Niisugused nihked moonutuvad aerofotol kontuuripunktide vahelisi kaugusi, suundade vahelisi nurki ja pindalasid. Reljeefi nihke kõrvaldamine on väga vajalik aerofoto kujutise täpsemaks muutmisel. Seda saab teha fotomehaanilise või analüütilise transformeerimisega. - Aerofoto kaldenurk Aerofoto kaldest põhjustatud kontuuripunktide nihked on suunatud piki raadiust, mis lähtub moonutustevabast punktist c. c: a=(ra2*sin*sin)/fk a kontuuripunktide nihe tingituna aerofoto kaldest aerofoto kaldenurk nurk y-telje ja antud punktile viiva suuna vahel ra raadius punktist c antud punktini. Kui =20', ra = 60mm ja fk= 100mm, siis a= 0,2mm. - Pildistamise vältel lennuk ei suuda kogu aeg hoida rangelt üht pildistamiskõrgust ja seetõttu saavad...
Püramiidi nurk 5 ¼ käelaiust tähendab niisiis, et teine kivirida pidi esimese suhtes olema 5 ¼ käelaiuses nihkes, s.o. 39,3 sentimeetrit tagapool. Mõõtetäpsuse huvides kasutasid egiptlased murde nagu ¼, 1/5 , 1/25. Kui vaadelda püramiidide arvutusi, mida vahendab Rhindi papüürus, torkab silma et nii püramiidi kõrgus kui alus on antud täisarvulistena, nõlva kaldenurk aga osaliselt üsna keerulistes murdarvudes. Pole kahtlust, et egiptuse püramiidid välja arvatud kõige esimesed ehitised pole kaugeltki juhuslikud vormid, vaid geomeetrilised kujundid, mille rajamine arvutati täpselt välja. Kuidas aga jõuti just püramiidi vormini? Egiptuse iluideaalile ei vasta püramiidi vorm kindlasti mitte. Vaatlejale on alati nähtavad üks või kaks pinda, mis lisaks mõjuvad veel perspektiivi tõttu eksitavalt. Ka materjali kokkuhoiust ei saa...
Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga, kuluvad suure surve, libisemiskiiruse ja temperatuuri tõttu suhteliselt ruttu. Kulumisele kaasneb lõikuri geomeetria muutus, suureneb lõikejõud, halveneb töötlemise täpsus. Püsival...
14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool. 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul)...
Esirataste seadenurgad Auto juhtimise kergendamiseks, rehvide kulumise vähendamiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks on esirattad seatud teatud kindlasse asendisse. Kui auto seisab paigal ja rattad on seatud otsesõidu asendisse, siis ratastel on külgkalle, st et rataste vahekaugus ülal on suurem kui all. Enamasti on see kaldenurk suurveoautodel 0...3°. Rataste väär külgkalle kulutab tugevasti rehvi turvist. Kui kalle on liiga suur siis kulub turvise välisserv, kui vastupidine siis siseserv. Erisuguse külgkalde korral kisub autot sõidu ajal selle ratte poole, mille kalle on väiksem. Sõltuva vedrustusega esisilla puhul muutub külgkalle ainult esisilla tala läbipaindel ja see nurk ei ole reguleeritav. Esiratta pöördtelg ei ole samuti...
1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimin...
Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem kaevatakse nii selja, kaela, puusade kui ka jalgade pinge ja väsimuse üle. Tooli valikul tuleb arvestada, et selle kõrgus ja seljatoe kaldenurk oleksid seatavad. Tooli kõrgus peab olema reguleeritav. Tallinna mööblimajast on öeldud, et paljud vanemad ostavadki kasvavale lapsele reguleeritavad toolid. Lapse kasvades saab nende toolide istumiskõrgust kasvule vastavaks tellida. Ortopeed Urve Redlich soovitab vanematel siiski valida algklassilapse kirjutuslaua juurde tema kasvule vastava tooli. Tema hinnangul ei toeta sugugi kõikide reguleeritavate toolide seljatoed lapse selga piisavalt...
Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on Päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Teadsin ammusest ajast peale ,et on olemas planeedid ja ,et Päike on üks tähtsamaid taevakehi, enamvähem teadsin ka kuidas süsteem tekkinud on, kuid sügavamaid teadmisi pole mul senini Päikesesüsteemist olnud. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti ning erinevate raamatute abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud peatüki kohta käivad. Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake....
Üldjuhul toodetakse kahte liiki konveiereid ratas- ja rullkonveiereid. Levinumad neist on rullkonveierid. Toodetakse eri mõõtmetega rullkonveiereid alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Rullide paigutus peab sobima käsitsemisühiku mõõtmetega selliselt, et vähemalt kolm rulli oleks pidevalt kontaktis konveieril liikuva kaubaga. Kõige kriitilisem on nende konveierite juures kaldenurk . Vahel võib võtta sobiva kaldenurga seadistamine arvestatavalt aega. Oluline on seadistada õigesti tööle ka konveieri otstes ja vahepeal paiknevad pidurdusrullid ning otsastopperid. Elektriajamiga rullkonveierid Jõuallikaga varustatud rullkonveiereid valmistatakse väga erinevates mõõtudes alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Üldjuhul on maksimaalseks konveieri laiuseks 1500 mm. Rullid peavad olema hästi siledad ning...
Bioloogiline murenemine- kui taimed ajavad oma juured pragudesse, või samblad. 2) Kliima, sellest sõltub taimkate, sellest sõltuvad mikroorganismid, veereziim (kuidas vesi mullas liigub). 3) Aeg- mida vanem on muld, seda sügavamale võib huumuskiht vajuda, algul on huumuskiht, aastaid hiljem lähtekivim. 4)Organismid- bakterid, taimed, loomad (segavad mulda). 5)Reljeef- pinnamood. Pinna kaldenurk mõjutab, vihm uhub mullakihti alla, all tekivad liigniisked mullad. Inimtegevus- viivad osa mulda kasutusest välja (maanteed, elamualad, liigne tallamine). Kui võtta mets maha sealt, kus on peen lähtekivim, siis vihm uhub sealt kogu kerge pinnase ära. Sooldumine (mulda tekivad lahustamata soolad)- anname vett juurde- kapillaartõusuga tulevad soolad pinnale- pind ei ole enam viljakas. Mulla koostis! Tavaline muld: 45% mineraalid, 5% orgaaniline aine, ülejäänud 50 % on vesi ja õhk....
9. Võrrelda Maad ja Marssi. Välisilme: Marss on kaetud punase liivakivimiga ja seetõttu paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Liikumine: Mõlemad tiirlevad ümber Päikese (Marsi aasta on 2 korda pikem Maa aastast). Mõlemad pöörlevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, s.t., et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal(2 korda pikemad). Ööpäeva pikkus on Marsil veidi lühem kui Maal. Pinnaehitus: Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena (,,Marsi valged polaarmütsikesed``)....
Liikide arvust ning sündmustest, mis võivad takkistada geeni liikumisele ning uute liikide tekkimisele Kirjelda liigirikkuse ja laiuskraadide omavahelist seost! Tavaline on liigirikkuse gradient troopika suunas- mida lähem ekvaatorida, seda on rohkem liiki ning pooluste suunas see arv väheneb. Kirjelda pindala ja liigrikkuse omavahelist seost! S= cAz S = liikide arv A= pindala c & z konstandid Logaritmilises skaalas on seos lineaarne: c y-telje lõikepunkt ja z kaldenurk . Z väärtus · Mandritel 0,15 0,19 · Mandrilähedastel saartel 0,25 0,45 Kui palju on Eestis kirjeldatud liike ja kui palju neid arvatakse siin olevat? Arvatakse esinevat 40 000 liiki, kuid seni on nendest leitud 23 500 liiki, mis on umbes 60% Mis on keskkonna ökonoomika? Mis on ökolooiga ökonoomika? Keskkonna ökonoomika on Majandusteaduse allharu, mis uurib majanduse igakülgseid seoseid looduskasutuse ja loodushoiuga....
Aivar Johanson Elekterkeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Kaitsevahendid 5 Keevisliidete tüübid 6 Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed...
Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m 5 288,0 +2,8 m 6 340,08 -5,3 m...
B Lisaks sellele mõjutavad keevitussuund kõrge ja kitsas õmblus, keevitusõmbluse suurust ja kuju ka sügav läbisulatus keevituspüstoli kaldenurk ja C liikumissuund (Joon. 28). Keevitamine keevitussuund “endast eemale” (Joon. 28B) annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia Joon. 28 Keevituspüstoli õmbluse. Keevitamine “enda poole” pikisuunalise kaldenurga mõju keevisõmblusele (Joon. 28C) annab sügava läbisulatusega...
aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine: Tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades"). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. 18. Mida on näha väljapool Pluuto orbiiti?...
Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti (ehk, nagu sageli öeldakse, "orbiidil lamades"). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) -- kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda....
(5) Veos tuleb kinnitada selliselt, et veose kinnitusvahendid ja kere kinnitus võimaldaksid kineetilise energia ülekandumist ja sumbumist sõiduki veermikku. (6) Veose sõidusuunas liikumist takistavad sidumisvahendid peavad olema asetatud võimalikult horisontaalselt. Ilma erilise vajaduseta ei tohi sidumisvahendite kaldenurk horisontaali suhtes olla üle 60º. (7) Sidumisjõu muutus sõltuvalt sidumisvahendite kaldenurgast horisontaali suhtes on toodud tabelis 2. Tabel 2 Sidumisvahendi nurk Sidumisjõud protsentides nominaaltugevusest 60º 100 70º 70 80º 35 (8) Sidumisvahend ei tohi olla vastu teravaid servi. Vajadusel tuleb teda kaitsta nendega kokkupuutumise eest....
Püramiidi nurk 5 ¼ käelaiust tähendab niisiis, et teine kivirida pidi esimese suhtes olema 5 ¼ käelaiuses nihkes, s.o. 39,3 sentimeetrit tagapool. Mõõtetäpsuse huvides kasutasid egiptlased murde nagu 1/4, 1/5 , 1/25. Kui vaatleme püramiidide arvutusi, mida meile vahendab Rhindi papüürus, torkab silma et nii püramiidi kõrgus kui alus on antud täisarvulistena, nõlva kaldenurk aga osaliselt üsna keerulistes murdarvudes. Cheopsi püramiidile vastavad mõõdud A H D S 1.0000 0.6366 0.8095 0.9515 2.0000 1.2732 1.6190 1.9029 3.0000 1.9099 2.4285 2.8544 4.0000 2.5465 3.2380 3.8059 5.0000 3...
Veenusel on tuhandeid vulkaane, millest osa võivad olla aktiivsed. Meteoriidikraatreid on suhteliselt vähe. 9.Võrrelda maad ja Marsi Marss on kaetud punase liivakivimiga ja sellepärast paistab ta punasena. Maa on helesinine planeet, selle värvuse annab atmosfäär. Maal on palju vett ja vähe maismaad, Marsi pind on tahke. Mõlemad tiirlevad ümber Päikese. Mõlemad pöörevad ümber oma telje samas suunas tiirlemisele. Pöörlemistelje kaldenurk orbiidi tasapinna suhtes on enam-vähem võrdne, see tähendab, et Marsil vahelduvad aastaajad nagu Maal. Vett ookeanina Marsil ei ole, seal on ainult kõrbed, kõrged astangud ja mäed. Mõlemad on kiviplaneedid. Taimestikku Marsil ei ole. Vesi Marsil on poolustekohal kristallidena. Marsi atmosfäär on hõre, koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Oranzid pilved on tekkinud kõrbetolmust. Maa atmosfäär kooseneb enamasti hapnikust ja lämmasikust....