() 5. - isad - ajad - õpetajad - lilled - nimed - laagrid - pirukad - lippud 6. - päevad - seemned - kassipojad - sukkad - lapsed - - kingitused 4. - - mullikad - kõrvad - linnad - õlad - kaldad NB! - inimesed 1 , . Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses. . Ainult ainsuses. . Ainult mitmuses. 1. :(juurviljad) 1. : (mängud) roheline hernes uus male värske kartul valge kabe
uuesti arenema tugevaks piirkonnaks. Sellele aitab kaasa ka lõppev sõjategevus. Rahvaarv hakkas stabiliseeruma ja kasvama. Seal elas kokku umbes 70 milj. Inimest. Põllumajanduslikud tööriistad arenesid. Linnas elasid suur pered. Lääne euroopa linnad sai hoo sisse turumajandusele. Suureneb paavsti võim lääne-euroopas. Tüli tekkis keisri ja Heinrichi vahel. Et kes tohib piiskoppi ametisse määrata. Hakkasid toimuma ristisõjad. Toimusid: aasias , lähis-idas , läänemere kaldad. Ristisõja põhjused :pidurdada moslemite edasi tungi euroopa suunas ja kaitsta kristlikku maailma, oma mõju võimu suurendada. Saada enda kätte kõik rikkused mis Ida olid. Saada kontroll kauba teede üle. Kokku toimus euroopas 8 ristisõda.
Nad on minu. Mina vastutan nende Ja nemad minu eest. (,,Linnuvoolija", 1970) ,,Selge hetk"(1957) Tuulise laotuse heledaid pilkusid Otsivad silmad mul äkitselt kohtasid Sinised kaugused kutsuvalt vilkusid Valusaid rõõme ja ootavaid ohtusid Meretaguseid imedeimesid Lainetus kandis mu jalgade ette. Siiani nimeta soovide nimesid Tuuleiil kirjutas rohtu ja vette. Kõrgus ja sügavus korraga paotusid, Silmapiir rebenes maa küljest valla. Avatud kaugusest kangana laotusid Rohekad kaldad mu pilkude alla. Rannad... Kui olekski pooled neist randadest Vaht vaid ja udu ja pilvedeahel, 12 Tõmbab mind ometi kätest ja kandadest Terendav neemetipp tundmatul lahel. Lähen ja otsin. Kui vesi on rannata, kui see ka kõik on vaid silmapete, lähen ja otsin ja jaksan ja kannatan ning leian kätte. (Paekivi laul, 2008) ,,Kirsisöömise õpetus" Ära kirsikive söö, See ei ole miski töö. Kirsse söö, Kuid tülita
punakaspruunid. Puhkesulestikus on madalmurune rannik. linnul valkjas kurgualune Väiketüll Vihitaja häälitsused on sagedad ja Lühikeste jalgade ja võrdlemise pika Järvede ja jõgede valjud sabaga kurvitsaline. Alt valge ning kaldad, rändel võib kahkjaspruunui ülapoole ja kohata ka rannikul. rinnaesisega. Kitsas valge kulmutriip. Pesitsemise ajal kohtab Vihitaja e. pigem siseveekogude
Theodore Rousseau (18121867). Becquigny' küla. 18571864. Fontainebleau' metsa serv. 1840. Constant Troyon (18101865). La Vallee. Charles Francois Daubigny (1817 1878). Charles Francois Daubigny (1817 Constant Troyon (18101865). Oise'i kaldad. 1859. 1878). Lähenev torm. Pais Optevoz' lähedal. Jean Francois Millet. 1814-1875. Prantsusmaa. Francois Millet. Viljakoristajad puhkamas. 185053 Francois Millet. Francois Millet. Tööleminek. 1851
1. Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 Ahvenamaa, 1569 Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 Drachenfelseni kalju Saksama...
l 43 km lvs 27 m 22. Magalhãesi väin ühendab Atlandi ookeani Vaikse ookeaniga, eraldab Tulemaa saari Lõuna Ameerika mandrist ja Patagoonia arhipelaagist. p 575 km l 2,2 km lvs 31 m Väinas raskendavad laevaliiklust arvukalt esinevad karid, madalikud ning lääne- tuulte poolt tõstetud orkaanid. Idaosas on tõus kuni 12 m. Väina avastas 1520 aastal portugali meresõitja Fernão de Magalhães, selle mõle- mad kaldad kuuluvad Tsiilile. Aastasadade jooksul oli ta põhiliseks Atlandi ja India ookeani ühendavaks lüliks. Väina strateegiline ja majanduslik osatähtsus langes järsult peale Panama kanali käikulaskmist 1915 aastal.Väina laiemas ida- osas on peamiselt madalad kaldad, fjorditaolises lääneosas esinevad 900 1200 m kõrgused kaljuseinad. Aastaringselt on ilm väinas valdavalt sajune, jahe ja tuuline. Loodehoovuste kiirus võib kitsustes küündida 8 12 sõlmeni
Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks
69,1 m kõrgusel merepinnast. Järv on nõrga läbivooluga, sisse voolab Kubija oja ja mõned kraavid. Väljavool toimub Võhandu jõkke. · Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 m. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased. Põhja pool leidub ka turbakallast. Suurem asula Vagula ääres on loodekaldal paiknev Järvere, seal on endise Võru metsamajandi keskus ja looduskaitse alla kuuluv park. Järve põhi on kalda lähedal enamasti liivane või kruusane, järve kaguosas on Liivapealseks nimetatav ulatuslik liivase põhjaga ala
Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis
suunamist tehissängi ("võitluskanalisse"), et Pisat hävitada. · Leonardo muutus suurejoonelise projektiga seoses ka tulutoovate kruntide maakleriks. · Insener Leonardo projekt nägi ette Serravalle mäe läbi puurimist ja jõe suunamist läbi selle. Kuid läbi puuriti mägi alles 500 aastat hiljem ja seda autode jaoks. · Suvel kuivas Rno jõgi tehissängis ära ja sügisel ujutasid tulvaveed nii vana kui uue sängi kaldad üle ja Leonaro projekt põrus. · Kunstnik asus kivistisi uurima. "Lahing" · 52- aastaselt, 4 aastat pärast tagasipöördumist Firenzesse polnud Leonardo endiselt seal menu leidnud. · Leonardo saab 1503. a sügisel Machiavellilt tellimuse maalida Firenze raekotta "Anghiari lahingu". 1504. a algul hakkas ta tööle. · 24. jaanuar 1504. a Michelangelo lõpetas "Taaveti", mis pani hoobilt kõiki unustama Leonardo "Cavallot".
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukates...
Malindi seik otsis tugevaid liitlasi ja eestkostjaid. Ta täitis kõik meresõitjate soovid. Laevad said värsket kala, puuvilju, liha. Ja enne lahkumist tuli lipulaevale loots. Araablane osutus asjatundlikuks meremeheks. Tekilt lahkus ta vaid põgusaks uinakuks. Eskaadri kursi määras loots otse üle ookeani. Pidevad pärituuled ajasid laevu väsimatult edasi. Kahekümne kuuendal päeval kerkisid veest kauaoodatud India haljad kaldad. Kalikuti (nüüdse nimega Kozhikode) linna juures heideti ankrusse. Päevad, mis portugallased selles India sadamas mööda saatsid, olid täis hirmu, kavaldamist ja vägivalda. Iga päev võis karta hindude kallaletunge. Rikkad kohalikud kaupmehed ei tahtnud viletsaid portugali kaupu osta. Kalikuti valitseja ei soovinud läbirääkimisi. Võtnud pantvange ja uputanud mõned India laevad, alustas Vasco da Gama tagasiteed Portugali. Tagasitee osutus veelgi rängemaks
[14] Levik ja rändamine. Jäälinnud on Eesti levinud lokaalselt, sest neile sobivaid elupaiku lihtsalt pole igal pool. Sellest tulenevalt on jäälinnud levinud rohkem Lõuna- ja Kagu-Eestis ning ka Põhja-Eestis. Äraränne algab juba sügisel enne veekogude külmumist ning tagasi kodumaale jõuavad pisikesed pärlid märtsis-aprillis. [14] Kus võib kohata... Jäälinnud eelistavad puhtaid ja kohati madala sügavusega vooluveekogusid, mille kaldad pakuksid kõrgemaid kohti, kuhu oma pesa rajada. Klassikalisteks elupaikadeks on Lõuna- ja Kagu-Eesti jõed, mille kallastes on palju liivakivi paljandeid, millesse jäälinnud oma pesad rajavad. [14] Eluiga. Keskmiselt 7 aastat. [14] 15 Eluviis. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel
Tark vaikus oled, mina kõmav kõne. Hell luule oled, mina jõhker tuul. Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne neist viljadest, mis küpsenud su puul. Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba. Sa oled tiib ja mina olen lend. sel lakkamatul sööstul läbi taeva me sulgi tähtedeks on pudenend. Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik. Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud, kui inimmõte üldse käia võib. Sa oled jõgi, mina olen kaldad. Sa sigined ürgelamuste soost. Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad, pean mina kohe varisema koost. Sa oled ese, mina sinu vari. Ma olen vaev ja sina oled troost. Sind ahistan ma, oma kaitsjatari. ...kaks sõna hääbumatust muinasloost... Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Saad vaevalt süttida,
METEOROLOOGIA 1.Õhkkond e. atmosfäär. Õhu koostis. Mida kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub. Õhk koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon. Nende hulk puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete hul oleneb kohelikest oludest, õhus leidub alati ka tolmu, mille hulk muutub. Õhku leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe ja põldude pinnal - soos leidub gaase, mis põllul puuduvad. Maapinna lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on iseloomuliku lõhnaga gaas, mis tekib orgaaniliste ainete hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal. (siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige ...
Et saak oleks suurem, inimene harib maad, kõrvaldab sealt looduslikud liigid, hävitab olemasolevad kooslused. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed (mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill, põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe). Põllumajanduse arengu käigus on jätkunud kunagiste liikide umbrohueelduste kohastumine põlluharimisvõtetega. Nii näiteks tärkavad umbrohu seemned alles peale parimat külviaega (maltsad) või seemned sarnanevad puhastustehniliste võtete jaoks mingite kultuurtaimede
itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid. RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi. 3. Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudmeja keskjooksul. 4. sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale. Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt. 5. sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech. 481 Frangi riigi teke Vallutused: Lägo galliast pürenee poolsaarele
magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. 29. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas. Rifti laienedes moodustub kitsas meri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi. Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on nt praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekib subduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean,
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
TESTID I. -Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. TÕENE -Tähista vääriselupaigale omased tunnused : Ajutine oja,Allikate ümbrus,Erivanuselisus esimeses rindes,Järsk jõekallas,Tunnusliikide esinemine,Õõnsustega puude esinemine, Põlengujäljed puudel. -Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel, kohati varisehunnikuid. Veekogude madalad kaldad Vähe varist, vanad päikesele avatud puud. Männikud Rohke varis, esineb häile, erivanuselied puud, puudel võib olla rohkelt habesamblikke. Kuusikud ja kuuse-segametsad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni, õõnsustega puutüved, tavaliselt on metsa all lopsakas rohurinne. Lehtmetsad Mitmekesised puistud. Võib esineda karstivorme, koopakesi, kivikülve. Klindimetsad Sadu aastaid samas paigas esinev kooslus. Vajavad hooldamist. Puisniidud
värvainet. Värvitaimena eriti tuntud saartel. OJAMÕÕL Nime päritolust: Geum rivale geuo (kr.k.) maitsen hästi; mõõlade risoom lõhnab hästi ning omab ka teatavat maitset; rivale (lad.k.) ojaäärne. Rahvakeeles tuntud karukella nime all, kuid kuna karukellad esinevad meil looduslikult, siis peame kasutama taime õiget nime - ojamõõl. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: niisked niidud, puisniidud, lehtmetsad, põõsastikud, kaldad, lodud. Ojamõõl on tugeva risoomiga kodarikpüsik, kohati talvehaljas. Taim kuni 75 cm kõrge, punakat tooni varre ülaosaga. Juurmised lehed on pikarootsulised, kanneljad, laia tipmise osaga; varrelehed lühirootsulised, kolmejagused. Õied 2-3 kaupa longus, kellukjad. Tupplehed ja õieraag määrdunud-tumepunased, kroonlehed kahvatukol-lased. Õitsb mai lõpust juuli alguseni. Koguvili rohketest pähklikestest, milledel haakjad konksukesed küljes.
enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid. Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed. Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis 1308 meetrit). Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga
vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. 15? Suuremat laama. 31. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid. Wilsoni tsükkel algab mandrilise maakoore riftistumisega. Praegu on selliseid protsesse võimalik näha näiteks Ida-Aafrikas (Ida-Aafrika riftivöönd). Rifti laienedes moodustub kitsasmeri, mille sarnane on tänane Punane meri. Mere kaldad on passiivsed, mis tähendab seda, et ei esine subduktsiooni ega sellega seotud vulkanismi. Merest saab laienedes passiivsete äärtega ookean, milline on näiteks praegune Atlandi ookean. Kui jahtuv ja setetega kattuv ookeaniline maakoor allpool lasuva astenosfääri suhtes ujuvuse kaotab, tekibsubduktsioonivöönd. See on vöönd, kus ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise või teise ookeanilise maakooreploki alla. Tekib aktiivsete äärtega ookean, mis hakkab teiste
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
lauskmaa. Lauskmaa ulatub Barentsi ja Valge mere äärest Musta ja Kaspia mereni ning Uurali mäestikust Läänemere ja Karpaatideni. Platvormi aluse moodustavad vanad kristalsed kivimid (20) Ida-Euroopas on väga mitmekesised loodusolud. Ungari asetseb Kesk-Doonau madalikul ja Transilvaania kiltmaal. Ungari on enamasti täiesti tasane, paksu viljaka lössiga kaetud. Läänes kerkivad Tatra mäestiku eelharud. Suurimad jõed on Doonau ja Tisza. Nende kaldad on madalad ja vool aeglane. Suurem osa Ungarit on metsata 25 rohtla, mida siin pustaks nimetatakse. Suved on kuumad ja põuased ning talved seevastu külmad, sest siia ei ulatu mere pehmendav mõju. Ungari, Valgevene, Slovakkia ja Moldova piirid ei ulatu mereni. (23) Enamiku Ida-Euroopa maade põllumajanduse põhiharuks on taimekasvatus.
usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama. Article I. Maa ja selle rahvastik Section I.1 Kreeka loodus Vana- Kreeka võttis oma alla Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia ranniku. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Algul ulatusid need Egeuse mere saartele ja Väike- Aasia rannikule. Hiljem tungisid nad Hellespontose (Dardanellide) kaudu Propontisesse (Marmara merre) ja Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni.
ERALDI EKSAMIS OLNUD KÜSIMUSED: Bioloogiline mitmekesisus. Kaks saart. Mis asi on bioloogiline mitmekesisus? Võrdlemine saarte vahel. Liigid, DNA ja keskkonna võrdlus Arvuliselt kus on rohkem erinevusi. Haruldane mitmeaastane taim. Tervislik seisund Vanuse struktuur. Populatsiooni struktuuri uuritakse. Populatsiooni geneetiline struktuur. Ökonišš. Kooslused on erinevad, kus elada ja kuhu kasvada. Näiteks: Järvedm jõed, kaldad ja puisniidud. Saab teha DNA analüüsi. Seemnepanka on raske kätte saada mullast. https://moritz.botany.ut.ee/~olli/LPrax/Teooria.html Sümbioosid. Mükoriisa. ehk seene juur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mügarbakterid. on perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku.
Sel juhul ei saavuta toitesoolade varud sügiseks sellist kogust, mis tagaks juurdekasvu järgmisel veg. perioodil. Kõige parem pilliroo niitmise aeg on talvel jää pealt. 15.Põllumajanduse mõju hindamine veekogudele. peamine häda on siiski eutrofeerumine. See on toiteelementide lämmastiku ja fosfori üleliiast põhjustatud veekogu seisundi muutus, eeskätt hakkavad vohama veetaimed ja vetikad. Samuti väheneb vee läbipaistvus ja seega halveneb esteetiline ilme. Kasvavad kinni kaldad, see halvendab juurdepääsu veekogule. Vääriskalad asenduvad prügikaladega. Veekogu põhi muutub mudasemaks. Sügavamates veekihtides võib kaduda hapnik, mis toob kaasa katastroofi: mürgine divesiniksulfiid tapab vee-elustikku ja levitab ebameeldivat lõhna. Kui vetikad, eriti sinivetikad, hoogsalt vohavad (nn. veeõitseng), eritavad nad sedavõrd palju mürgiseid ühendeid, et tekitavad suplejatel nahalöövet. Vetikamürkide ja hapnikupuuduse tõttu võivad hulgaliselt hukkuda kalad.
Ühtset riiki Mesopotaamias sel hetkel ei tekkinud. 2340 eKr vallutas Akadi valitseja kõik olulised sumerite linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu. Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri. Sumerite leiutised- ratas, vanker
ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 143. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud maastiku liikidele, avatud maastiku liikidele ja veeliikidele)? Metsaliigid (suletud maastiku liigid) liiguvad oma radu pidi metsamassiivides, liikumiskoridorideks on põõsastikud, metsaribad, veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid. Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad
Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 142. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud maastiku liikidele, avatud maastiku liikidele ja veeliikidele)? Metsaliigid (suletud maastiku liigid) liiguvad oma radu pidi metsamassiivides, liikumiskoridorideks on põõsastikud, metsaribad, veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid. Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad
loovutused tagatispakt ja selle alusel: a) 3. Saksamaal ei tohtinud olla Saksa-Belgia ja Saksa- üldist sõjaväekohustust, suuri Prantsusmaa piirid jäid sõjalaevu, allveelaevu, muutumatuteks garantideks lahinglennukeid jms. Inglismaa ja Itaalia. b)Reini 4. Reini jõe kaldad olid piirkond jäi desarmeerituks. kuulutatud demilitariseeritud c) Saksamaale anti võimalus tsooniks. astuda Rahvaste liitu, mida ta 1926. aastal ka tegi. Briand-Kellogi pakt kõik tüliküsimused tuli edaspidi
Talvel kogunevad põdrad suuremate karjadena lumevaesematesse ja kuivematesse metsatukkadesse. Põdrad võivad elada ka inimasulate ligidal, kui naabrid neid ei tülita. (Eesti Loodus, Piret Pappel, 2001) Metssiga (Sus scrofa) Metssiga võib kohata peaaegu kõikjal. Ta on väga suure kohanemisvõimega loom. Meelispaikadeks on niisked lopsaka alustaimestikuga kuuse-, leht- ja segametsad, samuti 27 sooservad, ja veekogude kaldad, kus ta leiab toitu ja varju. Metssead armastavad ka põldudega piirnevaid metsaalasid. Suvel eelistavad nad niiskeid leht- ja segametsi, talvel tiheda alustaimestikuga kuusikuid. Metssiga asustab tervet Eestit. Kõige suurem on arvukus Lääne- ja Lõuna-Eestis. Metssead on elanud eesti territooriumil jääaja lõpust saati, kuid 17.- 18. sajandil kliima jahenes ja nad taandusid lõuna poole. 19. sajandil liikusid meie aladel ainult üksikud kuldid. 20.
Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulikee ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada jätkusuutlik looduskasutus. 143. Kus on loomade (taimede) liikumisteed ja millised on takistused (suletud maastiku liikidele, avatud maastiku liikidele ja veeliikidele)? Metsaliigid (suletud maastiku liigid) liiguvad oma radu pidi metsamassiivides, liikumiskoridorideks on põõsastikud, metsaribad, veekogude rannikud ja kaldad, puiesteed, hekid ja põõsaribad avamaastikul. Takistusteks on liikumisteed tõkestavad rajatised. Avamaastiku liigid väldivad metsaga ja põõsastikuga kaetud alasid. Liikumisteedeks on põllupeenrad, põlluservad, heina- ja karjamaad. Avamaastiku liigid liiguvad piki rannikut, jõeorge ja järvekaldaid, aga ka inimese rajatud laiadel, metsast lagedana hoitavatel trassidel: õhuliinid, maasisesed liinid, maanteede ja raudteede servad. Vee-elustiku liikumisteedeks on veejuhtmed
või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi-aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad-litora maris. 2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT:teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed. 3. Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad: a. Res sacrae-templid, pühad riistad
71 lk.
4) Kelder, J. Eesti rahareform 1992. Tartu.: As Postimees, 1997. 187 lk.
5) Leimus, I. Eesti Vabariigi rahad 1918-1922. Tln.: Kirjastus <
Eestis kasvab 36 liiki turbasamblaid; tavalisimad on rabades pruun turbasammal), punane turbasammal; eriti Lääne-Eestis), lillakas turbasammal) ja balti turbasammal, siirdesoodes nõgusalehine turbasammal. Älves - rabas äravoolu pidurdumise tõttu moodustuv märg, ajuti veega kattuv lohk. Älvest võib areneda laugas. Laugas - väike huumustoiteline, harilikult pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravool on seiskunud. Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane. Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele. Laugasjärv - enamasti ümmarguse kujuga huumustoiteline turbamudapõhjaga soojärv, mis on tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate rabaveekogude - laugaste - liitudes. Soo tekketüübid:
Habermanniga); Pelgulinna algkool; funktsionalistlikud elamud Arnold Matteus (1897-1896) 1921-25 Karlsruhe Tehnikaülikool 1925-26 töötas Karlsruhes 1926-35; 1941-44 ja 1944-60 Tartu linnaarhitekt Ehitused: Tartu ujula; Tartu Panga Maja (koos K. Burmaniga); Salme t koolimaja; hotell “Park”; korporatsioon “Sakala”; planeeris Tähtvere aedlinna; Emajõe kaldad ja pargid Eugen Habermann (1884-1944) 1902-05 Riia Polütehniline Instituut 1906-09 Dresdeni Tehnikaülikool 1910-11 töötas Liepajas ja Riias 1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H. Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt Anton Soans 1885- 1966
Seal on kasutatud ka toortelliseid. Telliskivid olla pärit Kreekast. Rauda kasutati kõige enam relvade ja tööriistade materjalidena. Mõnel pool ka ehete valistamiseks, et demonstreerida jõukust. La-téne'i kultuur: See on Sveitsis, seal oli arheoloogiliste avastuste kõrgaeg 1850. aastatel, kuna siis olid suved soojad, vihmavabad, mille tõttu langes järvede vee tase mitu meetrit allapoole. Kui see langes, siis kaldad paljastusid mitmekümne meetri ulatuses, tulid välja igasugused palkrajatised. Põllumehed tahtsid järvemudast põldu teha, selle käigus leiti igast lahedaid asju. Avastati, et Sveitsi mitmetes järvedes on olnud asulad, hooned on ehitatud vaiade peale. Mõnel pool tuli välja ka pronksiaegseid asju, ühes kohas tuli välja asula, kus oli elatud nii kivi kui ka pronksiajal. La-Téne'ist leiti sadulaid, mõõku jne, üle 800 raudeseme, sadakonna mõõgaga
чулок – чулки- sukkad ребёнок – ребята - lapsed подарок- подарки - kingitused 4. -А телёнок – телята- mullikad ухо – уши - kõrvad город – города - linnad плечо – плечи - õlad берег – берега - kaldad NB!человек – люди - inimesed 1 Существительные,которые употребляюся только в форме единственного числа или множественного числа. Nimisõnad,mida kasutatakse ainult ainsuses või ainult mitmuses.
aitas kaasa range riikliku korralduse väljakujunemisele. · Riik on eelkõige sunnivahed ülemkihi käes alamate kihtide allutamiseks ja majandusliks ekspluateerimiseks. · Tsivilisatsiooni tekkimise konkreetsed põhjused kui ka arenguteed olla eri piirkondades erinevad. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. · Egiptus paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. · Niiluse jõe kaldad! · Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. · Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. See andis Egiptusel võimalust iseseisvalt kujuneda. · Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb kolmeks suureks perioodiks: Vana riik (u 2650-2100 eKr), Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) ja Uus riik (u 1550-1075 eKr)
3) Ajaline kontiinum nii topograafiline kui taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Vastand on diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid (metsaservad, veekogude kaldad, põlluääred) liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi ka geoökoloogilised barjäärid. Looduslik tsonaalsus e. vööndilisus nähtuste või asjade paiknemine tsooniti vöötmetena, vöönditena või vöödena. Laiusvööndilisus e. horisontaalne tsonaalsus on maastikusfääri põhilisi seaduspärasusi, mis avaldub Maa mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted nende riikidega põhinevad ...
· Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Taimkatte struktuur, ökosüsteemi rindelisus Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) Ajalised muutused
(röövlinnud, kanalised nagu teder jt.) Üldiselt on liivikud ja nõmmed üsna elustikuvaesed elupaigad. Sobivad vähestele liikidele, kes võivad siis esineda massiliselt (sarnasus soodega!). Kitsalt kohastunud liigid. Seetõttu võivad teistsugused maastikud osutuda ületamatuks levikubarjääriks. Piusa raudteetamm kui üks võimalik lõunapoolsete liikide sisserännuala ja refuugium. Sama rolli võivad täita jõgede kuivad liivased kaldad. Põlengutega seotud liikidel on hea levimisvõime. Nõmmede rohttaimeliikidel on sageli madal konkurentsivõime ja nad ei suuda konkureerida puhmaste ning sammaldega. Ohud elupaigale Põhiline oht maakasutuse muutumine, s.t. endisaegse maakasutuse lakkamine. Rannikupiirkondades, looduskaunites kohtades ületallamine. Harva ka liiva kaevandamine pigem osa liivikuid tekkinud vanadele liivakarjääridele. Metsapõlengute mahasurumine. Maastiku metsastumine ehk tuule ligipääsu lakkamine.
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Menhireid leidus nii Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui sa väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi k. kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kreeta-Mükeene kunst Egeuse meres, mis moodustab osa Vahemerest, on palju saari ja selle kaldad on tugevasti liigendatud. Nõnda oli Egeuse mere piirkond sobiv laevasõiduks juba siis, kui laevad olid veel väga algelised. III aastatuhande lõpuks e.Kr oli siin kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Seal oli ka mahedam kliima, mis võimaldas harrastada edukalt põlluharimist. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugeva keskvõimuga suurriiki. Väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks, kuid nende kultuuriline läbikäimine oli tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Egeuse mere saarte,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
