Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaldal" - 1133 õppematerjali

kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid.
thumbnail
6
doc

Muistne Egiptus: ajalugu, riik ühiskond, usk, kiri, haridus, teadus, kirjandus, kunst.

Põllumaa laiendamiseks tegeleti niisutuspõllumajandusega. Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid. Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad, sead. 3000 eKr Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele. Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis. Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati. Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid. Asuvad Memphise lähedal Niiluse lääne kaldal. Iga püramiidi juurde ehitati 2 templit. Algul püstitati astmikpüramiide (2750 eKr), mille hauakambrid olid kaevatud püramiidi alla maapõue. Giza püramiidid on kõige suuremad. Asuvad Giza asula lähedal. Hauakambrid rajati püramiidi sisse. Ureopsise püramiid on kõige suurem. Ehitatud 25 000 eKr. Kõrguseks 147m. Chepreni püramiid 143m. Mykerinose püramiid kõige väiksem. Sfinks on suur kivikuju – lamav inimesenäoline lõvi, mis ehitati püramiidi juurde. Elulaad

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Eesti ja Leedu vaatamisväärsused

Kunagi elas Hiiumaal väga palju rootslasi, kes olid Rootsi kuninga kirjade järgi vabad inimesed. Hiiumaa minemisega Vene võimu alla, küüditas Katariina II 1781.a. hiiurootslased Ukrainasse. Sealt läks väljasaadetute kodukihelkonna piir ja peeti mälestusjumalateenistus, soovides kunagi koju tagasi pöörduda asetati esimesed ristid. Leedu suvepealinn Palanga Palanga on linn Leedus Klaipeda maakonnas. Asub Läänemere kaldal. Palanga liivarand on 18 km pikk. Päikesepaisteliste päevade arv on seal Leedu suuremaid. Palanga rand suvel juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redigeerimiseks juhtslaidi teksti laadide redige ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TALLINNA VABAÕHU MUUSEUM

K. Tihase ning A. Kasperi, H. Armani, G. Jommi ja teistega. Konkreetsemad ettevalmistustööd algasid 1956. a, seekord Kultuuriministeeriumis. Organiseerivates komisjonides tegutsesid lisaks nimetatutele arhitektid F. Tomps ja I. Sagur, ajaloolased H. Moora, G. Troska, A. Viires, O. Korzjukov. Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 79 ha ja eksponeeritud hooneid 72. Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised).

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Don Juan" sisukokkuvõte

4) Sisukokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus, välja ilmub, tekib tüli kahe naise vahel. Don Juan lahendab selle nende mõlemaga samal ajal tasakesti rääkides ning öeldes, et tõde tuleb välja, kui ta abiellub. Don Juan näeb kolme meest ründamas ühte ning tormab appi. Hiljem tuleb välja, et mees kelle elu ta päästis on üks donja Elvira vendadest, kes otsisid don Juani, et talle kätte maksta.

Kirjandus → Kirjandus
975 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Luulekava "Portaal koju"

(1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383) On ikka armsad kõrgendiku jooned, kui puiestik see pilvenõrgu joob. (1:111) Oli järv ja kaldal maja, majas neitsi naerukaja, ( 1:335) kukub kodurahu kägu, kukku! Kukku! Keset rägu. (1:113) Kõik on nii süütu- kuigi õudselt juhtus...(1:373) Kas loobunud? Kas jahtunud ja loobunud ja südames sumedas sõõn? ( 1:112) Ei valu enam laialt lahti rullu, ei vaevad mürku pahurusse kiimaks. (1: 367) Nii tuli õhtu: katus pea peal, lamp põles hilju, lahti lehitseda, (1:120) kus päästan valla oma karjatuse? (1:323)

Kirjandus → Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Igatsen maale kus on rahu ja vaikust

Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Tänapäeva ühiskonnas levib arvamus, et maal pole elu. Tegelikult on maal täpselt samasugune aktiivne elutegevus nagu linnas, lihtsalt teistmoodi. Just seda teistmoodi elu paljud inimesed otsivadki. Võin väita, et ka mina olen üks neist. Mis ikkagi on see, mis mind maaelu juures köidab? Vastus küsimusele on päris pikk. Raske on igatseda midagi, mida tundnud pole. Just sellepärast ei oska paljud minu generatsiooni inimesed tunda puudust maaelust. Elasin 10 aastat oma elust Tallinnas kortermajas ning ei mõelnud kunagi kolimisele, sest kõik oli olemas - sõbrad, trenn, kino, poed. Lapsena ei osanudki teistsugust elu ette kujutada. Veetsin kõik oma suved maal ning ei mõelnud kunagi, et tahaks seal olla kauem kui kolm kuud aastas. Kui kaheksa aastat tagasi perega Tallinnast välja Harkujärve külla kolisime, algas minu jaoks uus elu. Kiiresti leidsin uued sõbrad, 2 neist olid tol ajal i...

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Minu kodukoha turism

Kuna vabas õhus maitseb toit alati paremini, pakutakse ka kohapeal kehakinnitamise võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks. Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale minnes. 2.2. Merioone allikas Merioone viib mereni. Läbi palumetsa ja salukuusiku jõuab matkarada viimaks raja kaugeima punktini ­ Merioone allikani. Varbuse oja (ka Kaderna oja) paremal kaldal püstloodis paljanduvat roostepunast liivakivikaljut ja selle alt välja voolavat kristallselget Merioone allikat võib õigustatult pidada kaitseala pärliks. See on siinsetest allikatest üks veerohkemaid. Selline müstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvõimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omapärast nime seletavad. Rahva arvates võib ainult merest nii palju vett välja voolata, sellest ka nimi

Turism → Turism
36 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Veetaimede kirjeldused

· amügdalii (lõhnaaine, viljades)- loomad ei söö · VÕRGENDKOI! · viljad on c-vitamiini rikkad · Eestis aasta puu 2010 · Sugulasliigid: Ploomipuu, mandlipuu, kirsipuu · Õitsemisaeg on parim kartuli mahapanekuks, koitõrje Konnarohi · kolmnurkse läbilõikega · 15-30 cm lihtlehed · palju õisi (õisikus) 1 cm · juunist augustini · kasvukohad: mudas kui ka vee ääres kaldal · sisaldab primmahla (ärritav) · neerukivide, põiepõletiku, düsenteeria, epilepsia(langetõbi) raviks Jõgi-kõõlusleht · veepealsed, veesisesed lehed!!! veepealsed: mõõga kujulised, oda ots; veesisesed: pikad lindid · juunist augustini · kasvukohad: seisev või väga aeglase vooluga koht · mugulad söödavad, sisaldavad tärklist · kooreleht, konnalusikas, veeuba · maitseb nagu kartul

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Viljandi

Viljandi Viljandi on linn Lõuna-Eestis, Viljandi maakonna keskus. Linn asub Lõuna- Eestis Sakala kõrgustikul Viljandi järve kaldal. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km ja Pärnusse 97 km. Elanikke on viljandis 19 515 (seisuga 31.01.2009). Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn. Selle pindala on 14,65 km². Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis ja kultuuriliselt rikkas keskkonnas. Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest. Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul. See oli aeg, kui algas

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Analüüs Eesti matus

Andres ja Lee olid koos olnud ainult kuu aega ja juba nad abiellusid. ANDRES: "Kas sa siis pole? Sest sa võtsid mul käest kinni ja viisid mu ära. Sellest on nüüd möödas terve kuu. Kõigest! See tundub nii ammu. Nüüd oleme abielus, ja täna peame isegi pulmi, aga apelsinipuid pole ma veel näinud." Tundub, et nad olid kahekesi väga õnnelikud. Neil oli armastus esimesest silmapilgust. ANDRES: "Mäletad, kui me kohtusime, Lee? See oli samuti vee ääres, järve kaldal. Ja vees ei peegeldunud mitte ainult päike, vaid ka sina. Enne kui ma sind päriselt nägin, silmasingi ma su peegeldust vees! Mäletad?" LEE: "Mäletan, Andres! Nii see pidigi olema. Sa seisid järve kaldal ja olid nii väsinud näoga, et ma ei saanud lihtsalt sinust mööda minna. Ma pidin su juurde astuma." Lause "seal, kus õitsevad apelsinipuud" sümboliseerib ilmselt seda, kuidas noored reisivad

Kirjandus → Kirjandus
102 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Klassikaline modernism

J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus ­ "Baar Folie ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Kirjandus

Algatas õpetatud eesti seltsi. Temalt pärineb rahvuseepose idee. Kuusaim Faehlmanni teos: ,,Müütilised muistendid": ,,Koit ja Hämarik" tassisid päikest määda taevas ja said kokku igal hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust

Kirjandus → Kirjandus
27 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Friedebert Tuglas "Inimese vari" kokkuvõte

rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. Nüüd ootas ta juba poega koju. Raha plaanis ta samuti alles hoida poja kojutulekuni. Ühel ööl ärkas Maret üles, sest kuulis nagu kauget appihüüdu. Ta jooksis õue ning sai aru, et see tuleb teiselt poolt jõge. Ta võttis paadi ning sõudis teisele kaldale. Kaldal istus sõduririietes mees, kes oigas valus ­ ta põlved olid verised ning ta ei saanud kõndida. Kuuvalguses nägi Maret, et ta nägu on täiesti mustaks põlenud. Ta sai aru, et see on tema poeg ning aitas ta paati. Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema. Poeg ei rääkinud suurt midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse.

