piires) 3) ookeanipüük USA, jaapan, Venemaa ( kaugel rannikust, püük kallis, püüki teostatakse terve laevastikuga: püügilaevad, luurelaevad, kalatööstuslaevad, trantspordi laevad) 7) Kalakasvatus: peale kalade kasvatatakse ka limuseid, veetaimi ja vähilaadseid,kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. 8) 1. Kalapüügi maht on kasvanud. 2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. 3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist) 4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. 9) Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale....
Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi , vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas....
Leitud on ka rõivastel ja kaelas kantud hammasripatseid ning natuke luust ja sarvest pisiplastikat. NEOLIITIKUM Neoliitikum e. noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.-2. aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi , algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Neoliitikumi algust märkeerivaks nähtuseks peetakse Eestis keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb 4-ks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest...
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega. Aina tähtsamaks muutusid igasugused pisiasjad, mis andsid mõista loodusest hoolimisest. 3. Milline oli esimene kalakaitsealane dokument ja kelle uurimusele see toetus? Esimeseks kalakaitseseaduseks sai 1859. aastal välja antud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves". See tugines Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander Shultzi uurimusele Peipsi ja Pihkva järvedel aastatel 1851 52. 4. Kes oli esimene rändrahnude uurija ja eluta looduse kaitse algataja? Gregor Helmersen oli esimene, kes hakkas kaitsma eluta loodust, esimeseks kaitsealuseks objektiks olid rändrahnud, mis aitasid hilisemal ajal teadlasi jääaja mõjude uurimisel. 5...
Kui midagi peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni teiste lõhkepeade plahvatamiseks ja tagajärjed võivad olla enneolematud. Enamus Läänemere elusloodusest häviks, kuna lisaks tavalist lõhkeainet sisaldavatele pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas. On üks keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii Eestit kui ka tervet maailma. Selleks on meie planeedi keskmise õhutemperatuuri iga-aastane kasv. Kõige suurem põhjus on kasvuhoonegaaside pidev suurenemine maailmas. Eesti puhul eraldab neid gaase loodusesse eelkõige Ida-Virumaal asuvad põlevkivikaevandused, kus...
Vahemerd ümbritsevad paljud riigid. Vahemere ranniku riigid on Hispaania, Prantsusmaa,Itaalia, Malta, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia, Serbia, Albaania, Kreeka, Türgi, Süüria, Küpros, Liibanon, Iisrael, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko. Keskkonnaprobleemid. Vahemeres elavad paljud looma liigid. Ainu üksi kalaliike on rohkem kui 400. Vahemeri on ka taimedeliikidele koduks kuid kahjuks umbes 50% põhja taimi on hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu. Vahemeres on ka tähtsamad kaubateed, kuid kahjuks laevad reostavad samuti vett. Foto 1. Vahemere põhi. Foto 2. Vahemere põhi. Kasutatud kirjandus. Eneke 10kd lk 138-139 Suur Maailma Atlas lk 24-25, 112-113 Oxfordi illustreeritud entsüklopeedia 1kd lk 288-289 Joonis 1. on võetud http://et.wikipedia.org/wiki/Vahemeri Foto 1 on võetud http://images.google.ru/imgres? imgurl=http://www.online.ee/~peeprada/allfoto/poster/640x480/divers4.jpg&imgre...
Kalavarude majandamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasandil aitab tagada paremat tulevikku kalandusega tegelevale elanikkonnale ja seda, et kalandussektor annab jätkuvalt oma panuse kindlustamisele toiduainetega. Kalanduse korraldamisel tuleb arvestada rannikualade elanikkonna heaolu ja merekeskkonnaga ning silmas pidada kalapüügi seoseid teiste tegevusvaldkondadega. Meri on määrav faktor ranniku- ja mereturismi puhul, mis on olnud rannikualade majandusarengu üks peamine katalüsaator. Rannikuäärsed piirkonnad on enamiku turistide meelispaigad, mistõttu on vajadus ühendada omavahel majandusareng, keskkonnasäästlikkus ja elukvaliteet nendes piirkondades eriti terav. Äärepoolseimad piirkonnad ja saared on majanduse seisukohast teistest märkimisväärselt...
1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
Selle tulemusena tekkiski uus järv nimega Khalti. Kuigi kohalikud elanikud on aastasadu teadnud, mida alpijärvedelt oodata võib ja on sellise looduse käitumise omaks võtnud, on nad siiski huvitatud stabiilsest elukeskonnast. Nad näevad järvede negatiivse mõjuna just üleujutuste tagajärjel tekkivatmajanduslikku kaost. Alpijärved toovad piirkonda ka arvestatavat majanduslikku kasu suvise turismi, kalapüügi , ja töökohtade näol. Samas piirab suvine turismihooaeg usulistel põhjustel naiste liikumisvabadust. Kodanike Ühendus loodab saada teavet, mis võimaldaks märgalasid säilitada looduslikena, kuid seejuures ka üleujutuse piirkonnas stabiilselt põldusid ja karjamaid säilitada. Kuna märgalade programm on küllaltki uus ettevõtmine riigi ajaloos ja inimesed teavad märgalade säilitamisest väga vähe, on uurimus vajalik ka rahva teavitamiseks...
Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Särg: Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase...
Koondproov ala Hiinas, mis on praegu tegelikult tehtud metsade pindala on hinnanguliselt olla kuskil umbes 83 miljonit hektarit, ligikaudu 8,5 protsenti kogu maa-ala riigis. Puidu maht ulatub umbes 5 tuhat miljonit ja 3 tuhat miljonit m 3 kohta. Hiljutine eesmärk Hiinas on suurendada oma metsa hõlmatus 26% aastaks 2050. Hiina on üks puidu puudujäägita piirkondades üle maailma. Kalandus Hiina on juhtiv kalapüügi rahvas ja kus on tohutud ressursid vetes. Alad mereorganismide püügikohas (10000 laevandusteenused miili) Merepiirkond Ala Mandrilava Püügipiirkonda Bohai meri 2.4 2,4 2.4 2,4 2.4 2,4 Yellow Sea 12.7 12,7 12.7 12,7 10.3 10,3 Ida-Hiina meri 25.2 25,2 15.1 15,1 16.0 16,0 Lõuna-Hiina meri 63.0 63,0 12.9 12,9 53.1 53,1...
Suurt pahameelt tekitas rahva hulgas sõjaaegne kaubapuudus. Suurt puudust tunti suhkrust ning ilmselt ükski viis, kuidas seda vähest jagada, poleks hea olnud. Majandus- ja Transpordidirektooriumi otsus, et suhkrut antakse vastukaubana marjade eest, tõi kaasa, et nüüd ei müünud aiaomanikud enam teistele marju ja kogu suhkur läks ainult nende kätte. Sõjaaegses lihapuuduses panid okupatsioonivõimud suurt rõhku kalapüügi edendamisele ja selle eest lubati preemiaid. Saaremaal oli see eriti oluline. Kalurid nurisesid aga kõrgete maksude ja sakslaste täitmata lubaduste üle ei makstud välja lubatud preemiaid jne. Toiduainetega kaubitsemine oli ametlikult rangelt reglementeeritud. Must turg õitses. Rahva hulgas levisid jutud, et Saksa sandarmid, kontrollides postipakkide sisu, võtavad sealjuures pakkidest ära toiduained, ning et Kuressaare postkontoris oli keegi erariides saksa sandarm...
Tööriistade valmistajateks olid hominiidid. Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega üle 12 000 aasta tagasi. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur (nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel) ning kalapüügi areng. Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu. Neoliitikum Neoliitikumi ehk uuema kiviaja tunnuseks peetakse tavaliselt põlluharimise ja karjakasvatuse arengut, mis algas üle 12 000 aasta tagasi Lähis-Idas (neoliitiline revolutsioon. Lähis-Idas, Egiptuses, Hiinas ja Induse jõe orus hakkasid moodustuma ka esimesed riigid. Kiviaja lõpp Tavaliselt arvatakse, et Lähis-Idas ja Kagu-Aasias lõppes umbes 6000 eKr,...
Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv ressurss, kuid taastumise ajaks on ligi 80-100 aastat. Puidu liigiline koosseis...
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused....
Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardig...
Eesti rannas ja jõgedes pole lõhe sage, ent ei saa ka öelda, et ta oleks meil haruldus. Põlula kalakasvatuskeskuses võib korraga näha ujumas kümneid tuhandeid (noor)lõhesid. Pealegi on meil veel jõgesid, kus koeb looduslik või kasvandustest sinna asustatud lõhe. Meie suhe selle kalaga on lõhestunud selles mõttes, et ta on ühtaegu nii ohustatud ja kaitstav liik kui ka kutselise ja sportliku kalapüügi objekt. Kalakasvatuse toeta ja kaitsemeetmeteta elaks lõhe tõesti vaid meie mälestustes. Lõhe ja meriforell. Kala ladinakeelse nimetusega Salmo salar nimetati eesti keeles varem lõhi. Rahvas on selle ammu kõnekeeles lõheks muutnud, jäämegi viimase nimekuju juurde. Ta sarnaneb oma eluviisilt ja väliskujult paljuski meriforelliga (S. trutta). Sageli satuvad nad loomusesse korraga ja eristada pole neid lihtne: tihti jääbki teadmata, kas püüdsime lõhe või meriforelli....
,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Kolmas ehk kõige suurem- hõim. Klassikaline jaotus, mis mingis mõttes pädeb siiani. Teisalt kujundas ta ka väga selge evolutsiooni skaala, kus ühendas ühiskonna ja perekonna arengu. Metslus, barbaarsus, tsivilisatsioon(varem olemas) ja jaotas ja täiendas neid veelgi. Metsluse alamaste-kui kujunes alles kõne ja tuld veel ei kasutatud, tema ajal selliseid enam polnud. Järgnes metsluse keskaste- algas tule kasutamise, kalapüügi ja loomade küttimisega. Selles astmes ka kannibalism ja esimesed relvad. Metsluse ülemaaste algas vibude ja odade kasutamisele võtmisega. Ülemaastmel ka lihvitud kiviriistad, meie mõistes neoliitikum. Tekkisid esimesed külad. Kõik metslus kokku siiski anastusmajandus. Barbaarsuse algust tähistab viljelusmajanduse tulek. Siit ka suurema erinevused. Alamaste saab alguse keraaamika ilmumisega ja esimesed katsed põldu harida. Läbimurre keskastmes ehk siis põlluharimine kinnistus...