Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal. Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Prantsusmaa loodus · KLIIMA Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved
meres, mida hakati kutsuma pärast tema surma Aigeuse ehk Egeuse mereks. Orpheus ja Eurydike Põhja-Kreekas Traakias elas laulik Orpheus, kellesse armus kaunitar Eurydike tema imeliste lalude tõttu. Ühelpäeval korjasid Orpheus ja Eurydike metsas lilli, aga usina korjamise käigus liikus tütarlaps sügavasse metsa ning astus maopessa ja läsk surnuteriiki Hadese juurde. Orpheus ei suutnud ilma kallimata elada ning otsustas surnuteriiki minna, mis asus Styxi jõe kaldal. Kaldal ootas noormees ülevedajat, kelle kaudu pääses Orpheus Hadese juurde jutule, kus noormees palus Hadest, et ta Eurydike tagasi ellutooks ja maa peale viiks. Hades oli nõus Orpheuse sooviga, aga et saada neiu tagasi, pidi Orpheus kõndima surnuteriigist tagasi vaatamata maa peale välja, vastasel juhul kaotab ta Eurydike igaveseks, aga Orpheus ei olnud kindel selles ja just enne koopast väljumist ta vaatas tagasi ning kaotas neiu igaveseks.
Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud – hiljem jäi üle vaid lõnga mööda tagasi liikuda). Armastus, vaprus, eneseohverdus Danaiidide töö Danaiidide töö on asjatu ja lõpmatu töö teine nimetus. Danaiidid olid kreeka mütoloogias Egiptuses elanud Argose asutaja Danaose 50 tütart, kes elasid Niiluse kaldal. Neiud polnud nõus Danose venna Aigyptose poegadega abielluma ning põgenesid oma isa laeval Argosesse. Argoslased hääletasid üksmeelselt pagulaste õiguste kaitsmise poolt ning kuulutasid, et nemad ei luba sundida ühtki naist vastu tahtmist mehele minema. Liidus Argose kuninga Pelasgosega võideldi jälitavate Aigyptose poegade vastu, kuid saadi lüüa. Neiud abiellusid oma onupoegadega, kuid isa käsul TAPSID
tähtusega. Matkaradadest võiks nimetada Kamari-Kärevere veerada (75 km) Kirna õpperada ning Selli-Sillaotsa õpperada (5 km). Kirna matkarada Raja pikkus: 7 km Kestvus: u 3 tundi Matkarada läbib Pedja jõe äärseid jõeluhtasid ning lammimetsi. Raja algusesse saab Tallinn-Tartu maanteelt Puurmani sillalt Jüriküla keskuse poole pöörates. Umbes 5 km pärast tähistab Kirna matkaraja algust teeäärne infotahvel ja parkla. Pedja jõe kaldal leidub rohkesti tulvaveest üleujutatavaid luhtasid ja lammimetsi. Matkaraja äärsetel jõeluhtadel õitsevad kevadeti kullerkupud, kannikesed, ojamõõlad, tulikad ja maikellukesed. Läheduses elavad rukkiräägud, rohunepid, roolinnud, tsiitsitajad ja erinevad kotkad. Siinsed lammimetsad on teadaolevalt Eesti kõige rähnirikkamad paigad. Lammimetsadest erilisemad on siinsed lammihaavikud. Lisaks haavale võib lammimetsades
Tankerid, millel pole topeltpõhjasid ega pardaid; tankerid, millel on topeltpõhi; tankerid, millel on kahekorne põhi ja kahekordsed pardad? 5. Milline lepe koordineerib merekeskkonna kaitset Läänemere piirkonnas? HELCOM 6. Milliseid ohte kätkeb laevast välja pumbatav ballastvesi? Võõrliikide ümberasustamine oma elukohast teistesse regioonidesse 7. Millised organisatsioonid tegelevad reostustõrjega Eesti Vabariigis? Merel piirivalve; kaldal päästeamet. Keskkonnainspektsioon juurdleb reostusjuhtumeid ja annab kohtusse 8. Nimetage mõned suurimat kõlapinda leidnud merereostuse juhtumid? Torrey Canyon, Argo Merchant, Amoco Cadiz, naftaplatvorm Ixtoc I, Exxon Valdez, Mega Borg, Brear, Sea Empress, Erika, Baltic Carrier/Tern, Prestige, naftaplatvorm Deepwater Horizon 9. Milline on väike, keskmine ja suur õlireostus? Väike: alla 7 tonni Keskmine: 7 700 tonni
peal, et kannataks autosõitu, mis on väga lahe ja pakub huvi. Merel paadiga on ka väga mõnus käia. Eriti, kui saab veel ise sõuda. Kahjuks pole seda enam väga ammu ette tulnud, kuid loodan et saan varsti uuesti seda nautida, minna soojal suveõhtul vaikse ilmaga merele, kuskile natuke sügavamasse kohta sõuda ja siis paadilt sooja vette hüpata. Mere ääres kalal ma ei käi. Kalal käin ikka rohkem jõe ääres kus on jälle teistmoodi lõbus ja tore. Olen küll üritanud kaldal lanti loopida, aga siis saagiks ei saanud ma rohkem midagi kui peotäis vetikaid. Küll on olnud isegi selline juhus kus ma astusin ükskord meres peale ühele angerja moodi kalale kuid ühtki kala merest elusalt kätte saada pole veel õnnestunud. Kokkuvõtteks on meri üks imeline asi, nii talvel, sügisel, kevadel, kui ka suvel. Ei kujutaks ettegi elu kuskil sisemaal, nii et merd üldse ei näeks. Ja kunagi tahaks ka pikemal laevasõidul ära käia.
märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata,
Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi geograafilised koordinaadid on 40.8N, 14.4E Üle kahe tuhande aasta tagasi kasvatati selle tulemäe nõlvadel viinamarju, rajati linn. 79. aastal 24. augustil juhtus aga katastroof. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad
Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega.
Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat, Kõik mis nii harv siin ilma pääl kõnet näitsid lained kohisevat -- on pelgupaiga leidnud sääl. õnnelaulu kuulsin kõigis ma. Täna jälle kuulen nende hääli -- Kas ema südant tunned sa? õnn on läinud, pisarad on jäänud!
valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 8) Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Ettevõtete paiknemine on muutunud hajusamaks, majanduse arengon kiirenenud. 9) Milliste looduslike eelduste poolest erinevad Rotterdami ja Tokyo sadamad? Rotterdamil on suur tagamaa, mida teenida. See paikned olulise jõe suudmes, arenenud riikide keskel, seal liigub väga palju kaupu. Tokyol pole suurt tagamaad, ta on ookeani kaldal, kus on maavärinad mis segavad sadamate tööd. 10) Miks nüüdisajal kasvab kiiresti logistika tähtsus? Sest ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, logistika keskendub transpordile. 11) Mida tähendab mugavuslipp? Mugavuslipp on see lipp, mille all laev ennast registreerub ja mille all sõidab. On mõistlik registreerida kusagil, kus on odav registreerimismaks ja muud maksud. 12) Mis on merevoorimees?
jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti. Suurim on lang ülemjooksul
Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha? 9.Klass Eesti asub Läänemere kaldal ja panustab selle mere kaitsesse koostöös teiste Läänemereäärsete riikidega. Koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega Eesti ühines 1992. aastal. Üleilmses mõõtmes on Läänemeri väike, kuid maailma ühe suurima riimveekoguna on ta ökoloogiliselt ainulaadne ja väga tundlik inimtegevusest põhjustatud keskkonnamõjude suhtes. Mida teevad inimesed, et Läänemere olukorda paremaks teha?
laulu kogu sgavust ja seetttu vib ta nd oma lauluga tusta krgele jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma
samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4. Hoidsid hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad · Eesti alal tegutses kolm rüütelkonda 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond
Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põhjaosas on jõe ääres tihe asustus. Eesti suuremate ja ilusamate jugade hulka kuulub Keila juga. Keila joale on lihtne ligi pääseda ning seetõttu on Keilja juga üks külastatavamaid ja tuntumaid jugasid Eestis. Veevool kiireneb maantesilla juures, kus jõge on süvendatud ja väljatõstetud paetükid ääristavad vallidena sängi. Nii muutuvad ka orude kaldad kõrgemaks. Veidi ülapool juga, jõe paremal kaldal võib paekihi pealispinnal näha sinna jääajal liustiku poolt tekitatud selgeid jääkriime. Kõrgete põlispuudega ääristatud Keila joa kõrgus ulatub 6,1 meetrini ja laius 60-70 meetrini. Joa rünka ülemise osa moodustavad räästaolised etteulatuvad lubjakivid, alumises osas paljanduvad pehmed glaukoniitliivakibi ja diktüoneemakilda kihid, millesse on uuristatud sügav kulbas. Joast pärivoolu on kujunenud kuni 15 meetri sügavune kitsas järskude kallastega org
B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga mulle meeldib astrid lindgreni raamat karlsson katuselt. ajalehtedest loen virumaa teatajat.
Üks päev kammkeraamika asulas Tere! Ma olen 53aastane Saima Lõuna Lätist. Mina ja mu perekond elame koos 24 liikmelise kogukonnaga ühe väikese oja kaldal. Mu abikaasa Kustas on juba teist nädalat raskelt haige. Sellepärast pean oma tütre Senniga käima igal hommikul, kui mehed veel magavad, metsas, ja korjama värskeid ravimtaimi, ning nendest talle ravimeid tegema. Käime Senniga igapäev ka seenel ja marjul, et valmistada nendest kõigile toit, ning samuti hoiame tänu nendel Sulevil hinge sees. Täna oli väga eriline päev, sest saak oli eriti rikkalik saime hulganisti mustikaid, pohli, jõhvikaid.
"Can u say something in estonian?" Me: Pagana vana vanapagana tagavararatas Nari voodi moodi voodi viidi voodi poodi Kuu-uurijad t��-��l j��-��rel Kas see ei v�i v�i v�i v�imargariin olla? Kummitus kummitas kummikutega kummutis Kas ma v�in v�i ei v�i v�id v�tta Roosa rott r��vis roosi �lihea �likool Anna �lu �le �lo �e �la Mahlakas j�hvikas maitses soisel kaldal h�� Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal Kuula, kulla k�lanaine � kuuled k�lla tulnud vaime. Kabli klubi T���� - ��t�� Raudtee�les�idukoht Tagavararehepeksumasin J�ululaululaulja Lao�ueaiauuendamine J�ri���lest�us Asjaajajajajaama�lem Tohuvabohu Vanapaganatagavararahapada �ia�eoaaiaoa�ieau Uusaasta��vastuv�tuhommikuid�ll Kuulilennuteetunneliluuk Proportsionaalne Ents�klopeedia Kirjandi kirjutamine
https://www.flickr.com/photos/neharai1/18684327768/ Eiffeli torn Paikneb Pariisis, on üks Pariisi sümboleid Ehitati Gustav Eiffeli poolt 1889 Maailmanäituseks Konstruktsioon plaaniti ajutisena, kuid torn leidis otstarbe ka pärast maailmanäitust raadioantennina Koos antenniga on torni kõrgus 324 meetrit Aastas külastab torni 7 mln inimest Autor: Daxis https://www.flickr.com/photos/daxis/10651222274/ Ermitaaži kunstimuuseum Paikneb Peterburis, Neeva jõe kaldal Asub endises tsaaride residensis Talvepalees ning 5 sellegea ühte ehitatud ajaloolises hoones Ekspositsioonis üle 3 miljoni eksemplari Näitus paikneb 400 saalis, ruumide üldpindalaga 10 ha Autor: Tasha Metamorfosis https://www.flickr.com/photos/parchedwings/15360620 764/ Londoni Tower On Londoni populaarseim vaatamisväärsus Rajati 1080-ndatel William Vallutaja poolt On olnud kasutusel nii kindluse, palee kui ka vanglana Toweris paiknevad muuhulgas kuningas Henry VIII
Ta üritas jääda nähtamatuks ja ignoreerida ennast ümbritsevat. Mässumeelsus on keskkonnas igapäevane asi. Inimene kes vajab abi, ei ole võimeline aitama teisi. Kõigepealt tuleks lahendada enda probleemid ja alles siis teiste omade peale mõelda. Holdenil ei olnud silme-ees sihti, kuhu ta jõuda tahtis. Ta muretses vaid teiste pärast. Ta vajas abi, mida ta lähedased talle pakkuda tahtsid. Poisi arust ei vajanud abi mitte tema, vaid teised. Ta lootis ise valvata lapsi kuristiku kaldal, kes ei vaata kuhu jooksevad. Kuigi tegelikkuses oli ta ise nende laste asemel. Abi vajav inimene ei saa olla ise aitaja rollis. Üksinduse käigus hakatakse mõistma vajadust elada sellisena, nagu olete. Mäss ei ole vabadus, nii nagu vabadus ei ole mäss. Probleemidega üle kuhjatud inimene ei saa teiste probleeme lahendada.
Läänemeri aastal 2100 Killu-Laura Läänemeri on sisemeri, mis on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid.
Londonis asuv- Big Beni kellatorn Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Big Ben on tornikell Londonis. Tihti nimetatakse Big Beniks ka Briti parlamendi hoone nelja numbrilauaga kellatorni Londoni kesklinnas Thamesi jõe kaldal, kus tornikell ja kellamehhanism asuvad. Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower. Big Beni torni kell Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk. Kamtsatka rannikuvetes ning põhja- ja lääneosas leidub rikkalikult planktonit. Seetõttu on Ohhoota meri väga kalarikas. Palju on ka merelinde näiteks hiid- merikotkaid ja hall- ja gröönivaalu ja ka merilõvisid. Tööstuslik kalapüük keskendub vaikse ookeani mintaile, lõhele, lestale, heeringale,sardiinile,
Loodus- komponendid KIVIMID Füüsikaline ja keemiline Füüsikaline murenemine. Põhjavee koostis. Vee Kivisemal maal elab Kivimitest saab murenemine. Lähtekivim Relieefi mõju kliimale. omadused, näiteks vähem loomi. Taimestik ehitusmaterjale. mõjub mullale ja mulla Maailmamere kaldal on koostis, värvus jne. sõltub ka maapinna Maavarade õhutatus. Bioloogiline merelised õhumassid kivisusest. kaevandamine. murenemine. (niisked), maismaa kohal Maavarav mõjutavad
Selle sees sina Ja silmad Mis naersid valusalt Mu käte vahel oli äkki noor noaloopija Ja mina tahtsin olla sihtmärk Kui jälle teadvusele tulin Oli sohvasse löödud Sada nuga Ma olin terve ja me laulsime õnnest Juustes kaduva suve rohukõrsi Mahasadanud tähti Joonistad tammelehtede varje Käsutad pilvi Oled nii ilus Et keegi ei märka Oled nii tahetud Et jääd üksi Oled suits ohvrilõkke kohal Oled lootosistes kukk Jaani kiriku katusel Suve viimasel ööl Kuulan sinu üminat Ajajõe kaldal Selg vastu sügise ust Kasutatud allikad http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&i http://www.youtube.com/watch?v=JNlIy9BkZQE http://kirjandusjakeel.blogspot.com/2011/10/kristiina-ehin- viimane-monogaamlane.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin
Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega.
Peeter I esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi kindlus. See oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele. ui Tallinn 1710. aastal Põhjasõja käigus (1700-1721) Vene vägedele kapituleerus ja Eestimaa Venemaaga ühendati, kujunes Tallinn linn Läänemere kaldal ,,aknaks Euroopasse". Tsaar Peeter I vajas loodavale Venemaa laevastikule baasi ja Tallinn sobis selleks hästi. Kokku käis tsaar Tallinnas 11 korda, viimati 1723. aastal. Vajades alalist peatuskohta, ostis ta 1714. aastal väikemõisa Lasnamäe nõlvakul ja laskis sinna püstitada tüüpilises hollandi stiilis pooleteistkordse maja koos sauna ja muude kõrvalhoonetega. Aastal 1712 andis Venemaa senat Peetrile ametlikult keisritiitli. Seda tunnistasid ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad
Austraalia · Austraalias elab 21262641 inimest. See on keskmise suurusega riik. Umbes sama suure rahvaarvuga riigid on veel Ghana, Sri Lanka ja Saudi Araabia. · Rahvastiku keskmine tihedus on 2,47 inimest ruutkilomeetri kohta. tihedamalt on asustatud suuremad linnad mis asuvad enamasti Austraalia lõuna kaldal, kuna enamik Austraalia maa-alast on kõrb ja elamis kõlbmatu on mujal rahvastiku tihedus väga väike. · Rahvaarvu kasvu graafik. 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 · Südimus on 12,17 · Suremus on 6,74 · Loomulik iive on 1,8 · Rändesaldo on 6,23
maismaasilda inimene ja koer Phja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Taadis Ennedi platool kujutab koera varases inimhiskonnas, arvatavasti suurulukite kttimisel abiks olles. Uurimus nitab, et kik tud (uuriti 85 koeratugu) kuuluvad hte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratugudest on kigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud prinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi je kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tenoliselt tnapevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nlja korral ka sdi.
Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Ba...
Enne minekut tehakse puhkus, aga Alevipoeg kuuleb Ilmaneitsit nutmas. Ilmaneitsi nutab taga oma sõrmust, mis olevat vette kukkunud. Alevipoeg nõustub selle ära tooma, aga vees olles ei leia ta seda. See oli tegelikult lõks, mille Vetevaim seadis Alevipojale eesmärgiga ta uputada. Üheteistkümnes lugu. Kalevipoeg peab hakkama üle Peipsi lauakoormat vedama, aga kuna ta ei näe paate ega muid vahendeid, millega sõita, peab ta seda tegema käsitsi. Peipsi kaldal istub sorts, kes seda näeb ja hakkab laineid nõiduma, et Kalevipojal raskem oleks. Kalevipojal on küll raske, aga ta sammub läbi Peipsi ja jõuab kohale. Kaldal ei jõua ta enam sortsile kätte maksma minna, sest ta on liiga väsinud ja heidab magama. Kui Kalevipoeg juba sügavalt magab, varastab sorts tema mõõga ära. Ta hakkab mõõgaga ära põgenema, aga hüpates üle Kääpa jõe kukub mõõk vette ning sorts jääb mõõgast ilma
minema. Paul hakkas neile järgi jooksma, kuid kaeviku ava varises kokku ning kõik jäid kaeviku sisse kinni. Mõni hetk hiljem kaevati uks lahti. Varingu põhjuseks oli pommitamine. Algas sõjategevus. Prantslased tungisid peale, kuid sakslased tõrjusid nad kohe tagasi ning tegib vastupealetungi. Prantslastelt varastati toitu, granaadi vaskrõngaid ja langevarje, mis saadeti koju. Seitsmendas peatükis läheb Paul, Kat, Tjaden ja veel üks mees kanalisse ujuma, kus nad näevad teisel kaldal kolme prantsuse naist. Öösel mindi neile külla, kuid Tjaden joodeti ennem täis, sest mehi oli neli. Tjaden jäi kaevikusse. Varahommikul mindi kaevikusse tagasi ning ei öeldud sõnagi, et nad käisid teisel kaldal. Järgmisel päeval saab Paul teada, et saab puhkust ning pärast seda läheb õppelaagrisse. Kat ja Kropp saadavad ta rongijaama ning Paul suundub kodu poole. Kodus saab ta teada, et ema on vähihaige. Puhkuse ajal külastab ta Kemmerichti ema
Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on koondunud kompaktsele jõekalda äärsele alale. Tulenevalt kirjeldatud omanäolisest jaotusestning asjaolust, et enamus töökohti on koondunud linna lõunaossa, iseloomustab linna intensiivne elanike igapäevane põhja-lõuna suunaline liikumine. Peamisteks liikumistelgedeks
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni, asutamisaasta 1734 teeb sellest Eesti vanima paberivabriku, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks. (Maiste 1996: 299-303) Sillapää mõisapark
.................................................................................................... 3 Osa 2 ....................................................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 7 Osa 1 Suislepa paljand asub Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Viljandi-Pikasilla mnt lähedal Õhne jõe vasakul kaldal, Suislepa pargis (Eelis). Lähimad asulad viie kilomeetri raadiuses on Unametsa, Roosilla, Marjamäe, Vooru, Maltsa, Karu ja Järveküla (Regio kaardid). Suislepa paljand asub Vooru tammest kahe kilomeetri kaugusel (Suislepa paljand Protected Natural Monument). Suislepa paljand on 15 meetrit pikk ja kaks meetrit kõrge (Mulgi kultuuri instituut) ning kuulub burtniekki lademetesse. Paljandi pindala on 0,77 hektarit (Tartu linna ja maakonna turismiinfo)
jumal Amon sulandus ühte Ra'ga. Ka Mesopotaamias olid jumalad tähtsatel kohtadel. Seal peeti neid inimesekujulisteks ning neid oli ligikaudu 1500. Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Surmajärgsesse ellu usuti Egiptuses. Arvati, et peale surma saab inimene teispoolsusesse ning tema senine elu jätkub seal samamoodi. Sellejaoks, et sinna sattuda, oli vaja traditsioonilist matuserituaali ning hauakambrit. Hauakambrid asusid peamiselt Niiluse lääne kaldal. Vaarao ehk riigivalitseja, kellel oli piiramatuvõim, lasi endale ehitada hauakambriteks püramiidid. Jumal Osiris oli teispoolsuse jumal. Mesopotaamias usuti, et karistused, mis jumalatelt ülekohtusele osaks saavad, pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest
Pljussa rahu 14 Altmargi rahu 15 Eesti pärast Liivi sõda 16 Sõja mõju Eestile 17 Kasutatud kirjandus 18 2 "Liivimaa on nagu rikas pruut, kelle ümber kõik tantsivad" nii kirjeldasid Vana-Liivimaa olukorda kaasaegsed. 3 4 tsentraliseeritud riikide kujunemine Läänemere kaldal Vana-Liivimaa riikide nõrkus ja omavahelised tülid soodne geograafiline asend 5 1558. aasta talvel tegid Vene väed ulatusliku luure- ja rüüsteretke Eestisse Kevadel piirati sisse Narva ja Tartu Nähes Tartu langemist, lahkusid orduväed kogu Ida-Eestist 6 RIIK RIIGIPEA Venemaa Ivan IV Poola-Leedu Sigismund II August Taani Frederik II
kuival maal kui ka vees. Ta suurepärane ujuja, kuid üle kõige meeldib talle veeta päev jõevees magades või puhates ning oma kuulsate haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu elevandi võhad, need võivad olla kuni meeter pikad. Kihvad on hirmuäratavad relvad, mida isasloomad kasutavad jooksuajal omavahelises võitluses, aga ka ootamatu kallaletungija vastu.
seaduslikku naist ja juurde ebaseaduslikke. Islami maades on lubatud ka naistel meestest lahutada. Naistel on pärimisõigus ja õidus käsutada iseseisvalt kaasvarana perekonda toodud vara. Tütarde pärandiosa on võrreldes poegade omaga poole väiksem. ·Tekkisid kalifaadid - Damaskuse ja Bagdadi Damaskuse kaliifide isekas poliitika tekitas araablastes rahulolematust. 749.a. kukutati Damaskuse kaliifisuguvõsa võimult ja võim läks uuele Dünastiale. Bagdad asus Iraagis Tigrise kaldal. Bagdadi kalifaat suuremaid valllutusi enam ei teinud, kuid arendas kultuurset ja majanduslikku poolt. Araabia suurrrik oli oma tipp-punktis. ·Kaliif oli prohveti järglasena kõrgeim usujuht kui ka valitseja- Riigiasju korraldas kaliifi poolt ametisse määratud kõrgeid riigiametnik vesiir, kuid riigi erinevates piirkondades olid emiirid ehk asevalitsejad. ·Kalifaat langes 10.sajandil, kuna riik oli nii suur ja seda ei suudetud enam koos hoida. Kujunes viissõktumatut islamiriiki
Ei olnud hetke, kui oleksin mõelnud, mis kell on või kas kellegil süüa on, sest see kontsert pani mind unustama kõigest, peale kauni muusika , mis mu kõrvu silitas. Peale vaheaega astus üles hiina parmupillivirtuoos Wang Li, kelle esitus ületas kõik mu ootused. Ta esituse kohta ei ütleks, et kuulaks, kui sõidan bussiga trennist koju, aga siiski oli tema kuulamine meeletu mõnu. Wang on pärit Qingdao'st, Kirde-Hiina rannikulinnast Kollase mere kaldal, kus ta kasvas üles mängides kouxiang'i. Tal oli endaga kaasas erinevaid parmupille, mis tekitasid erakordseid helisid, mida ma kunagi varem kuulnud ei olnud.Kõiki oma palasi esitas ta üksinda. Kõige toredam oli minu arvates see, kuidas ta suhtus publikusse.Ta tänas saalis olevat rahvast, et andsime talle uue võimaluse tulla Tallinna. Kuulates tema pillimängu tundsin juba teist korda sel kontserdil, et ma ei istu
slow enough to allow passengers to walk on and off the moving capsules at ground level. It is, however, stopped to allow disabled or elderly passengers time to embark and disembark safely. London Eye London Eye on hiigelsuur vaateratas, mis asub Ühendatud Kuningriikide pealinna Londoni keskel Thamesi kaldal. See on suurim vaateratas kogu Euroopas ja on muutunud populaarseimaks atraktsiooniks Ühendatud Kuningriikides ning seda külastab aastas üle kolme miljoni inimese. 1999 aastal, kui see vaateratas ehitati, oli ta kõrgeim vaateratas (135 meetrit) kogu maailmas. 2006. aasta maikuus ületas selle rekordi Hiinas Star of Nanchangi vaateratas,
juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati alaks, kus ei tohtinud olla kaitserajatisi või sõjalisi objekte. 2) Majanduslikud piirangud *Saksamaa pidi maksma reparatsioone (maks mida sõja kaotaja maksab võitjatele, et sõjakahjusid hüvitada) Prantsusmaa ja Inglismaa andsid Saksamaale laenu, nemad võtsid omakorda laenu USA-lt 3) Territoriaalsed piirangud / kaotused *Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist
oli vana Kalev juba surnud. Linda leinas Kalevit väga kaua, ta ei söönud ega maganud seitse päeva. Linda rüütas ta surirüüsse, kaevas haua, mattis maha ja istutas lilled hauale. Linda hakkas hauale kive vendama mälestuskivi jaoks, nii tekkis Toompea. Üks kivirahn libises talt käest ja ta istus sellele ja hakkas nutma, nii tekkis Ülemiste järv. See kivirahn, millel Linda nuttis sai nimeks Lindakivi ja see asub Ülemiste järve kaldal. Nuttes Linda haletses end, et ta on lesk ja peab lapsi üksi kasvatama. Linda kurtis oma kurba saatust metsale, merele ja jumalatele, see oli ajendiks kosilastele, aga Linda põlgas nad kõik ära. Linda leinalohutaja oli kõige noorem poeg- Kalevipoeg (kes sai isa järgi nime), keda ta kolm aastat imetas. Kui Kalevipoeg oli veel mähkmetes siis võis juba arusaada, et temast saab isavääriline vägilane. Ta roomas juba kahekuuselt ja kolmekuuselt juba kõndis
Yamuna toob endaga New Delhist kaasa 1900 millionit liitrit töötlemata reovett. Viimasel ajal on hakatud rajama veepuhastusjaamu. Iga päev saadetakse veepuhastusjaamadesse 57 millionit liitrit reovett, mida jaamad on võimetud puhastama. Kolmekordistunud on ka coli- bakteri populatsioon vees, mis kaasneb selle meeletu fekaalse reostusega. [4] Jõkke mitte ainult ei juhita kanalisatsioon, vaid ka vabanetakse nakatunud jäätmetest, näiteks tuberkolooosihaigla omadest. [2] Gangese kaldal, Kanpuris asuvad ka parkimistöökojad (töökojad, kus töödeldakse loomanahku), mis toodavad tonnide viisi mürgist kroomi, mis lõpuks jõkke valatakse. [5] Kanpuris on hetke jõe kroomisisaldus 100 korda lubatust kõrgem. Parkimistöökodade sulgemine on viimasel ajal saanud India kohtute südameasjaks, kuigi seda raskendab valitsuse poliitika, sest suured tehased pakuvad inimestele tööd ning ka kindlustavad riigile maksude näol sissetuleku. [4] 3.2
ehk tooraine vajadus väheneb). Keemiatööstuse areng alternatiivmaterjalid metallide asendamiseks (kunstmaterjalid, mis on isegi paremate tarbimisomadustega) 3. Kuhu (A; B; C või D) oleks tõenäoliselt 19. sajandil tekkinud rauasulatusettevõte? Põhjenda selle koha valikut kolme argumendiga. Tõenäoliselt tekkis see ettevõtte punkti C 1) see on kõige lähemal rauamaagi leiukohale 2) see on (kiirevoolulise) jõe kaldal, mis annab võimaluse toota elektrienergiat ning samuti võimaldab transporti (transportida on mõttekas ainult rikastatud maaki, mitte toorainet) (metallide viimistlemist on kõige otstarbekam paigutada juba tarbija lähedusse) 3) see on ulatusliku kivisöe leiukoha juures (toormetalli sulatamiseks on tarvis palju soojust ja kõrget temperatuuri kasutada võib näiteks kivisütt) NB
esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena tulid maantee (praegune Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi lõpuaastail toodi ka Oru männikust 6 suvilat (praegused Pikk 4, 6, 8, 10 ja 12, üks on hävinud) ning suurem ehitamine toimus veel 1950-ndail aastail. Nii kujuneski Toila praeguseks ca 800 elanikuga asulaks
degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus alajahtumine. · Sulgede määrdumine vähendab, või kaotab lennuvõime. · Üritades end puhastada, neelavad alla naftat. · Maksakahjustused · Kopsupõletik Mõju imetajatele · Hülgepojad on ohustatud, kuna veedavad palju aega kaldal ja kohevam karvkate. · Hüljeste puhul võib ema oma pojad hüljata, kuna ei tune enam oma õliga määrdunud järglasi ära. Reostuse avastamine · On võimalik teha õhuvaatlusi · Mereseiret Tänan
Referaat Peipsi järv Karina Lõuke Tallinna Balletikool Sissejuhatus. Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest aj...
tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park. Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark. Omanäoline on Pärnu jõe äärsel tasandikul Kalmestel paiknev Kasemetsa parkmets. Ajaloo jäljed Muinasajast. Järvamaa on üks Eesti kaheksast suurimast muinasmaakonnast, kus umbes 3. aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