Kirjandus → Kirjandus
204 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Raamatu "Minu pere ja muud loomad" põhjalik kokkuvõte.

Selle maja aiast leidis Gerry väga palju huvitavaid loomi, keda uurida. Nende seas olid ka tillukesed krabisarnased ämblikud ning kõrvahargid. Gerryt väga vaimustas see aed, kuna seal oli väga palju huvitavaid loomi. Kuna külla oli oodata palju külalisi, pidid Gerry ja ta pere kolima suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja. See maja oli kõrge ja kandiline ning seisis mere kaldal künkal. Talvel juhtus seal majas tulekahju ning pere pidi jälle kolima. Nüüd koliti lumivalgesse majja. See maja seisis künkal keset oliivipuid. Seal majas tegi Gerry tutvust palvetajaritsikatega. Nende viie aasta jooksul kogus Gerry kokku palju huvitavaid loomi. Näiteks gekod, kärnkonnad, ritsikas, harakapojad, kolm koera ja palju teisi loomi veel. Gerry väga huvitus Korfu saare loodusest ning seda käis ta uurimas koos Theodoresega, kes oli samasugune loodushuviline nagu Gerry.

Kirjandus → Kirjandus
175 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Sõudeklubi pärnu

õnnestus ala juurde meelitada palju andekaid noori, kes hiljem mängisid suurt rolli sõudespordi edasises arengus. Üheks neist oli Mihkel Leppik, kes alustas treeninguid VKSÜ Spartak treeninggrupis treenerite A.Ebroki ja Erich Wilhelm Seileri juhendamisel. Juba 1951 aastal alustas M.Leppik iseseisvat treeneritööd. Seoses Spartaki baasi üleandmisega Pärnu Kalevile jäid sõudjad ilma klubiruumidest. 1952 aastal leidis Leppik sobiva asukoha Pärnu jõe paremal kaldal - praeguse SK Pärnu baasi kõrval, kuhu asus kohe ka sõudebaasi rajama. 1958 anti Spartaki baas järjekordselt Pärnu Kalevile. 1959 - 1960 oli M.Leppik sundkorras Pärnu Kalevi liige, ehitades samal ajal juba uut Dünamo sõdebaasi, milles SK Pärnu ka praegu tegutseb. 1991 aastal varises Dünamo süsteem kokku ja loodi Sõudeklubi Pärnu. Tegevus: Esimesed võistlused peeti Pärnu 1949. aasta juunis rahvapaatidel Jüri Kuruli eestvedamisel, kes ka praegu sõudmise juures tegev on

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tabeli täitmine

olulisemad tunnused. Laupa mõis mis asub Türi kihelkonnas Järvamaal Pärnu jõe kaldal, ümbritsetuna ilusast pargist. Mõisa juurde kuulub viinavabrik, valitsejamaja, kuivati, tall ja kelder.Hoonet

Ajalugu → Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti ala jaotamine 13.-19.saj.

kuulunud.Vaatamata pidevate valitsuse muutmisele on Eestimaa suutnud hoida oma kultuuri. Eesti alal on valitsenud mitmed suured riigid. Kõige pöördelisem hetk Eestimaal oli see, et 1208 1227a. Toimunud Muistne vabadusvõitlus, kus Saksamaa , Taani, Rootsi jagasid omavahel eestimaad. Igal riigil oli oma eesmärk: Saksamaa suurimaks eesmärgiks oli ristiusu levitamine, aga taanlaste ja rootslaste eemärk oli oma võimupiiride lainedamine ja saada enda alla eesti asendi läänemere kaldal, mis toob selle ala vallutatud riigile suurt kasu. 13.saj toimus Eesti alade jagamine, sakslastele jäi ordu valdus mis hõivas suuremat osa eesti ala, taanlastele aga PõhjaEesti, siis jagunes veel saarelääne ja Tartu piiskopkondadeks,Muistse vabadusvõitluse valitsejad viisid Eesti Euroopa kultuuri ruumi ja arendasid sõjaväetehnikat, ning parandasid ka maakondlike suhteid. Eesti rahvaks muutus ühtsemaks.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Äntu Sinijärv

sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega

Loodus → Loodusõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“

Külaliseks osutub võlur Robert, kes esineb rüütlina ning on toonud ballile oma tütre Ottilie. Siegfried´i hämmastab ootamatu sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel panna mängu kogu oma ilu, et saada pritntsilt armutõotus. Siegfried peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale, et soovib tütarlapsega naituda kuid sellel hetkel näitab printsile end valge luik ning Siegfried saab aru, et tegu on pettusega ja tõttab luige juurde. Neljanda vaatuse alguses on öö. Järve kaldal seisavad kurvad tütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt vabandust ning veenab teda, et tunded pole muutunud. Robert püüab Odette´i printsist lahutada kuid Siegfried astub armastuse ja õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse mõjul murdub Roberti võlujõud ning ta sureb. Lavaline esitus tantsijate poolt oli suurepärane. Mingitel hetkedel nägin ka mõne baleriini

Muusika → Ballett
13 allalaadimist
thumbnail
44
docx

LOOMAD JA LINNUD

ИГРА «КТО ПОТЕРЯЛ ХВОСТ?» НАЙДИ, ЧЕЙ ЭТО ХВОСТ. НАЗОВИ ЖИВОТНЫХ ORAV REBANE JÄNES HUNT KES EI SOBI RITTA JA MIKS? LEIA JA NIMETA. КТО ЛИШНИЙ В РЯДУ И ПОЧЕМУ? НАЙДИ, ЗАЧЕРКНИ И НАЗОВИ KES EI SOBI RITTA JA MIKS? LEIA JA NIMETA. КТО ЛИШНИЙ В РЯДУ И ПОЧЕМУ? НАЙДИ, ЗАЧЕРКНИ И НАЗОВИ TUVI EI SOBI, SEST EI ELA VEE KALDAL KARU EI SOBI, SEST MAGAB TALVEUND KALKUN EI SOBI, SEST TA ON KODULIND JA EI ELA METSAS

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
6
docx

KONTSERDISARI „ROMANTILINE KLAVER“

on tuntud tsükkel „Öine Gaspard“, mis kõlas ka kontserdil Ralf Taale esitluses. See valmis 1908. aastal, inspireerituna romantismiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi (1807-1841) proosapoeemidest. Ravel vali neist välja kolm ning pealkirjastas vastavalt oma heliteose osad: „Undiin“, „Võllas“ ja „Scarbo“. „Undiin“ on poeetiline muinasjutt ilusast vetehaldjast, kes mõtiskleb kuupaistesel ööl tähistaevast vaadates kauni, justkui uinunud järve kaldal. See on ka tsükli ainus helges muusikalises meeleolus osa. Järgnevas „Võllas“ maalib helilooja pildi poodud mehest, kes loojuva päikese kiirtes vaikselt võllas ripub. Siin on kõlaliseks keskmeks 2 pidevalt korduv noot, mis kui saatuslik kirikukell lõpuks vaikusesse hääbub. „Võllas“ on tegelikult üks neid harvu kordi, kui Ravel pöördub ekspressionismlike väljendusvahendite

Muusika → Muusikud
1 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Kakerdaja raba

Nimi Pärit haruldaselt veelinnult järvekaurilt ehk kakerdajalt, kes pesitseb sügavatel selgeveelistel järvedel ja rabalaugastel ning sööb peamiselt kalu Asukoht Järvamaa Albu vald Paikneb Epu-Kakerdi soostikus ja jääb Kõrvemaa maastikukaitsealale Keskosas asub Kakerdi järv, mille pindala on 6,7 hektarit Suurus: 2400ha Raja algus Anija vallas Harjumaal, Jäneda-Vetla-Alavere maantee ääres Kalajärve kaldal, lõpp Albu vallas Järvamaal Napu-Mõnuvere metsatee ääres Teke: Madala vee tasemega järve soostumine umbes 8000 aastat tagasi Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega, paksusega 8,5m Rabamassiivi suurus: ca 1000 hektarit Puurinne Siirdesoomets: kask ja mänd Lisandub ka kuusk Puhm- ja rohurinne Puhmarinne: Sinikas Mustikas Küüvits Harilik kukemari Harilik jõhvikas Pohl Kanarbik Sookail

Bioloogia → Ökosüsteem
18 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Hephaistos

​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hephaistos ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hephaistos​ ​on​ ​Vana-Kreeka​ ​mütoloogias​ ​sepatöö​ ​ja​ ​tule​ ​jumal.​ ​Rooma​ ​mütoloogias on​ ​Hephaistose​ ​vaste​ ​Vulcanus. ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Tema​ ​sümbolid​ ​olid​ ​sepahaamer,​ ​alasi​ ​ja​ ​tangid,​ ​ehhki​ ​vahel​ ​kujutati​ ​teda​ ​ka​ ​kirvega. Kirvega​ ​lõi​ ​Hephaistos​ ​müüdi​ ​järgi​ ​Zeusi​ ​kolju​ ​lõhki​ ​et​ ​jumalanna​ ​Athena​ ​saaks​ ​sündida. Hephaistos​ ​päritolusid​ ​on​ ​erinevaid​ ​versioone.​ ​Ühe​ ​järgi​ ​oli​ ​Hephaistos​ ​Zeusi​ ​ja​ ​Hera​ ​poeg. Aga​ ​teise​ ​järgi​ ​sünnitas​ ​Hera​ ​teda​ ​üksinda,​ ​kättemaksuks​ ​selle​ ​eest,​ ​et​ ​Zeus​ ​seostas Athena.​ ​See​ ​läheb​ ​aga​ ​vastuollu​ ​Hephaistose​ ​rolliga​ ​Athena​ ​sünnis.​ ​Võimalik​ ​et​ ​Hephaistost eostati​ ​enne​ ​Hera​ ​ja​ ​Zeusi​ ​ametlikku​ ​abielu. ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Hera​ ​väga​ ​häbenes​ ​oma​ ​poega​ ​ta​ ​kõverate​ ​j...

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Euroopa riigid

EUROOPA  RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT  Euroopa Liidu  liikmesriigid on Austria,  Belgia, Bulgaaria, Eesti,  Hispaania, Holland,  Horvaatia, Itaalia,  Iirimaa, Kreeka, Küpros,  Leedu, Luksemburg, Läti,  Malta, Poola, Portugal,  Prantsusmaa, Rootsi,  Rumeenia, Saksamaa,  Slovakkia, Sloveenia,  Soome, Suurbritannia,  Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS­ JA RAHALIIT  Euro on Euroopa Liidu ühisraha.  Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei  kuulunud kõnealusesse rahaliitu.  Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga  liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on  täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI   ELiga ühinemise aasta: 2004  Pealinn: Tallinn  Üldpindala: 45 000 km²  Rahvaarv: 1,3 miljonit  Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€)  See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja  saartega riik Läänemere idaka...

Ühiskond → Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Maiad

ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi olnud nii kaunid ja külluslikud. Iseäranis tulutoov oli see ajastu preestritele, linnade valitsejatele ja ülikutele. ALLAKÄIK (IX-XVI saj) Alates IX sajandist jäeti mõned linnad maha. X sajandil laiendasid tolteegid oma võimualasid

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kui eestlased oleksid Vabadussõja kaotanud

vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Samuti vabanes Eesti kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Vabadussõja kaotuse puhul oleks Eesti pidanudki loobuma varem nimetatud kohtadest ning maksma tohutult suuri võlgu põhimõtteliselt mitte millegi eest. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Bangladesi iseloomustus, rahvastik

3 b) Usuline koosseis - 90% Islamiusulisi, 9% Hindud ja 1%muu Bangladesh on väga vaene riik ja enamik selle inimestest (89%) elab külades. Linnades elab ~11% rahvastikust. Suuremad linnad on Dhaka ja Chittagong. Chittagong on Bangladeshi suurim sadamalinn ja tähtis majanduskeskus. Dhaka on Bangladeshi Rahvavabariigi pealinn ja suurim linn. Asub Buriganga jõe kaldal. Ehk siis veekogude ääres ja linnade läheduses on tihedamini asustatud alad. Kasutatud kirjandus : www.google.com (pildid ja diagrammid) http://en.wikipedia.org/wiki/Bangladesh http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Bangladesh http://www.indexmundi.com/ http://www.populstat.info/Asia/bangladg.htm 4

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Prantsusmaa rahvastik

Fifth level · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. · Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. LOODUSVARAD JA KLIIMA Talvel on Prantsusmaal mõnusad pehmed talved ja mõnusad soojad suved. Suvi möödub seal ilma sademeteta, mõnikord harva on sadanud natukene vihma ka. Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat PRANTSUSMAA ARENGUTASE: SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel ) ­ 31 100 Sündimus = 13 Suremus = 9 Imiku suremus = 3,6 Keskmine eluiga (N/M) ­ 84/77 Kirjaoskus = 99,0% Põllumaj. % SKT ­ 2,2

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“

mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette ´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Võlur Robert püüab võlujõuga Odette'i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub. Lavaline esitus tantsiate poolt oli suurepärane. Mingitel hetkedel nägin ka mõne baleriini nõrkusi, kuid neid on igal tantsijal, nii et see on täiesti andestav, sest üldpilt, näitlemine ja

Muusika → Muusika
46 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Friedebert Tuglas - Inimese vari

rahad. Maret mõtles, et pojal pidavat siis eriti palju raha olema, et usaldas selle esimese ettejuhtuva kojusõitja kätte. Teades, et poeg on elus, sai Maret sellest suurt innustust juurde. Nüüd ootas ta juba poega koju. Raha plaanis ta samuti alles hoida poja kojutulekuni. Ühel ööl ärkas Maret üles, sest kuulis nagu kauget appihüüdu. Ta jooksis õue ning sai aru, et see tuleb teiselt poolt jõge. Ta võttis paadi ning sõudis teisele kaldale. Kaldal istus sõduririietes mees, kes oigas valus ­ ta põlved olid verised ning ta ei saanud kõndida. Kuuvalguses nägi Maret, et ta nägu on täiesti mustaks põlenud. Ta sai aru, et see on tema poeg ning aitas ta paati. Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema. Poeg ei rääkinud suurt midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse.

