toodang võib olla piisavalt suur, et neid kalakasvatajateks pidada. Umbes 35 ainult õngitsemisteenust, umbes 10 kalakasvatuse alustajat ja üle 200 piiri ületav arv väikeste tiikide omanikku. Kalakasvandused : Härjanurmes, Antu, Käruveski, Mõdriku, Nõmmeveski, Aravuse, Karilatsi, Roosna- Alliku, Rutikvere, Pähkla, Beetela, Störfishi sumbakasvandused, Haaslava, Ilmatsalu, Põlula Kalakasvatuskeskus, Võrtsjärve ääres AS Triton PR. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Tilaapia, arktika paalia, hübriid triipahven 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses – kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsioonisüsteemid: vee korduvkasutus sobib tingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saaa lasta loodusesse puhastamata. Vesi on pidevas ringluses, biopuhastid, mehaanilised filtrid, setitid, vee desinfitseerimine.
8. Kokkuvõte kalade kohta Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Räim on keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm pikad. Ta koeb 1- 15 meetri sügavusel. Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. Ta elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes. Räim elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas
116 paljud mardikad helendavad ööpimeduses. 117 Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja 118 termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada 119 need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - 120 gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. 121 Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, 122 arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. 123 124 125 126 6. Inimtegevus vihmametsades 127 128 Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja 129 kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, 130 mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. 131 Vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse (pügmeed jt.), tavalist 132 kasvu inimesed on sinna asunud võrdlemisi hiljuti
probleeme. Vesihüatsint on veepeal hõljuv ning juured ei ulatu põhja vaid heljuvad vabalt soojas ja toitaineterikkas vees. Taim paljuneb kiiresti ja toob kaasa veekogu ummistamise, mis teeb lõpu laevaliiklusele ja soodustab veekogu soostumist. Järv on hinnatud kalapüügikoht, kus elab 170 liiki kirevahvenlasi troopikakalu. Järve sissetoodud Niiluse ahvena aktiivse elutegevuse käigus on välja surnud sajad väiksemad kalaliigid, sest Niiluse ahvena põhitoiduks on väiksemad kalad, samuti ka plankton ja teolised. Lisaks kaladele pesitsevad Victoria järves ka linnud, kellest tuntuim on Flamingo. Toiduks on flamingodel pisemad kalad, vähilaadsed ja limused, kes omakorda toituvad vees hõljuvatest ainuraksetest ja planktonist. Limused toituvad ka taime lehtedest ja lehtedel elavatest bakteritest ning rohevetikatest Suurematest loomadset pesitseb Järves ka krokodill, kelle põhitoiduks on
Vinnutamine - Soolatud kala õhu käes kuivatamine - Sobivad paremini rasvased ja poolrasvased kalad Suitsutamine - Külmsuitsutamine - umbes 40 kraadi. Heeringas, lõhe, forell, skumbria - Kuumsuitsutamine üle 100 kraadi. Nt. Lest, räim, angerjas, latikas, tursk Eesti vete kalad Eesti vetes 75 kalaliiki Läänemeres, jõgedes (tint, säga) ja järvedes (ahven, koger). Eestile iseloomulikud kalaliigid (tint, koha jne.) Eestalste lemmikkalad toidulaual - Räim jne Eesti kalade ohuallikad - Reostused - Parasiidid - Pestitsiidid Ahven Ilus ereda värvusega kala Tumeroheline selg ja punanesed uimed Pikkus 15-25 cm ja kehamass 20-180g Lahja kala Sobib supivalmistamiseks (ei pea soomust maha võtma) Serveeritakse enamasti praetult või küpsetatult Angerjas Käivad kudemas Sargasso meres
kalavarude muutumist. Lõuna- Euroopas kõrgelt hinnatud siirdekalad, näiteks Atlandi pelamiinid, sinikala ja makrell rändavad reeglina sügisel lõuna poole, Vahemerre ja kevadel põhja, Musta merre kudema. Aastate lõikes on läbi Türgi väinade rändavate kalade arv pidevalt vähenenud. (Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010) Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused. Vahemeres elavad kalaliigid vajavad kindlaid tingimusi, mis tagaksid neile sobiva veetemperatuuri ja toidukoguse ning piisava aja kudemiseks. Kui veel paarkümmend aastat tagasi rändasid kalad lõunasse juba septembris, siis Musta mere veetemperatuuri tõusu tõttu liiguvad siirdekalad lõunasse oktoobri keskpaigas 3 või novembri alguses. Seetõttu viibivad siirdekalad Vahemeres aasta- aastalt lühemat aega
mürgise olendiga. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus. Kiskjatest leidub jaaguare ning leoparde. Osa vihmametsade imetajatest on väga väikesed, mis võimaldab neil paremini tihedates tihnikutes liikuda. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Siinsete veekogude ääres elavad suurekasvulised pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, ninasarvikud ja metssead. Inimeste tegevus Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja
ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad
Eriti palju on putukaja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks
nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid
Laisiklased 4 elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. TAIMED Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Metsas kasvavad puud erineva kõrguseni ja moodustavad rindeid. Kõige kõrgemad puud kasvavad 50 - 70 m kõrguseks
Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. 6 Läänemere taimestik Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m; Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel. Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele.
