Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülemöödunud sajandil. Keskajal ja hiljemgi nimetasid eestlased end lihtsalt maarahvaks. Enne XIII sajandit käibel olnud nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool. Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi
iga sõna, mis mees ütles. Narkissos põlgas Echo ära. Nümf põgenes selle peale metsa ja veetis kogu oma ülejäänud elu seal. Tema ihu kadus ning luud muutusid kiviks. Lõpuks jäi temast järele ainult hääl. Aprodithe sai selle pärast Narkissose peale väga kurjaks ja pani talle peale sellise needuse et mees sai armuda ainult iseenda peegelpilti. Kõik arvasid, et Narkissos on hull, sest ta istus hommikust õhtuni järve kaldal ja vaatas enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel. Nad ei saanud kunagi kohtuda ega üksteist puudutada. Viimaks muutus valu väljakannatamatuks. Narkissos lõi endale pistodaga südamesse. Ta karjus. Poiss vees karjus. Ja kusagil kaugel karjus ka Echo. Narkissos suri ja Aphrodite muutis poisi lilleks, et inimestele juhtunut meelde tuletama. Tänase päevani võib näha nartsisse metsades tiikide kõrval kasvamas
[6] Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.[7] · Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.[8] · Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nälja korral ka söödi.[9] Koera anatoomia ja füseoloogia · Erinevused koera ja tema hundist eellase ülesehituse vahel on minimaalsed. Kuigi koera suurus ja välimus varieerub enam kui ühegi teise imetaja puhul, on tema ehitus alati sama.[10]
vahetanud ühel korral töökohta. Koht, kus hetkel töötab, on Inglismaa ühe tuntuma peakoka Gary Rhodese brasserie Rhodes W1. Ants Uustalu Temagi töötab Londonis. Soov välismaal töötada on tal olnud kogu aeg, oli lihtsalt aja küsimus, millal see teoks saab. Miks valik Londoni kasuks osutus, on lihtne see on maailma parima toorainega varustatud koht planeedil. Ta töötab Demi Chef de Partie'na hotellis, mis asub Thames'i jõe kaldal, Big Beni ja London Eye' vahetus läheduses. Tõnis Siigur Siigur õppis kokaks Tartu 17. kutsekoolis ja sai tuleristsed Püssirohukeldri kuulsa peakoka Andres Kaio juures. On töötanud koka ja peakokana Ammende Villas ja restoranis Stenhus. Koostanud kokaraamatu 50 Hääd Eesti retsepti ja European Cookery kaasautor. Tõnis on arvamusel, et hea toidu valmistamise juures saab määravaks tooraine kvaliteet ning koka teadmised.
aastal, 16. sajandi alguses aga ehitati ümber. Rasketele tulirelvadele mõeldud ümartorni läbimõõt on 17 meetrit, tema praegune kõrgus 49,4 meetrit ja seina paksus 4 meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558-1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Kroonika väitel ei olnud teist nii vägevat torni kogu Läänemere kaldal. 1696. aastast tarvitatakse torni nimena alamsaksa keelset varianti Kiek in de Kök, mis tõlkes tähendab "vaata kööki". Nimi viitab torni erakordsele kõrgusele - ülalt võis tõepoolest vaadata nii lähedal olevate hoonete köökidesse kui ka vaenlase "kööki", see on tagalasse. 17. sajandi lõpul lisati tornile uus massiivne ülaosa, jalam aga mattus bastioni muldkehasse. 19. - 20. sajandil kasutati torni isegi elukorteritena. 1968. aastast asub seal muuseum.
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
erinevaid piirkondi Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue-riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud preesterkond Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hiliseks perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid milledest kõige silmapaistvamateks on nn Niiluse kaldal Giza väljal mis pärinevad 27. sajandist eKr.ajast. Vaarao oli küll jumala kehastus maa peal, kuid võimu teostamiseks vajas ta ikkagi ametnikkonda, kelle mõjukamast osast määras vaarao maakondade asevalitsejad ehk nomarhid, kes pidid: 1 viia ellu Vaarao korraldusi 2 koguda makse 3 korraldada ehitustöid 4 vajadusel koguda sõjaväge Vaarao oli inimeste ja jumalate ainus vahendaja, kuid oma volituste konkreetseks elluviimiseks määras ta ametisse preestrid Ka nemad valiti ülikkonna seast
aastast alates olid tõusnud ka palgad, vähenenud tööpuudus, suurenenud toidukaupade tarbimine ning kasvanud rõivaste ja kodukaupade käive. Mõju rahvastiku erinevatele rühmadele oli erinev. Neist suurim, tööstustöölised, kindlasti võitis sellest, et tööpuudus alanes 1932. aasta 6 miljonilt 1938. aastaks 0.4 miljonini. 5 Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara (sündinud Pölzl) kuuest lapsest neljandana. Ta oli Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotisalistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht. Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike hinnangute järgi kokku umbes 50 miljoni inimese elu. Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopa juudid, mustlased,
iga sõna, mis mees ütles. Narkissos põlgas Echo ära. Nümf põgenes selle peale metsa ja veetis kogu oma ülejäänud elu seal. Tema ihu kadus ning luud muutusid kiviks. Lõpuks jäi temast järele ainult hääl. Aprodithe sai selle pärast Narkissose peale väga kurjaks ja pani talle peale sellise needuse et mees sai armuda ainult iseenda peegelpilti. Kõik arvasid, et Narkissos on hull, sest ta istus hommikust õhtuni järve kaldal ja vaatas enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel. Nad ei saanud kunagi kohtuda ega üksteist puudutada. Viimaks muutus valu väljakannatamatuks. Narkissos lõi endale pistodaga südamesse. Ta karjus. Poiss vees karjus. Ja kusagil kaugel karjus ka Echo. Narkissos suri ja Aphrodite muutis poisi lilleks, et inimestele juhtunut meelde tuletama. Tänase päevani võib näha nartsisse metsades tiikide kõrval kasvamas
aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust kõlisevat metsa ja karjamaalt saabuvat karja. Lapsepõlves oli Liiv üksildust armastav haiglane laps, kes kasvas küll kiiresti pikkuses, kuid oli erakordselt kõhn. Seetõttu osutas ta mängudes ja ka töös saamatuks. Palju alandusi tekitasid Liivile, eriti koolipõlves, ka ta kehvad riided ja jalanõud, mida jõukamatest peredest pärinevad lapsed pilkasid. Varakult kujunes tal intensiivne siseelu; Liiv hoidis eemale teiste
kraapinud ning läinud Rummu järve jooma. Selle aja jooksul tulnud Kalevipoeg Soomest, kuuehõlmas olnud tal liiva. Ta on tulnud jala merest läbi. Kui ta on näinud härga järve tühjaks joomas, hakanud ta härga taga ajama. Liiv on kukkunud kuuehõlmast maha ja muutunud mäeks. Seda mäge hüütakse nüüd Kaleviliivaks. Kui Kalevipoeg saanud härja kätte, siis löönud härjal pea otsast ära. Härg on kivistanud ära ja on praegugi veel järel Ubari kaldal. Kalevipoja seotud taimed · Valged pikad sooheinad, milledel valge topp otsas on, nimetatakse Kalevipoja juuksed. Ka nimetakse teda oma valge karva pärast jänesekarvadeks. · Tihti teinud Kalevipoeg nii tööd, et pää otsas auranud ja nahk higistanud. Kord oli ta kaua aega künnud ja kündmisest nii palju vaevatud ning väsinud, et enam sõrmeotsagi ei ole jõudnud liigutada. Nii istunud siis Kalevipoeg suure kivi otsa maha, et natukene väsimust puhata
Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist sõltumata analüüsisid strontsianiiti veel inglise keemik T.C.Hope ja kuulus saksa õpetalne Martin Klaproth, kes mõlemad jõudsid veendumusele, et mineraalis on
Paiknemine ja linnad Poola asub Kesk-Euroopas ning tal on mitmeid naabreid: Saksamaa, Venemaa, Leedu, Slovakkia, Valgevene, Ukraina ja Tsehhi. Lisaks on tal veepiir Läänemerega. Põhja- Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine, kõrgeim mägi on Rysy mägi, mille kõrguseks on 2499 meetrit. (Pavlovic 2008) Rohkem kui poole miljoni elanikuga linnasid on 5 Varssavi, Lodz, Krakow, Wroclaw ja Poznan. (Tamla 2007) Varssavi on Poola pealinn, mis asub Wisla jõe kaldal. Varssavist on saanud Ida- ja Kesk-Euroopa suurim majanduskeskus, sest seal asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Varssavis elab 1,7 miljonit inimest. (Warsaw) Lodz on suuruselt teine linna Poolas, mis on meelispaigaks kunstnikele ja teadlastele. Lodzis asub maailmakuulus Poola moodsa kunstimuuseum ja Lodzi Filmikool. See linn 9
koonadatud 262 linna ja 13000 külla. Enamik maal elavaid rumeenlasi elavad kahe- või kolmetoalistes puumajades. Majad on iseenesest lihtsad, kuid paljud inimesed kaunistavad neid endatehtud käsitöödega, seinavaipadest aedadeni. Rumeenia linnad pakuvad seevastu huvitavat kontrasti. Paljud linna majad on sadu aastaid vanad, teised aga alates 1960. ehitatud modernsed majad. Pealinnaks ja suurimaks kaubanduslinnaks on Bukarest, mis asub Kagu- Rumeenias ja Dambovita jõe kaldal. Elanike arvuga 2 082 000 moodustab see 9,2% riigi elanikest. Linna on esmakordselt mainitud 1459.a ja Rumeenia pealinnaks sai see 1862.a Sellest ajast peale on see palju muutusi läbi teinud ja praegu on see riigi massimeedia, kultuuri ja kunstiväärtuste keskpunkt. Bukarestis asuvat Nicolae Ceauþescu poolt ehitada lastud Parlamendipaleed peetakse Pentagoni järel maailma suuruselt teiseks hooneks (üldpinda 350 000 m²).
· "Flöödimängija" punastes pükstes poiss mängib flööti · ..................... naine istub pikal toolil, mees seisab tooli taga Claude Monet 1840-1926 · "Eine vabas looduses" valge lina on maas ja naine istub peal · "Mulje e Impressioon" või "Päikesetõus" Le Havrei´ sadamas · "Mooniväli" punane põld · "Purjekad" järsk kaljusein, milles on auk, lahe kaldal · "Jaapani aed" sild üle ojakese · "Londoni sild Tower Bridge" · "Pidupäev" tänavaäärsed majad on lippe täis · seeriad heinakuhjadest ja Roueni katedraalist. Edgar Degas 1834-1917 - Kuulsamaid pastellimaalijaid. - Viib pastellmaali moodsa kunsti radadele. - Kujutab balletiartiste ja hobuseid, sest neile on ühised liikumine.
laduda. Sajad inimesed hukkusid näituseväljakul kui põlev nafta Wehrmahti tsisternidest välja voolas. Et leekide käest pääseda, hüppasid paljud vanal turuväljakul asuvatesse tuletõrjeveehoidlatesse. Kuna vesi oli 2,5 meetrit sügav ja järskudel seintel polnud mingeid tugesid, uppusid hädasolijad veel enne, kui tohutu kuumus jõudis vee aurustada. Pärtast tulekahju leidsid päästemeeskonnad 200 inimest, kes istusid Seidnitzeri väljakul asuva madala tiigi kaldal. Nad kõik olid surnud. Paljud inimesed surid võrdlemisi valutult hapnikupuudusesse või suitsumürgitusse, osa jällegi keesid ära, kui lõhkenud veevärgitorudest paiskus tulikuum vesi keldritesse. Sõjavangid pandi hukkunuid kokku korjama. Paljusid polnud enam võimalik identifitseerida. Ühte keldrisse kukkunud pomm tappis 200 inimest, jättes neist järele vaid poole meetri sügavuse verest, luudest ja lihast koosneva tiigi. Algul veeti
Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvisügis), põlluharimine(talvkevad), saagikoristus ja põus(suve hakul) Eripära: Egiptuses ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. Looduslik eraldatus ei vajanud kaitsevajadust. Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna seost Ühiskonnakorraldus Avaarao (absoluutse võimuga jumalkuningas, teostas oma võimu ametnike abil)
sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Teine tähtis asjaolu Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta. 12. sajandi keskpaigas hakati Läänemere lõunakaldal elavaid slaavlasi välja suruma, või assimileerusid viimased sakslaste hulka, kes olid rajanud mitmeid linnu ja toonud neisse uusasukaid.1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa linn Läänemere kaldal. Sakslased asustasid ka teisi linnu (nt. Tallinn), kuhu kolis arvukalt saksa kaupmehi, kes oma kaubanduse edendamiseks lõid suhteid ja sõlmisid lepinguid teiste linnade kaupmeestega - see viiski Hansa Liidu tekkimiseni. 13. sajandil toimus kommertsrevolutsioon, mis tõi kaasa muudatused väliskaubanduse struktuuris. Kaupmehed ei läinud enam ise merereisidele, vaid jäid linnadesse ja saatsid teele oma esindajad. Asjaolu, et kaupmehed resideerusid linnades püsivalt, tõi endaga
See ainult näis ehk nii. 8. Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus Kahe ääretuse vahel ... hakkas võrsuma Merel ihalen kallast Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. ja kaldal merd. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Pimedas surmavallast Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, läbi viib mõtete lend. ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab lahtumine Tuul aina puhub ja puhub.
Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima. 4 1.2 ELU MANTOVAS Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi kuus aastat elas ta koos oma perega Giotos, mis asub Mincio jõe kaldal, kuid alates 1466. aasta detsembrist kolis ta Mantovasse. Tema kokkuleppel Ludovico II Conzagaga sai ta esialgu 75 liiri kuus palka. Nii kõrget summat ei teeninud mitte ükski õukonna kunstnik sel ajastul. Ta oli nimelt ka esimene silmapaistev kunstnik, kelle elukohaks on olnud Mantova. Andrea Mantegna kunsti hinnati Mantovas väga kõrgelt, kuid tema elu hakkas allamäge liikuma. Järgneva kümne aasta jooksul, kui ta Mantovasse kolis, suri tema naine Nicolosia,
Aegade algusest on see tööd andnud kaluritele ja toonud nii mõnelegi perele toidu lauale. Ka praegu sööme me Läänemerest püütud kala, kuid seda haprat merd vaevavad mitmed probleemid, millest ilmselt kõige aktuaalsem on selle reostus. Käesolevas referaadis käsitlen ma Läänemerd üldiselt, millised on keskkonnaprobleemid täpsemalt ning missugune taimestik ja loomastik seal kanda kinnitab. Üldiseloomustus Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit ja suurim 459 m. Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu.
Oma kojuminekust on Kristjan Jaak rääkinud sentimentaalses lahkumisluuletuses ,,Laul", mille kirjutas 1819. aasta juunis. Luuletus väljendab sügavalt tema igatsust vanemate ja kodu järele ning on samas ka hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. Laul Jumalaga nüüd, meie maa! Ei ma nüüd kõnni Sinu kasemetsadessa, Kus lilled on õitsemas Ja laulemas linnud Ilusti puude varju'ella. Sagedasti istsin Tasase osa kaldal, Mõteldes teie peale, Mu hallid vanemad Sinu halli peake Tuleb ikka mu meelesse, Kui päev on õitsemas üles Kui päeva silm on minemas Suure looja sülesse, Armas isake! Emake, vend ja õde, Teie juurde nüüd tulen! Jumalaga, meie maa, Ilusam päev mulle paistab Hella vanemate majas. 5 Lüürilist meeleolu tema loomingus täiendab aga väikepala ,,Üks jutt", mis on samuti
sihtkaitsevööndiks. Väärtuslikud looduskaitsealad Anna- Purdi maastik Ala jääb Purdi mõisaansamblist lõunasse, Anna-Peetri maantee ja Pärnu jõe vahelisele alale jääb ca 50 ha suurune Kasemetsa parkmets. Siinses puistus kasvab 32 erinevat liiki puid ja põõsaid, millest tähelepanuväärseim on 34,5 m kõrgune Kalmaste mänd. Mitmekesises alustaimestikus leidub maarja- ja kolmiksõnajalga, jõe kaldal sinist võhumõõka, mahajäetud paemurrus aga käpaliste sugukonda kuuluvat öövilget (ööviiulit). Puistut ääristab 600 meetri pikkune eelmise sajandivahetuse paiku rajatud pärnaallee. Kiigumõisa Kilingi maastik Ala hõlmab Roosna-Alliku valla Oeti ja Kihme küla lääneosa ning Albu valla Kaalepi küla lõuna- ja kaguosa. Ala läbib Jägala jõgi, mida väärtustavad mitmed allikad. Kõige põhjapoolsemateks allikateks on Kihme ehk Sadama allikad, mis asuvad Kaalepi küla kaguosas
ja Vastseliina ümbruse Pihkvasse. Selle tee ning Tartu piiskopkonna kaitseks rajati Kirumpääle 13. sajandil teetõkkelinnus. Kuna Pihkva vürstiriik püstitas 1330tel aastatel oma kivilinnuse Irboskale, otse vastu Liivimaa alasid, siis tuli ka Liivimaal ehitada oma linnus piirile või selle vahetusse lähedusse. Linnuse asukohaks valiti kõrge küngas Pihkvasse suunduva muistse kaubatee ääres Piusa jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue
*Põhjus oli hiline kevad, lausvihmades suvi ning külm ja pikk talv, kõigele lisandus tüüfus ja düsenteeria *Näljaaja ohvriks langes 70 000-75 000 inimest Võimukorraldus: *Eesti ala jaotus kaheks kubermanguks: 1)Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa 2)Liivimaa kubermang: Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa (liideti 1645.a Rootsi valdustega) *Kõrgeim valitsusametnik on kindralkuberner, kes resideeris Tallinnas Toompeal (Eestimaa oma) ning Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis (Liivimaa oma) *Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest *Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi *Eesti alal kolm rüütelkonda: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond
16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maa-ala kinkis Peeter I 1720. aastal riigi majandusnõunik Heinrich von Fick`ile. Kunagine Peeter I kaaslane, riiginõunik Heinrich Fick, kelle teeneid Venemaa finantsasjanduses oli monarh vääriliselt hinnata osanud, suri 1750. a.. Pärast Ficki surma jaotasid pärijad tema mõisad omavahel. Väimees Johann Woldemar von Lauw sai lossi, väimees Heinrich Jacob von Lilienfeld Uue-Põltsamaa jõe teisel kaldal lossi vastas, tütar Sophia Elisabeth von Schulze Võisiku, Soosaare ja Süsivere, väimees Erich Johann von Vietinghoff Adavere, tütar Maria Friederica von Zoege Eistvere, Polli ja Vaiküla. Johann Woldemar von Lauwotsustas üles ehitada suurejoonelise ja luksusliku lossi. Kutsuti Saksamaalt pärit ja Kuramaa hertsogi lossis Rundales (Miitavis ehk Jelgavas) töötanud stukimeister Johann Michael Graff. Maalikunstnik Christian Welte ülesandeks oli maalida suured ovaalsed
kr. võeti ta Pärsia alade Achaemenia impeeriumi koosseisu. Peale seda, kui Aleksander Suur vallutas Pärsia, valitsesid Armeenias Orondidi (armeenia k. Ervanduni) dünastia esindajad. Pärast Aleksander Suure surma aastal 323 eKr. muutus Armeenia Süüria Seleukiitide riigi sõltuvaks vasalliriigiks. Kui viimased said lüüa roomlastelt Magnesi lahingus (190 a. eKr.), tekkis korraga kolm armeenia riiki - Väike Armeenia läänepoolsel Eufrati jõekaldal, Sophena riik sama jõe idapoolsel kaldal ja Suur Armeenia keskusega Ararati tasandiku aladel. Artashesiani dünastia valitsemisajal laiendas Suur- Armeenia oma territooriumi vahetult kuni Kaspia mereni. Hiljem kuningas Tigran II Suur (95-56 eKr) vallutas Sophena ja kasutades ära pikaleveninud sõda Rooma ja Partia vahel, asutas ta pindalalt suure, kuid mitte kauakestva impeeriumi, mis ulatus Väike-Kaukaasiast kuni Palestiina piirini. Armeenia Tigran Suure valitsemiseajal
Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes
Populatsioon Igal liigil on oma levila ehk areaal. See on territoorium, mida ühte liiki isendid asustavad. Erinevates areaali osades elavad liigikaaslased ei pruugi kunagi kokku puutuda, sest nad on üksteisest looduslikult, ruumiliselt või ajaliselt eraldatud. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsioon on liigi struktuuriüksus. Näiteks moodustavad populatsiooni ühes tiigis elavad karpkalad, tiigi kaldal kasvavad hundinuiad on aga sama ökosüsteemi teine populatsioon. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Üheks põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on suurus ehk arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui mingis järves elab 120 karpkala, siis see ongi selle järve karpkalade populatsiooni arvukus.
Uurimustöö Autor: Eloora Rannala Juhendaja: Aive Kaldra Mustla 2009 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Adolf Hitleri kohta on väga palju materjali ja ma arvasin, et Hitlerist on huvitavam teha uurimustööd, kui mõnest teisest. Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõratsemajas Gastof zum Pommern väikeses Braunau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Hitleri vanemad ema Klara Hitler ja isa Alois Hitler olid mõlemad pärit Waldviertelist, kehvast kaugest maakolkast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. ,,Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension, mis lubas anda poisile hea haridus. Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkool
"Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi pöörduma. Vend Modesti kutsel sõitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad üürisid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik töötada. Talle meeldis Haapsalu rahulik miljöö ja ilus loodus. Nn Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta päiksetõusu imetles. Tsaikovski jätkas Haapsalus oma esimese suurteose, ooperi "Vojevood" kirjutamist. Siin valmis Tsaikovskil peale esimese vaatuse orkestreeringu veel stseene teisest vaatusest. Nimetatud ooper esietendus 1869. aastal. See oli aeg, mil noort heliloojat hakati tõsiselt võtma. Suve Haapsalus meenutab instrumentaalpalade tsükkel "Mälestusi Haapsalust" (Souvenir de
Valaste juga Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõige kõrgem juga, kõrgusega 30,5 meetrit. Juga saab vee Valaveste ojast. Seda oja kutsuvad kohalikud Suurkraaviks, kuna oja on mitu korda suurvee äravoolu tõttu suurendatud. Joa juurde on ehitatud huviliste jaoks vaateplatvorm. Joa ligidale on rajatud veel kohvik, hostel ja parkimisplats, et huvilisi oleks rohkem. Hermanni linnus Hermanni linnus asub Narvas, Narva jõe kaldal. Linnus on ehitatud arvatavasti 1220. Aastal, sest esimesed teated pärinevad sellest ajast. Väidavalt on linnus ehitatud taanlaste poolt. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad on säilitud arvatavasti aastast 1300. 14. Sajandi ajal laiendati linnust, algul ehitati põhjaküljele väike eeshoov ja pärast läänepoolsele küljele suur eeshoov. Teise maailmasõja ajal sai linnus tugevasti kannatada. Peale teist maailmasõda
Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4) A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar 2) Paul Eerik Rummo, "Artur Alliksaar - Väike luuleraamat" 1984. a. 3) Urmas Tõnisson, "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" 1997. a.
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju li...
See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. IV vaatus On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses. Robert püüab võlujõuga Odette'i printsist lahutada. Siegfried astub oma armastuse ja Odette´i õnne eest võitlusesse. Ennastohverdava armastuse ja truuduse ees murdub Roberti võlujõud ja ta hukkub. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning
Ei ole täpselt teada, millal klaasi esmakordselt valmistati, kuid W. Gasson, annab oma "Rooma ajaloos" vihje, kuidas arvatavasti avastati klaasi valmistamise saladus. Ta kirjeldab kuidas laev mille lastiks oli naatriumoksiid (looduslik kristallsooda) liikus mööda jõge. Kaupmehed kes läksid laevalt kaldale süüa tegema, kasutasid pottide toetamiseks naatriumoksiidi kamakaid. Kui poti alla tuli tehti, hakkas aga sooda kõikide imestuseks sulama ning segunes poti all kaldal oleva liivaga. Kaupmeeste üllatuseks tekkis sinna hiljem, kui segu oli ära jahtunud, läbipaistev tardunud kiht - see oli klaas. Hoolimata sellest, kus ja millal esmakordselt klaasi nähti, hakati seda esmakordselt meisterlikult valmistama Egiptuses. Keerukalt ja kaunilt vormitud klaas ilmus nähtavale kuidagi väga äkki ning see vihjab sellele, et egiptlased võisid importida klaasivalmistamisoskuse kuskilt mujalt, aga see jääb meile saladuseks.
rõhku, alistatutel ülitäpsed emotsioonid Uxmali linn 600 eKr-900 pKr (tempel ümardatud nurkadega, loss ja tempel ühel kõrgusel) Uxmali linn lossi sissepääs (nool) Keraamika väga stiliseeritud, dekoratiivne ja atraktiivne Chichen-Itza (suur tempel) 900 pKr (sees omaette püramiid kuhu on maetud kuningas Chichen-Itza sõdalaste tempel, mille kõrval tuhande samba tee Chichen-Itza mänguväljak, observatoorium Tulum (linn ookeani kaldal, looduslikul kaljul Tolteegi kultuur oli väga verejanuline Nascad: Bordüüri fragment Leitud tohutu hulk maajooniseid, kilomeetreid pikad Asteegid ja inkad 1300-1600 pKr Mocse-Peruu, kõrvarõngad Cuzo lähedal linnamüür 1500 pKr Machu Piccu linna varemed 1500 pKr Machu Piccu basseinid/vannid (hügieeniline ja rituaalne eesmärk) Inkade tee 1500 pKr (püsib tänapäevani)
seejärel 1850. aastal Peterburi. tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning petetud ja ta tõttab ahastades järvele. IV vaatus õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. 1854. aastal suri ta ema, On öö. Järve kaldal seisavad kurvad luiktütarlapsed. Siegfried palub Odette´ilt andestust Tsaikovski oli siis kõigest 14-aastane. Pärast kooli lõpetamist asus Tsaikovski tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna. Töö ja veenab teda oma tunnete muutumatuses
Kuigi see on noorpõlves reisidel tehtud visandite patiss, on ,,Erinevad eluetapid" tema loomingus ainulaadne, kuna kujutab väljamõeldud kohta. Äratuntavad geograafilised viited tema töös on kõik väga isiklikud ja maastik toimib peaaegu sügavalt endasse vaatava kunstniku autobiograafiana. Maali põhiosa meenutab ta sünnilinna Greifswaldi sadamat. Viis laeva on kujutatud veel peal erineval kaugusel. Need sümboliseerivad elu kaduvust. Kaldal seisab esiplaanil vana mees ja vaatab vee poole. Arvatakse, et see on Friedrich maali valmimise ajal. Samas lähedal seisab noor mees kõvakübaras, kes on maalitud tema nõbu järgi ning sümboliseerib küpset iga. Taamal mängivad kena noor tüdruk, kes on maalitud tema vanima tütre järgi ja sümboliseerib noorust, ning viimaks kaks tema noorimat last, kes mängivad Rootsi lipuga ja kujutavad lapsepõlve. Keskmise laeva mast moodustab krutsifiksi,
Esimene linnakaart. Esimest korda sulatati pronksi (6.saj eKr) Peamine linna jõukus obsidiaanist (vulk. kivim) valmistatud esemetele (väga tugev) Malta saarelt algab megaliitarhitektuur (mega+lihtos e. suur kivi) Malta omapäraks hauakambritel ja templitel ristikheinalehekujul põhiplaan. Vanemad hauakambrid päris 5000 eKr, templid 3000 e.Kr) (Ggantija tempel) Megaliitehitised Briti saartel ja Prantsusmaal (tundmatud rahvad) o Newgrange hauakamber Boyne jõe kaldal Iirimaal. Maetud Iiri kuningad, asus suur loss (Tara künkal Tara/mis Iiri päikesejumal)' o Stonehenge Inglismaal, ehitatud ~2500-1500 eKr. Vabaõhutempel (kromllehh keldi k) Keskel ohvrialtar, kasutasid keldi e druiidiusulised. Stonehenge juures on ka matmispaiga, mille tähised on dolmeenid, mis tavaliselt koosnevad kahest kõrgest kivist, mille peal on vertikaalne kivi
Tartu Veeriku kool KOER Brait Susi Tartu 2012 Sissejuhatus Koer on olnud juba tuhandeid aastaid inimese sõbraks ja üheks esimeseks koduloomaks. Koduloomaks on ta aegade jooksul kujunenud kodustatud hundist. Tänapäeval näib, et koer on kõik hundi kombed ammu unustanud. Kui aga teda tähelepanelikult jälgida, võib temas veel ära tunda tema kauge esivanema - metsiku hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle tagavaraks. Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja. Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed ...
aastate algul või keskpaigas nägid nad ajalehe või ajakirja artikleid ja oletatavasti ka pilte dramaatilisest purilennust Otto Lilienthali poolt Saksamaal. Aasta 1896 tõi kaasa kolm olulist lennundussündmust. Maikuus lennutas, Smithsonian Institutionsi sekretär, Samuel Langley edukalt mehitamata aurul põhinevat mudellennukit. Suvel tõi, Chicago insener ja lennundusametnik, Octave Chanute kokku mitu meest kes testisid erinevaid tüüpe purilennukeid üle liivaluidete Michigani järve kaldal. Augustis suri Lilienthal oma purilennuki languse tõttu. Need sündmused talletusid vendade teadvusesse. 1899. aasta mais kirjutas Wilbur Smithsonian Institutionile kirja, paludes teavet ja väljaandeid lennunduse kohta. Vennad Wrightid alati esitasid avalikkusele koondatud ülevaate, jagades võrdselt tunnustust nende leiutiste eest. Kuigi elulookirjutajad märkisid, et Wilbur kirjutas 1899-1900 aastatel ,,minu" masinatest ja ,,minu" plaanidest, ennem kui
juunil 1919. aastal. Rahutingimused: 1) territoriaalsed piirangud: saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest a) Meemeli piirkond anti Leedule b) Lääne-Preisimaa e Pommerimaa anti Poolale c) Sudeedimaa anti Tsehhoslovakkiale 2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik,tangid,lennuvägi,laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks.
semestrit Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi ülikooli õppima keeleteadust professor Ritschli juures. Seal haigestus Nietzsche samal aastal süüfilisse.Mais 1869 pidas Nietzsche Baselis oma avakõne „Homerose ja klassikaline keeleteadus“. Baselis tutvus ta Richard Wagneriga, kes oli Dresdeni mässu ajal 1849. aasta mais olnud Mihhail Bakunini võitluskaaslane. Wagner asus tol ajal oma abikaasaga, Ferenc Liszti tütre Cosimaga, Tribschenis Vierwaldtstätteri järve kaldal ilusas ümbruses, kuhu Nietzsche väga sageli pärast tutvuse sõlmimist tavatses sõita nädalalõppu veetma. Nietzsche ei olnud süsteemilooja ning temast jäi järele suur hulk märkmeid, mis ei olnud kirjastamiseks ette valmistatud. Nietzsche tõlgendamine on seetõttu probleemiks ka professionaalsetele filosoofidele.1870. aastal nimetati Nietzche Baseli ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges
- Arvasid, et elu on müsteerium. - Lemmikteemad: surm, sünd, elu kulgemine, armastus, kirg, erootika, üksindus. - Literatuurne kunst st. teose pearõhk on süžeel. - Vormilt mitmekesine: Sobis nii akademistlik, realistlik kui ka modernistlik (juugendlik) vormikäsitlus. - Kunstivool, mis on teatud kindlate teemadega määratud. - Pierre Puvis de Chavannes- “Vaene kalur” (Pildist võib välja lugeda loo. Pettunud kalamees, kaldal naine ja lapsed.) – Tähendus mõisatuslik ja avatud, tihti on tema töödes kristlikku süžeed. - Gustav Moreau- “Rändav poeet”(müstiline, pegasusega) ja Odilon Redon- “Ophelia” (õhuline, naine)– Andsid mütoloogilistele või religioosetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Värvid ei jäljenda reaalsust, vaid püüavad luua salapärast munasmaailma.
pärast riigi iseseisvumist tootmismahud oluliselt vähenenud, kuid paljudes piirkondades (näiteks Järvamaal) on piima- ja lihakarjandusel ning teraviljakasvatusel endiselt tähtis osa. Lääne- ja Põhja-Eestis tegeldakse ka kalandusega. Tähtsaim kaevandatav maavara on põlevkivi, sellel põhineb Eesti elektrienergeetika. Kaevandatakse ka dolokivi, turvast, kruusa, liiva ja savi ning varutakse ravimuda. Varem on kaevandatud ka fosforiiti. KOKKUVÕTE Eesti on väike riik Läänemere kaldal oma kauni looduse ja omapärase kultuuripärandiga. Eesti on parlamentaalne vabariik, kus elab üle 1, 356 miljoni elanikku Eesti on Euroopa Liidu liige, Nato liige, ÜRO liige ja WTO liige. Eestis on kasutusel EURO. Eesti on parlamentaarne vabariik kus on 15 maakonda. Eesti üks tähtsamaid ekspordi ja importi partereid on Soome. Eesti ilma mõjutab üleminekuline parasvöötmeline kliima. Eestlaste tööhõive põhiharu on teenindus. · KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
· Mafra National Palace, Portugalis · Ludwigsburg Palace, Saksamaal · Neuschwanstein loss, Saksamaa zizzle 11 klass 2012 · Versailles palee, Prantsusmaal · Praha loss, Tsehhis 6. Kes, millal ja kuhu rajas Peterburi ? Peeter I ja tema abilised valisid välja koha kindluse ehitamiseks Neeva jõe paremal kaldal.16.mai ( vana kalendri järgi ) 1703 alustati selle ehitamist. 7. Nimeta arhitekt Rastrelli loodud ehitusi Peterburis ja selle ümbruses. Talvepalee, Katariina loss Tsarskoe Selos, Smolnõi kirik,Rundale loss. 8. Barokk maalikunstis. Milliseid värvitoone kasutati? Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma tervate piirjoonteta.
„Kaitsealas“ esinevad päevikukatkendid, mis on nummerdatud kuupäevadena ning esinevad sissejuhatustena samateemalistele luuletustele. Just need katkendid aitavadki paremini jälgida teose sisu ja mõtet. Luuletused põhinevad peamiselt neljal teemal, armastus, loodus, üksindus ja rahu. On ka selliseid luuletusi, kus kõik eeltoodud teemad sulanduvad ühte. Luulekogu lõpeb luuletusega, milles on kirjeldatud sellesama luuleteekonna lõppu, Ehin kirjutab: „...suure valge surmajärve kaldal algas elu... kaks tumedat elujõge voolas sisse ja ainult üks tuli välja“, arvan, et Ehin mõtles selle all oma elamuste lõppu ja lahkumist saarelt, et see säilitav rahu, millega Ehin oma loomingut tegi jääb saarele, kuid tema ise lahkub ning teda ootab uus elu. Enda lemmikluuletusteks valisin luuletuse „Lumeta jõulud...“. See luuletus oli minu jaoks kõige kergemini jälgitav. Lihtne ja arusaadav lõppriim ning, võrreldes
Kümnes nuhtlus oli kõige hullem: igas Egiptuse peres pidi kindlaks määratud ööl surema esmasündinud poeg. Pärast neid ränki katsumusi ei jäänud vaaraol muud üle kui lasta iisraellastel minna. Mooses nõudis, et põgenetaks nii päeval kui öösel. Et nad teelt ei eksiks, näitas päeval õiget suunda pilve- ja öösel tulesammas. Vaevalt oli iisraellaste hiigelrivi Egiptusest lahkunud, kui vaarao oma otsust kahetses ja saatis sõjaväe põgenejaid tagasi tooma. Kõrkjamere kaldal jõudsid sõdurid heebreallastele järele. Tundus, et põgenejad on lõksus: ees meri ja selja taga vaenlane. Nüüd pidi Mooses juhina kasutama karmi sõna ja kätt, et talitseda iisraellasi paanikasse sattumast. Mooses käskis: ,,Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Issanda päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi." Mooses tõstis oma kepi mere
Melissitõmmisega tehtud kompresse pannakse liigestele ja lihastele reumaatilise valu korral, samuti põrutada saanud kohtadele, haavanditele ja paisetele. Samuti sobib meliss juurvilja- ja seenetoitudesse, riivsalateisse, salateisse ja magustoitudesse. Piparmünt: Piparmünt (Mentha piperita) kuulub huulõieliste perekonda. Taim pärineb Inglismaalt. Eestis piparmünti metsikult ei kasva. Üks piparmündi eellasi on aga Eesti jõgede kaldal ja kaldavees kasvav vesimünt, millest saab keeta healõhnalist teed. Kuna piparmünt on hübriiditaim, saab teda paljundada vaid vegetatiivselt. Piparmündi lehtedest valmistatakse teed. Samuti kasutatakse piparmünti köögis maitseainena lambalihatoitudele, ühepajatoitudele, jogurtites ja magustoitudes. Ürti saab kasutada ka ravimina. Piparmündipreparaadid rahustavad, vaigistavad valu, ergutavad sapieritust ning talitavad maksa ja neil on antiseptiline ja antitoksiline toime.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
