mandrinõlv, Mandrilava. Mägi - Looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. Mäe alampiiriks on 300m. Mäestik - Enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm.
13a). Seejuures tema kineetiline energia kasvab eU võrra (U on elektrivälja 6 pinge), potentsiaalne energia aga väheneb sama suuruse võrra. Kogunenud kineetilise energia võib elektron kaotada hajutamise käigus ja pöörduda tagasi algnivoole. Tihti on mugavam näidata teljel koguenergiat E, millest on lahutatud elektrivälja energia eU, seega E-eU (joonis 2.13b). Sellisel juhul kujutab elektroni liikumist horisontaalne sirge, energeetilised nivood (potentsiaalne energia) on aga kaldu. Kaldenurk on võrdeline elektrivälja tugevusega. Seega energianivoode käik vastab potentsiaali muutumisele. Kui pooljuhis tekib sisemine elektriväli (näiteks p-n siirde alal), siis seal energiatsoonid on kaldu. Pooljuhi erijuhtivus on elektron(n)- ja auk(p)juhtivuste summa: = n + p = e * n * n + e * p * p kus n elektronide kontsentratsioon; p aukude kontsentratsioon; n ja p on vastavalt elektronide ja aukude liikuvused; e elektroni laeng -1,6 10-19 C
pöörlemist. Maandumisel on oluline hüppe ohutu lõpetamine. 2. Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (36 sammu), millele järgneb kurv (45 sammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus suureneb hoojooksul pidevalt. Hoojooksu viimased sammud - Sammusagedus suureneb pidevalt. Keha on hoojooksul kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 3. Äratõukefaas - Pöia mahaasetus on aktiivne, kiire, madala trajektooriga, alla-taha liigutusega. Tõukejalg liigub ette. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Hoojala põlv liigub üles, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 4
Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk on tarbimisruum (sellest välja minna ei saa, kuna raha pole nii palju). Kui kõver on liiga all, jääb mul raha üle. Kõige parem on tarbimisruumijoone peal olev kõver. Mida rohkem homo oeconomicus me oleme, seda rohkem seda alateadlikult teeme. Kui sokolaadi hind läheb poole odavamaks, on 10-10. Kui kommid lähevad poole odavamaks on 10-20. Kui mamma annab nüüd lapsele 1 euro, oleme tagasi samas kohas. Eelarvejoone kaldenurk sõltub hindade suhtest! Niipea kui üks hind muutub, tõusunurk muutub. See ei sõltu eelarve suurusest. Eelarve suurusest sõltub eelarvejoone kaugus koordinaatpunktidest. Eelarvevõrrand p1q1 + p2q2 = m q1p1 + q2p2 = E Kasulikkus on alati muutuv. Iga järgneb tarbitav ühik on üldreeglina vähem kasulik. Kasulikkus U Piirkasulikkus MU (konkreetse enda ühiku kasulikkus) Tarbija maksimeerib seda suhet MU/P. MU = U
lähteandmetest? Trigonomeetrilist ehk kaldkiirega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide (mastide, tornide jm) kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade (mõni km) puhul. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühest otspunktist kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurgad mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis (kahe teodoliidiga mõõtmine) keskelt nivelleerimist, kui joone keskele paigutatud teodoliidiga mõõdetakse mõlemas otspunktis olevale püstloodis latile (tähisele) kaks kaldenurka või seniitkaugust. 12. Prisma ja instrumendi kõrguse mõju kõrguskasvu saamisele trigonomeetrilise nivelleerimisega? 13
- hoiab ära lülisamba fi ksatsiooni ebanormaalses asendis, - hoiab ära väsimuse teket, - hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid, - hoiab ära seljavalu ja lihasvalud, - aitab kaasa heale väljanägemisele. Sagitaaltasandil (eest taha) võivad esineda järgmised rühihäired: - kühmselgsus süvenenud on rinnaküfoos, - nõgusselgsus süvenenud on nimmelordoos, - kumerselgsus kõik lülisamba kõverdused on süvenenud ja vaagna kaldenurk suurenenud, - lameselgsus kõik lülisamba kõverdused on lamenenud ja vaagna kaldenurk vähenenud. Frontaaltasandil (küljele) esinevat lülisamba telje muutust nimetatakse vildakselgsuseks. Rühihäirete tekke peamised põhjused on järgmised: - keha raskuskeskme muutumine kasvuspurdi perioodil, 31 - ebaõige tööasend,
rööpergutusmähisega kompenseeritakse ankrumähise demagneetiv toime, nii et magnetvoog peaaegu ei muutu kogu koormuse ulatudes. Mootori pöörlemiskiiruse muutumine üleminekul nimikoormusest tühijooksuni, väljendatakse protsentides ja nim nimikiiruse muutuseks. Kui muutus 2-8% siis on karakteristik jäik. Mehaanilise karakteristiku (joonis 6.8) kaldenurk on seda suurem mida suurem on takisti ankruahelas. Mootori mehaanilist karakteristikut lisatakisti puudumisel ankruahelas nim loomulikuks. Lisatakisti lisamisel nim tehiskarakteristikuks. Pöörlemiskiiruse stabiilsus, võimalus pöörlemiskiirust sujuvalt reguleerida suurtes piirides on lajaldase kasutuse eeliseks. Jadaergutusega alalisvoolumootor Ergutusmähis on ühendatud ankruahelaga jadamisi. Magnetvoog sõltub koor-musvoolust.
Kuni 2mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel keevituspüstolit ristisuunas ei võngutata. 3-8 mm paksuste detailide põkkõmbluste keevitamisel liigutatakse keevituspüstolit õmblusesuunaliselt edasi tagasi. Püstoli õmblusesuunaline edasiliikumine annab keevitatavate servade korraliku läbisulatuse ning keevituspüstoli tagasitoomisega kujundatakse õmblus. Lisaks sellele mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspüstoli kaldenurk ja liikumissuund. Keevitamine "endast eemale" annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia õmbluse. Keevitamine "enda poole" annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. Neutraalkeevitust kus keevituspüstoli ots on risti keevitatava pinnaga kasutatakse vähem. Tema omadused on kahe eelmise vahepeal. Keevituspüstoli ristikalle sõltub keevisliite liigist ja materjali paksusest. Erineva paksusega
Seal on väike kasvuhooneefekt. Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur. Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt. 17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust. Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon(orbitaali lapikus). On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha. 18. Jääajad Maa geoloogilises ajaloos Maa geoloogiline ajaloo näitab et viimaste 600 000 aasta pidevalt vaheldunud jääajad ja siis vaheajad. Me oleme praigu vaheajal. Geoloogilises ajaloos vahetuvad kasvuhooned ja `jäähooned'
korral. Kui autojuht katkestab rooliratta pööramise, katkeb ka juhtrataste pöördumine, sest roolikarpi tulev õli nihutab hammaslattkolbi ühes kruviga ning viib siibri keskseisu, mille tagajärjel hammaslattkolvi liikumine katkeb. Rataste seadenurgad. Rooli hooldamine Ratta kaldenurka mõõdetakse masina risttasapinnas. Et rattad veeremisel ei libiseks ja neid oleks kergem pöörata, asetatakse nad teatud määral kaldu sellist asendit iseloomustabki ratta kaldenurk. Kalle on vajalik sellepärast, et käänmiku tapi välimine ots on seesmisest madalamal. See kalle vähendab välimise rattalaagri koormust ja parandab juhitavust. Nurga suurus kuni 2º. Käänmiktelje külgkallet väljendab nurk , mis asub masina risttasapinnas. Nurga suurus 6...8º. Käänmiktelje külgkalde tõttu kerkib auto esisild rataste pööramise korral veidi kõrgemale. Et raskusjõud püüab rattaid keskasendisse pöörata, hoiab auto otsesuunda.
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
laserkaugusmõõturid (3-6mm/km). Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti, mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null-lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid koostatakse tavaliselt suurtes mõõtkavades. Väiksemate mõõtkavade juures (näiteks kaardid 1:10000) kasutatakse aerofotode mõõdistamist. Tahhümeetria puuduseks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