pöördub Pedja lõunasse ja siseneb 3-4 kilomeetri pärast Rõika sohu, ühineb veerikka Põltsamaa jõega ja suubub ühinemiskohast 4,3 kilomeetri pärast Emajõkke. Jõe alamjooks Madisemäe ümbrusest kuni suudmeni asub Alam-Pedja looduskaitseala piires. Alam-Pejda looduskaitsealal on 12 vooluveekogu ning 57 vanajõge. Väga eriilmeliste vanajõgede keskmine laius on 3040 meetrit ja sügavus 24 meetrit. Alam-Pedja jõgedes elab 35 liiki kalu. Arvukamad kalaliigid on särg, latikas,säinas ja haug. Mitu Emajõe lisajõge on lõhilaste kudemis- ja elupaigad. Alam-Pedja jõgedes leidub elupaiku neljale üleeuroopalise kaitseväärtusega kalaliigile: siin elavad võldas, hink ning tõugjas, Emajõe vanajõed on üks tähtsamaid vingerja elupaiku Eestis. Jõgedes on tegutsemas vähemalt 2530 saarmast ning 200 kobrast, samuti on leitud 22 liiki 43-st Eesti mageveekogude molluskiliigist. Pedja ja Põltsamaa jõe kiirevoolulistes osades elab arvukalt
· metaani hulga kasvamine õhus · loomaliikide keskkonna hävimine · põhjavee taseme alandamine ja pinnase soolsus Keskkonnaprobleemid metsanduses: · metsad hävitatakse raiumise teel · kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine · keskkonnasaastumine ja põlengud · erosioon, tuuleülekanne, soostumine ning kasvukoha halvenemine mull viisil · hooldustööde tegemata jätmine Keskkonnaprobleemid kalanduses: · kalavarud vähenenud, eriti hinnatumad kalaliigid · mere sasstumine maailma mere bioloogilise produktiivsuse vähenemine · suur ja ebaühtlane väljapüük 35.Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. Tähtsus: Mida rohkem on kättesaadavat energiat, seda kiiremini areneb tehnika ja tehnoloogia ning seda vähem on vaja inimestel teha füüsilist rasket tööd.
Tänu püügivõimsuse suurenemisele ületab väljapüük olemasolevaid kalavarusid. Järjest suurenevaks mureks on ebaseaduslik kalapüük. Vähemaks jääb ka kaladele kudemiseks sobivaid elupaiku - kas piirkondade olukord on niipalju halvenenud või on juurdepääs kudealadele tõkestatud. Tihti püütakse välja ka alammõõdulised kalad. Samuti hukkuvad kalapüügivahendites mereimetajad ning linnud. Kõige selle tulemusena on mitmed kalaliigid Läänemeres väljasuremise äärel. Samuti on ohustatud nii linnud kui imetajad. (7) 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Internett, http://et.wikipedia.org/wiki/Nord_Stream (25.11.12) 2. Internett, http://www.nord-stream.com/et/gaasijuhe/ (25.11.12) 3. Internett, http://www.nord-stream.com/et/gaasijuhe/toimingud/ (25.11.12) 4. Internett, http://www.nord-stream.com/et/keskkond/ (25.11.12) 5. Internett, http://uudised
helendavad ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna- Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid).
aeglase voolu ja/või kõrge veetemperatuuriga jõelõigud, kus fütoplanktoni biomassi tase on kõrge, arvukuse tase kõrge või väga kõrge ning taksonite arv keskmine või suur. (1%).4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Eurütermsed kalaliigid (laia temperatuuri taluvusega) - Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
GM-taimede kasvatamise kasu-ja ohutegurid Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel ning nende loomine on üldsiselt lihtsam kui transgeensete loomade loomine. See on ühitatud meristeempaljundusega ja õnnestunud geenisiirdega taimerakud valitakse välja in vitro ja neist kasvatatakse taimed. Tehnogeneetilise muundamise peamine erinevus tavaaretusest seisneb selles, et GMO-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt, isegi fülogeneetiliselt kaugetelt liikidelt, näiteks bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja ka loomaadelt. Kõigepealt, GM-taime loomise protsessi toimub järgmiselt. Mõne organismi genoomist on eraldatud mõni geen või geeniosa, mida uurinud teadlased on jõudnud järeldusele, et see DNA-lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse. Nüüd viiakse (kloneeritakse) see DNA- lõik ...
ka palju rasva, kolestorooli, soola ja puriine. Liiga rasvane toit on tervisele kahjulik. Metsloomade liha on tervislik, sest nad liiguvad palju ja seeläbi on ka liha hea verevarustusega. Hirveliha on mage, sisaldab 80% vähem rasva kui veiseliha. Liha kõrvale tuleks kindlasti süüa salatit, toorest aedvilja ja leiba, nii saab lihast kätte enam vitamiine, mineraalaineid, mikroelemente. Kuuma ilmaga lisa lihale sinepit, see aitab mürgiste ainete vastu ja on tervislik. KALA Kõik kalaliigid sisaldavad ohtralt valku, mineraalaineid, vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Merekalades on tsinki ja seleeni, mis tugevdavad immuunsust. Kaks korda nädalas 200-250 g merekala söömine tagab organismi omega-3 rasvhapete vajaduse. HEERINGAS Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal. Kuid just see rasv on tervisele väga kasulik. Regulaarne heeringa söömine aitab oluliselt langetada vererõhku. Heeringas teeb vere vedelamaks ja vähendab seeläbi tromboosi.
ööpimeduses. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus okaapid, suurimad inimahvid - gorillad, kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid, Aafrikas leopardid. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad
Eriti palju on putuka-ja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. (joonis2.1) 2.2 Kus elavad erinevad loomad Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik .Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Puudel on tavalisteks loomadeks ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad , Aasias orangutangid ja makaagid) laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud ( tuukanid ja koolibrid), maod (anakondad, boad ja võrkpüütonid). Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad kellel on paks nahk: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad
Kanaari saarestikus valitseb kogu aasta subtroopiline kliima. Samas valitseb igal saarem oma mikrokliima.[2] 3.6 Loodus Kanaari saartel elutsevad eksootilised loomaliigid ja taimeliigid. Saarte sümboliteks on kanaarilind ja kanaari datlipalm. Muuhulgas elutsevad saarel gekod, sisalikud, närilised, nahkhiired, siilid ja erinevad kabjalised. Arhipellaagi vee-elustik on segu Põhja-Atlandi, Vahemere ja endeemsetest liikidest. Populaarseimad kalad on haid, raid ja erinevad korallriffide kalaliigid, muuhulgas käsnad, molluskid, krabid ja meritähed. Saarestiku rannikuvetes leidub viit eri liiki merekilpkonni. Kanaari saartele on rajatud neli rahvusparki, millest kaks on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. 3.7 Majandus Kanaari saarte peamine sissetuleku allikas on turism, mis moodustab 32% SKT-st. Kanaare külastab aastas rohkem kui 12 miljonit turisti. Ligikaudu 20% sisemajanduse kogutoodangust
poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Enamus nendest saartest asuvad Võrtsjärve lõunapoolsetel aladel. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve Pärnu–Viljandi–Tartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud. Võrtsjärves ja selle kaldavööndis võib kohata poolveelise eluviisiga imetajaid, nagu mügrit, ondatrat, kobrast, saarmast. Võrtsjärve kalastik koosneb 35 liigist. Arvukaimad kalaliigid järves on haug, angerjas, latikas ja koha. Linde on Võrtsjärvel nähtud rohkem kui 200 liigist, millest ligi 140 on haudelinnud. Viimastest omakorda 56 pesitseb vahetult järvel. Liigirikkaimad seltsid on kurvitsalised, värvulised ja hanelised. Kahepaiksetest on Võrtsjärves kohatud kuut liiki: tähnikvesilikku, kärnkonna, rohukonna, rabakonna, veekonna ja tiigikonna. Kogu Võrtsjärve keskmine kalasaak on üle 400 tonni aastas, millest hea toidukala osakaal moodustab ca 60-70%.
jääaja). Juulis muneb emakarp oma munad lõpustele, seal viljastatakse nad veega kandunud seemnerakkude poolt ja nad arenevad edasi pihtvastseteks ehk glohhiidideks. Umbes kuu aja pärast vabanevad vastsed lõpustelt ning peavad kiiresti leidma endale vaheperemehe, mõne noore vikerlase (sobivad jõeforell, meriforell ja lõhi, kuid mitte vikerforell), kelle lõpustele kinnituda ja püsida seal kuni järgmise aasta kevadeni. Harvem võivad seda osa täita ka teised kalaliigid, kusjuures peremeesloomale vastsed mingeid ebameeldivusi ei põhjusta. 4 Vastsed vabanevad kala lõpustelt mais-juunis ja laskuvad veekogu põhja. Emaslooma poolt munetud mitmest miljonist munast jõuavad sugguküpsuseni üksikud. Suguküpsuse saavutamise vanus sõltub elupaigast, jahedamas kliimas võtab see aega kuni 20 aastat. 1 Tihe seotus oma vaheperemehe käekäiguga on üks põhjustest, miks ebapärlikarbi seisund Eesti vetes järjest halvenenud on. 5
umbes samal ajal, kui emased poegima hakkavad, ning püüavad saavutada ainuvõimu emaste rühma üle. Edukad isasloomad võivad paarituda 210 emasega. Imetavad emased ja valitsevad isased sigimisperioodi vältel ei toitu; emastel kestab see periood tavaliselt umbes kolm, isastel aga vahel kuni kuus nädalat. Pärast paaritumist lähevad hülged laiali ja rändavad toiduotsinguil ulatuslikult ringi, harilikult avamerel. Läänemere hallhüljeste toiduks on mitmed kalaliigid, peamiselt räimed, tursad, lest ja lõhilased, süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end einestamise ajal võrku kinni mässinud ning lämbub. Toitumiseks sukelduvad nad 3070 m sügavusele ja võivad sinna jääda rohkem kui 20 minutiks. Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Toiduahela tipplülina ei ole täiskasvanud hallhülgel looduslikke vaenlasi, siiski ohustab liiki sellel põhjusel eelkõige Läänemere reostumine. Kuna
Osaliselt pärinevad kalad ka jõgedest ja järvedest, kuid tänu madalale soolasisaldusele on need liigid võimelised ka meres elutsema. Läänemeres eksisteerib ka Atlandi ookeani päritolu liike, kuid erinevalt sealses meres elavatest kaladest on siinsed kalad madala soolasisalduse tõttu palju väiksema paljunemisvõimega ning seetõttu varieerub ka nende suurus. Sellisteks kaladeks on näiteks kilu, räim, lest ning tursk, kes on ühtlasi ka kõige enam püütavad kalaliigid. (ibid.,) Läänemerre suubub ka arvukalt jõgesid millest suurim on Neeva, vooluhulgaga 2500 m³ sekundis. Tänu niiskele kliimale sajab Läänemerre ka rohkem vett kui sellest ära jõuab aurata. Antud vahet hinnatakse 2000 m³ sekundis. Läänemere üldine tase on püsiv. Selle äravool on umbes 16 000 m³ sekundis ehk 500 km³ aastas. Antud protsess toimub läbi Taani väina läbi selle voolab aastas välja umbes 1000 km³ Läänemere riimvett.
ÕIGE 17.2. Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused – VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3. Liike eraldavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE - Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE 1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11. Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva
õhuke järvekarp ja keeris-lametigu. Kaane on Karulas leitud kaheksa liiki, vähke kolme liiki, kellest suurim ja tuntuim on jõevähk (4). 2.6.3 Kalad Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt leitud 22 liiki kalu, millest kolm on Euroopa Loodusdirektiivi kalaliigid: harilik hink, harilik võldas ja vingerjas (4). 2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade
Pesitsemise alguses (enne poegade koorumist) toob isalind ühe paevaga pessa emasele 1,7-1,8 14 kala; kui pesas on lisaks emalinnule 2 poega, siis 3,6 kala ning kolme poja korral on vajalikuks koguseks 4,6 kala (Gensbol 1984). Kalakotkaste jahiedukus. Ebaõnnestunud jahisööstude osatähtsus kõigist jahisööstudest varieerub populatsiooni siseselt suurtes piirides, ulatudes 30-90%-ni. Korrelatsioon on olemas ka kalaliigi ning jahiedukuse vahel mõned kalaliigid on raskemini tabatavamad. Samuti on täheldatud positiivset sõltuvust kotka vanuse ja jahiedukuse vahel kuni kuue kuu vanuste noorlindude saagi tabamise edukus on taiskasvanute omast poole kehvem, seega nad peavad toidu hankimiseks kulutama 2-3 korda rohkem aega (Poole 1989). Arvatavad põhjused, miks kalakotkas toitub ka muudest loomaliikidest, on järgmised: puutava kala nappus, tume (sogane) vesi või halb ilm. Randla (1976) möönab, et halva nähtavuse
2) takistused hübriidide tekkeks (eluaseme alusel, ajaline, probleemid viljastumisel, füüsiline kokkusobimatus etc.) 3) hübriidide elujõuetus/suguvõimetus 4) hübriidide rea väljasuremine (hõbridiseerinud kaotavad edasistes põlvkondades üha enam võime anda järglasi) isolatsioon eluaseme alusel: nt taimede eraldumine vastavalt pinnase tingimustele; jõgede suudmealadel elavad kalaliigid (hübriidid pole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes) isolatsioon aastaaegadest tulenevalt: nt õitsemine eri aastaaegadel isolatsioon paardumiseelistest tingituna: nt lindude alamliikide vaheline konkurents mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga. biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku 4. Inbriiding
Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o
ÕIGE 17.2.Liigiisendid on genotüüpidelt ja fenotüüpidelt ühesugused VALE Liigiisendid on genotüüpidelt ühesugused, kuid võivad fenotüüpidelt erineda. 17.3.Liike eraladavad ristumisbarjäärid ÕIGE 17.4. Tiivutute putukate teke tähendas evolutsioonilist progressi ÕIGE 17.5. Uus täiuslikum organisatsioonitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi VALE Uued keskkonnad võimaldavad uute ja täiuslikumate organisatsioonitüüpide arenemist. 17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE 1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11 Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga
ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest. Peale tsunaamit käivitatud uuringud näitasid, et mangroovimetsad vähendasid hiidlaine löögijõudu 90% võrra. Katastroofis kannatanud riigid mõistavad nüüd selle ökosüsteemi vajalikkust ja on asunud seda taastama, sest mangroovimetsad kujutavad endast lisaks puhvrile ka olulist elatusallikat kohalikele elanikele. Mangroovimetsad toetavad märkimisväärselt kalandust, kuna paljud kalaliigid kasutavad mangroove toitumisalana ning koelmuna. Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused. Mangroovimetsade kadumine on näide suurimast ohust, mis ähvardab üleilmset elurikkust: elupaikade hävitamine, ümberkujundamine ning killustamine. Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks; soode kuivendamine; märgalade muutmine akvakultuuri rajatisteks; teede, linnade ning tööstuskeskuste rajamine; jõgede tammitamine,
Ainsa pidepunkti leiab selles osas kümne aasta tagusest ajast, mil Võrtsjärve jää- ja veeolud olid peaaegu samasugused kui 2006nda aasta suvel. Limnoloogiakeskuse teadlaste hinnangul hulpis tol kevadel Võrtsjärves ligi 20 tonni angerjalaipu, mis oli kolm tonni rohkem, kui oli kogu tunamullune ametlik angerjasaak. Sellised seigad pole kaluritele meeltmööda. Kuigi suurim oht ähvardab praegu just angerjaid, pole teised kalaliigid kaugeltki kaitstud. Mida aeg edasi, seda vähemaks jääb ahtakeses veevahes niigi defitsiitset hapnikku. Kui angerjate hukk mõjutab peamiselt kalurite käekäiku, siis mõne teise liigi suur suremus võib ökosüsteemis isegi laiemat mõju avaldada. Foto 5. Angerja asustamine. J. Kaljuvee foto Väga paljuski on seni järve seni seostatud vaid angerjaga, kuid viimastel aastatel on järve kasutatud ka aktiivseks puhkamiseks. Võrtsjärve äärseile elanikele on kujunenud tõsiseks
kinnikasvamise tagajärjel ja vee kvaliteedi halvenemine. Kalade käitumist mõjutavad ka vees olevad takistused. Näiteks vette kukkunud puud ,mida saavad kasutada enda varjamiseks ,nii ise olles saak loom kui varitseda ise saak looma . Kala värvus sõltub samuti veekogu enda värvusest,mida tumedam vesi seda tumedam ka kala . Näiteks soo järvedes on kalad väga tumedad . Ka ilmastik mõjutab kalade käitumist, talv ja suvi.Külmade tulles lõpetavad paljud kalaliigid toitumise, kogunevad suurtesse parvedesse ja heidavad sügavatesse paikadesse talvituma.. Nad muutuvad loiuks, liiguvad aeglaselt ühest kohast teise, otsides soodsamaid elutingimusi, ei otsi toitu eriti innukalt ja lepivad sellega, mis nina alla juhtub ning ei nõua energia kulutamist. Kevadel, kui hapnikurikkad sulaveed veekogudesse satuvad, tõuseb järsult kalade söögiisu ja saabub nn kudemiseelne võtmine. Samuti muutuvad kalad ka aktiivseteks jälle ja hakkavad rohkem toituma .
mageveekaladeks. Merekalad veedavad kogu oma aja meres, magevee omad magevees ning siirdekalad sooritavad rändeid ühest keskkonnast teisse. Kirjeltatud ökoloogilised jaotused ei peegelda üksikasjalikult kõiki Läänemeres esinevate kalaliikide suhtumist soolsustingimustesse. Läänemeres elab kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgetest, ning ka kalaliike mis pärinevad Atlandi ookeanist. Mitmed Atlandi ookeani kalaliigid ei ole suutelised Läänemeres järglasis saama. Põhjuseks on see, et nende mari, mis soolases Atlandi vees hõljub ülemistest veekohtidest, vajub magedamas vees põhja ja hukkuda. Läänemeres on palju kalu. Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline
temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l. See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks. Kalad on lühinägelikumad kui inimesed. Puhkeasendis tajuvad nad terravalt vahetus
Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need sipelgad siin lõikavad lehtedest tükke ja tassivad neid oma pessa, kus see töödeldakse kompostiks. Komposti toodetakse oma seenekasvatuse jaoks. Karnivooridest ehk loomtoidulistest loomadest ehk ,,teistest tarbijatest" esineb vihmametsade aladel tiigreid,
1. Termini ökoloogia võttis kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 – 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest “oikos”, mis tähendab maja või majapidamist ja “logos”, mis tähendab õpetust.Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide, ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning inimese ja keskkonna suhteis. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi Ökoloogia on teadus, mis püüab kirjeldada ja seletada elusolendite suhteid keskkonnaga Konkreetse uuritava objekti järgi jagatakse ökoloogia: 1. ...
vastsete suremus on samas tohutu. Teatud temperatuuril hävib mari ja teatud temperatuuril aeglustub vastse areng. Keskkonna varieerumisest tingitud põhjused ja bioloogilised põhjused. 5 Kui noorjärkude arv (tihedus koos) on suur, siis suureneb ka kisklus, arvukus väheneb. Kevadine fütoplanktoni rohkuse periood on kalade vastse- ja noorjärkudele väga oluline toiduallikas. Paljud olulised kalaliigid sellistes vetes koevad just selle planktoni vohamise perioodi algul, et tagada oma järeltulijatele parimad toitumistingimused. Kevadine vohamine võib varieeruda 6 nädala ulatuses. Vastsed ei pruugi soodsal ajal olemas olla. Raskem on kalanduses määrata kvoote või siis rakendada püügipingutuse meetodi. Võib olla risk ülehindamiseks. Kvootide puhul eriti (nt Kanadas juhtus tursakalaga hinnati kalavarusid üle). 23
tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2. Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas,
akantoodidest olid kiskjad, kes elatusid teistest veeloomadest. Arvatakse, et nende hambad arenesid lõpuste tugedest. Ühe paari lõpuste muutumist hammasteks võib vaadelda, kui klassikalist näidet evolutsioonilisest arengust, kui juba olemasolev struktuur saab täiesti uue funktsiooni. Kuigi akantoodid kadusid Devoni ajastu lõpul, nende jäetud evolutsioonilisel pärandil on suur ökoloogiline tähtsus. Täpselt ei ole teada, kuidas Devoni ajastul ilmunud uued kalaliigid akantoodidega seotud olid, kuid nad laiendasid tunduvalt nii mere kui ka magevee toiduahelat. Väga suured kalad sõid väiksemaid ja need omakorda veel väiksemaid kalu. Sellise toiduahela tipus olid suurimate esindajatena rüükalad. Neil oli tugev soomuskate ja arenenud lõualuud. Nad ilmusid Devonis, kuid kadusid enne Karboni ajastut. Siluri ja Alam- Devoni magevee setetest on rüükalu vähe leitud, küll aga Kesk-Devoni ja Ülem- Devoni setetest
tõestades, et Vestring huvitus rahvakeelest. See sõnastik on 18.saj I poole suurim. Vestring esitas sõnastikus sõnarühmi, nt märksõna Litn (=linn) alt leiame Riig, Tallin, Perno-Lin, Tarto-Lin jt. Sõnad on esitatud tähestikulises järjekorras, sõnaloendi ette tuuakse välja 2-3 tähte järgnevatest sõnadest. Märksõnade alla on koondatud ka nendega mõisteliselt seotud leksikat, nt Kal (=kala) all on kaalikad, kalju ja kala; kala all on toodud kalaliigid. Vestring esitab olulisemaid sõnavorme, põhiliselt genitiivi, harvem akusatiivi. Helle - väga hea eesti k tundja, kellele usaldati põhjaeestikeelse piibli suurema osa tõlkimine ja väljaandmine. Tema ajaks olid juurdunud Forseliuse-Hornungi kirjaviisi põhimõtted. Tema suurim teene on põhjaeesti k grammatika 1732 "Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" koostamine. Ta oli grammatika tegelik autor, kuigi tiitellehel kirjas vaid väljaandja Gutsleff
Loengusalvestuste põhjal ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE | YTG0050 Luges: Henn Kukk | Mihkel Heinmaa | TTÜ sügis 2010 7/09/10 SISSEJUHATUS 1305 Cressentius uuris alusmetsa taimede omavahelisi suhteid. 1662 Grunt uuris inimpopulatsiooni sündivust, suremust, soolist kompositsiooni. 1685 King uuris taimede suksessiooni, kui maa tõuseb merest. 1789 Malthus rõhutas, et inimpopulatsioon kasvab geomeetriliselt, kuid toidu tootmine aritmeetriliselt. 1887 Forbes uuris liikidevahelist tasakaalu. 1900 Kokutsajev esitas mullatüüpide klassifikatsiooni. Eesti tuntumaid ökolooge: Victor Masing, Hans Trass, Martin Soober. Termini ökoloogia võttis kasutusele Heckel teadus organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahelistest suhetest. 1972 täienda...
Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks.
Kalakukko on savopärane (Ida-Soome) hõrgutis. Algupäraseid kalakukko'sid saab osta Kuopio turult, kuid täiesti söödavaid variante küpsetatakse mujalgi Soomes. Kalakukko on rukkitaignakooriku sisse pandud kala. Kalakukko valmib traditsiooniliselt kiviahjus ja õigesti tehtuna küpseb see aeglaselt, 57 tundi. Parim kalakukko on ahjusoe, ent maitsev on see ka külmalt. Põhiliselt kasutatakse kalakukko täidisena rääbist, kuid sobivad ka väikesed ahvenad ja miks mitte muudki maitsvad kalaliigid. · Muud rahvustoidud Kõigile Soome rahvustoitudele pole nimepatenti antud või polegi seda taotletud. Lapimaal on peale puikulakartulite veel teinegi kuulus rahvusroog poronkäristys. Õhukesteks ribadeks lõigatud liha praetakse rohkes rasvas ja süüakse tavaliselt puikula'test tehtud kartulipudruga. Leipäjuusto on küpsetatud toorjuust, mida valmistatakse kõige rohkem Pohjanmaal, Lapis ja Kainuus
(Lisa Speer et.al, 1995) 2 Kala sisaldab kuni 20 % valku, mis on täisväärtuslik, nagu ka liha ja munavalk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalavalgust moodustab sidekude vaid 2-5%, mistõttu kalatoidud on kergesti seeditavad. Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest. Näiteks lõhe kolesteroolisisaldus on võrreldav juba sealiha vastava näiduga. RÄIM energia 103 kcal/100g
Zoosemiootika 12.02.15 1. LOENG Paikneb loodus- ja humanitaarteaduste vahel. Tegeleb mitteverbaalse kommunikatsiooniga. Tegeleb eri viisidega, kuidas loomad saavad olla tähenduslikud. Signifikatsioon: kuidas loomad tõlgendavad ümbritseva keskkonna elemente, kuidas nad seda keskkonda tajuvad. Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon: liigisisesel isenditel kindlamad mehhanismid, liikidevaheline – teise liigi tähenduslike aspektide tõlgendamine, lähtuvalt reeglitest, mis tõlgendaja omailmas kehtivad. D. Martinelli – antropoloogiline zoosemiootika Need viisid, mis suhestuvad sellega, millised on meie endi teadmised loomade elust, võivad olla väga erinevad, kui mõelda metafoorsete kirjelduste peale (nt ülikool kui sipelgapesa, mesilastaru), siis ilmselt on mingi alus all, aga suur hulk selliseid kultuurilisi narratiive hälbivad väga suuresti loomade tegelikust käitumisest. Inimeste kujutlused loomadest representats...
rajamisele ja teadmistepõhisele varu kasutamisele sh püügikoormuse optimeerimisele rannapüügil ja erinevate tehniliste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele. 3. Läänemere traalpüük 3.1. Ülevaade sektorist ja selle hetkeolukorrast Läänemerest püütakse kala kalalaevadega, mille kogupikkus on üle 12 meetri (traalpüük) ja ranniku lähedasel alal kalalaevadega, mille kogupikkus on reeglina alla 12 meetri (rannapüük). Läänemere peamised traaliga püütavad kalaliigid on kilu, räim ja tursk. Nende liikide varusid reguleerib Euroopa Liit ning Euroopa Liidu Nõukogu määrusega kehtestatakse iga-aastaselt liikmesriikidele eraldatavad kalapüügivõimalused (kvoodid), mis lähtuvad ICES soovitustest. Püügivõimalus räime osas on jaotatud eraldi Liivi lahest püütavale räimele ja teistest Läänemere piirkondadest (avameri) püütavale räimele. Riigisiseselt jaotub räime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