Kirjandus → Kirjandus
281 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Kalapüügiseadus

KALAPÜÜGISEADUS SEADUSE ÜLESANNE  Kalapüügi seadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõttest.  Reguleerib nii kalapüüki ja selle korraldamist kui ka riikliku järelevalve korraldamist. TEGEVUSALA  Reguleerib kalapüüki, mis on kala, sõõrsuude, vähkide, kalmaaride ning veeselgrootute hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.  Samuti on tegevusalaks veetaimede (näiteks agariku) kogumine merest.  Sätestab piirangud nii harrastuspüügiks kui ka kutseliseks püügiks. ÜLESANNE  Härra Ahven on otsustanud minna merele kala püüdma, kuigi ta ise ei ela mere ääres ega oma ka seal kinnisvara.  Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette.  Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada.  Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele pü...

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
6 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades

Kohvipuu, mais, tubakas, riis, nisu, palmiõli, teepõõsas Põllumaa hävimine Erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast Suurenenud on põllumajanduse tootlikkus See võimaldab suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta Üha enam liigutakse viljakama mullaga alale Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise Oluline tamestik, mis hoiaks pinnast veekogu kaldal kinni Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mereeluapaikadele Sellest sõltuvad paljud looma-ja taimeliigid Erosioonist põhjustatud üleujutused Metsade raiumisega kaasnev erosioon võib tekitada ka üleujutusi Puudub pinnas, mis suudaks sealset vett endasse imeda Näiteks banaaniistandustes Reostus Põllumajandus üks suurimaid reostusallikad Taimekaitsevahendid, väetised ja muude agrokeemiatooted

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Esiaeg

Elamu ehitus jõudis selleni, et hakati vaiehitisi veekogudele rajama. Tänu sellele, et ehitis oli vees ja maapinnast kõrgemal, ei pidanud inimesed kartma üleujutusi, metsloomi ja teisi võimalikke vaenlaseid. Vaiade otsad tehti teravaks, põletati ja siis suruti pinnasesse. Vaiehitised on tuntud Alpi mäestiku järvedel, Sveitsi, Itaalias, Poolas. Kaldal asuvad Vaikülad olid ühendatud maapinnaga silla abiga. Külad võisid mahutada isegi kuni 1000 elanikku. Näide Poolas asunud vaikülast: umbes 100 elanikku, majad paigutatud 13.nesse ritta. Iga

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Don Juani kokkuvõte

Don Juan Don juani esimene ohver teoses on vaieldamatult, Donja Elvira, kelle ta varastas kloostrist ja võrgutas ta endale naiseks. Kuid sellest ehtkest kui naine oli nõus talle naisesk tulema, lõppes Don Juani armastus tema vastu ning põgeneb Donja Elvira juurest laevaga, kuid seeläbi satub tormi ohvirks mis paiskab Don Juani koos meeskonnaga üle parda, õnneks olid küla elanikud kaldal ning nägid seda ja pääststid Don Juani uppumissurmast. Ent Don Juan tänamise asemel tasub päästjatele seeläbi et võrgutab kaks külatüdrukut ning lubab nad endale naiseks võtta, põõrates ühe naistest oma tulevase mehe vastu, satuvad kaks kositavat kokku ning lähevad karvupidi kokku, kuid isegi sellisest olukorrast suutis Don Juan väljapääsu leida ning lubas järgmise päeva õhtuks selle näkki juurde naasda, kellele tõeliselt kuulub tema süda. Kahjuks või õnneks jääb see õhtu tulemata, sest tema kõrvu jõuavad uudised, et Donja Elvira vennad otsivad teda tag...

Kirjandus → Kirjandus
510 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Väike Merineitsi

õhumullikeseks. Kui palju head suudavad korda saata, jõuavad kolmesaja aasta pärast jumalariiki. Christjan Jung (jutustus) Kaugel avamere sügavuses elas Väike Merineitsi oma õdedega, ta oli imeilus. Esmakordselt oma viieteistkümnendal sünnipäeval, merepinnal ujudes, nägi toredat laeva , inimesi, peeti kauni printsi sünnipäeva. Merel algas torm, laev hukkus, Väike Merineitsi päästis printsi. Kaldal rannaliivale printsi asetanud nägi ta ümberringi mägesid, kaunist lossi. Hommikul tuli kaunis tütaraps, prints ärkas ja naeratas talle. Kurb Merineitsi laskus vetesügavusse. Tahtis kangesti printsi lähedusse. Palus abi merenõialt, kes andis talle võlujoogi, et saba asemele kaks jalga saada, kuid vastutasuks nõid lõikas ta keele ja võttis ka ilusa lauluhääle. Peale võlujooki istus ta lossilähistel. Prints leidis ja viis

Kirjandus → Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Jaanipäev - Referaat

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev ...

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas eestlased olid 13. sajandil jõudnud Euroopasse?

oli väga hea pealik Eestis.Kahjuks said eestalsed selles võitluses lüüa. Kui see oleks lõppenud meie rahva võiduga,oleks Lembitu võibolla riigi juhtimise enda peale võtnud ja see oleks võinud olla päris hea. Kuna Eestlased ei olnud ega ole ka siiamaani kuigi sõdija rahvas,ei olnud neil ka 13 sajandil suurt tahtmist ennast Euroopas kuidagi demonstreerida.Paljud võõrvõimud huvitusid siis sellest,et Eesti territoorium enda võimu alla saada,kuna Eesti asub Läänemere kaldal,on see justkui aknen Euroopasse, seega head võimalused kaubavahetuseks.Kubateed ühendasid Läänemere lääne- ja lüunarannikut Venemaa linnadega,siis käididi kaugemalegi.Kaubareisid ulatusid Pihkvasse ja Novgorodi,saarlasi võis aga kohata Läänemere tähtsaimas kaubanduskeskuses Ojamaa saarel. 13.sajandi teisel poolel liikusid üha sagedamini Eesti teedel saksa kaupmehed. Euroopa jõudmisest eestlasteni,on näide ka sellest,kuidas näiteks venelased tungisid

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Jaanipäev

Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt ...

Eesti keel → Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lehe analüüs 1938. aastat

· Hoiatatakse inimesi tähelepanu pöörama tõrvale, juhul kui nad seda ostavad, sest paljud firmad esitlevad end vale nime alt. · Ära sõitnud kaheks nädalaks Dr. F.V.Etzold. · Elan nüüd Kaarli puiesteel Hambaarst A. Benkson. 3) Kõige huvitavam artikkel oli: Hiinlased ähvardavad jaapanlaste ühendustied, sest sain väga palju uut ja huvitavat teada hiinlaste ja jaapanlaste suhetest. Artiklis oli kirjeldatud, kuidas Jangtse jõe kaldal käivad lahingud ja kuidas hiinlased sundisid Jaapani lennukid taanduma. Jaapnalaste vägesid juhtis kindral Stagafi. 4) Lastelisa käesolevas ajalehes polnud, küll oli rohkesti järjejutte ja külaveste: Särga Siimu südamevalu, kus peategelasel Siimul on südamel suur mure, nimelt tema kaasakene oli tema maha jätnud ja uue mehe leidnud. Samuti võib lugeda katkendit Napoleoni aegsest suur romaanist ,,Armastus ja võitlus", kus räägitakse Unno ja Maria

Meedia → Meedia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Vihula valla ruumiline iseloomustus

suunas ning suubuvad Soome lahte. Nende jõgikonnad on kitsad, lisajõgesid on enamasti vähe. Ülem- ja kesk-jooksul on jõgede langus väike, alamjooksul suurem. Jõed Vihula valda läbib viis jõge. · Loobu jõgi valla lääne piiril. Jõe kogupikkus 62 kilomeetrit · Võsu jõgi mis algab Võsupere ümbruse allikatest ja suubub Käsmu lahte. Madal, allikatoiteline, valdavalt kõrgete ja kuivade kallastega, pikkus 23 kilomeetrit · Vainupea jõgi ­kärestikuline, kaldal mets ja võsa, kohati karjamaa, pikkus 23 kilomeetrit · Selja jõgi millel on alamjooksul kõrgete kallastega kääruline org, pikkus 44 kilomeetrit · Toolse jõgi, mis jääb valla ida piirile. Pikkus 24 kilomeetrit [1]. Järved · Käsmu järv mille absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, keskmine sügavus 2 m · Lisaks ka 5 paisjärve: Oruveski, Laviku, Ojaäärse, Vihula, Põhjakalda [1]. Juuredepääsetavus

Maateadus → Maateadus
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pjotr Tšaikovski

I klaverikontserdi neli ooperit balleti "Luikede järv" - mis on praegu maailmas üks kuulsamaid ballette. klaveripalade tsükli "Aastaajad" 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" , mis koosneb kolmest klaveripalast: "Lossivaremed" ,"Naljand" ja "Sõnadeta laul" Aastal 1877 abiellus ta Antonina Miljukovaga; abielu oli heliloojale katastroofiline. Pikas

Muusika → Muusikaajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kristjan Jaak Peterson ja emakeele tähtsus

nõrgenenud tervise tõttu enam võimalik. Mitmete muude tööde kõrvalt jäi lõpetamata ka Moskva Ülikooli professori vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine. Erakordselt andekas Kristjan Jaak Peterson suri 4. augustil 1822. aastal oma õpetaja ning ülempastori korteris ning ta maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule. (6) Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Ilusam päev mulle paistab Hella vanemate majas. See luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. (8) 14

