Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
AJALOO ISESEISEVTÖÖ 5 MÄLESTUSSAMMAST JA LÜHIKE JUTT SELLE KOHTA Koostas: Kivirand Käty Õppegrupp: MY08 Juhendaja: Kessel Pille Mina käisin neid mälestussambaid ise vaatamas ja uurimas Emajõe ääres, et internetist otsimine ei pakku mulle pinget, tegin ka pilte, lisasin neid siia ka. ...
Mälestusmärgid kesklinnas Emajõe paremal ja vaskul kaldal. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Autor: A. Dzivanjan, Asukoht: Vabaduse puiestikul, Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte, Püstitatud Armeenia ja Eesti rahva sõpruse märgiks. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Autorid: J. Hirv, M. Saks, A. Karro, A. Mellik, M. Port,
Emajõe kaldal Jäääärega Taavid Mikomägi 12.a 12. detsembril 2014. aasta õhtupoolikul Tartus olles, sattusin pooljuhuslikult oma ühte Eesti lemmikansamblit Jäääär kuulama. Kontsert toimus Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil eraldi nime ei olnudki, kuna Jäääär koosneb lihtsatest meestest, kes ei armasta peenutseda. Jäääär ise on piisav reklaam inimestele, et kontserdile minna. Kuigi kontseridil polnud nime, ei jäänud see millegi poolest nimelistele alla. Mängiti kogu oma hingega, lauldi kogu vaimuga. Võibolla seda Tartu rahva, võibolla ilusa laupäeva auks, kes teab. Tean aga seda, et tol päeval esitati nii vana kui ka uut Jääääre vokaalmuusikalist loomingut. Kogu looming oli kirjutatud Eesti heliloojate ja kirjameeste poolt. Loomingut oli Jäääär esitamas üsna suure koosseisuga. Laval olid kitarri ja mikrofoni taga Jaan Sööt ja Tõnu Timm, löökkasti ja kitarri taga Teet Velling n...
RISTISÕDA LÄÄNEMERE KALDAL Keskaja algus Euroopas 1476 (5. saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võim...
2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni. Emajõe kallast mööda mindi rongkäigus Väike-Kabinasse, kus toimus jumalateenistus. Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa Suur-Kabinasse peoplatsile, milleks oli väikese liivakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres loodus kaunis kohas (praeguse lastelaagri territooriumil). Hobuse monument 1. mail 1990. a. tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Tähtpäeva jäi meenutama põllumehe parima abimehe hobuse monument, mille autor on Endel Taniloo. Mälestusmärgi õnnistas sisse Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer. Luunja on üks majandeid, kus hobusekasvatus on au sees. Ka pidulikus rongkäigus osalesid ratsanikud, kes demonstreerisid
- AEROOBNE TREENING MADALAS VEES - RINGTREENING - INTERVALLTREENING - SÜVAVEEAEROOBIKA - STEPTREENING - JOOKSU, KÕNNI TREENING - LIHASTREENING nt kergete hantlitega või kummidega vms - MAMMA VESIAEROOBIKA (beebiootel naistele) - TANTSULINE VESIAEROOBIKA salsa, latino... - FUN TUND (väga lõbus tund) - WATSU - AI CHI - KICKBOXING - JOOGA - BODY & MIND lõõgastav treening - VESISPINNING 3 Treener kaldal just sinu jaoks! Hea treener on vahetu ja suhtlusaldis ja ta on seal just sinu jaoks! Kui sul on mingi terviseprobleem, siis tasuks sellest kindlasti informeerida oma treenerit, et väldite võimalikku tervise kahjustamist ja ebameeldivusi. Olles teadlik, oskab treener sind aidata ning harjutusi modifitseerida, nii et sa saad veest rõõmu tunda. Samuti tuleks oma treenerit teavitada ka kõikidest enesetunde muutustest, sest vesi mõjub inimestele erinevalt.
Rakvere Ametikool Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee.
EESTI ELU VALUPUNKTID Me kõik teame, et Eesti on väike riik Läänemere kaldal, kus elab umbes poole vähem inimesi, kui näiteks Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Aga ometigi elavad ka siin inimesed, kes üritavad väikesest ühiskonnast silma paista. Juba aastaid oleme üritanud pääseda Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Võtame eeskuju oma põhjanaabritelt, kelle elu tundub kui lill- toimiv sotsiaalpoliitika, inimeste võrdsus, arenenud koolisüsteem jne. Eestlased on tuntud kui perfektsionistid. Meil peab kõik olema läikiv ja kõike peab olema küllaga
• Berliini teletorn • Berliini lipp ja vapp, mis kujutavad karusid Kliima Berliinis valitseb niiske kontinentaalne kliima Suved on soojad, keskmise temperatuuriga 22-25 C Talved jahedad, keskmiselt -2 kuni +4 kraadi Kevad ja sügis on tavaliselt pehmed, kuid jahedad Ajalugu Praegune Berliin asub Spree ja Haveli jõe ühinemiskohal Linna rajasid sakslased endisele slaavlaste asula kohale 13. sajandil Algselt oli Berliin väike linnake Spree jõe kaldal Põhilised elanikud olid kalamehed ja kaupmehed Tol ajal ehitati Berliini kanti esimene loss - Cölln, millest sai Hochenzollernite perekonna esimene residents Tänu Hochenzollernitele kasvas Berliinist lõpuks suur ja võimas linn Piiramatute võimaluste linn Iseloomustus: vaatamisväärsuste mitmekesisus rikas kultuurielu elav ja lõõgastunud elustiil
Vesuuvi 79. aasta purse Asukoht Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, mis asub Euroopas Appenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Sellest asub 16 km kagus Napol ja sama kaugel põhjas Pompei. Vesuuvi koordinaadid on 40° 49′ 17″ N ja 14° 25′ 32″ E ning selle kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat,
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste tegevusi, tutvustab lugejatele ruumi, kus sündmustik arenem...
poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse komadega. Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 5. des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendite puhul lähtutakse koma panemisel tuumast: kui tuum on lauselühendi alguses, pannakse koma, kui tuum on lauselühendi lõpus, koma ei panda. Kõrgel kaldal seistes ootas ta vastust. Seistes kõrgel kaldal, ootas ta vastust. Ta ootas vastust kõrgel kaldal seistes. Ta ootas vastust, seistes kõrgel kaldal. Vastust ootamata ta lahkus. Ootamata vastust, ta lahkus. Ta lahkus vastust ootamata. Ta lahkus, ootamata vastust. Ükskõikses suhtumises süüdistatuna tundis ta piinlikkust. 6. Kui des- ja mata-lauselühend koosneb ainult tuumast, siis koma ei panda. Ta hakkas seistes hümni laulma. 7
ning rohkelt harilikku kalmust (Acorus calamus. Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas. Vähe leidus vesiputku (Oenanthe aquatica) , soovõhka (Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti
Ülesanne Joonis 1. Asukoht [1] Valisin vaadeldavaks piirkonnaks Tallinna. Vaadeldavas hetkes kulutas lainetus randa ühtlaselt, kuna veetase suurus ei muutu pidevalt. Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Pilt 1. Vaadeldav objekt Vaadeldaval päeval oli ka kerge tuul, mis tekitas väikese minimaalse lainetuse. Lainete suund oli rannajoonega risti suunas. Vesi oli üldiselt läbipaistev. Taimetik puudus kaldal ning kaldal oli ainult peamiselt ümarad väikese terastikuga 2-200mm kiviklibu ning liiv, kuid samas oli ka suuremaid kive. Suurelt osalt mõjutas ranna erosiooni lained, mida suurem laine seda suurem mõju, lained soodustavad randade teket. Kiviklibu teket soodustas veepinna ühtlane ning sile pinnas, seejärel uhtudes kivid kaldale ning kivimitel pole piisavalt energiat liikuda tagasi mere suunas. Antud ranna teke on looduslik, arvatavasti loodusjõudude toimel vees ja
Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest 124 aeglaselt poognaga: sirr-sorr... putukate elust. ja talle vastas ristsikas veskis: triiks-triiks... 3. Ringitaolised lainekesed Väga hea kirjeldus, loob 127 levisid, kuu tantsis nende kauni pildi silme ette. turjal, purunes ja sündis uuesti. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Lühike 2) Kaasahaarv 3) Huvitav 4) Armas 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid.
§ 34. Ranna ja kalda kaitse eesmärk on looduse kaitsmine ja kahjuliku inimmõju vähendamine. § 35. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused · Piiranguvöönd; ehituskeeluvöönd; veekaitsevöönd · Kõrgveepiir on rannas tavalisest veepiirist 1,5 meetrit kõrgemal asuv samakõrgusjoon. § 36. Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalikud omavalitsused on kohustatud tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. § 37. Ranna ja kalda piiranguvöönd Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: · mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; · mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; · tiheasustusalal 50 meetrit § 39
Teadmus esitada produktsioonidena. Olekute esitamine, algolek ja lõppolek selle esituse kohaselt, produktsioonid, mis esitavad võimalikke tegevusi ehk operaatorid ühest olekust teise liikumiseks. Otsinguprobleem olekute rumis. Laiutiotsing. Kolmik (i [kas isa on vasakul - 1, pole - 0), p [poegade arv vasakul 0-2], b [paadi asukoht - kui vasakul - 1, pole - 0 Vahepealsed liikumised ei olegi olekud; olekud ainult siis, kui paat ühele kaldale randunud. Nt Algus (1, 2, 1) - isa vasakul kaldal, 2 poega vasakul kaldal, paat vasakul kaldal Lõpp (0, 0, 0) - kedagi vasakul kaldal ei ole. Produktsioonide esitamine? (lisatingimusi arvestades välja kirjutada probleemid) nt üks grupp produktsioone vasak kallas -> parem kallas ja teine parem kallas -> vasak kallas Laiutiotsing - algolek on algtipp, variandid järgmised olekud (puu läbi vaatamine, kus tipud läbitakse tasehaaval) Semantilised võrgud
Pärnus on palju ilusaid kohti . Pariisis ma veel käinud ei ole, kuid kui võimalik , siis teen seda kindlasti . 3 Linnade asukoht Pärnu Eestis, Pärnu lahe kirderannikul, Pärnu jõe suudmes asub linn Pärnu. Pärnu linna südameks on Rüütli tänav. Pariis Pariis asub Prantsusmaal ja on Prantsusmaa pealinn . Nüüdisaegne linnakeskus asub Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre, mis on tänapäeval kunstimuuseum ja paljud muud ajaloolised ehitised . 4 Linnade üldandmed Pärnu Pärnu Pärnu maakonna halduskeskus. VanaPärnu sai linnaõigused 1251. aastal ja Pärnu 1318. aastal.Pärnus on 2006 aasta seisuga 43788 inimest, kellest 55.7% olid naised ja 44.3% olid mehed
aasta ametlike andmete järgi 11 174 743. Arhitektuur ja vaatamisväärsused Linna ajalooline südamik on Cité saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss, SainteChapelle (Püha kabel) ja NotreDame (Jumalaema kirik) pärinevad keskajast. Muud linnaosad ümbritsevad saart ringikujuliselt. Seine'i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. Selle telje moodustavad endine kuningaloss Louvre (nüüdne kunstimuuseum), Concorde'i väljak, peatänav ChampsÉlysées ja kiirjalt lähtuvate tänavatega Charles de Gaulle'i väljak. Viimase keskel on Arc de Triomphe (võidukaar), 1920. aastast asetseb selle all tundmatu sõduri haud. Paremal kaldal paikneb ka Montmartre, omal ajal vaimuelu, nüüd eeskätt meelelahutuslinnaosa. Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab
Järv on kõrgeim juunis ja juulis ning madalaim detsembris ja jaanuaris, selle keskmine sademete hulk aastas on umbes 0,8 m ja maksimaalne aastane muutus oli umbes 3 m. Kliimavööde ja loodusvöönd Parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Asub okasmetsavööndis. Loomastik Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid(Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes. Majandustegevus Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste Huvitavaid fakte
.................................................................................................................................9 4 Ajalugu 1.1. Pariisi teke Esimest korda on Pariisi (Lutetia Parisiorum) mainitud Rooma allikais 52 eKr. Sel ajal oli ta keldi hõimu pariiside asula, keskus asus Cite saarel. Asend oli soodne kaubateede suhtes ja tänu sellele tegid roomlased sellest halduskeskuse, mille põhiosa asus Seine`i vasakul kaldal, kus on tänaseks veel säilinud amfiteatri ja termide jäänused. Umbes 270. pKr. Rüüstasid linna germaanlased. Pärast rünnakut taastati linn Cite saare kindlusena ja ta sai praeguse nime Pariis. Pariis hakkas kiiresti kasvama ja muutus tähtsaks Lääne- Euroopa kaubandus-, kultuuri- ja kirikuelulinnaks. Pranstsusmaal kannavad paljud kirikud nime Notre- Dame, mis tõlkes tähendab Jumalaema st. Jumalaemale pühendatud kirikut. Silmapaistvam Notre- Dame
Adekvaatse pakendi kasutamine Siltide ja märkide kasutamine Ohtliku aine deklareerimisel MARINE POLLUTANT Paigutamine laevas (võimalusel teki alla) Koguselised piirangud (merevedu keelatud) Erandid õnnetused merel, selle tagajärgede kõrvaldamine IV LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA REOVETEST Laev kogumahutavusega 200 ja rohkem Kõik WCst, haiglast, loomade pidamise ruumidest Kogumistankid, biofiltrid jm Rahvusvaheline reovetega reostamise vältimise tunnistus Kaldal võstuvõtu seadmed V LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm Lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu Lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber klaas jm Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal VI LISA ÕHU REOSTUMISE VÄLTIMINE LAEVADELT Väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides
Kaarjas kaljusein mitmekordistab kärestike veevulinat, võimendab linnulaulu ja inimeste kõnekõminat. Lähemalt saab näha ka Väikese Taevaskoja punakat kaljut,mis pole küll väga suur,kuid väga huvitav on vaadelda kaldapääsukeste pesaauke,mis on uuristatud kaljusse. On võimalus läbida ka matk mille kestvus 1,5 t. Teekonnal näeb Suurt- ja Väikest Taevaskoda, Emalätet, Neitsikoobast ja Salakuulaja kivi. Rada on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Mooste mõis Mooste mõis asub kauni Mooste järve kaldal ja on üks Eestis terviklikumalt säilinud hoonestikuga mõisaid. Tutvuda saab mõisa peahoonega,mis on omapärase sisekujundusega folgikojaga-mis on Mooste mõisa hoonetekompleksi ehitistest üks mahukamaid, Mõisa külalistemajaga, mida piirab kahest küljest kõrge mõisamüür koos kellatorniga Imetleda MOKS kunstinäitust,mis asub vanas valitsejate majas.
alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4. Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis?
alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus Milles seisnes neoliitiline revolutsioon ning millal (millisel muinasaja perioodil ja millises arheoloogilises kultuuris) see aset leidis?
Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud
need olema ka kaitstud puhuks, kui jõetase vees tõuseb. Varjulises kohas paiknev urg on nõgusam, päikeselises kohas asuv urg on aga sügavam. Emane muneb liiva sisse 30-70 valget ja kõva koorega muna. Ta valvab neid järgmised 90 päeva, kuni kuuleb poegade häälitsusi, seejärel kaevab ta munad liiva seest välja ning vajadusel teeb koore ise katki. Elupaik Niiluse krokodill elutseb jõgede, järvede ning muude mageveekogude kallastel. Päeval veedab krokodill oma aja kaldal, end soojendades. Keskpäevase, kõige kuumema aja veedavad vees, erandiks on sombused päevad. Halva, tuulise ja sombuse ilmaga on nad öösel kaldal, tavaliselt aga vees. Vihmaperioodil, kui jõed tulevad üle kallaste, rändab ta teistesse, sageli väga kaugetesse paikadesse ning naaseb veetaseme langedes. Huvitavat *Krokodillide sugu sõltub temperatuurist. Alla 30 kraadi temperatuuri juures kooruvad välja emased, temperatuuril üle 33,9 kraadi.
seal taga on imeline. Maalil on kasutatud kõige enam pruuni värvi, eelkõige esiplaanil, kus on kujutatud maapinda. Ka enamik inimeste riideid on pruunid, see jätab pigem sooja mulje. Valgus on pigem pildi tagaplaanil, kus on kujutatud mägesid, imelist maastikku ja taevast, kus on vikerkaar. Maal mõjub ruumilisena. Esiplaanil on kujutatud raskest tööpäevast väsinud inimesi, muusikut, lambaid, koeri, üht suurt puud ja porist maapinda. Keskplaanile jääb maja, mis asub jõe kaldal, sild, mille alt vesi läbi vuliseb ning keskplaani vasakusse ossa jääb väike tihnik. Tagaplaanil on kujutatud mägesid, maad, suurt järve, pilvi ja kaunist maastikku. Pildi keskse punkti moodustab loss, mis on jõe kaldal ja see mõjub väga rahustavalt. Ruumilisus on tekitatud värviperspektiividega. Maal on väga jutustav ning annab edasi loo, mis räägib sellest, kuidas inimesed on päev- päeva järel aina tööd teinud ja nüüd saavad puhata ja naudivad seda väga
kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis HARRASTUSPÜÜGI VAHENDID- kuni 100 konksust koosnev õngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada; Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni Keelatud on müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala ning müüa, osta või transportida värsket kala veekogu kaldal, kus selle püüdmine on keelatud; Kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügiõigust tõendav dokument harrastuslikul, eriotstarbelisel ja kutselisel kalapüügil alati kaasas olema ning ta on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel. Kui suur on selle eest kar istus? Müüginõuete rikkumise trahv ning kalapüügiloa puudumise trahv on kuni 300 trahviühikut. Juriidilisel isikul samade rikkumiste eest rahatrahv kuni 3195,58 .
Kehra Gümnaasium Vigala Maarja kirik Referaat Kehra 2009 Vigala Maarja kirik asub Rapla maakonnas Vigala vallas Kivi-Vigalas Enge jõe kaldal. Arvatavasti 15. sajandi neljandal veerandil ehitatud algkirik oli Lääne-Eesti hilisgootikale tüüpiline: nelinurksele koorile lisandus kaks korda pikem ühelööviline pikkihoone, mille lääneseinas portaali kohal oli viilutorn. Paljude oluliste kiriku ajaloo tähiste hulgas on kindlasti erilisel kohal 1886. aasta, kui kogudus sai V. Müllerverstedi Tartu Peetri kiriku jaoks valmistatud, aga suurele kirikule ilmselt väikseks jäänud, suure oreli. Järgmisel
Erandid tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. Lk 55 -- Kõrged kaldad võisid olla teineteisest vähemalt saja jala kaugusel, kuid läänes ulatus väike madal maariba kaugele ette, et surus jõe poole kitsamaks. Kuna põõdad rippusid alla vee kohale ja kirikutornide kõrgused männid sirutusid valguse poole, kuni nende oksad segunesid, siis oli silmal ka lühikese maa pealt raske märgata kaldal ühtki nõgu, mida mööda jõgi oleks võinud voolata. Järsul kaldal kasvavast metsast polnud samuti näha ühtki jälge järve väljavoolust, kõik kokku paistis ühe ääretu lehtvaibana. _ Vaevalt olid ränduridbmöödunud päris järve kaldal kasvavate pöösapitsist, kui nad leidsid end kitsast, kuid sügavast jõest, ja läbipaistev vesi voolas lehtkatuse all, mida hoidsid ülal vanade puude tüvedest koosnevad võlvid
Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park:
Kõige kaunim sealt toast oli kindlasti maal, millel oli kujutatud ühe linna raekoda. Teos oli väga puhtalt maalitud ning kõik objektid olid maalil väga selgesti arusaadavad. Nimesilti vaadates nägin, et see on ,,Kuressaare reakoda", mille oli maalinud Andrei Jegarov 1925. aastal. Selles samas ruumis oli veel maal ühest laiast jõest ning ühest vanast linnast selle kaldal. Esiti arvasin, et see nüüd küll Eestis maalitud maal ei saa olla, sest linn selle jõe kaldal tundus väga võõras. Maali vaadates tundus, et seal võib veel midagi varjatut olla, kuna see oli lihtsalt nii sügav, kuid siiani ei ole ma suutnud välja mõelda, mis see võis olla. Suurest uudishimust vaatasin jällegi nimesilti, kus mu arvamus ümberlükati. Sellel maalil oli kujutatud Tartu linna Emajõe kaldal, nagu teose nimigi reetis ,,Tartu vaade". Maali oli 1937. aastal maalinud Villem Ormisson. Edasi kõndides nägin mitut tuba, kus oli arvatavasti renessanssi stiilis
Constanta Rumeenias. Hea kliima tõttu on Musta mere ääres väga oluline turism. Seal asub palju suuri kuurorte: Jalta Krimmi poolsaarel, Sotshi Venemaal ja paljud teised. Samuti Must meri väga oluline meretranspordi jaoks. Must meri ühendab Venemaad, Ukrainat, Gruusiat, Bulgaariat ja Rumeeniat mööda merd muu maailmaga. Joonis 2. Musta merd ümbritsevad riigid. 11. Must meri on väga saastunud. Saastumist mõjutavad mitmed suured sadamad Musta mere kaldal ja tihe laevaliiklus, samuti mere kaldal asuvate riikide hoolimatu suhtumine reostuse takistamisse. Samuti saastas Musta merd mereväebaas Krimmi poolsaarel. Must meri on ühendatud Vahemerega ainult kitsa Bosporuse väina kaudu, mistõttu on veevahetus on väike. 12. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Must_meri http://en.wikipedia.org/wiki/Black_Sea http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.aboutromania.com/BlackSeaMap EE 6. Köide
Tankavaara kullamuuseumi Golden Worldi, kus saab näha ülevaadet nii kogu maailma (20 eri riigi) kullakaevandustest ja suurimatest leitud kullapaladest (koopiad) kui ka kohalikest leiukohtadest, kus on toimunud nii Soome kui Maailmameistrivõistlused kullauhtmises. Võimalus on proovida ka ise kullaliivast omale suveniiriks mõni tera kulda välja uhta, mis on tavaliselt paljudel ka õnnestunud. Õhtul suundume öömajale läbi Inari linna, mis asub samanimelise Soome suurima järve kaldal. Väike peatus järve kaldal. Öömaja puhkemajakestes.3.päev Hommikul suundume Norra Karasjoki linna. See on saamlaste pealinn, kus asub ka Saamimaa Parlament. Karasjokis paikneb Norra Saami Vabaõhumuuseum ja Saami Kultuuripark. Teedel liiklemine muutub ettevaatlikumaks, sest järgnevate päevade jooksul kohtume nii üksikute põhjapõtrade kui ka suurte põdrakarjadega. Peale lõunat jätkub sõit Mogerøy saarele (Nordkap), kuhu jõuame läbi merealuse tunneli. Vahepeal naudime tõelist
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles.
väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad nime TEEAEG ning tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt. Mooste mõis Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks, väravad, müür ja kellatorn. Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud
Sobiv lohe valitakse vastavalt tuule suurusele. Mida suurem tuul, seda väiksem lohe. NT: (umbes) - oleneb ka lohe brändist ja selle ettekirjutatud nõuetest manualis. 5-8m/s = 12 ruutmeetrine lohe 9-11m/s = 10,5 ruutmeetrine lohe 11-13m/s = 9 ruutmeetrine lohe 12-15m/s = 7 ruutmeetrine lohe Koolituse kava: Ülevaade lohesurfist, terminoloogia ja varustuse kirjeldus, surfikoha valik, ilmastik, olud turvanõuded, õppelohe lennutamine, lohe õhku tõstmine ja alla toomine, lohe lennutamine kaldal. Edasijõudnute koolitus: u.3 tundi 1000 kr. - Teooria sõitmisest, treening kaldal sõidu alustamiseks, lohe lennutamine vees (bodydrag, veestart), turvasüsteemide kasutamine, sõidu alustamine, iseseisev harjutamise aeg. Üldjuhul pakub koolitaja koolitusel vajalikud riided ja turvavarustuse ise. Lohekomplekt on erandjuhtudeta alati koolitaja poolt. ohe üles laskmine alati aitab inimene, kes teab kuidas lohed lendu aidata. Võib juhtuda, et
Hotell asub Dubais Romantic hotell 10 tärni Tube on 817 Töölisi 587 ehitati 2000 a. Baare 5 Restorane 6 Asub mere kaldal 20 erinevat stiili tube Maja on igast küljest erinev Võimalik broneerida romantika tuba Võimalus tellida erinevaid masaaze Lai valik erinevaid keha tooteid hinna sees Seif,isiklik toateenindaja Tv, mullivann, saun, Kosmeetikanurk, Suur riiete valik jne. Võimalus nautida rikkaliku toitu Maailma suurim veini valik Hubane keskkond Maitse igale inimesele Maailma parimad baarmenid Hullumeelsed kokteilid
Läänemeri Valges vahus Läänemeri Seisan kaldal Vaatan merd Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta
kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa tehnikaga). Mooste mõisahoone, mida majandab kool, on üle 100 aasta vana. Märkimisväärne on ka selle kiltkivist katus, mis pole Eestis väga sage. Mooste mõisa uhkuseks ei olegi just peahoone, vaid Eesti üks suurejoonelisem kõrvalhoonete kompleks. Vaatamisväärsusteks on veel nt Mooste käsitookoda (ehk ämblikumaja) ja viinavabrik. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal. (1) Tagasi Räpina- Tartu maantee poole sõites võime näha Mooste vallamaja, kus hiljuti toimus tulekahju, ning sealseid ehitustöid. Räpina kihelkonna suunas hakkab mitmel pool silma Lõuna- Eestile tüüpiline laastukatus. Leevaku küla on tuntud oma vana viljaveski poolest, mis 40.ndatel aastatel ehitati ümber elektrijaamaks. Sellel teemal on kirjutatud ka Juhan Smuuli "Järvesuupoiste brigaad". Oleme Eesti pikima, Võhandu jõe, alamjooksul. Siin võib kohata ka Lõuna-
Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne raekoda. / Linnamüür , , XVI . Linnamüür koos kaitsetornidega oli 16. sajandiks muutunud Põhja - Euroopa üheks võimsamaks ja tugevamaks kaitsesüsteemiks. --- , ---, XV , Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. /Toompea loss on . 48- . Toompea loss on Eesti üks vanemaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. 48-meetrise Pika Hermanni torni tipus lehvib Eesti lipp. / Aleksander Nevski katedraal . . Aleksander Nevski katedraal on
samas on ikkagi ksi. (Ma sain koolis kll peaaegu peksa selle arvamuse eest, aga no mu meelest on nii). Tal on naine, tal on pere, aga mingi vaimne klapp jb puudu, nende vahel haigutab ikkagi mingi kuristik. Ta on hingelt ja oma unistustelt ksi, ta ei saavuta klappi oma jreltulijatega. Aga samas, vib- olla on hea, et tal seegi on, veel hullem oleks tielik ksindus - Kui kohutav on inimesele jda nii ksi... Ja seista pris ksi seal kaldal, kui tuleb paadimeest oodata... Kik see maailm vib ju olla ainult rist ja hdaorg, ja isegi ilma paradiisita teises elus, sest mis vib paradiis paremat olla kui elu. Ja selleprast peaks katsuma siin hdaorus vhemalt teiste elu talutavamaks muuta. Ja just seda ju Juulius teebki, ta ritab vhemalt teiste elu talutavamaks muuta. Ja ta ei seisa pris ksi seal kaldal, Emmi on lpuni temaga, kuigi ka Emmi oli ksi. Emmi ji oma mehe krvale. Iial polnud Juulius
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku
Neid hoidis koos rahva religioon, judaism- ainus side kõigi maade juutide vahel. Piiritu ustavus oma jumalale säilitas juudid ega lasknud neil lahkuda ajaloo areenilt. Juudid ja Eesti Keskajal ei teadnud eestlased ja juudid teine teise olemasolust midagi. Kuid ühine vaenlane ühendab rahvaid. Ja selleks vaenlaseks olid ristirüütlid, kes tule ja mõõgaga ristiusku levitasid. Üheaegselt valati Läänemere kaldal eestlaste ja Vahemere kaldal juutide verd. Esimest korda mainitakse üht juuti 1373. aasta Tallinna arhiivis. Üksikuid juhtumeid oli veel, kuid ordurüütlid ei lasknud juutidel Baltimaadesse elama asuda. Samuti ei võinud juudid Eestisse elama asuda 18. sajandil Rootsi võimu ajal. Luba anti ainult rikastele, vaeseid sisse ei lastud. Alles Katariina II taipas, et juudid, kelle hulgas oli palju andekaid käsitöölisi ja kogemustega kaupmehi, võivad riigile kasulikud olla. Olukord muutus tunduvalt pärast 1865. aastat
Birgit Klee Rahvastiku paiknemine ja tihedus Keskmine tihedus 182.94 in/km2 59.kohal maailmas. Sarnane keskmine tihedus: Mikroneesia ja Nepal Kõige tihedam paiknemine põhja pool. Põhjus: lõunapoolne osa on mägine (Alpid) Asustus ja linnastumine 74% rahvastikust elab linnas. Suurimad linnad: Zürich, Geneve, Basel, Bern Suurimad linnad paiknevad põhja pool. Pealinn Pealinn: Bern Rahvaarv: 127,515 inimest (2012 seisuga) Aare jõe kaldal Pikad sirged tänavad Linnastumise tagajärjed Inimesed liiga tihedalt Huvitavaid fakte Üks rikkamaid riike maailmas. Ühe kõrgeima elueaga maailmas. Kasutatud materjal http://www.citypopulation.de/cities.html https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ http://sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_3.html http://en.wikipedia.org/wiki/Switzerland Tänan kuulamast!
KOBRAS Välimus Koppral on lai soomuline saba,mis meenutab ujulesta ja mida ta kasutabujudes tüürina.Kobras on jässaka kehaga..Ta lai,lapik,soomusja nahaga kaetud saba on toeks puude langetamiseks ja kaitsevahendiks hädaohu korral.Tagajala pikad ja tömpide küünistega varbad on omavahel ühendatud ujulestadega.Täiskasvanu looma pikus on tavaliselt 75-80 sentimeetrit ja sellele lisandub 27-30 sentimeetri ja 12-14 sentimeetri laiune saba.Enamik kopraid on tumepruunid.Hambaid on kopral kuni 20. ELUKOHT Toit, pojad Koprad elavad jõgedes ja metsades.Kobras elab urgudes,mille ta ehitab puutüvedest,kividest jamudast.Urg on nagu jõe pealujuv koobas.Urgudel on mitu veealust sissepääsu.Kobras on taimetoitlane loom,kes sööb nii kaldal-kui veetaimi.Talveks valmistab puuokstest ja tüvedest toiduvarud.Kopral ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
