=377,5+55=432,5 cm4 cm44 =55cm4 =377,5 cm4 6. Tugevusmomendid = 6,65 cm (mõõdetud jooniselt) = 8 cm (mõõdetud jooniselt) Tugevusmomendid telgede y ja z suhtes = = Suurim paindetugevus = 47,2 cm3 Vähim paindetugevus = 8,3 cm3 7. Vastus Liitkujundi ristlõike pinnakeskme asukoht on koordinaatidega = 4,71 cm; = 2,17 cm Telginertsmomendid = 70,9 cm4; = 361,5 cm4 Tsentrifugaal-inertsmoment = 70 cm4 Keskpeateljestiku kaldenurk on 13 Kesk-peainertsmomentide väärtused on = 377,5 cm4; = 55 cm4 Ristlõike tugevusmomendid on = 8,3 cm3; = 47,2 cm3
· pea peab olema suunatud otse; 3. Pausid · Soovitatav on vaheldada kuvariga töötamist teistlaadsete tööülesannete täitmisega · Kui see pole võimalik, peab töötaja saama teatava aja järel pidada puhkepause. · Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast ehk iga töötunni kohta minimaalselt 6 minutit. 4.Ergonooomiline tool · Tooli kõrgus peab olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. · Laud peab võimaldama mugavalt toetada käsi, liigutada hiirt (hea on, kui on kaares esiosaga laud, mis sind justkui ümbritseb). · Käsi peaksid saama mugavalt toetada, et trükkida ja hiirt vaid kätt randmest pingutades liigutada. Käed peaksid olema mugavalt ka puutetundlikku hiirt kasutades. · Vajadusel istuda 5-10 minutit soovitud asendis ning siis istuda uuesti õigesti. 5.Sobiv temperatuur ja õhuliikumine
veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4 m kõrgune. Suurus Hafra püramiid jäi eelkäijale kõrguse poolest 3,1 meetri alla (algselt 143,5 m, praegu 136,4 m), kuid asudes Giza nekropoli kõrgeimas punktis, paistab Hufu omast isegi suuremana. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629 200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui 0,01%. Külje pikkuseks on 216m, kaldenurk on 52''20', järelikult järsem kui Cheopsi püramiid. Idaküljel on surnute tempel. Sissepääs.Sissekäik on sellel püramiidil nagu harilikult põhja suunas. Siseehitus Chephreni püramiidi siseehitus on suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu kümne meetri
subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka päris loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli palju inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlva kaldenurk. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega ja märksa vähem voolavam. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on keerukam ning seetõttu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks (mitme vulkaani liitumisel tekkinud keeruka ehitusega mägi). Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise
a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0-180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole selle ekraaniga risti 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonises peab olema lihtusus, mõõdetavus ja piltlikkus. 13
cm44 =40,81 cm4 =379,61 cm4 6. Tugevusmomendid = 79,08 mm (mõõdetud jooniselt) = 102,8 mm (mõõdetud jooniselt) Tugevusmomendid telgede y ja z suhtes = = Suurim paindetugevus = 36,9 cm3 Vähim paindetugevus = 5,2 cm3 7. Vastus Liitkujundi ristlõike pinnakeskme asukoht on koordinaatidega =5,39 cm; = 2,08 cm Telginertsmomendid = 52,7 cm4; = 367,72 cm4 Tsentrifugaal-inertsmoment = 62,37 cm4 Keskpeateljestiku kaldenurk on 10,8 Kesk-peainertsmomentide väärtused on = 379,61 cm4; = 40,81 cm4 Ristlõike tugevusmomendid on = 5,2 cm3; = 36,9 cm3
* Kontrollib kas karakter jookseb üle joone ning vastavalt sellele kuvab teate ning paneb väljaku algasendisse. Otstarve: Muudab animatsioonis korda mööda kahe pildi nähtavust. Kasutatakse protseduuris Jooksmine(). Tegevused: * Kontrollib kumb animatsiooni pilt on nähtav ning siis varjab selle ning teeb teise pildi nähtavaks. Otstarve: Kirjeldab eksponentfunktsiooni, millega määratakse oda kaldenurk jooksu ajal vastavalt joostud maale. Kasutata Parameetrid: JooksuHetkeKaugus - muutuja, millega on määratud kui kaugele on karakter jooksun. Tegevused: * Annab muutujale HetkeNurk uue väärtuse vastavalt joostud maale. Otstarve: Kirjeldab oda lendu vastavalt viskenurgale. Käivitub oda viskamise nuppu vajutades. Muutujad: Gravitatsioon - programmisisene gravitatsioonikonstant. Vaikesättena 2. Xkiirus - x-telje shiline oda liikumise kiirus lennu ajal.
Stardipakkude asetus rajal ? Millest sõltub tõuke resultaat Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski (biomehaanika..nurgad, kiirused) ? Kuuli nende osa ei ulatu stardijoone peale või väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest kõrvalrajale. Jalatugede kaldenurk peab olema vR – release velocity- äratõukekiirus võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Tõukejalapakk aR – angle of release- äratõukenurk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid hR – height of release-äratõukekõrgus võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus laugem (u 45°) RD – release distance- äratõukedistants
aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7. Mis kujundiks projekteerub ring, kuid ta on a) paralleelne kiirtega Sirglõik b) paralleelne ekraaniga Ring (peaks olema) 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse vahel? Ristlõigu ristprojektsiooni pikkus= enda pikkus korrutada kaldenurga koosinusega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Terav nurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda tervanurga ristprojektsiooni suurus? 0 kraadi kuni 180. 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne teine haar aga pole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonis peab olema võimalikult lihtne, mõõdetav ja piltlik. 13
peatumisaeg: Gaasikulu: 18 l/min kaitsel: Impulskeevituse parameetrid: juurel: Voolukontakti kaugus/ detaili kaugus: Sulamatu elektroodi tüüp/mõõtmed: Plasmakeevituse parameetrid: Juuretoe ja juure avamise andmed: Põleti kaldenurk: Ettekuumutustemperatuur: Läbimitevaheline temperatuur: Järeltermotöötlus: Ettekuumutuse hoidmistemperatuur: Keevitusjärgne termotöötlus ja/või vanandamine: (aeg, temperatuur, meetod, kuumutus- ja jahutuskiirused): jahutusaeg t8/5 = 7 s Koostaja: nepheloco 13.05.13 4. Keevituskulude määramine ESAB paketiga ,,Weldcost" Joonis 4.1
· nii normaalpinge x kui ka nihkepinge y väärtused sõltuvad lõikepinna kaldenurga väärtustest; · survekoormuse korral on pingeolukord põhimõtteliselt samasugune, kui tõmbekoormuse korral vaid sisejõudude ja ka pingete suunad on vastavalt vastupidised. 2.5.2. Pikikoormatud varda suurim nihkepinge Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90°, ning pingete vastavad väärtused piirkonnas = 0 ... 90° on toodud järgnevas tabelis (piirkonnas = -90° ... 0 on paindepinge vastavad väärtused samad ja nihkepinge väärtused vastasmärgiga): Lõike kaldenurk ristlõike suhtes , [°] Pinge 0 (ristlõige) 15 30 45 60 75 90 (pikilõige)
ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 30. Millistes ristlõike punktides on pikkepinge suurimad väärtused? Pikkepinge (tõmbepinge või survepinge) laotub üle varda ristlõike ühtlaselt (kõigis varda ristlõike punktides on üks ja sama väärtus): = N / A= const 31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral nihkepinged? Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90° 32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke korral suurimad nihkepinged? Tõmmatud ja/või surutud detaili nihkepingete suurimad väärtused on sisepindadel, mis on ristlõike suhtes 45° kaldu. 33. Selgitage lubatavat pinget! Lubatav pinge - konkreetse ülesande (koormusseisundi) puhul ohutuks loetud pinge. 34. Selgitage tugevustingimuse olemust! Tugevustingimus - pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte
32·3,552·514.32)1/3·1= 114,47 mm Võtan lähima väärtuse L1 tabelist aw= 115 mm =0.28+0.08·0.5=0.32; Kui vähemalt ühe ratta kõvadus on H350 HB, siis KHß=1. 2. Hambumise moodul m: m2·Km·T2·103/D2·B2·[]F2=2·5.8·213,64·103/179,45·36,8·256=1,466 mm D2=2·aw·u/u+1=2·115·3,55/3,55+1=179,45 mm; B2= ·aw=0.32·115=36,8 mm Ümardan m väärtuse lähima suurema standardväärtuseni arvväärtuste reas m=1,5 mm 3. Hammaste minimaalne kaldenurk ßmin: ßmin=arcsin (3.5·m/B2)=arcsin (3.5·1,5/36,8)= 8 o12` 4. Väikese ja suure ratta summaarne hammaste arv: z=2·aw· cos ßmin/m=2·115· cos 8 o12`/1,5=151,8 , ümardan lähimaks täisarvuks z=151 hammast 5. Tegelik hammaste kaldenurk ß: ß=arccos (z·m/2·aw)= arc cos(151·1,5/2·115)=10= 10 o 6. Väikese ratta hammaste arv: z1= z/1+u= 151/1+3,55=33,2, ümardan lähimaks täisarvuks z1=33 7. Suure ratta hammaste arv: z2= z z1=151-33=118 8. Tegelik ülekandearv:
GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE 1. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika, geograafia, geofüüsika, astronoomia, kartograafia jne. 2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused. Ekvaatoriaal-pooltelg 6 378 137m Polaartelg 6 356 752m Ekvatoriaal P 40 075 km Keskmine R 6 371 km 3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S). Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja...
Redeleid kasutatakse abivahendina töötamiskohale ligipääsemisel. 1. Lihtsad redelid Lihtsaid redeleid tohib kasutada vaid sellistel töödel, milleks on vaja vähe tööriistu ja materjale. Redeli pulgad peavad olema üksteisest võrdsetel kaugustel maksimaalselt 30 cm. Redel võib olla kuni 8 meetri kõrgune. Redeli libisemist tuleb vältida, selleks kinnitage redeli alus (nt laiem tugi alumisele toetuspunktile). Ülemine toetuspunkt tuleks samuti kinnitada (nt konksudega). Redeli kaldenurk = 75 kraadi. Toetumisnurk peaks olema umbes 70°, st 1/4 kuni 1/3 redeli pikkusest. 2. Pukkredelid Ohutuskinnitus peab olema mõlemal küljel. Selleks võib kasutada ketti või köit. Ülemised astmed peavad asetsema nii, et need ei puutuks teineteisega kokku muljumisoht). Redeli viimasele kolmele pulgale ei tohi ronida. Vahest kahe poolega redelist ja laudadest kokku pandud ajutisi tellinguid võib kasutada ainult lühiajaliseks tööks. Suurim lubatud vahemaa
klaviatuuri kiirvalikuid. c. Võimalusel kasuta sülearvuti puhul arvutihiirt, mitte puutetundlikku hiirt (touchpad´i) d. Arvutihiirega töötamine võib põhjustada kutsehaigust. Küsimus 7 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Milline väide on vale? Vali üks: a. Laua kõrgus ei ole oluline, peamiseks teguriks on tooli kõrgus lauast. b. Ekraani paigutamisel on oluline kõrgus ja kaldenurk c. Tooli seljatugi peab toetama selga alaseljast alates ning peab olema pisut tahapoole kaldes. d. Klaviatuuriga töötades peavad käed küünarnukist randmeni toetatud
Nõutav kattuvus aerofotodel: pikikattuvus 60% ja põikikattuvus 25%. Pildi tootmise protsess puudu 4. Aeropildistamise planeerimine Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga pikki varje, mis raskendaksid objektide määramist. Enne aeropildistamist koostatakse projekt, kus valmistatakse ette marsruudid ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, määratakse aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavad geodeetilise võrgu aerofototriangulatsiooni lähtepunktide asukohad. Maa-ala aeropildistamist planeeritakse selliselt, et üks ja sama ala oleks kujutatud külgnevatel aerofotodel
0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega? kahekordseks sirglõiguks. 2) paralleelne ekraaniga? ringiks. 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub lõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? Võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0-180. 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti. 12
Maakoore mass 2,5×1022 kg Maa vahevöö mass 4,05×1024 kg Maa tuuma mass 1,90×1024 kg Päikese ja Maa masside suhe 3,329×105 Maa ja Kuu masside suhe 81,303 Keskmine kaugus Päikesest 1,496×108 km Keskmine kaugus Kuust 3,844×105 km Tihedus 5,515 g/cm³ Raskuskiirendus ekvaatoril 9,780 m/s² Esimene kosmiline kiirus 7,9 km/s Teine kosmiline kiirus 11,186 km/s Sideeriline pöörlemisperiood 23 h 56 min 4 s Pöörlemiskiirus ekvaatoril 465,11 m/s Maa telje kaldenurk 23,439° Albeedo 0,367 Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15° C Keskmine õhurõhk101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km
Laboratoorne töö nr. 3 Mõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1. Tuleb määrata antud kaardil punktide A ja B kõrgused. Kuna punkt B paikneb kahe erineva kõrgusarvuga horisontaali vahel, tõmban horisontaalide vahele abijoone nii, et tõmmatav joon lõikas määratavat punkti ning paikneks kõrgushorisontaalidega risti. Toimin sarnaselt ka punkti A-ga. Määran nii punktil A kui ka punktil B kaks kaugust: punkti kauguse madalamast horisontaalist (a') ja punkti piiravate kahe horisontaali omavahelise kauguse (a) (vt. joonis 1). Kaardi alumiselt servalt leian informatsiooni, et samakõrgusjoonte vahe on 2,5 meetrit (h=2,5m). Otsin kõrguskasvu (h'), mille väärtuse arvutan valemiga h'=(a'/a)*h. Punktide kõrgused leian valemiga HA,B=H...
Koormuse tegur K=k d k a k n k r k m , kus kd – dünaamikategur (kd = 1 – rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 – vahelduv või tõukeline), ka – telgede vahe mõju arvestav tegur (ka = 1 kui telgede vahe a = 30t ... 50t, ka = 1,25 kui a ≤ 25t, t – keti samm; suurendades telgede vahe 20t võrra vähendatakse tegurit ka 0,1 võrra), kn – keti kaldenurka arvestav tegur (kn = 1 kui ülekande kaldenurk horisontaalpinna suhtes γ ≤ 60°; kn = 1,25 kui γ > 60°), kr – keti pingutusreguleerimist arvestav tegur (kr = 1 – automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 – perioodilisel reguleerimisel), km – määrimist arvestav tegur (km = 0,8 – pidev määrimine õlivannis või pumba abil, km = 1 – regulaarne tilkmäärimine või määrimine konsistentse määrdeainega, km = 1,3 ... 1,5 – ebaregulaarne määrimine). Siis
materjalide töötlemisel. Peale nimetatute eristatakse veel järgmisi treitera nurki: abitaganurk, peanurk plaanis, abinurk plaanis, tipunurk plaanis ja pealõikeserva kaldenurk. Peanurgaks plaanis ( fii ) nimetatakse nurka pealõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Abinurgaks plaanis (fii 1) nimetatakse nurka abilõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Tipunurgaks plaanis (epsilon) nimetatakse nurka, mis moodustub pea- ja abilõikeservade lõikumisel. Pealõikeserva kaldenurk (lambda) moodustud pealõikeserva ja tera tippu läbiva horisontaaltasapinna vahel. See nurk loetakse positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige madalamaks punktiks , võrdseks nulliga, kui pealõikeserv on paralleelne põhitasapinnaga, ja negatiivseks , kui tera tipp on lõikeserva kõige kõrgemaks punktiks. Kui kaldenurk on positiivne, suundub laast paremale, kui kaldenurk on võrdne nulliga, suundub laast pealõikeservaga risti. Negatiivse kaldenurga puhul suundub laast vasakule.
Esimesel juhul tuleks hiire vasaku klahviga klõpsata teksti alguspunktil. 19 - Specify height (määra kindlaks teksti kõrgus) arv - Specify rotation angle of text (sisestada teksti kaldenurk). Kui soovitakse otsest teksti, jääb väärtuseks 0, pööratud teksti korral tuleks sisestada soovitav pöördenurk kraadides. Tekst paigutatakse alguspunktist paremale suunudvale kiirele, mille kaldenurk rõhtsuuna suhtes (vastu kellaosuti liikumise suunda) ongi vaja sisestada. - Enter text (sisestada soovitav tekst) II) Valides teksti alguspunkti sisestamise asemel j (justify) - täppispaigutus : - Enter an option [Align/Center/Middle/Right] (vali võimalus- reastamine/tekstirea keskpunkt/tekstivälja keskpunkt/parempoolne) - m (tekstirea keskpunkt) - Specify middle point of text (määrata kindlaks teksti
massikeskme kõrgusega. 2. Kõrgushüppe osad: 1) Hoojooksufaas - Hoojooks on kaarekujuline; alguses on ta sirgjooneline (3–6 jooksusammu), millele järgneb kurv (4–5 jooksusammu). Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus ja sammusagedus suurenevad hoojooksul pidevalt. Keha on hoojooksul kurvis kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 2) Äratõukefaas – Tõukejalg asetatakse maha täistallal. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Äratõukel peab keha liikuma tõukejala kohale. Hoojala põlv liigub üles latist eemale, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis.
mereelustiku vohamist ja ohustavad seega niigi viletsa veevahetusega keskkonda. 8)Mille poolest erinevad Soome Lahe jõed teistest Eesti jõgedest? Soome lahe jõed on teistest Eesti jõgedest veerikkamad, kiirema voolulisemad ja seal on rohkem jugasid. 8)Millised tegurid mõjutavad Eesti kliimat? Päikesekiirgus kiirguse jaotumist mõjutavad kaugus merest, aluspinnakõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikese suhtes. Õhumassid: 1) õhumasside liikumine sõltub päikesekiirgusest, 2) õhumasside liikumine sõltub aluspinnast. Õhk soojeneb ja hakkab tõusma, tekivad tõusvad õhuvoolud. Õhurõhk alaneb ning õhk jahtub. Kujuneb madalrõhuala, milles tekivad tsüklonid. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Ma pöörlemise tõttu liiguvad tsüklonid läänest-itta ning seetõttu mõjutavad ka Eestit. Kõrgrõhualad tekivad 30-40 pl. valitsevad laskuvad
Väikese lõtku korral lõikepragu ei lange ühte lõikega ja lõikepind tuleb kare. Suure lõtku korral saadakse lõikepinnal suured kraadid. Kääriterade vaheline lõtk oleneb lõigatava metalli paksusest, kuid ei tohi ületada 0,5 mm. Käsikääridel on see lõtk tavaliselt 0,1...0,2 mm. Selleks, et lõikamiseks kulutatav töö oleks väiksem, painutatakse kääri lõiketerad üksteise suhtes nurga alla . Mida suurem on see nurk, seda väiksem on lõikejõud. Liiga suur terade kaldenurk suurendab nende käiku ja tekitab jõu, mis tõukab lehe kääride vahelt välja. Lähtudes eespool toodust, võetakse nurk =7...120. Lõiketerade ehituse järgi jagunevad käsikäärid sirgeteks käärideks . Neid kasutatakse materjali lõikamiseks mööda sirgjoont või suure raadiusega ringi; kõverateks käärideks - kõverjooneliste lõiketeradega,neid kasutatakse kaarte väljalõikamiseks ja sõrmkäärideks - õhukeste ja kitsaste
KABJA ERINEVAD SEISUNDID Koostanud : Elsa Tamm PH11 2014/2015 õ.-a. SISUKORD KABI.............................................................................................................3 Kabja ülesanded........................................................................................3 KORRAPÄRANE KABI...................................................................................3 KABJA EBAKORRAPÄRASUSED...................................................................4 PÕHJUSED................................................................................................4 KOMPKABI................................................................................................4 Milline välja näeb?..................................................................................4 Miks tekkib ?..........................................................................................4 Kuidas ra...
• Optimaalne kuvari kaugus silmadest on 50-70 cm • Optimaalne silmade vaatenurk ekraanile on 15-20 kraadi silmade horisontaalvaatesuunast allapool. • Töötool peab olema püsikindel, tooli istme kõrgus ja seljatoe asend peavad olema reguleeritavad vastavalt töötaja kasvule. • Toolil tuleb istuda nii, et selg toetuks vastu seljatuge. • Kui töötaja on lühikest kasvu, peab ta vajadusel saama kasutada jalatuge. Jalatoe toetuspinna kaldenurk võiks olla umbes 20 kraadi. Jalatugi peaks olema kare, eesäärel 1cm kõrgune serv. • Töötool peab võimaldama istmepadjal ja seljatoel pöörduda 180 kraadi piires, et töötaja saaks keha pöörata koos tooliga, mitte ei koormataks pidevalt selga. • Töötooli seljatoel peab olema spetsiaalne seljatoekumerus ja seljatugi tuleb reguleerida nii, et nimmenõgusus toetuks vastu seljatoekumerust. Vajadusel kasutada lamedal tooliseljatoel seljatoepatja.
Miks asendatakse tavaõhk tankeri lastitankides inertgaasiga? Kuidas inertgaasi saadakse? Mis on tankide tühik (ullage)? Mis on vedelikpesur (scrubber)? Mis on LNG, kuidas seda saadakse? Mis on LPG, kuidas seda saadakse? Nimetage enamveetavaid gaasilaste (vähemalt 3)? Millised on gaasiveolaevade 3 põhitüüpi? Mis on gaasilaeva lastimahutussüsteem, millest see koosneb? Millised on 5 maailmas veetavat puistlasti, mis moodustavad põhiosa maailma puistlastivedude mahust? Mis on varingu kaldenurk? Kuidas seondub meretranspordiga? Kuidas leida varingu kaldenurka laevatingimustes? Miss on vedeldumispunkt? Kuidas seondub meretranspordiga? Mis on nihkuv puistlast? Kuidas vältida lasti nihkumist? Mis on fiting? Mis vahe on standard ja high cube ISO konteineritel. Mis on pallet wide konteiner Mis on TEU? Nimeta ISO konteinerite liike (vähemalt 5, kommenteeritult)? Millistest komponentidest koosneb konteineri tuvastussüsteem? Nimeta konteinerite kasutamise eeliseid (vähemalt 5)?
Lintkonveieri arvutus 110243 ALGANDMED ton := 1000kg ton Q := 280 lintkonveieri tootlikkus hr basalt transporditav materjal H := 8m tõustekõrgus := 12deg kaldenurk künakujuline lindi kuju köetav töökeskkond vähene abrasiivtolm keskkonnas ton := 1.600 basaldi erikaal (1, lk 24) 3 m ARVUTUS 1. Lindi laius, vahekihitide arv, paksus, pingsus m
KOGUS (tuh. t.)q,quantity 10 Lihtne nõudmisfunktsioon: Qd = a - b × P KOGUS HIND Kui muutub a (konstant) paralleelne nihe Kui muutub b (elastsuskoefitsient) muutub kaldenurk Keerulisem nõudmisfunktsioon: Qd = f ( Pg , T , Ps1 , Ps2 ... Psn , Pc1 , Pc2 ,... Pcm , Y , B, Pe g ( t + 1) ) 11 majapidamiste poolt nõutava kaubakoguse (funktsioon) sõltuvus hinnast (argument - P); Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel). Teised tegurid, faktorid peale hinna, mis
võrdne kinnitusotsas tekkiva jõu (pinge) vertikaalse komponendiga T T = Rkl/cos , kg (11.8) Rkl T Q2 lkl Kus Rkl noodaosa veetakistus ja ankru H kinnitusliini kaldenurk horisontaaltasapinna suhtes Q2 = Rkl tan , kg (11.9) Kinnitusliinile mõjuv jõud T leitakse valemiga: T = n Rkl/ cos , kg (11.10) Kus n tugevusvaru (n = 2-4), Rkl vee surve (takistus) tormi ajal antud liini poolt kinnihoitavale noodaosale, kunnitusliini kaldenurk horisontaaltaspinna suhtes 11.4. Kastlõksud (ingl. k
cm põranda tasapinnal Töölaua kõrgus peab olema töötajale kohane: töötamine ei tohi tekitada vaevusi kätes. Õlad ei tohi olla ülestõstetud asendis, soovitavalt võiksid küünarvarred olla kergelt rippuvas asendis, et moodustuks nürinurk õlavarre ja küünarvarre vahele Töötool peab olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad; kui töötool seda võimaldab, on soovitav reguleerida istme kaldenurk nürinurka suurusega ~110º. Kui antud soovitust ei ole võimalik järgida, peab tooli seljatugi toetama maksimaalselt alaselga Kuvari kõrgus peab võimaldama ekraani jälgida pea vabas asendis (soovitavalt 15 - 35º allapoole silmade kõrgusest) Valgusallikad ja aknad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ei tohi asetseda töötaja otseses vaateväljas ega halvendada kuva kvaliteeti
kõrguselt teisele (joonis 1). Ehitamisel kasutatakse nii järve- kui mereroogu ning talinisu ja talirukki õlge. 1 Arvamus, et õlg- ja rookatus imavad vett ja koguvad niiskust, ei pea paika. Vesi kandudb järsu kalde ja ühtlase pinnaga kaetud katusel kõrrelt kõrrele, voolab kiiresti alla ega jõua alumistesse kihtidesse. Mida järsem katus, seda kauem ta kestab. Pillirooga kaetakse katused, mille kaldenurk on vähemalt 35 kraadi. Parem on aga 45 kraadine ja järsemad katused, neile ei jää talvel lumi ka pidama. 1 Kumerad aknad. Kättesaadav: http://www.katuseportaal.ee/erigo_files/roo4.JPG 2012 Roo lõikamist alustatakse tavaliselt detsembris, kui roog on kuivanud ja lehed maha kukkunud. Kõik oleneb muidugi ilmast, nii et mõnel aastal saab lõikust alustada alles jaanuaris. Roolõikushooaeg kestab tavaliselt aprilli lõpuni
liigub lõigatud laast, ja tagatahust, mis aitab vähendada hõõrdumist keermetatava augu seina vastu. Lõikehammaste tagatahud kukaldatakse spiraali järgi, mis tagab hammaste püsiva profiili pärast teritamist. Täpsete ja puhta pinnaga keermete lõikamiseks läbiaukudesse, pehmete ja sitkete metallide puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure. Sellistel puuridel on lühikesed kruvijoonelised laastusooned a ainult juhtosas. Soonte pikkus on 6...10 mm ja kaldenurk telje suhtes 9...120. Keermetamisel väljub laast puuri liikumise suunas. Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks. Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb poolikuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri
kütiorg sügavaim Eestis Asukoht: Kütiorg, Võru vald Koduleht: www.haanjapark.ee Kütiorg on Eestimaa suurim ja võimasaim ürgorg. Oru pikkus on 4,7 kilomeetrit, laius 250600 meetrit, sügavus kuni 70 m ehk piltlikult öeldes võib näiteks Viru hotelli Kütiorgu ära peita, nii et midagi paistma ei jää. Kütioru veergude kaldenurk on keskmiselt 18°, erinevad allikad pakuvad suurimaks kaldenurgaks 28 kuni 38 kraadi. Oru põhjas voolab Iskna oja (nimetatud ka Haani ojaks), mis langeb VõruVastseliina maanteest kuni Noodasjärveni 75 meetrit. Kütioru nõlvadel võimutseb mets. Siin on enam kui sajandi vanuseid kuusikuid, haruldaselt jämedaid ja kõrgeid haabu jne. Mäeveerge lõikavad vee poolt uuristatud uhtorud ehk tsorid (Suur tsori, Rebäsetsori, Juudijõõratus jt)
Impulsi jäävuse seadus p const p mv keha impulss Elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Hooke'i seadus Fe kx k keha jäikus (1N/m), x keha deformatsioon e. pikenemine (1m) Toereaktsioon N mg cos mg raskusjõud, kaldenurk Amontons'i-Coulomb'i seadus Fh N Liugehõõrdejõud on võrdeline toereaktsiooniga. hõõrdetegur, N toereaktsioon III. Töö ja energia Keha energia muut võrdub väliste jõudude poolt tehtud tööga. Energia muutumise seadus E A E keha energia muut, A väliste jõudude töö
keskmist mõju (M1= 0.340158 m ja M2= 0.310909 m). Lisaks on toodud kella triivi (clock drift) ja kella triivi kiiruse (rate of clock drift), mis vastavalt on 0.000000 ms ja 0.000 ms/hr. Samuti näeme failist, et on antud ka ionosfäärist tingitud signaali viivitus: 400,00 cm/min. Signaalide mitmeteelisuse standardhälbeks näidatakse 4,00 cm. Kõigi 11 jälgitud satelliidi kohta on näidatud ka, milliseid neilt tulevaid signaale vastuvõtja kogus ning toodud on ka nende kaldenurk. Eelnevalt mainitud satelliidi nr 30 puhul koguti 2 epohhi L1 ja C1 signaale. Teiste satelliitide andmeid koguti terve mõõtmiste aja vältel. Kuigi mõõtmised sooritati Trimble R8 GNSS seadmega, mis on vahepeal tekitanud probleeme, siis nende andmete põhjal ei tuvasta vastuvõtja töös häireid. Satelliitide kaldenurgad olid üldiselt suteliselt väikesed. Suurima kaldenurgaga oli satelliit nr 15 (53,13 ° ) ning kõige väiksemaga nr 30 (10,21 ° ning liikus allapoole- 6,72 ° ).
Nivopinn- see on rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla Geodeetiline võrk- maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süüsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamisel. Niveliir on geodeetiline instrument kõrguskasvude määramiseks Kõrgus kasv on kahe punkti kõrguse erinevus Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Plaani ja kaardi saamiseks on tarvis 1. rajada geodeetiline põhivõrk 2. siduda mõõdistamisvõrk geodeetilise põhivõrguga ja teostada mõõtmised. Geodeesia on rakendusteadus- on seoses astronoomiaga, füüsikaga, geofüüsikaga, matemaatika, kartograafia, geograafia ja arvutustehnikaga. Jaguneb: kõrgem geodeesia: maa kuju ja suuruse määramine, geodeetiliste põhivõrkude rajamine, maakoore liikumiste uurimine. insenerigeodeesia: geodeetili...
ergonoomiline kehaasend 4 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0030 Ergonoomia ja tervis Töötooli kõrgust peab saama Peab tagama ergonoomilise kehaasendi reguleerida Peab olema ruumi töövahendite jaoks Seljatoe kõrgus ja kaldenurk Peab olema sobival kõrgusel peaks olema reguleeritavad Peab vastama töö laadile 2. Tööruumis peab olema mehaaniline ventilatsioon. Vali üks: Tõene ÕIGE Väär 3. Millised on nõuded mehaaniliselt avatavatele ustele töökohas? Uksed peavad liikuma ohutult, omama nähtaval kohal olevat pidurdusmehhanismi. Lisaks ei tohi asuda töötajaid ohustavas kohas 4
3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. XIII URAAN 1. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades``). Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. XIV NEPTUUN 1. Kuidas avastati Neptuun? Tema asukoha arvutas 1846a
teritajad, kuid ka iga lukksepp peab hästi tundma teritusvõtteid ning vajaduse korral suutma puuri lihtsal terituspingil käsitsi teritada. Kui terituspingil puudub läbipaistev kaitsesirm, tuleb teritamisel kanda kaitseprille. Puuri käsitsi teritamine toimub järgmiselt. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/523_spiraalpuuride_teritamine.html Joonis 5.2.3.1 Puuri teritamine: a puuri käeshoidmine, b puuri kaldenurk käia suhtes (N.MAKIJENKO LUKKSEPATÖÖD) Hoides puuri vasaku käega võimalikult lõikeosa (koonuse) lähedalt ja parema käega sabaosast, surutakse puuri lõikeserv kergelt vastu abrasiivketast (joonis 5.2.3.1, a, b). Puuri kettast eemaldamata pööratakse seda parema käega sujuvalt ümber oma telje ühele ja teisele poole, kuni tagapind on üle käiatud. Teritamisel tuleb puurile vajutada kergelt ning jälgida, et puuri kaldenurk ketta suhtes ei muutuks. Teritamise
1 Hambumise moodul 2 2 103 25,8358,91103 = = =1,906~1,9 2 2 [] 179,3141,4294,1 m=2 kus: = 5,8 abitegur, kaldhammaste jaoks 2 21153,538 2 = = = , on suure ratta jaotusringjoone läbimõõt, mm +1 3,538+1 2 = = 0,36 115 = , on suure ratta hambavöö laius, mm Hammaste minimaalne kaldenurk 9 3,5 3,538 2 = 9,84 = 90 50` 28,29 2 41,4 Väikese ja suure ratta summaarne hammaste arv. 2 = 2 115 90 50`28,29
Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool. 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul)
Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on hüperbool. 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul)
telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ole risti teodoliidi põhiteljega. 10. kuidas teodoliiti paika panna, teodoliidi telgede paika panemine(lk 214 õpik1) 11. otseülesanne/vastuülesanne teoreetiliselt - mis see on ja kuidas teha Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". d AB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. X A A xAB = dAB *cosAB
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse...........................................................
lisateave. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 1. Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale? Nõuded toolile Nõuded lauale Töötooli kõrgus peab üldjuhul töötasandi paigutus peavad tagama olema reguleeritav ning seljatoe töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. kõrgus ja kaldenurk muudetavad. töötasandi paigutus peavad tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Töötooli konstruktsioon ja muud 4 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas omadused peavad vastama töö laadile. 2
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes peale langenud kiirgusega selle väärtus on 0-1 vahel, võib ka väljendada protsentides Kliimategurid | Tuuled maailmas Astronoomilised tegurid - Maa asend Päikesesüsteemis, kaugus Päikesest, pöörlemistelje kaldenurk, orbiidi kuju. Kliimat kujundavad tegurid (määravad kliima erinevused maakeral) - päikesekiirgus, globaalne õhuringlus, aluspinna omadused (vesi, maismaa, tasandik, mäestik, taimkate) Õhu vertikaalne liikumine Soe õhk tõuseb - tekib madalama õhurõhu ala. Laskumisel õhk kuhjub - tekib kõrgema õhurõhuga ala. Päike soojendab aluspinda, mis omakorda muutub kergemaks ning kerkib üles. Kõrgemal läheb õhk kohe jahedamaks ning muutub raskemaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
