Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"kalapüügi" - 297 õppematerjali

kalapüügi - ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest rohkem on hakatud tegelema kalakasvatusega, 1/3 kalapüügist kasvatatakse kala.
thumbnail
9
doc

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

Kalakasvatus on 1/3 kogu kala saagist. Kalakasvatus on just arenenud Aasias ,Vietnam ,Tai ,Indias. Euroopas on peamiselt lõhi kasvatamine. Kalapüügiga on hõivatud peaaegu kogu maailmameri. Inimeste arv pidevalt tõuseb ja seetõttu püütavast kalast nimeste vajadusi i ei rahuldata. Võimalus kasvatama hakata meres .Või õpitakse tegema midagi zooplanktonist. Põhjus: maailmas kasutatav kalapüügi tehnika on nii võrd täiuslik juba . See tõttu kalavarusid vähe . Laevastik on arenenud, lossimisaparatuur arenenud. Ülekasutamine. Püütakse 200-2500m sügavuselt. 3.Kalavarude seisund maailmas ja kalasaakide edasise suurensamise võimalused ,näited kalavarude üleekspluteerimisest(L 1-1.8-13) Kalavarude üleekspluteerimine põhjustab ülepüüki.Kolm kala eluiga läheb kalavarude taastumiseks. Käesoleval ajal on praktiliselt kõik kalapüügiga seotud inimesed, s.h...

Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kalapüügi andmed

Haug Ahven Ahven Haug Kalaliik: Ahven Pikkus 15cm 49cm 15cm 14cm 40cm Kaal 0,185kg 0,750kg 0,251kg 0,200kg 0,352kg Veekogu, kust püüdsin Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome. Rauma Soome.Rauma. Ilmastik Pilvis, tuuline. Vihmane, tuuline. Päikseline, tuuline. Tuuline, vihmane. Päikseline, kergelt tuuline. Püügiaeg 21:10 09:24 11:35 14:20 13:25 Kogus 11 kala 3 kala...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
42
odt

Kalapüügi Alused

Keskkonnaministeeriumis korraldavad kalandust kalavarude osakond ja maakondlike keskkonnateenistuste kalandusspetsialistid. Järelvalvet korraldab keskkonnainspektsioon. Põllumajandusministeeriumis korraldab kalandust kalamajandusosakond kolme bürooga: · kalanduse arengu büroo, · turukorralduse ja kaubanduse büroo, · kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo. Viimasest kalapüügiseadusest tulenevate muudatuste rakendamine näeb ette, et 2006 aastast läheb keskkonnaministeeriumi vastutusalast põllumajandusministeeriumile üle kutselise kalapüügi korraldamine – kutselise kalapüügilubade administreerimine ja kutselise kalapüügi arvestuse korraldamine, muuhulgas ka kalalaevade riikliku registri haldamine ja kutselise kalapüügi andmete kogumine. -8-...

Kalapüük
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kalapüügi alused

 Püllumajandusministeerium – kalanduse arengu büroo, turukorralduse- ja kaubanduse büroo, kalapüügikorralduse - ja andmete analüüsi büroo tegelevad kalandussektori majandusliku arengu ja vesiviljeluse korraldamisega. 6. Kalapüügi alane kontroll Kalapüügialast kontrolli teostab keskkonnainspektsioon. kalapüügilaevastikus. Kontrollimise aluseks on kalapüügiseadus. Knotrollitakse laeva kalapüügiluba, kvoodi olemasolu, kalapüügipäevikut ja selle täitmise korrektsust, püügivahendtide korrashoidu ja vastavust püügieeskirjadele. 7...

Kalapüük
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

KALAPÜÜGI KORRALDUS JA PÜÜGIVAHENDID

vooluveekogul takistada laevaliiklust sulgedes kuni ¾ jõe laiusest F muuta veekogu põhja ja kallaste profiili G. vooluveekogust sulgeda püünistega kuni jõe laiusest H. paisude rajamine ja elektri tootmine vooluveekogudel I. skuutrite, mootorpaatide ja ATVde kasutamine veekogudel või nende kallastel 8. Kui püütakse kala kas keeluajal, keelukohtades, keelatud vahenditega, loata või loa tingimusi rikkudes, samuti igasuguseid kalapüügi , kalavarude kaitse ja kasutamise nõudeid rikkudes, või ka ebaseaduslikult kala ostes ja müües, siis karistatakse eraisikut: ...........................trahviühiku suuruse määraga ja juriidilist isikut kuni .............. suuruse trahviga. Tee valik! Variandid eraisikule: 5, 50, 300, 450, 700, 800 trahviühikut Variandid juriidilisele isikule:1000, 1500, 3200, 5000, 24000, 32000, 50000 9...

Kalaturism
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kursusetöö wordis- Ahven

2 Ahven..........................................................................................................................................3 Koondtabel .................................................................................................................................5 Lõpptabel % -des ....................................................................................................................... 6 Graafik........................................................................................................................................ 7 Selektiivsuskõverad L25 % , L50% ja L75% ........................................................................... 8 KOKKUVÕTE...

Kohuseteadliku kalapüügi...
12 allalaadimist
thumbnail
32
xls

KURSUSETÖÖ exeli fail- ahven

AA KUU PÄEV PÜÜNIS SILM LIIK TL TW SUGU 2007 5 8 SV 22 AHV 164 47,2 0 2007 5 8 SV 22 AHV 183 80,4 0 2007 5 8 SV 25 AHV 200 90,2 0 2007 5 8 SV 16 AHV 120 17 1 2007 5 8 SV 16 AHV 120 18 1 2007 5 8 SV 16 AHV 125 19,8 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 21 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 21,7 0 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22,2 1 2007 5 8 SV 16 AHV 130 22 1 2007 5 8 SV 16 AHV 132 25,6 0 2007 5 8 SV 16 AHV 132 19 0 2007 5 8 SV 16 AHV 138 25,5 1 2007 5 8 SV 22 AHV 160 43,4 0 2007 5 8 SV 22 AHV 162...

Kohuseteadliku kalapüügi...
9 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Nakkevõrkude selektiivsus ahvenapüügill POWERPOINT

Nakkevõrkude selektiivsus ahvenapüügil Sissejuhatus · Püünise selektiivsus on saagis olevate kalade arv jagatud püünisega kontaktis olnud (püünisesse sattunud) kalade arvuga pikkusrühmiti ja liigiti. · Seda suhet iseloomustab mingi funktsioon, mida on võimalik graafiliselt kujutada. · Paljude püüniste puhul on selektiivsus määratletav otseselt. (See tähendab, et on võimalik otseselt määrata püünisesse sattunud kalade hulka ja nende liigilist/pikkuselist koosseisu.) Tavaliselt loetakse püünis külladaselt selektiivseks, kui peamisele püügiobjektile kehtestaud alammõõduga võrdse pikkusrühma saaki jäämise tõenäosus on kuni 25 %, seda tähistatkse: L25% < L min Ahven · Selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5­9 tumeda ristvöödiga · Saba ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on s...

Kohuseteadliku kalapüügi...
6 allalaadimist
thumbnail
34
doc

KALADE KEHAKUJU referaat

Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD...

Kohuseteadliku kalapüügi...
7 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

KALADE KEHAKUJU powerpoint

Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...

Kohuseteadliku kalapüügi...
7 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Läänemeri

Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ......................................................................................................

Kohuseteadliku kalapüügi...
8 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Maailma kalandus

) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. ­ kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Mee...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
12
doc

AJALUGU 4: 11. KLASS Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

Linnad sõdades/murrangulistes sündmustes (10000 a tagasi) ­ tagasi idast) ­ kammkeraamika paatpaaditaolised kirved). Peale Tallinn 1219 MVV, Tallinnasse saabus Taani laevastik enamjaolt küttisid, ajajärk oli küttimise ja kalastamise küttimise ja kalapüügi hakati ka Tartu 1224 MVV, linna piiramine ordu poolt oskasid valmistada kõrgaeg, elasid majades mis olid põldu harima, tehti savipotte, õpiti Paide 1343 4 eesti kuninga hukkamine, Jüriöö ülestõusu ,,vaimne" lõpp kivist, luust, sarvest ja juba nelinurksed ja viilkatusega. ka kangast kuduma. Tööriistad olid...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Metsanduse ja kalanduse kordamisküsimused

Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kalandusega seotud mõisted.

Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elavad rannikuäärsetes kalurikülades ja töötlevad (soolavad, kuivatavad) kala ise või tehakse seda väikestes rannikul painevates tehases Kalapüügi vormid:...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kalandus

Mida tähendab kalapüügi õiguse müümine? Kes ja miks seda teevad?- Kalapüügiõiguse müümine toimub kui rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et teine riik saaks püüda selle riigi majanduslikest vetest. Seda teevad riigid, kes ei vaja oma majandusvööndi kalu, saades õiguse rendi või müümise pealt hoopis kasu. Ostjateks on riigid, kes vajavad suuremaid majanduslikke veealasid. 9. Kuidas on muutunud kalapüügi maht viimastel aastatel? Põhjused.- Tegelik kalapüük on statistilistest andmebaasidest kajastuvast mõnevõrra suurem sest esineb röövpüüki. Aga ilmselt on just püügikvootide kehtestamine ja nendest kinnipidaminse kontrollimine aidanud kaasa kalapüügi kasvule viimasel ajal 10. Millised tegurid mõjutavad erinevate riikide kalanduse arengut?- Asukoht, saastuse tase, kalavarud selles piirkonnas, veekogude rikkus, kliima ja veetaimestik. 11...

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
3
odt

KALAPÜÜK JA RÖÖVPÜÜK

Kahv on lubatud ainult abivahendina kala veest välja võtmiseks, kuid püügivahendina keelatud.Keelatud on ka lutsumänna kasutamine. Kalade vaba liikumise võimaldamiseks ei tohi jõgesid rohkem kui 1/3 jõe laiuse ulatuses kalapüünistega tõkestada ja püünised ei tohi paikneda voolusängi sügavamas osas. Harrastuskalastaja ei tohi kalastada kutselise kalapüügi vahenditega – lõks-, kurn- ja traalpüünistega.Erandiks on nakkevõrk, õngejada, kuurits ja liiv, mida harrastaja tohib piiratud hulgal kalastuskaardi alusel kasutada.Röövpüük on kehtivat seadustikku rikkuv, kalavarusid kahjustav kalastamine.Eestis jaguneb kalapüük harrastuskalastuseks ja kutseliseks kalapüügiks. Kalastaja, olgu ta harrastaja või kutseline kalur, peab tundma Kalapüügiseadust ja selle täiendusi, Kalapüügieeskirja ja ajutisi püügikitsendusi....

Kalapüük
4 allalaadimist
thumbnail
32
odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Maailma kalandus ja vesiviljelus Referaat Koostas: Monika Kovaltšuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus...

Geograafia
109 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muinasaeg eestis

Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega. Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg?...

Ajalugu
227 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

puhastusvõtteid (biotiigid, puhastuslodud, pinnasfiltreid. Merekonventsioon ja kokkulepped. 1970 Merekaitse üldleping- eesmärgiks merekeskkonna reostamise vähendamine. 1974 Konventsioon, mille eesmärgiks seati Läänemere kaitsmine reostamise eest. Loodi töökomisjon HELCOM. Eesti liitus 1992. 1970 Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres. Tegeldakse kalapüügi kvootide jaotamisega. Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veeline....

Geograafia
186 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun