JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks, sellepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on saida,sardiin, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe. Mereandidest populaarsemad: vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid
Selle asemel leidub ohtralt energiaallikaid ning see on odav. Elektrit toodetakse vee jõul ja keskküte tuleb põhjaveest, mis on kuumenenud maa all asuvate magmakollete mõjul. Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Ministrite Nõukogu liige. Lisaks sllele kuulub ta ÜROsse, Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) ning NATOsse. Aastal 2001 ühines Island Schengeni lepinguga. Island ei kuulu Euroopa Liitu, kuid selle aasta juuli lõpus astus ta esimese sammu, et liikmeks saada. 4.1 KALANDUS Islandi tähtsaim majandusharu on kalandus, mis moodustab riigituludest suurima osa(16%). Kalapüügialused on modernsed ja tehniliselt hästi varustatud, tänu millele töötab kalastuses ja kalatööstuses vaid 10% islandlastest. Islandi kalalaevadel püütakse aastas umbes kaks miljonit tonni meresaadusi. Norrale, Taanile ja Islandile kuulub rohkem kui pool Euroopa kalaturust. Kalasaagist sõltub riigi heaolu. Kui on hea kala-aasta, tõusevad ka kalatööstuses töötavate inimeste palgad
Kokkuvõte Vietnam on maavarade poolest rikas maa, kuid tema arengut on takistanud Vietnami sõda, mis kujunes 20. Sajandi pikimaks, ning kommunistlik diktatuur, sotsialismi juurutamise plaanidega. Riigi peamiseks ülesandeks on olnud pikka aega sõdadest laastatud maa ülesehitamine. Sõja ajal visati lennukitelt Vietnami linnade pihta rohkem kui 7 miljonit pommi, mille tagajärjel hävitati linnad peaaegu täielikult. Inimeste peamised elatusalad Vietnamis on kalandus ja põlluharimine, kus toodetakse tähtsaid väljaveoartikleid nagu riis, kohvi, mais, tee ja kookospähklid. Haridustase inimestel on üsna kõrge ja arstiabi kättesaadavus hea. Kasutatud kirjandus · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, TINK-YVER, kirjastus Valgus 1976, lk407-410 · Eesti Entsüklopeedia nr. 10, Tallinn Eesti entsüklopeediakirjastus 1998, lk382-384 · Õpilase Geograafia Entsüklopeedia, kirjastus Varrak 2007, lk212-213
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde * sobiv loomakasvatuseks/ metsanduseks * head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike) · Pole energiarikkaid jõgesid
Eesti Kalandus Mereäärse asupaiga tõttu on kalandus olnud Eestis alati tähtis majandusharu. Suurem osa püütakse Läänemerest ja väiksem osa siseveekogudest. Lisaks on Eesti püüdnud kala ka väljaspool Läänemerd. Eesti kalapüük jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük, sisevete kalapüük ja kaugpüük. 2015. aastal püüti Läänemerest 59 326 tonni kala, mis on ligikaudu 81% kogupüügist. Kalapüük on kasvanud 9% võrreldes 2014. aastaga. Kõige rohkem kala saadakse avamerepüügilt. Tähtsamad töönduslikud kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Siseveepüük on võrreldes Läänemere-püügiga väiksemamahuline, kuid siiski oluline osa riigi kogupüügist. Sisevetes püütud kalakogus ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Siseveepüügis on suurim osatähtsus Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütud kalal 2015. aastal ligikaudu 87%. Ülejäänud 23% saadakse Võrtsjärvest, Emajõest ja teistest väiksemates jõgedest ja järvedest. Enim püütakse sisevetest ah...
Gertu Taimekasvatu s Loomakasvatus Köögivilja- kasvatus Teravilja- ·Kapsas, kasvatus Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt ·Liha ·Piim ·Liha ·Nahk TOIT AITÄH!
Madal haridustase. Toiduprobleemide tekkimisele aitab kaasa rahvaarvu kiire kasv Lõuna riikides ning maa kurnatus. Mahe põllumajandus taime- ja looma kasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud ja mittelooduslikke ühendeid. Kalandus on põllumajanduseharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganite püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Maailmapüügi reguleerimisega tegelevad järgmised organisatsioonid: Rahvusvaheline Läänemere Kalandus Komisjon (BSEC), Loode Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) ja Kirde Atlandi Organisatsioon (NEAFC). Euroopa Liidu kalanduspoliitika eesmärgid on: Kalavarude kasutamine ja kaitse Kalakasvanduse arendamine Kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine Kalasadamate arendamine Turgude varustatuse parandamine Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine Kalanduse arengu iseloomustus: 20 saj. teise pooleni kasutasid inimesed maailmamerd peaaegu piiranguteta
kus on kogu aeg tuuline. Kuna Uruguay on väga rikas riik, siis ei saa neile ilmselt midagi ette heita, sest kõik sujub väga hästi. Lisaks elektrile on Uruguays tähtsal kohal metsandus. Metsade arv vähenb pidevalt, ent metsandus on siiski tähtsal kohal. Seal valmistatakse väga palju ehitusmaterjale ning väga kvaliteetseid aknaid, uksi ning põrandaid. Metsadest toodetud kaubad on peamised ekspordiallikad Uruguayl. Tööstuslikult on olulisel kohal lisaks metsale veel tekstiil ning kalandus. Eesti on sõlminud samuti Uruguayga tekstiilialaseid kokkuleppeid. Kalandus on muidugi iseenesest mõistetav, sest riigil on olemas väga suur merepiir ning veel siseveekogud. Uruguay on samuti hea turismipiirkond. Põhilisteks harrastusteks on sealsetel inimestel veespordialad ning jalgpall. Väga huvitav oleks ka minna Uruguay loodusparkidesse, sest sealne loodus on täis eksootikat ning põnevust. Kõige rohkem rahvast eeelistab muidugi külastada pealinna.. Ainuke minus Uruguay puhul on
Myanmar (Birma) Mari Pall 12.A Põllumajandus Üle 59% SKT-st Annab tööd 2/3- Riisipõld le Irrawaddy Riis, moonid, opiaadid Eksport Kalandus Irrawaddy delta Kalavõrgud, Mangroovid väiksed paadid Kala, krevetid, kilpkonna munad Eksport Irrawaddy delta Metsandus ½ riigi territooriumist Vihmametsad Lehtpuumetsad Eksport Tänan kuulamast!
pronksiaeg (u Skandinaaviast. Pole elatusalaks regiooniks: sisemaaks 1100-500 eKr). võimatu, et osa kujunesid ja toodangut viidi läände maaviljelus ja rannikupiirkonnaks. müügiks tagasi. karjakasvatus. Kindlustatud asulad Kalandus, Saaremaal (Asva, küttimine ja Ridala, Kaalis) ja Põhja- alepõllundus Eesti rannikualadel. sisemaal. Nelinurksed palkelamud. Hakkas kujunema
Agraarajastu Industriaalaj. majandusharud metsandus,kalandus,jahindus tekstiil,metallurgia, masina tootmisüksus mõis,talu ettevõte, tehas töö iseloom käsitsitöö masinatöö ressursid(kas.) maa,mets,vesi maavarad tegevuspiirkond maakond,provints riik (kolooniad) veokulud väga kõrged kõrged osalemine mm. üksikud kaubad 1)üksteisest isoleeritud 2)globaalse ulatusega Infoajastu info töötlemine,edastamine,transport uurimis-või teenindusüksus vaimne töö informatsioon kogu maailm(rahvusvah. firmad) väikesed 1) 2)ühtne maailmamaj.
5 Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhjapoolseis rannikumägedes sajab kuni 2500 mm, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on natukene üle kümne kraadi. Hüdrosfäär 6 Kuna Portugal on väga tihedalt seotud veekogudega siis on seal väga olulisel kohal ka kalandus. Kaladest on peamine püügikala sardiin mida püütakse põhiliselt rannikumerest. Portugali riigipiir jookseb neljas kohas mööda jõge (Minho, Douro, Tejo ja Guadiana). Portugali jõed saavad enamjaolt alguse mägedest. Mitmel pool on tekkinud suured veehoidlad. Jõed toituvad põhiliselt sademetest. Portugal on väga tihedalt seotud mereveondusega. Portugalil on kuulsusrikas meresõidu ja maadeavastamise ajalugu. Energeetika 7
AGRAARAJASTU majandusharudpõllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus tootmisüksus-mõis, talu töö iseloom-käsitöö kasutatavad ressursid-maa, mets, vesi tegevuspiirkond-maakond, provints veokulud-väga kõrged osalemine maailmamaj.-üksikute kaupadega Kestis Euroopas 15.saj-ni INDUSTRIAALAJASTU Majandusharud- töötlev tööstus, tekstiilimasinatööstus, metallurgia Tootmisüksus-ettevõte, tehas Töö iseloom-masinatöö Kasutatavad ressursid- maavarad Tegevuspiirkond-riik(kolooniad) veokulud-kõrged Osalemine maailmamaj.-üksteisest iseloeeritud majandussüsteemid Kestis Euroopas kuni 1970 INFOAJASTU majandusharudteenindus, info töötlemine/edastamine, transport tootmisüksus-uurimis- või teenindusüksus töö iseloom-vaimne töö kasutatavad ressursid-informatsioon tegevuspiirkond-kogu maailm (rahvusvahelised firmad) veokulud-väikesed osalemine maailmamaj.-ühtne maailmamajandus Euroopas alates 1970 Eestis alates 1990 ...
SAAREMAA, HIIUMAA JA LÄÄNEMAA TURISM Gert Kaasik MAJUTUS Puhkemajad 95 (52% Eesti pakkumisest) Kodumajutused 77 (44% Eesti pakkumisest) Puhkekülad ja laagrid 33 (43% Eesti pakkumisest) Külalistemajad 32 (21% Eesti pakkumisest) Hotellid 26 (18% Eesti pakkumisest) Hostelid 12 (15% Eesti pakkumisest) Muu 1 (7% Eesti pakkumisest) Külaliskorterid 0 Motellid 0 AKTIIVNE PUHKUS Vesiharrastus 31 (26% Eesti pakkumisest) Ratsutamine 17 (28% Eesti pakkumisest) Kalandus 14 (30% Eesti pakkumisest) Matkamine 12 (15% Eesti pakkumisest) Golf 4 (27% Eesti pakkumisest) Jalgratas 6 (16% Eesti pakkumisest) Taliharrastus 1 (2% Eesti pakkumisest) EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID
koolituse läbimine. 2012 - Põllumajanduse eriala kutsetunnistuse omandamine (30 tundi) 2011-2012 Keevitamiskursus (60 tundi) Täiendav info Arvutioskus Keskmine tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – kesktase saksa keel – algtase Hobid Muusika, tantsimine, kalandus, offroad (maasturite ralli) 30.09.2013 (allkiri) Martin Aulik
Vahemere vöönd Platood Lasithi Maastik Omalos Nidha Mäed Koopad Psiloritis (2456 m) Diktaioni Lefka Ori (2452 m) Idaion Dikti (2148 m) Kedros (1777 m) Thripti (1489 m) Samaria kuristik Majandus Põlluharimine Karjakasvatus Oliivikasvatus Turism Kalandus Maavarad: Magneesium Asbest Nikkel Boksiid Kasvavad Kreetal Banaanid Laimid Apelsinid Sidrunid Kreeka pähklid Oliivid Viinamarjad Dattlid Loomad Kri Kri Eeslid Lambad Koerad Kassid Karihiired Mägrad Keskonna probleemid Vee puudus Prügi Elumaa puudus Vaatamis väärsused Knossose paleed arheoloogiamuuseum
• Suvel ka haned, pardid, öökülmad. luiged jne • Puhuvad tugevad • Suvel suur sääskede ja tuuled ja talvel kestab teiste putukate hulk tuisk mitu päeva. Muld Inimtegevus Majandus • Huumusevaesed ja happelised • Toimub gleistumine • Vähe toitaineid • Kalandus, jahindus, põhjapõdrakasvatus, maavarade • Mulla teke väga kaevandamine (nt. hõbe, kuld), maagaasi ja nafta ammutamine • Turism aeglane • Asustus on hõre, elatakse • Suvel pidevalt kaevanduste ümbruses liigniiske, muld hakkab turvastuma • Tekib vähe orgaanilist ainet
Riigid: Saksamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm. Loomad: kõigesööjad imetajad. Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, Venemaa, Norra, Kanada. Mullad: leedemuld. Tüüpilised taimed: mänd, siberi lehis, kanada tsuuga, arukask, kuusk, mustikas, pohl, põdrasamblik. Tüüpilised loomad: põder, karvasjalgkakk, siidisaba, soobel, pruunkaru, saarmas. Inimeste tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus. TUNDRA: Kliimavööde: lähisarktiline
Rootsi Põhjamaade nõukogu arenenud tööstusriik 1995.a liitumine ELiga eksport kaupade tootmine Norra NATO liige kalandus Põhjamaade nõukogu nafta ja gaasi ammutamine Põhjamerest Soome Põhjamaade nõukogu sõjamaksude maksmine NSVLle 1990 ndatel hakati lähenema ELile ja põllumajandus, tööstus lääneriikidele
Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. Aastal moodustas tööstus 20,6% SKT'st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%'le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metlltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. · Põllumajandus 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP'st ning seal töötas 5,7%'le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poolemoodustad puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. · Hispaania välissidemed
5. Metsamajandus ja metsatööstus Praegu on mets vaid 1.5%-l saare territooriumist. Sookask (Betula pubescens) on põhiline põlisliik ja ainus, mis moodustab looduslikke metsi. Temaga koos kasvavad pajuliigid, pihlakas ja väga harva ka haab. Island on väga metsavaene saar. Samuti oleks metsakoristus sel ebatasasel maastikul väga keeruline. 6. Tööstus Islandi peamine tööstusharu on kalandus. Lisaks toodavad alumiiniumi, ferrosiliitsiumi. Peamine Islandi tööstusharu on kergetööstus. Valmistatakse rõivaid ja jalanõusid, tegeldakse naha töötlemise ja sellest rõivaste ja jalatsite tegemisega. Islandil on ka mõned väiksed firmad, mis tegelevad keemiatööstusega. Valmistatakse mõningaid ehitusmaterjale ja ravimeid. Masinatööstuse peamine toodanguartikkel on väikesed laevad ning paadid. Ühtegi maailmas laiemalt tuntud kaubamärki Islandil tööstusvallas ei tegele.
liigivaene. Puhmad, samblad. Euroopas: kuusk, mänd Aasias: siberi lehis , siberiseedermänd Põhja-Ameerikas: tsuuga, nulg, ebatsuuga Hiidsekvoia ja rannikusekvoia californias (hiid on lai, raaniku on pikem ja peenikesem) Loomastik: hunt, karu põder, orav, hirv, jänes, tihane, metsvint jne Inimtegevus: • Asustus pole tihe, looduslikke metsi säilinud palju. • Euraasias hõreneb asustus läänest itta. • Peamised tegevusalad: metsandus, jahindus, kalandus, hülge-, vaalapüük (loomakasvatus). • Siberis leidub: sütt, rauamaaki, naftat, maagaasi, värvilisi metalle, teemante. • Rootsis rauamaaki, Soomes vaske. • Kanadas maavarade kaevandamine, töötlemine. • Transpordiks kasutatakse Siberis jõgesid nii suvel, kui talvel. • Puidutööstus. • Tselluloosi tootmine – vee saastumine. • Hüdroenergial suur osatähtsus.
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND Kuidas järgmised asendi iseärasused mõjutavad Eesti majandust? 1.Kaugus Euroopa tööstustuumikust on arengule positiivne Eesti on siirdealaks kõrgesti arenenud lääneriikide ja toorainerikka Venemaa vahel -transiidi suur osatähtsus tänu sellele 2.Asend Läänemere ääres · Pääs maailmamerele-soodustab kaubavahetust · Kalandus · Puhkemajandus suvel (jahe kliima takistuseks) 3.Naaberriigid, suhted naaberriikidega · Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud
Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda,
· Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu koduloomadele ja lindudele Kasutatud kirjandus · https://www.reisiguru.ee/riikID/66 · https://et.wikipedia.org/wiki/Island · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/island/ · http:// www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/E L/vanaweb/9809/island.html · http:// www
2012 - Autoremonditöökojas töötamine (praktika ajal 10 nädalt) 2013 - Suvel põllumajandus firmas töötamine (Karja OÜ, masinate parandamised ja keevitustööd) Täiendav info Arvutioskus Hea tase (Word, Excel, Internett) Keelteoskus eesti keel – emakeel inglise keel – kesktase saksa keel – algtase Hobid Muusika, tantsimine, kalandus, offroad (maasturite ralli) 30.09.2013 Martin Aulik
1 miljonit. Maltas imporditakse aastas umbes 50 000 tonni nisu, seejärel müüakse see kohalikele pagariäridele ja restoranidele. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised- 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%. Kalandus Läbi aegade on Maltas palju tegeletud kalandusega, põhiliselt tehti seda ellujäämise nimel, sest saarel polnud peale kalapüügi teisi toiteallikaid. Kalandus hakkas Maltas edasi arenema 1980ndatel, kui see hakkas kohalikele kaluritele sisse tooma. Kalandus on Maltas hooajaline. Augustis hakatakse ette valmistuma delfiinide püüdmiseks, kes tulevad Vahemere piirkonda sügise alguseks. Neid on Maltas püütud juba alates Rooma ajast
Ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi Ameerika sõjaväebaasid on Jaapnais. Heaoluühiskonna kujunemine Põhjamaades Rootsis, Taanis, Norras,Soomes ja Islandil kujunes 20.sajandi teisel poolel Põhjamaade heoluühiksond. Paljudest teistest lääneriikidest eristas neid sotsiaaldemokraatlike erakondade erakordselt suure mõjuvõim. Rootsi oli juba varem arenenud tööstusriigiks, müüs kaupa välismaale. Norras normaalne elu taastus kiitesti, tähtis rikkus oli kalandus. Muutus rikkaks tööstusriigiks nafta- ja magaasivarude pärast. Soome oli sõjahüvitiste maksimise tõttu üsna tihedalt seotud idapoolse turuga, kuid majandus paranes. Taanis majandus rajati põhiliselt põllumajandusele, sõjaeelne arengutase suudeti kiiresti taastada ja ületada. Islandil oli kõige tähtsam kalandus ning see oli tähtis Euroopa ja Ameerika vaheline liiklussõlm. 1980.a lõpuks oli kõikides Põhja-Euroopa maades kõrgelt arenenud demokraatlik heaoluühiskond.
Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad Saarel pesitseb umbes 50 linnuliiki Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõbedat Võimalik on nafta, kulla, nioobiumi, tantaali, uraani, raua ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust Tulenevalt maanteede puudumisest kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või õhutransporti Jää ruumala arvatakse olevat 2,850,000 kuupkilomeetrit Kui jää sulaks tõuseks mereveetase 7m Gröönimaa keskosa on jää poolt alla surutud ,see on u. 300m merepinnast allpool
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev majandus 35,4% ja Hankiv majandus 3,9%. 5. Mis on SKT
-veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negatiivne) -Kasvav rahvastik alandab elustandardeid (vähem ruumi, vaesus, toiduprobleemid, haigused) -Keskkondlikud kahjud (rohkem inimesi= rohkem saastet) -Tööjõu efektiivsuse vähenemine -Üleüldse süvenevad töö probleemid Rahvastik (positiivne) -Rohkem inimesi= rohkem kaubandust -Rohkem ideid ja tegusid -Odav tööjõud Kultuur -mõjutab majandustegevust
Majandusteadus -Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib kuidas piiratud ressursside tingimustesrahuldada inimeste kasvavaid vajadusi. -Turg on igal pool ja igal ajal seal, kus toimub vabatahtlik vahetusprotsess. Toode või teeenus vahetatakse raha vastu. -Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse ...
OKASMETS ASEND PõhjaAmeerikas ja PõhjaEuraasias. KLIIMA suved on jahedad ja niisked ning talved on külmad. MULD väheviljakad leedmullad. TAIMESTIK erinevad okaspuliigid, nt mänd, kuusk, nulg. Nad ei raiska kevadel lehtede loomiseks aega, Põõsa ja rohurinne on vähearenenud ja liigivaene. LOOMASTIK liigivaene ja paksu karvkattega, hunt, karu jt kes jahivad väiksemaid loomi. Veekogude ääres elavad koprad. INIMTEGEVUS metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus, maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. KESKKONNAP õhusaaste, veereoste, happevihmad.
armadille jt. Florida soodes elutsevad alligaatorid, pelikanid, flamingod ning erinevad kilpkonna- ja konnaliigid. Arvukalt leidub mitmesuguseid madusid, millest mürgised on siiski väga vähesed. Florida poolsaare lõunaosasse on rajatud Evergladesi rahvuspark, kus on säilinud mõned haruldased loomaliigid nagu florida puuma ehk florida panter ja teravkoonalligaator. Inimtegevus · Põlluharimine · Karjakasvatus · Kalandus · Teenindus Lisa Pealinn: Tallahassee Elanikke: 17 790 000 (2005) Pindala: 170 451 km2
1.Metsamajandus-metsa uuendamine ,kasvatamine ja kasutamine ning metsakaitse. 2.Metsavarud-looduslikud metsad,kus saadakse puist jm.vajalikke hüvesid. 3.metsakasvatus-taimekasvatuse haru,mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul v kuntslikul teel. 4.metsatööstus-majandusharu,mis tegeleb puidu varumise,töötlemise ja selleks vajalike teenuste osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arend...
Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku arengut? Mõtle eelmisele aastale ja hinda miks just need valdkonnad majanduskasvu pidurdasid? põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest oli põud 3. Kuidas läks Eesti majandusel 2018. aastal? hästi, sest SKP oli tõusufaasis
Intensiivne ehk alade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega tehismaterjalist rajatistes on väga suur Keskkonnatingimused on kontrolli all ning kogu kalade sööt antakse inimese poolt. Tootmistsükli vältel sorteeritakse kalu ning paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse neid antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos. Kalandus on olnud põhjapoolsetes maades alati väga tähtis elatusallikkas. Kalanduses töötab väga suur hulk maailma rahvastikust. Kala on väärtuslik toiduaine, mida tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult. Kalajahu ja –õli kasutatakse 12. Rannikupüük ehk toimub ranna lähedal, töötlemine ja müük toimub rannakülades, on levinud Ida-Aasias, Kagu-Aasias jt arengumaades.
- Erapooletus - Varustasid teisi riike kaupadega - Põhjamaade Nõukogu liige - Arenenud turumajandus - Astusid Euroopa Liitu NORRA - Loobusid Neutraliteedi poliitikast - Nafta- ja maagaas on majanduse - Ühinesid Marshalli plaaniga alused - Astusid NATO liikmeks - Kalandus - Põhjamaade Nõukogu liige SOOME - Liitus Põhjamaade Nõukoguga - Eksport NSVL-i - Hoidsid häid suhteid NSVL-iga (sellepärast ei astunud NATO- sse) - Astusid Euroopa Liitu TAANI - Liitus Põhjamaade Nõukoguga - Rajati põhiliselt põllumajandust
Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustus...
) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat (ristiusk) (1016- 1035) Inimteg. Rändkarja kasvatajad Põlluharimine, Künnipõllundus, beduiinid, kaubandus, karjakasvatus, kalandus, põllundus, karjakasvatus, niisutuspõllundus, kaubandus küttimine, kalapüük, hõimud, mitmenaise meresõit, kaubandus, pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj
Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega - Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kalandus 7 Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Kasutatud materjal · http://www.divejapan.com/Map_Japan.jpg · http://www.miksike
M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
saarel jaapani makaagid -ja hirved. • Levinud loom, kuid võõrliik on Yakushimas ka jaapani pesukaru(tanuki). • Saarel elavad ka jaapani nirgid • Saar on koelmuala rändavatele merikilpkonnadele ning leidub ka delfiine. • Rannikualadel on korallirahnud. mtegevus • Populatsioon on 13,000 • Traditsioonilised majanduse alustalad olid metsandus, puidutoodete eksport ja kalandus. • Apelsinide kasvatamine, Shōchū destilleerimine ning turism on hetkel peamised sissetulekuallikad. • Üle poole Yakushima saarel kasutatavast elektrienergiast on saadud hüdroenergiast. Üle jäävat energiat kasutatakse vesiniku tootmiseks väikeses Kagoshima ülikooli katsejaamas. Looduskaitse • Saar on alates 1993 UNESCO maailma looduspärandi nimekirjas, sest seal on säilinud ürgmets, kus kasvab palju
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
Taastuvenergiate tootmise arengule pööravad suurt tähelepanu nii keskvalitsus kui ka piirkondlikud võimud, püüdes luua ettevõtetele võimalikult soodsat tegutsemiskeskkonda. Ettevõtted on koondunud Hispaania Taastuvenergia Tootjate Assotsiatsiooni. Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola , kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja. 2.2 Põllumajandus 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st ning seal töötas 5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon
Taastuvenergiate tootmise arengule pööravad suurt tähelepanu nii keskvalitsus kui ka piirkondlikud võimud, püüdes luua ettevõtetele võimalikult soodsat tegutsemiskeskkonda. Ettevõtted on koondunud Hispaania Taastuvenergia Tootjate Assotsiatsiooni. Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola , kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja. 2.2 Põllumajandus 2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st ning seal töötas 5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon
· Loodusvöönd: tundra · Pinnamood: mägine · Meri Islandi ümber ei jäätu · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad · Talv suhteliselt pehme Islandi majandus · Kõrgelt arenenud majandusega riik · Elektrit toodetakse 8miljontit kWh aastas · Sellest 82% hüdro- ja 18% geotermaalen. · Spetsialiseerumine looma- ja karjakasvatusele · Reykjaviki sadamast veetakse 2/3 kaubast Islandi majandus · Kalandus on tähtis majandusharu · Aastas püütakse u 2mln kala ja 35000t krevette · Hankiv 10%, töötlev 18%, teenindav 72% · Metsatööstusega tegeldakse vähe · Metsa 1% · Imporditakse peamiselt naftat Vaatamisväärsused · Geisripark Haukadaluri orus · Sinine Laguun, Reykjavik Vaatamisväärsused · Pärl · Vulkaanikaater Kerid Rahaühik · Käibel Islandi kroon (ISK) · Seda vahetuskurssi ei leidnud Sümboolika Lõppsõna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