Kirjandus → 11.klass
99 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Artur Alliksaare elulugu, luule näited

Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Kasutatud kirjandus: 1. ,, Eesti kirjanduse ajalugu " V köide 2. raamat 2. ,, 101 Eesti kirjandusteost " R. Veidemann 3

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanemuise ajalugu

alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) Draamajuht Urmas Lennuk Dramatiseerinud üle 15 näidendi Teinud kaastööd väljaannetele "Postimees", "Päevaleht", "Sirp", "Virumaa Teataja", "TMK" jt Kaastöö Exitfilmi dokumentaalfilmile "Reporter" Kaastöö Tuiskfilmi lühifilmile "Ring" Stsenaariumid telesarjale "Pehmed ja karvased" 2004 ja 2005. Kaasstsenarist DownTown lühifilmile "Vanameeste paradiis" 2005

Muusika → Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Shakespeare eluloo esitlus

aastal leidis oma viimse puhkepaiga Shakespeare kõrval tema naine. kose 2011 Teater 1593. aastal astus Shakespeare Lord Chamberlain`s Men (1603. aastast King`s Men) truppi, mis oli osaühistu ja kus kuulus juhtiv koht näitlejatele.Trupp eksisteeris kakskümmend aastat. 1599. aastal panid kõik trupi näitlejad rahad kokku ja ehitasid uue teatrihoone. Uuele teatrile pandi nimeks ,,Gloobus" (,,The Globe"). See paiknes Thamesi parempoolsel kaldal. 1599/1600 oli hoone valmis Etendusid kolm Shakespeare`i näidendit: tragöödia ,,Julius Caesar" ja komöödiad ,,Nagu teile meeldib" ja ,,Kaheteistkümnes öö". 1608. aastast alates mängiti Shakespeare´i teoseid ka talle endale kuuluvas teatris ,,Blackfiarsis". Neljakümne kaheselt otsustas dramaturg teatrist lahkuda. Ta oli seda pikalt ette valmistanud, kogunud vara ja ostnud avara maja. kose 2011 Looming, komöödia

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Jõepere

Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte

Loodus → Loodus
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Erik Punane (ajalugu) VIIKING

temaga sõitis 985. või986. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: Ida-Asula (Eystribygg, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne- Asula (Vestribygg, Nuuki piirkonnas). Hiljem tuli ümberasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks. Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi (Tunulliarfik) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks Brattahlí (praegune Qagssiarssuk). Saaga järgi olevat Eiríkri kristlasest naine jóhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku. Saagas öeldakse, et jóhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vanamees ja meri

12. Hai sõi vanamehe kala ära. 13. Inimest saab hävitada, kuid mitte alistuma sundida. 14. Haid saabusid keset ööd karjaga kala ründama. Mees tagus nuiaga haide päid ja võitles, et neist lahti saada. Veel hiljem kui kala söödud sai ründasid haid kala luukeret, mida siis maapeal külarahvas uhkusega imetles. Mees jäi kalata. Sadamasse jõudes on kalast järgi vaid luukere. Mees jõudis sadamasse hoovuse ja kaldal paistvate tulede abil. Kala oli kaheksateist jalga pikk. 15. Romaan lõppeb sellega, kuidas inimesed kala luukeret imetlevad ning vanamees magab ja unes lõvisid näeb. Vanamees ja poiss suhestusid nagu vanaisa ja lapselaps. Samas olid nad ka sõbrad, mõttekaaslased ja üksteisele toeks. Selle romaani sõnum oli sihikindlus, südamlikkus, vaprus ja usaldus. Hemingway sai selle eest Nobeli kirjandusauhinna, sest see oli tõepoolest rahustav ja

Kirjandus → Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Adolf Hitler

hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid,mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata. Lapsepõlv ja noorpõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837–1903) ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse. "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". Oma vanemate ja vanavanemate

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muinasasulad

Eesti muinasasulad Vaevalt õnnestub kunagi päris täpselt kindlaks teha, millal astus inimene esmakordselt Eesti pinnale. Võib-olla toimus see juba enne jääaega, ehk rändas üksikuid küttide salku siin ka jäätumiste vahelistel perioodidel. Isegi kui see nii oli, on mandriliustikud nende jäljed tänaseks minema pühkinud. Pideva inimasustuse kujunemine Eesti alal sai võimalikuks pärast maa vabanemist jääkattest umbes 11 000 aastat tagasi. Kõige vanem praegu teadolev inimeste elupaik Eestis on Pulli, mis pärineb IX aastatuhande algusest e.Kr. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmägi, kuhu elama astusid natuke hiljem. Vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntum leiukoht on Narva Joaorg, mille vanim kiht kuulub vähemalt VI a.tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niines...

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun