servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade.
Toome helbed Lühikokkuvõte. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke.
Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad nage ka nende sugulased taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Minu esimene kokku puude jääkaruga
Käelapatsid, kummilint Üliõpilane : Eliise Saska Tunni Harjutuse Harjutuse/ tegevuse kirjeldus Dosee- Metoodilised ja osa, toime ring organisatoorsed aeg märkused Soojend Lihaste Erinevad venitusharjutused Soojendus ja ühtlasi e us 10-15 töövõime kaldal, kasutades kummilinti Vigastuste min parandamine ärahoidmiseks elastsuse näol peavad lihased olema elastsed 15-20 Südame- Nn soojendusujumine, rinnuli Soojendus ja ühtlasi min veresoonkonn ja selili krool vastupidavuse
MUHUMAA JA SAAREMAA VÄIKELAEVADE ETTEVÕTTED Autor: Sander Laht VLE-14 AJALUGU • Saaremaa sümboleiks peetakse kindlasti paati ja laeva, siinse merekultuuri olulisimaid nähtusi. Saare paadi- ja laevaehitustraditsioonid on sajandeid vanad. 1985. aastal leiti Väikese väina kaldal asuva keskaegse Maasilinna ordulossi lähistelt 1550. aasta paiku ehitatud veesõiduki vrakk. Vanimat eestlaste laevaehituskunsti näidist eksponeeritakse huvilistele Orissaare lähedal Illiku laiul. SAAREMAA LAEVAEHITUS ETTEVÕTTED • Baltic Workboats • AS Saare Paat • OÜ Vätta Puit • OÜ Kasse Paadid • Alunaut • Luksusjaht AS • OÜ Lindvart OÜ LINDVART • Tel: +372 52 53 544 Kristjan Kana • Tel: +372 52 09 024 Edgar Kana
Pastoraal maaelu maalilisust kujutav karjaselaul Ood - ,,Kuu" kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda Pastoraal ,,Laul" Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni sinu kasemetsadessa, kus lilled on õitsemas ja laulemas linnud ilusti puude varjuella. Sagedasti ist'sin tasa oja kaldal mõteldes teie peale, mu hallid vanemad! Emakeelepäev Tähistatakse 14. märtsil 1995. aastal alustas Meinhard Laks emakeele kaitseks koguma toetusallkirju ja esitas Riigikogule ettepaneku hakata tähistama emakeelepäeva Emakeelepäev sai riiklikuks pühaks 1999. aastal Kristjan Jaak Petersonile pühendatud monument Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika
Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalalisi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsvateks osutuvad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarrebased, täiskasvanud pardid ja hahad ning nende munad on siis karude toiduahela oluliseks täienduseks. Jääkarud söövad - nagu ka nende sugulased - taimetoitu, näiteks marju, seeni, samblikke, rohtu, oblikaid jms. Paljunemine
Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Graafika Tarbekunst Arhitektuur Cesar Pelli Petronas Towers Maailma kõrgeim hoone 1996-2003, tornide kõrgused on 452m ja 172m kõrgusel on tornid ühendatud 58m terassillaga Asub Kuala Lumpuris, Malaisia pealinnas Petronas Towers Arhitektuur Eero Saarinen Gateway Arch 192m kõrge, kõrgeim inimtegevusest monument läänepoolkeral, Mississippi jõe kaldal Asukoht St. Louis, Missouri, United States Gateway Arch Skulptuur Mati Karmin Suudlevad tudengid Rajati üleöö, igal aastal 30. aprillil, poole kuue ajal õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Asub Tartus, Raekoja platsis Suudlevad tudengid Skulptuur Rait Pärg Raimond Valgre skulptuur Võimalus istuda helilooja skulptuuri kõrvale
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste
aastaaegadel.Kuidasmõjutavad mussoonid inimeste elu?Kui pool aastat sajab, siis on kõik roheline, jõed ujutavad üle,põllumajandus N:Kagu-Aasias. Osata Himaalaja näitel selgitada. -Briisid.Eristatakse asukoha järgi mere,maa,mäe ja orubriisi.Sarnane mussoonidega- kuid öösel ja päeval. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri,järv aeglasemaltning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool,merel aga laskuv.see tekitab merelt maalepuhuva briisi. on mere,ookeani või suure järve kaldal. öösel on olukord vastupidine,meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. -Eesti: Eestis kujundab kõige rohkem ilma Islandi miinimum(madalarõhuala,tsüklon) .Talvel:pehmem,lörtsisem,sademeid keskmiselt. Suvel:niiske,jahe. Veel mõjutab Eesti kliimat Assoori maksimum:kõrgrõhkkond- Antitsüklon.Talv: kuiv,sademeid vähem, temp madalam. suvel soojem,sademeid eriti pole. Väga külmad talveilmad on tingitud Grööni või Siberi maksimummõjust.
Kas Eestis elada on hea,,, ja tore? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turva tunne. Minu arvates Eesti maal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik. Kuid ega kõik ka Eestis hea ei ole, näiteks poliitika. Eriti just valimiste ajal on kuulda hästi palju erinevate kandidaatide lubadusi, mida kõike nad lubavad teha kui valitsusse pääsevad. Kahjuks on aga nii, et hiljem, peale valimisi pole aga lubatud toetustest või palgatõusudest jälgegi, rääkima...
Jakob Westholmi Gümnaasium VANA-EGIPTUS Referaat Koostas: Karl Eilo 5.c klass TALLINN 2013 VANA-EGIPTUS NIILUSE KALDAL Vana-Egiptuse algust loetakse umbes 3100 aastat eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et
Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, mets laulust kõliseb -- ja igalt, igalt, igalt raalt mu noorus heliseb! Siin kodu õhk mind tervitab kui siidikäega, tuul teele tervist vastu toob, nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka: mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. Sügislill Tuulehoogudel, tormipilvedel sõuab sügise. Üle väljade, üle väljade, üle aedade lehed, rohud, puud. Vihmast tilguvad, pilv see põgenes tormituule eest; Läbi pilvede
võõrutanud ja mungaks tehtud. Ta oli pika sirge kasvuga, sügavate mustade silmadega, kust imeline läige kees. Lossi elu paistis talle jõle, ordurüütlite ja pappide priiskamine oli temale läila, kuid tema meeleparanduse-jutlused kukkusid kui kivile; naer oli neile vastuseks. Näkk Uus järv ei olnud veel kuigi vana, kui selle kohta juba rahvasuus jutt tekkis: järves elab näkk. Mitugi eestlast, isegi rüütlid ütlesid järve kaldal mõnikord ülikena võõrast neidu näinud lahtiste kullakarva juustega kas ujuvat või kaldal istuvat ja laulvat, kuid iga elava hinge liginemisel kui vits vette kaduvat. See ei võinud muu olla kui näkk, kes sakslaste usu järgi oma haleda ja ilusa lauluga inimesi hukatusse meelitavat. Eeslaste usk ütles niisamuti vete sügavustes veejumalaid, vete-ema, Ahtit ja Vellamo neitsit elavat. Munk Bernhard juhtus temaga kokku ning sai aru, et see ei olnudki näkk, vaid inimene.
aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpuks paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. (Eesti mõisaportaal) Pargi ajalugu Ülevaade pargiala kasutusdünaamikast 18. saj. 2013. a. Vanimad puud pargis pärinevad 18. Sajandi keskpaigast kuid pargi rajamisega alustati tõeliselt 1856. a. Siversite poolt. Mõisa omanik P.A. von Sivers tõi 1858-1859. aastatel Saksamaalt sisse ka võõrliike, peamiselt okaspuid (Keskkonnaamet). 1980-ndatel aastatel kujundati park ümber tuntud baltisaksa aedniku Moritz Aleksander Walter von Engelhardti poolt. 1938. aastal park
Vahemere põhjakaldal. Seda maad kutsuti Itaaliaks ja kutsutakse praegu ka. Kaardi peal näeb see välja nagu pika säärega saabas. Põhjast piiravad Itaaliat kõrged Alpi mäed. Sealt voolab läbi Po jõgi, mida vanal ajal ei arvestatud Itaalia juurde. Poolasaare lõuna tipu juures on Sitsiilia saar. Itaalia keskel voolab Tiberi jõgi, selle kaldal seitsmel künkal asub Rooma linn. Legendi järgi rajasid Rooma linna 753. aastal eKr emahundi poolt üles kasvtatud vennad Romulus ja Remus. Rooma tekkis paljudest väikestest küladest. Sealses piirkonnas elavaid inimesi kutsuti latiinideks, kes rääkisid ladina keelt millest sai hiljem rooma keel. Roomlased olid osavad ja vaprad sõdurid, andekad ja targad riigimehed ning suurepärased ehitajad. Eluolu
Mööda mõnda neist saab paadiga sõita vihmametsa sügavusse. Jõe vesi on sogane. Amazonases elab üle 2000 kalaliigi. Seal võib näha näiteks kirevavärvilist ingelhaid. Jões elavad veel piraajad, kes ründavad suure parvena. Ujuma ei maksa minna, kuigi on väga soe. Jõgedes elavad kaimanid. Veel on seal alligaatorid ja erinevad maod. Kõige suurem neist on anakonda, kes oma saagi kägistab ja neelab tervelt alla.. Jaaguarid ootavad oma saaki samuti jõe kaldal. Vees kasvab viktooria. See on tohutusuurte lehtedega vesiroos. Vihmametsas on hämar ja väga soe ja niiske nagu saunas.Õhk ei liigu. Puud on väga kõrged. Oksad algavad neil ka hästi kõrgelt ja moodustavad tiheda katuse. Kõrged emergentpuud ulatuvad üle ülejäänud võrade. Neil on sirged pikad tüved, all on nagu tugisambad. Neid nimetatakse plankjuurteks ja need võivad ulatuda majakõrgusesse. Hästi palju loomi ja linde elab puude võrades
Kas Eestis elada on hea? Tere, austatud siinviibijad! Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kuid ometi elavad siingi inimesed. Kas siin, Eestis, on hea või hoopis halb elada, sellest, kallid kuulajad, soovin ma täna kõneleda. Üheks hea elu tunnuseks on turvatunne. Minu arvates Eestimaal elavatel inimestel on turvatunne. Teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik..
Keyyo Tartu Toomemägi Essee Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt sai alguse saanud Tartu linn. Arvatakse, et ligikaudu 6.8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus Tarbatu, millest 1112. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee
Sisukokkuvõte Antud teose puhul on tegemist suvitusromaaniga, mis tuuakse lugejani peategelase silmade läbi, peamiselt olevikuvormis jutustusena. Teos vahendab elamusi peamiselt peategelase sisemonoloogide, mõtete ja unenägude kaudu ning dialoogidest teiste tegelastega. Raamat algab koos Dreverki, äsja Berliinist saabunud maalikunstniku, suvepuhkusega. Suurlinnaelust tüdinenud kunstnik otsustab selle veeta eemal tüüpilisetest suvitustkohtadest, linnast ja inimasustusest ning neile kriteeriumitele vastab Tuulemäe, mil on lisaks veel poeetiline nimi, mis kunstniku esteedihinge helisema paneb. Üpris suure osa teosest hõivavad looduskirjeldused-ülistused, teadupärast on ju suvises Lõuna- Eesti maakohas paljugi imetlemisväärset. Peategelase enda sõnade järgi (lk 24): Jah, kodumaa! Imelik, kõik on siin ilusam, magusam kui mujal. Aga ainult lühikeseks ajaks. Ja ainult suvel. Oo, suvi on mulle kodumaa ...
kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkas ning arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. 4. Viljandimaa maakonna traditsioonilised üritused: Folk, Sakalamängud, Rock ramp, Viljandi linna sünnipäev, Suislepa paadi päevad, 5
1ms ajend-28ju.1914 korrald. austria troonipärijale atentaat serbia terroristide poolt.Franz ferdinand mõrvati ja kuu aega pärast seda vallanduski 1ms.Põhjused: *võitlus turgude,tooraineallikate ja kapotali eksp. võimaluste pärast.*võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast.*sõda oodati ja ei tajutud selle neg mõju.*puudusid rahvusvahelised institutsioonid,mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt. Tagajärjed:impeeriumid lagunesid.Rahvasteliit 1919-1946?.-Pariisi rahukolverentsil loodud organisatsioon,mille eesmörk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvus- vaheline koostöö.Nõrkused*ei osalenud mitmed olulised riigid. *puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks...
Ta asustab suuremaid loodusmassiive, kusjuures eelistatuim elupaik on raba. 20. sajandi alguses võis meil pesitseda tõenäoliselt 2030 kaljukotkapaari. Aastail 19641973 kohati neid kõigest kuni 12 pesapaigas ning pesitsemine õnnestus igal aastal vaid 46 pesas. Viimase paarikümne aasta jooksul on olukord paranenud ja viimaste aastate arvukus on olnud üsna stabiilselt 4050 paari. Üksikuid pesi on leitud ka ebatraditsioonilistes kohtades, näiteks turbamaardla servas või järve kaldal. http://www.kotkas.ee/Kaljukotkas.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR3.htm http://www.llk.ee/galerii/photo.php?photo=785&exhibition=36&ee_lang=est&&u=37314
Toome helbed Friedebert Tuglase novell “Toome helbed” on lugu noore tütarlapse esimese armastuse tärkamisest ja vastamata tunnete valust läbi meeleolukate looduspiltide. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias oma õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik
Jukkasjärvi jäähotell Maarja Janson H11 Rootsis Jukkasjärvi külas Torne jõe kaldal Jäähotell sai alguse 1989. aastal, kui mõned jaapani jääskulptorid seal oma kujude näituse tegid. Aasta hiljem tegi üks prantsuse skulptor 60 ruutmeetrise iglu, kus avas näituse. Külastajad jäid sinna ööbima. Alates 1991. aastast ehitatakse jäähotell iga talvel ja igal kevadel sulab taas kõik ära. Tänapäevaks on jäähotellis 6000 ruutmeetrit pinda Ettevalmistused algavad kevadel. Jõest raiutakse jääplokid ja pannakse hoiule.
Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et ei ole. Peale seda hakkas taat küsima et kes ta on ja kust ta tuleb. Kalevi poeg hakkas siis rääkima kes ta on ja miks ta on tulnud. Saarepiiga kuulas seda kõike pealt ,ning ehmatas kui kuulis ,et Linda olevat tema ema, ning kukkus peale seda kalda serva pealt alla. Isa hakkas tal kohe röökima et Saarepiiga alla kukkund, ning sellele
karmiks: *Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused. Elsass- Lotring läks Prantsusmaale, Põhja- Schleswig Taanile, Saarimaa 15 aastaks Rahvasteliidule; Posen, osa Pommerist ja Sileesiast Poolale, Klaipeda Leedule. *Sõjavägi vähendati 100000 meheni. Pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Ei võinud olla tanke ega lennukeid, vähendati laevastikku. Keelati omada ja ehitada allveelaevu. Reini kaldal ei tohtinud olla Saksamaal vägesid ega ei tohtinud ehitada sõjalisi objekte. *Pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. Rahvasteliit- oli loodud Pariisi rahukonverentsi otsustega. See pidi ära hoidma sõdu ning aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Selle organisatsiooni juhtorganid olid Täiskogu ning Nõukogu. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO-ga, kuid
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis
Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias päev piiluma kraatri põhjast on viimasest purskest Napoli lahe üle saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, ääres kraatriääre. siis peetakse seda jätkuvalt üheks Napolist maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest kagus.
Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal. 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294
Vesuuv Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest.
Vana- Egiptuse reljeefid Madalreljeef- tasapinnast natuke eenduv reljeef Süvendreljeef- kujutise kontuurid kivise süvendatud(eredavärvilised) Hieroglüüf - piltkiri, mis koosneb figuuridest(loomad, inimesed) Hieroglüüfe paigutati inimese ja looma figuuride vahele. Neid kasutati templite seintel, sammastel, obeliskidel, skulptuuridel ja tarbeesemetel Pinnakunst- seinamaali ja reljeefi kunsti samaaegne esinemine Vana-Egiptuse kuntsis. Üldistatud, stiliseeritud figuurid. Individuaalsed iseärasused anti edasi täpsemalt (rassilised tunnused). Muud olendid( nt. loomad, linnud, orjad (?? ) ) anti vabamalt, anatoomiliselt õigemalt ja elavamalt edasi. Taustaks mõni taimemotiiv Muutused Echnatoni ajal- suhted preestritega halvenesid, oht vaarao võimule, Uue riigi usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kumm...
Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond Paljandid Ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid Puudub pinnakate Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast Eestis paljanduvad vaid settelise aluspõhja kivimid Tuntud paljanditeks Eestis on näiteks Suur Taevaskoda Suur Taevaskoda Ahja jõe kaldal paiknev Devoni liivakivi paljand, asub Põlva maakonnas Põlva vallas Paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit on Eesti üks ilusaimaid looduslikke vaatamisväärsusi Vulkaan Looduslik maakoore avaus Selle kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks Tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud
Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks
POLLUTANT · paigutamine laevas (võimalusel teki alla) · koguselised piirangud (merevedu keelatud) · erandid õnnetus merel, selle tagajärgede kõrvaldamine Merre heitmiseks on keelatud · plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jm · lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu · lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jm · Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast - toidujäätmed · Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal Õhu reostumise vältimine laevadelt · väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides · lämmastikoksiidid (NOx) heitgaasides · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine haloonid 1211, 1301 ja 2402 · jäätmete põletamine laeval · lasti aurude emissioon · laevakütuse kvaliteet jm
Rohke töö tõttu jäi lõpetamata tähtis vene-saksa-prantsuse sõnaraamatu redigeerimine Suri 4.augustil 1822. aastal Maeti Riia Jakobi koguduse kalmistule Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel "Laul" Kristjan Jaak Peterson Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase isa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust Ilusam päev mulle paistab vanemate ja kodu järele ning on samas ka Hella vanemate majas. hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. EMAKEELEPÄEV ... ... ja selle tähtsus
Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse 1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Varemed on suviti ka armastatud kontserdipaigaks. ... Pirita jõe maalilises orus asuv botaanikaed on üks loodussõprade lemmikpaiku
ADOLF HITLER 20.aprill 1889 - 30.aprill 1945 ÜLEVAADE • Austriast pärit Saksamaa poliitik • Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921-1945) • Saksamaa kantsler 1933-1945. • Saksamaa füürer 1934.-1945. PÄRITOLU • Sündis kell 18.30 võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal. • Tolliametnik Alois Hitler ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljas. • Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. • Vanemad olid väidetavalt omavahel sugulased. NOORPÕLV • Aastast 1903 hakkas Hitler saama toitjakaotuspensioni. • Tema ainus sõber oli polsterdaja poeg August Kubizek. • Õppis viis aastat algkoolis, üheteistkümnesena astus septembris Linzi reaalkooli, lahkus 1904. aastal.
Amulett • Pärineb 1254. a. eKr. • Asub Louvre muuseumis Pariisis. • Pärit Egiptusest Horos’t kujutav skulptuur • Pärineb 300.- 250. a. eKr. • Asukoht: The Walters Art Museum. • Pärit Alexandrias t, Temple of Horus • 237.- 57. a eKr • Asub Egiptuses, Niiluse kaldal. • Reljeef Horosest. Sehmet • Sõja, haiguse ja tervenemise jumalanna, kurjuse eest kaitsja. • Lõvi peaga naine. • Peas kannab päikeseketast. Kaelaehe • Pärineb 900.- 750. a. eKr. • Hetkel: The Walters Art Museum. • Pärit Egiptusest. • Kuju/skulptuur Sehmetist. • Pärineb 1403- 1365 eKr. • Hetkel: National Museum, Kopenhaagenis. • Pärit: Luxor, Egiptus. • Kom Ombo templis. • Reljeef.
Prantsusmaal oli 11. sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid. Põhja-Prantsusmaal Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised. Prantsusmaal on palju tuntud muusikuid. Näiteks pianistid Richard Clayderman, Maurice RavelWalter Rummel, heliloojad Claude Debussy, Adolphe Charles Adam. Prantsusmaal on ka palju tuntud muuseumeid. Näiteks Pariisis Seinte kaldal asuv muuseum Louvre. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Esialgu oli Louvre kindlustatud ja kindlustuste jälgi on tänapäevani näha. Hiljem laiendati ehitist korduvalt ja selle kindlustused lammutati. Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht
Korilema minnes võtsin kaasa nahatüki ja terava pikliku kivi. Mööda metsa kõndides noppisin nahatükile marju, pähkleid ja mõne seenegi. Kivi abil kaevasin välja ühe suure mädarõika ning kangutasin maast lahti ilusa terava äärega kivi. Oma mitmekesise saagiga jäin väga rahule, ent kahjuks lipsas üks pisike hiir otse mu peost. Seejärel marssisin laagrisse, kus nägin kõiki väga rõõmsatena. Minu vend, kes hommikul laagri juures kividega nahku töötles, oli näinud järve kaldal kitse joomas. Vend oli lähedale hiilinud ja kitse osavalt odaga surmanud. Õnn oli seda suurem, et tegu oli tema esimese kütitud kitsega. Samuti tulid mehelt jahilt tagasi vaid paari jänesega ning kalurite päev polnud samuti väga edukas. Mehed hakkasid juba samal õhtul saakloomi teravate kividega nülgima. Osa kütitud lihast ja kaladest riputasime kuivama, sest talv polnud enam kaugel. Mina ja teised päeval korilusega tegelenud naised küpsetasid liha tokkide otsas lõkkel ja juurikaid
Essee Ermitaaz on üks maailma suurimaid kunstimuuseume, mille ekspositsioon asub ühtekokku viies hoones. Mina käisin seal umbes 2 aastat tagasi ja elamus, mille ma sealt sain on kirjeldamatu. Nagu ka terve see nädal, mille ma veetsin Venemaal Peterburi kultuuri- ja kunstiväärtustega tutvudes. Ermitaazi külastus oli meil eelviimasel päeval enne kojusõitu. Ermitaaz koosneb kuuest suurejoonelisest hoonest, mis asuvad Neeva jõe kaldal otse Peterburi südames. Tähtsaim neist hoonetest on Talvepalee, mis algselt oli olnud Vene tsaaride residents. Ermitaazis on tohutult ruume, giid mainis täpset arvu ka paar korda, kuid kahjuks ma ei mäleta seda enam. Iga ruum oli justkui omaette avastus- kõikjal oli nii palju maale, kujukesi ja muid ornamente. Ermitaazis on umbes 3 miljonit erinevat kunstiteost. Mulle tuletas peaaegu igasse uute ruumi astumine meelde mõnd pilti lapsepõlve muinasjuturaamatust.
Värvitoonid olid tumesinine ja kollane,kirkad värvid. Vaaraosid ja jumalaid kujutati kujult suursugustena, rangelt üldistatutena,täisfiguuriliselt,tardunud ja sirges poosis ning näos ei olnud ühtegi emotsiooni. Püramiidid-Pealispind kaetud lihvitud kiviplaatidega, mis helkisid päikese käes.Kõrged astmelised ehitised, kus sees olid käigud, mis viisid hauakambriteni. 8. KUNINGATE ORG-KALJUHAUAD Niiluse kaldal kõrbes asuv org,kus kaljuseintes on palju hauakambreid. 9. VAARAO TUTANHAMON Vaarao Tutanhamoni haud avastati 1922.aastal. 10. TEMPLI ÜLDISELOOMUSTUS(põhiplaan,sambad,värvused) Nelinurkne,kõrge müüriga muust maailmast eemaldatud,osaliselt pealt lahtine ehitis.Sammaste vorm,eriti ülaosas(KAPITEELID) meenutas tihti taimi-papüürost,lootost,palme.Templite juurde viivaid teid ääristas 2 rida sfinkse, kes kehastasid vaaraosid või päikesejumalat
Rannaäär kaetud peene- ja jämedateralise kruusaga. Leidub mitmed graniidist ümaraks kulutatud kive. Peamiseks maastikuliseks dominandiks on Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate vahel asuv kaldaastang. Olemuselt on tegu liivarannaga. Nähtused rannatsoonis: Lainetuse ja hoovuste toimel on kaldale uhutud väiksemaid kive. Vesi, mis on sattunud veepiirist kaugemale (ajutiselt) on tekitanud sinna erinevaid pinnavorme kulutuse tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund. Tegemist on kulutusrannikuga. Laugrannik. Protsessid: Merevee lainete ja tõenäoliselt ka tuulte mõjul on tekkinud rannikuosa, mis veepiirilt on madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toimunud lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon. Aga on toimunud ka pinnase edasikanne ja settimine.
Vähendades tarbimist, taaskasutades asju ja töödeldes ümber jäätmeid, saame säästa loodusvarasid ka tulevastele põlvedele. Õhuresostuse vähendamiseks Eestis luuakse tuuleparke ja kasutatakse järjest enam päikeseenergiat. Kuid kas need tasuvad ära, kui Eesti kliima juures oleks vaja kulukaid tuuleparke suures laotuses, sest paarist tuulegeneraatorist ei piisa. Taastuvenergi on küll loodussäästlik, kuid ei rahulda Eesti piires tarbijate vajadust. Asudes Läänemere kaldal on potentsiaali, kuid selleks peaks terve ranniku täis ehitama. Arvan, et geograafiline asukoht ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning
Muutused olid tingitud peamiselt kahest suurest faktorist. Esimene neist oli taimekasvatuskultuuri tekkimine ning teine loomade kodustamine. Vilja kasvatamisega kaasnes problem, kuidas kaitsta enda saaki loomade ja vaenlaste eest. Inimesed loobusid endi senistest elupaikadest koobastes ning asusid uusi elamuid rajama jõekallastele, kus oli viljakasvatamiseks soodsaim pinnas. Nii tekkisidki esimesed asulad jõekallastele. Levandi piirkond Jeericho Asus Jordani jõe kaldal. Ta oli 4 ha. suur. Asustati umbes 8 9 aastatuhandel eKr. Varases perioodis ehitati majad savitellistest. Hooned olid ümara kujuga. Majad olid ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Majades oli vaid üks ruum. Ruumid olid umbes 4 6 m-se diameetriga. Majadesse siseneti puitraamiga ukseavast, kust viis tuppa paari astmeline puidust või kivist trepp. Põrandad olid kaevatud umbes 0,8 m maapinnast sügavamale ning põrandapind oli kaetud saviga. Toa seined olid lihvitud tasaseks
...................................................................................11 15.Riskid............................................................................................................................11 Jaanuse puhkemaja äriplaan 3 2. Sissejuhatus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal.Puhkust ja aja mahatõmbamist vajame vahel kõik. Otepääl Pedajamäel Jaanuse järve kaldal asub AS Sangarile kuuluv suvila, mis on kasutuses ainult oma töötajate tarbeks (suvepäevad, juubelid jm.) Enamuse aastast on maja tühi ja kasutu. Plaanis on olemasolev hoonetekompleks rentida aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu.Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks, puhkuse nautimiseks.Maja esimesel
Jahedad talved ja pehmed suved, Vahemere-äärses piirkonnas pehmed talved ja kuumad suved . Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Metsad, peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
