ajalooline-algus:liivimaa ristisõda, aeg:altes 1200 2. Teada muinasaja arheoloogilisi kultuure koos algusajaga, osata neid iseloomustada sh. Nimetuse põhjendus ja omavaheline võrdlus 3. Muinasaja perioodid ( kivi-, pronksi-, rauaaeg ) kestus Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära
Käsnu püütakse elusana, seejärel neid klopitakse vabastamaks protoplasmast ning jäetakse päikese kätte kuivama ja kõdunema. Seejärel toes puhastatakse, pleegitakse ja kärbitakse. Vanad kreeklased kasutasid käsnu pesemiseks ning oma soomusrüüde polsterdamiseks. Kuni sünteetiliste käsnade leiutamiseni kasutati käsnu puhastamise tööriistadena, värvimise ja keraamiliste klaaside aplikaatoritena ja diskreetsete rasestumisvastaste vahenditena. Ometi tõi 20. sajandi liigne kalastamine käsnad ja tööstused väljasuremisele lähedale. Paljud käsna moodi tekstuuridega objektid on praegu tehtud erinevatest materjalidest mitte tuletatud Poriferadest. Sünteetiliste ,,käsnadega" kaasnevad: isiklikud ja kodu puhastamise tööriistad, silikonid ja rasestumisvastased käsnad. Luffa ,,käsn", mida samuti kutsutakse käsnkõrvitsaks, on tavaliselt müüa kasutamiseks köögis või dusi all, ei ole tuletatud loomast, hoopis kiulisest pudelkõrvitsa ,,skeletist".
5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati
a. Kunda kultuur, Mesoliitikum i. Pulli asula - 9 000-8 550 eKr 1. Kiviriistad, tulekivi, luust ja sarvest tehtud esemed 2. Jaht, kalapüüdmine ii. Kunda asula - 8 700-4 950 eKr 1. Luust, sarvest, tulekivist ja kvartsist tööriistad 2. Jaht, kalapüüdmine 3. Tähtsamad arheoloogilised kultuurid a. Kunda kultuur - 9 000-5 000 eKr i. Küttimine, kalastamine ii. Luust, sarvest, tulekivist esemed b. Kammkeraamika kultuur - 4 000-1 900 eKr i. Soome-ugrilased jõudsid Eestisse ii. Uut sorti ornamentidega keraamika iii. Maaviljelus c. Nöörkeraamika kultuur e sõja- või venekirveste kultuur - 3 000-1 900 eKr i. Keraamikas kindel ornamendimotiiv ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad)
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4
otsivat lahendust. Käsumajandus Turumajandus Tuleb leida tasakaal nende vahel. KESKKOND Eristatakse sisemisi ja väliskulusid: sisemised kulud nende eest tasutakse otseselt Näiteks ehitusfirma tööjõukulud, materjalikulud jne; väliskulud tekivad teatud inimrühmal kellegi teise tegevuse tõttu; Näiteks reostub ehitustegevuse tõttu kohalik jõgi, park või rand võivad tekkida joogivee probleemid, takistatud on ujumine, kalastamine jne; Seega peavad need, kes kahju ise ei tekitanud, siiski kandma teatud kulusid. Kui tegelikke majandustegevuse kulusid (sh väliskulusid) arvesse ei võeta, ei ole lahendus efektiivne ega õiglane. 5 3.02.2014 KESKKOND KESKKOND ÕIGLUS EFEKTIIVSUS
Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks..
territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel. õhuke kultuurkinht ja vähesed leiud * kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgematele küngastele , surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli käed pea all (meenutas kinni sidumist - vöimalik muutus usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr)- puudusid vajalikud vase- ja tinamaagid ja mujal olid
kuni 24 toruga) ja sho (suuorel 17 toruga). (2) Kokkuvõte Selles referaadis sain teada, et Jaapan on iidne maa, mis on olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga ja seega saanud ka kultuurilisi mõjutusi neilt maadelt. Enamik pille, kui ka muusikastiile on pärit Hiinast ja Koreast. Mulle meeldis seda referaati teha, sest ma sain teada palju uusi ja huvitavaid fakte. Jaapani rahvalaulud on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega, näiteks kalastamine ja talutööd. Ma sain teada, et jaapani üks populaarsem pill on kannel, mille nimi on Koto ja see jõudis jaapanisse 6. sajandil. Seda referaati oli huvitav teha ja . Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_muusika 2. http://nyingmapa-buddhism.no-ip.org/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=1321&Itemid=2
Nofretete). Vaaraod kujutades ei varjata tema ebatäiuslikkust. Arvatavasti oli tal geneetiline haigus: suur kõht, jässakad reied, suurenenud rinnad, pikk ja kõhn nägu (naiselik keha). 13. Kirjelda Kreeta ühiskonda (riigikord, religioon, elulaad, kultuur, millel on rõhk ühiskonnas jms) Majanduslik alus palju idüllilisem kui nt Vana-Egiptuses ja Mesoptaamias parem kliima ja pinnas. Kreetalaste elu seotud merega kalastamine, kaubandus, mereröövimine. Tihe ja vaba läbisaamine teiste maade ja rahvastega. Religioon liberaalne, vaba, looduslähedane puudusid templid ja eraldi preesterkond. Viljakus- ja sigivusjumalate kultuur. Valitsesid: Siirus, naiivsevõitu rõõm ja meelelisus 14. Kirjelda Kreeta paleed Knossose näitel! Väga suur palee. Palju enamvähem ühesuurusi ruumi, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse keskõue. Valitses mugavus veevärk ja kanalisatsioon. 15
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud pikki jääaja perioode, mil kliima oli nii külm, et liustikud laskusid alla mägedest ja katsid suure osa maismaast. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikest. Esimene jää pealetung algas juba üle miljoni aasta tagasi ja alles umbes 13 000 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Suurel jääajal oli vahepeal ka soojemaid perioode, mil osa jääd taandus ja sulas. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Tänu jääaja maastikkukujundamisele, tekkisid ka algsed asulad Eesti aladel juba IX aastatuhande alguses. Kui jääaeg algas, tõid liustikujää 1-2 km paksused kihid Eestisse suurel hulgal kivirahne ja kivimipuru, mis paljastasid paepinna, lihvisid kaljupanku ning jätsid hiljem maha rändrahnud ja moreense...
mõtet neid ka odavamalt müüa. 13)Põhja- Ameerika saab tegeleda väga edukalt kalandusega, sest see on ümbritsetud igast küljest maailmamerega. Suurima tähtsusega on seal kontsentreeritud rannapüük. Samuti esineb ka ookeanipüüki. Lääne- Kanada ja Alaska aladel püütakse Vaiksest ookeanist lõhe ja heeringat. Mehhiko rannikupiirkondades püütakse koorikloomi(homaare ja krevette). Ajaloos on aga Põhja- Ameerika kalavarusid palju hävitanud peamiselt rannikulähedane kalastamine ja röövpüük kaugemates vetes välismaalaste poolt. Atlandi ookeani veed USA rannikul on peaaegu kalast tühjad. 14)Atlandi ookeani põhjaosa varustab kalamehi rikkalike mereandide saakidega. Tänapäeval on tursa, kilttursa ja makrelli varud ülepüüdmise eest kaitse alla võetud. 15)Seal paiknevad põhiliselt segametsad, kus kasvavad peamiselt pöögi-ja tammemetsad. Riigid ostavad suhteliselt odavalt puitu sisse ja säilitavad nii oma puiduvarusid. Samuti toimub Euroopas
(kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. VASTUS: a) arheoloogiline kultuur sarnaste muististe rühm, mis väliste tunnuste põhjal on sarnased, iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka
kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta,
sööb peamiselt närilisi polaarrebane väiksed kõrvalestad hoiavad ära soojuskao kevadel Inimtegevus Solheimi liustiku sulamine Islandil - liustike sulamine (kliimasoojenemine) - puud hävitatud - paljud liigid väljasurnud, nt liigse kalastamise tulemusena - liigne fossiilkütuste kasutus - veereostus, hoovuste tõttu saarel prügi Tegevusalad kalastamine turism peamine tegevusala, rännakud vulkaanide lähedusse, geotermilised väljad hülgekütmine "Geotermiline spa" Islandil, üks peamisi turismimagneteid Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/Volcanology_of_Iceland http://www.jonfr.com/volcano/?p=745 https://www.wired.com/2016/06/icelands-hekla-volcano-really-blow/ https://www.south.is/en/services/the-quake-2008 http://www.magnetic-declination
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi
Hiina rannik on suhteliselt mägine piirkond ka Korea poolsaar on mägine. 10.Rannikuriigid Kollast merd ümbritseb kagus Jaapani riik,idast Põhja ja lõuna Koreaga.Kollast merd ümbritseb ka suur Hiina, kus siis voolavad merre Huang He ja Yang tzee jõed.Suurtemateks sadamateks on Quingdao, Tianjin, Lüshun, Lüda, Intshon. Kollases meres on väga head purjetamis kohad, ka laevaliiklus on tihe. Hiina rannikualal on hotel Hydropalace,mis on 16-20 m sügavuses kollases meres. Kalastamine on seal väga tuntud. 11.Keskkonnaprobleemid Kollasemere muda või sete on väga oluline soolindudele, kes rändavad sinna ,ja aastas möödub sealt umbes 2 millionit soolindu. Kollase mere vesi on üks ära kasutatamaid vett maailmas. Umbes 10% rahvast kasutab Kollast merd ,kuhu voolab kanalisatsioon.Kollase mere vesi on reostatud ,ka kalade püüdmine on vähenenud.Ka sellest on tekkinud probleemid ,et seal on väga tige laevaliiklus.Kuid selle vastu võideldakse ja on käimas ka projekektid
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega. Tuli oli muinaseestlaste elus tähtis kuna ta peletas eemale loomi, andis sooja ja valgust ning tegi toidu maitsvaks. Inimesed elasit püstkodades, mis olid tehtud loomanahkadest. Igal perel oli püstkoda ja selles oli kolle. Nöörkeraamika - Nõude pinnad on kas silutud või riibitud. Kaunistatud on olnud valdavalt nõude ülaosa ja mõnikord ka väljaulatuv serv. Mõik...
Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teat...
kalastamine, osalemine talutöödel (nt heinategu), marjade korjamine, käsitöö õppimine, leiva küpsetamine, taimedega värvimine, ravimtaimede tundmaõppimine, suitsusaunas pesemine, lakas ööbimine, saunaskäik, lõkkeõhtud, piknik. Laenutatakse ka talus olevaid sõiduriistu ümbruskonnaga tutvumiseks. Aktiivne puhkus: Aktiivne tegevus on puhkamise üks vorme. Aktiivse puhkusega käivad sageli kaasas sellised tegevusalad, nagu golf, tennis, ratsutamine, kalastamine, mägimatkad, rattamatkad ja palju muud, millest mõned, nagu näiteks golf, tennis ja mõned muud sarnased tegevused, on koondunud klubidesse. Aktiivse puhkuse üks vorme on safarid. Safari mõiste tuleb suahiili keelest ja tähendab retke või teekonda. Safari on jahiretk fotoaparaadiga, varem relvaga. Safarid toimuvad erinevas looduskeskkonnas. Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana,
Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani. Asulakohad:elanikud rajasid asulad veekogude lähedale, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja loomi. Jõedjärved pakkusid paremaid liikumisvõimalusi kui paksud metsad. Riistad: tööja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest, puust. Kasutati ka kvartsi ja tulekivi. Valmistati ebakorrapärase kujuga kivikirveid. Elatusalad: kalastamine, jahtimine(põdrad, koprad, veelinnud). Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Loodusandidest kasutati kõike(taimed, marjad, seened jne). Noorem kiviaeg. Kasutusele võeti keraamika. Kuna savinõud oli nüüd väga levinud leiud, nimetati see kultuur kammkeraamika kultuuriks. Levis LõunaLätis kuni PõhjaSoomeni ja LoodeVenemaa aladel. Asulakohad: jõgede järvede ääres, mõned ka mererannas või väikestel saartel
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED...
Peamised ohud korallrifidele on esiteks liigne või siis valede meetoditega kalapüük. Kuna kalavarud on viimaste aastakümnetega tunduvalt vähenenud, siis kasutatakse püügiks ka selliseid meetode nagu dünamiidiga püüdmine. See tähendab aga korallide hävitamist. Paljudes restoranides kasutatakse toiduvalmistamiseks elusaid kalu. Selleks, et kalu elusalt kätte saada, pihustatakse vette suures koguses tsüaniidi, mis on korallidele surmav mürk. Selline kalastamine on eriti levinud Ida- Aasias. Korallriffe ohustavad ka linnadest ja taludest merre voolavad orgaanilised jäätmed. See põhjustab vetikate vohamist, mis varjab korallidele eluks vajaliku päikesevalguse. See on peamiseks probleemiks just Kariibi mere piirkonnas. Putukate ja umbrohu tõrjeks kasutatavad kemikaalid on veel lisamürkideks. Tähelepanuta ei saa jätta õli- ja tööstussaastust, mis on eriti suureks probleemiks Kesk-Idas
muulad, lambad, paabulinnud kitsed, sead ELAMU Rikastel suured mitmekorruselised elamud paralleel Roomaga Tavakodanike elamu lihtne, 23 tuba, vahel kaks korrust Insulad e. üürimajad materjaliks kivi, tellis, puit, krohvitud roog ETTEVÕTLUS kaupmehed käsitöölised maakäsitöölised Vabaturgu kontrollis rangelt riik KÜTTIMINE JA KALASTAMINE küttimine keisrite ja aadlike meelelahutus BÜTSANTSI INIMENE KEISER "Jumala asemik maa peal" Keisrile kuulub: ilmalik ja vaimulik võim administratiivne ja seadusandlik võim sõjaline võim SÕDURID riigis tähtis roll suur palk Sõjaline jõud: maavägi laevastik (palgasõdurid) Sõjaväe tugevam üksus raske ratsavägi VAESED hoolekandesüsteem: haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud kirik jagas tasuta vilja
s i d . Elatusaladeks oli kalastamine ahingutega, jaht põtradele,kobrastele,veelindudele viskeodade,vibude,püüniste ja lõksudega. Inimese abimeheks olid ka koerad. Hiljem hakati tegelema hülgeküttimisega. Korjati ka loodusande K pähkleid,seeni,marju,taimi,juurikaid kõplalaadsete esemetega. ü t
lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu. Inimtegevuse otsene mõju Põhitegurid, mis parajasti mõjutavad Kurtna piirkonna loodust · Põlevkivi kaevandamine: Estonia, Viru ja Ahtme (suletud) kaevandus, Sirgala ja Viivikonna karjäär. · Liiva kaevandamine: Pannjärve karjäär. · Turba kaevandmine: Oru turbaväljad. · Veehaarded: Vasavere põhjaveehaare ja Konsu veehaare. · Puhkamine, sportimine, ujumine, kalastamine, looduses liikumine. Konsu järv Konsu järv · Konsu järv jaguneb kaheks osaks: Ees- ja Keskjärveks. Ees- ja Keskjärve eraldab järve keskel läänest järve ulatuv poolsaar. Lõuna pool asub Peenjärv, mida Konsu järvega ühendab 100 m pikkune kanal. · Järv on umbes 136 ha suurune ja asub 41 m kõrgusel merepinnast. Suurim sügavus on 10,2 m, mis asub Keskjärves. · Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve
1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult olid need pada taolised anumad, millel oli kitsenev põhi, st kaevati maasse auk w ümbritseti anum kividega et ülal püsiks. Kammkeraamika- levis u 4000 a eKr. Savinõud, mille välispinda kaunistasid ilustatud lohukesed ja väiksemate täkete read. Kammkeraamika levik oli suht suur. Selle kultuuri
Tööriistad olid enamasti kivist , luust ja sarvest. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, sest selle tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks teravaid servi. Selle kõrval kasutati ka kvartsi. Suuremate tööriistade valm kasutati moondekivimeid. Kunda-aegse kivikirved olid veel algelised. Sarvedest ja luudest tehti palju nooleotsi, pistodasi jms. Elatusalad olid peamiselt kalastamine, tähtis oli ka jahtimine, igapäevases menüüs olid ka tähtsad igasugused marjad, pähklid, seened jne. Kammkeraamika kultuur- u 4000 a paiku eKr ..Hakati valmistama algelisi savinõusi, mida kaunistati kammitaolise asjaga tehtud tähekestega. Tööriistad olid juba tublisti arenenud.Paljud tööriistad olid nüüd töödeldud juba üle terve pinna.Arvatavasti tähtsamaid inimesi matmisel sängistati , vahel isegi elamupõranda alla...kaasa pandi nile igasuguseid ilusasjakesti.
hansalinn ja ülikoolilinn. Pärnus toimub aastaringselt erinevaid kultuurisündmusi, millest paljud on kujunenud iga aastaseks traditsiooniks. Suurepäraseid elamusi pakuvad teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku
Muinsaja tööriistad: Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil) Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks Uurits - nagu tänapäeval naaskel Kultuuride võrdlus 1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid põhilised elatusalad. Rändlev eluviis. E: Kammkeraamika kultuurist teame matmiskombeid, kuid Kunda kultuurist ei tea. Kammkeraamika kultuuris olid tööriistad rohkem "polished", Kunda kultuuris olid need palju algelisemad. Erinevalt Kunda kultuurist, tegeleti kammkeraamika kultuuris keraamikaga. Kunda kultuuris polnud miski kaunistatud, kuid kameraamika kultuuris juba oli. 2)Kammkeraamika vs nöörkeraamika S: Mõlemas kultuuris tegelti keraamikaga
Hakati tegelema karjakasvatuse ja maaviljelusega. Õpiti kivi sisse auku puurima. Lk 14-17 Kammkeraamika Nöörkeraamika Asustus Jõgede/järvede ääres, Rohumaade läheduses, asustus kaugenes mererannal või merest ja suurest veekogudest. väikesaartel Peamised elatusalad Küttimine, kalastamine ja Loomakasvatus, maaviljelus, aletamine, korilus kalastamine, jahtimine Küla Aastaringsed külad Ei elatud ühes kohasa pikemalt vaid otsiti uusi paiku karjale ja põlluharimise jaoks. Suuremad kogukonnad olid jagunenud omaette üksikperedeks.
viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okeaanias Vähemarenenud põhjariigid; Euroopa; P-Am arenenud Hiina; Brasiilia; Tuneesia riigid; Jaapan Tootmise eesmärk - Elatamiseks, müügiks, Müügiks Müügiks
Teised suuremad keskused on Põhja-Islandis paiknev Akureyri (16 086; 2003), Reykjavíkist 50 km kaugusel asuv Keflavík (10 907; 2003) ja Vestmannisaared lõunarannikul (4344; 2003). Kõik rahvusvahelised lennud saabuvad Keflavíki lennuväljale. Islandi asustamine algas juba aastal 874, kui Islandile jäi elama esimene aastaringselt saarel olev elanik – norralane Ingólfur Arnarson. Järgnevatel sajanditel elanikkond pidevalt kasvas ja peamised elatusallikad olid kalastamine ning põllumajandus. Kuni 1918. aastani oli Island alguses Norra ja hiljem Taani kuningriigi osa. Island iseseisvus 1918. aastal ja 1944. aastast on Island vabariik. Rahvast esindavat organit nimetatakse Althingiks (Alþingi), kus on 63 liiget. Islandi president on alates 1996. aastast Ólafur Ragnar Grímsson. Islandi majandus hakkas hoogsalt arenema 20. sajandil. Tänaseni on Islandi tähtsaim majandusharu kalandus. Kuigi kalanduse tulud moodustavad riigituludest suurima osa, töötab
Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru Umbes 4000 eKr võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, mille pinda hakati kaunistama omamendiga Kammipiide sarnase templiga tõmmatud joonte järgi savinõudel, mis on sellele ajale väga iseloomulikud, hakati kutsuma ka kammkeraamika kultuuriks Asulad paiknesid endiselt jõgede, järvede ääres; ka mere ääres ja saartel Surnuid maeti asula territooriumile
Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades · Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4 perest · Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus
40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima Altamira 15-10 000 aastat tagasi Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat
Niiskemates kohtades kasvavad samblad, kuivemates samblikud. Tundras on palju soid. 6. Loomastik vähe loomi. Jagunevad paikseteks ja rändasukateks. Paiksetel loomadel on suur ja kompaktne keha, paks karvkate, mis talvel on hele, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad toituvad suvel tundras, talvel metsavööndis. Põhilised loomad: põhjapõder, lemming, hülged. 7. Inimesed peamised tegevusalad on veeimetajad küttimine, kalastamine, põhjapõtrade karjatamine. Tundra elanikud: eskimod, saamid ehk laplased. JÄÄVÖÖND 1. Kliimavööde arktiline, antarktiline kliimavööde 2. Kliima suur temperatuuride amplituud, vähe sademeid. Külm ja kuiv kliima. Kaks aastaaega: polaarpäev ja polaaröö 3. Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik muldkate puudub 5
Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamin...
*loomade kujud- "kapitooliumi emahunt" 500 eKr 1) looduslähedased 2. Maalikunst *seinamaalid hauakambritest *maaliti, et säilitada lahkunud hingedele meeldiv elikeskkond *temaatika- 1)illusoorsed aknad ja uksed 2) pidusöögid, tantsud ja musitseerimine 3) jaht, kalastamine 3. saj eKr- Roomlased vallutasid etruskid. Etruskid sulandusid roomlaste hulka ning nende kunst sai edaspidi eeskujuks ROOMA Arhitektuuri süsteem: · mitmed uuendused · ehitusmaterjalid: 1)kindla mõõdu ja kujuga savitellised 2) (tsement) betoon- vulkaaniline tuhk, kruus, vesi 3)marmor- viimistlusmaterjal
Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna valitses surnutekultus e nad uskusid hauatagusesse ellu, siis püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisutatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid. Seinamaalidel kujutatakse maiseid rõõme, näiteks jahipidamine, kalastamine, peod, tantsijad ja muusikud. Hauakambri sisustamine ja kaunistamine maalide ning skulptuuridega oli etruskide jaoks oluline, sest nad väärtustasid surmajärgsetelu ning surnut. Nad arvasid, et elu läheb hauataga edasi täpselt samamoodi nagu enne surma. Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi. Kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid
peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud us, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine Polnud osalemist Osalemine oli väike Globaalse maailmaj ulatusega majandussüstee mid Töökorraldus Põlluharijate ja Piirkonnad Vaimne töö
kõikide võõraste inimeste juures. Juba järgmisel päeval seadis Ekke sammud Pepsi poole, kus ta jäi pidama Kalakülla. Kalakülas oli pood, mille juhtimise võttis Ekke üle. Alguses läks kõik hästi, kuid selliseid inimesi oli palju, kes tahtisd poest viina laenata, et maksab siis tagasi, kui kala saab. Sellele suutis Ekke vastu panna, kuid viimaks hakkas ta siiski neid pudeleid küla peale laiali jaotama. Külas oli ka selline isik nagu Jevdokia, kelle tahtmise järgi käis kalastamine. Inimesed käisid kalal tema püügivahenditega ja paatidega. Kuna Jevdokia oli vana ja väeti, lahkus ta omaksete seast peagi. Koge tema varanduse pärandas ta enda tütrele Dunjale, kellele meeldis mängid pori sees. Peaaegu samal ajal, mil Jevdokia lahkus, tulid kalamehed merelt väga suure saagiga. Kõik lapsed ja vanemad läksid kohe randa, et äri hakata tegema. Sellise ärevusega ei peetud Jevdokia surmast eriti lugu, pigem joodi ja lõbutseti
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
9. Hemingway elu ja looming + „Kellele lüüakse hingekella?“ analüüs Eluaastad 1899-1961 Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Suviti oli palju vanavanemate juures. Saab suureks loodusehuviliseks. See on ka loomingus sees. Tal on 2 põhiharrastust: küttimine ja kalastamine. Tihedad kokkupuuted ka indiaanlastega- sealt saab olulised tarkused. Lisaks tegeles nooruk aktiivselt ka boksiga. Selle käigus vigastas silma. Kuulutati sõjaväekõlbmatuks. Sai töö ajalehes reporterina I MS vabatahtlike armees. Lõpuks sai siiski Punase Risti kaudu Euroopasse ning pääses ka rindele. Saab Itaalia rindel haavata. Tema mõtted sõjast tulles muutusid võrreldes varasemaga. Saab aru, et sõda on mõttetu tegevus. Pärast sõda uuesti Euroopasse
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
www.puhkaeestis.ee 12,13 www.maaturism.ee 11 Maaturism tähendab turismi väljaspool linnakeskkonda, st maakeskkonnas, kus olulised komponendid on maaeluline vorm ja sisu. Maaturis hõlmab ka loodus- ja talu(agro)turismi.14 Taluturism tähendab majutusteenuse ja taluelu kogemuse pakkumist talus. Taluturismi mõiste viitab ööbimiskohale. Taludes pakutavad võimalused on tavaliselt ratsutamine, tennis, golf, paadilaenutus, kalastamine, osalemine talutöödel (nt heinategu), marjade korjamine, käsitöö õppimine, leiva küpsetamine, taimedega värvimine, ravimtaimede tundmaõppimine, suitsusaunas pesemine, lakas ööbimine, saunaskäik, lõkkeõhtud, piknik. Laenutatakse ka talus olevaid sõiduriistu ümbruskonnaga tutvumiseks.15 Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi, see on samuti tihedalt aktiivse puhkusega seotud nagi ökoturismgi. Loodusturismi põhilised piirkonnad on Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti.16
Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kunda kultuuri asukate tööriistad olid tehtud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Kasutati kivikirveid, mis olid ebakorrapärase kuju ja konarliku pinnaga. Kunda kultuuri elanike elatusaladeks olid kalastamine, jaht (kütiti veiseid, põtru, kopraid, karusid jne.) ja tegeleti ka hülgeküttimisega. Tegeleti ka korilusega. Kammkeraamika kultuur Umber 4000. a. paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. Tulid kasutusele paremad savinõud, mida oli kaunistatud lohukeste ja kammi meenutava hambulise templiga tehti väikesed täkked. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid
MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine. Asulakohad veekogude ääres, sest vesi oli peamine ühendustee. Tööriistad olid kivikirved ja talvad. Riistade valmistamiseks kasutati ka luid ...
Inga Konovalova 7.10.2012 Eesti esiaeg, muutused ja areng Esiaeg sai alguse esimeste inimeste tekkega ja kestis kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni. Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliitikumiks(keskmiseks kiviajaks) ja neoliitikumiks(nooremaks kiviajaks). Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
