Nad toituvad mudast leiduvast orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevate haruliste kombitsatega ammutavad nad suhu põhjamulda ja liiva. Neil on ruumikas sooltoru. Sellel on toitainete imendumiseks suur pind, mistõttu loom saab omastada mudas ja liivas leiduva vähese toidu. Nad liiguvad vähe. 44. Selgrootute loomade iseloomustus Selgroogsete toes paikneb keha sisemuses. See on luuline ja koosneb jäsemeluudest, koljuluudest, lülilisest selgroost ja kaladel ka uimedest. Närvisüsteemi kesked osad on aju, mis on keerulise ehitusega ja paikneb selja poolel. Süda paikneb kõhtmisel poolel ning on 2 kuni 4-osaline. Vereringe on suletud, veri voolab veresoontes. Selgroogsete lihastik on tugev ja massiivne ning moodustab siseelundite kaitseks polstri. 45. Selgrootute loomade iseloomustus Selgrootud loomad on loomad, kellel puudub selgroog. Selgrootud on käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed
Nii XX-X0 kui ka XX-XY-süsteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (moodustab kaht tüüpi sperme - X0 või XY), emane aga on homogameetne (kõik munarakud sisaldavad X-kromosoomi -XX). Kuna X- ja Y - kromosoomidega spermide moodustumise tõenäosus on võrdne (50%), siis peab ka isas- ja emassugupoolega järglasi sündima võrdselt. Ka tegelikkuses on see nii. Lindudel, roomajatel ning kaladel ja liblikatel on heterogameetseks sugupooleks emased. Selleks, et eristada sellist soomääramise tüüpi eelnevatest, tähistatakse nende sugukromosoome e gonosoome isastel ZZ ja emastel ZW. Ligilähedane sellele soomääramise tüübile on ZZ-Z0 tüüp mõnedel liblikatel, kus emastel on ainult üks sugukromosoom (Z0) ja isastel mõlemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) määrab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata
Suletud süsteem puudub ainult massivahetus, soojusvahetus toimub. Avatud süsteem toimub massi- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. 79. Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis? Imetajatel säilib termoproduktsioon ja kehatemperatuur välistemperatuurist tunduvalt kõrgemal tasemel regulatsiooni ja mehhanismide abil (homöotermsed olendid). Nende energiavahetus suureneb ja sellega välditakse keha temp. langust. Kaladel ja roomajatel aga soojusproduktsioon on väiksem ja nende keha temperatuur erineb vähe ümbruse temperatuurist (poikilotermsed olendid). Kõik keemilised reaktsioonid ka ainevahetusprotsessid sõltuvad temperatuurist. Soojusproduktsioon temperatuuri säilitamiseks: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus. mittetahteline rütmiline lihaste aktiivusus külmad värinad. Ainevahetusprotsesside intensiivistumine. 80. Kuidas mõõdetakse ainevahetust (kaudselt ja otseselt)?
keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik on tugev ja Lihastik paikneb enamasti massiivne, moodustab kihtidena ja õmbritseb Lihastik siseelundite kaitseks keha või paikneb polstri ja annab loomale kimpudena keha iseloomuliku kehakuju. sisemuses.
2) Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, tõenäoliselt ka ojasilm. 3) Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven ja jõeforell. Kõik peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga ka suurtes, sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti vesipapp.
liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne
Kuidagi peab see vedelik vereringesse tagais jõudma, see toimub lümfiteede kaudu. Lümfisüsteem töötab erinevalt vereringest ühes suunas. Suundub enne südant veresoonkonda. Lümfiringe ie ole päris sümmeetriline. Mandlid Suuremad lümfisõlmed, paiknevad sellel teel kus hingatakse õhku ja neelatakse toitu. Kurgumandlite pind on väga sur, sest on ahtuline. Lihtsatel organismidel, näiteks silmul on seotud immuunkoed seotud seedesüsteemiga (GALT-gut associated lymphoid tissue). Kaladel mängivad olulist rolli neerud. Kõige lihtsam ehitus on kõhrkaladel, silmul Organid on seotud seedesüsteemiga. Eraldi tüümus ja organite jaotus on imetajatel ja ka lindudel. Kahepaisketel on luuüdi ja tüümus. Kaladel ei ole luuüdi, sest luid ei ole. Vereloomes mängivad olulist rolli neerud. Akronüüme erinevate kudede koosluste nimetamisel, mis osalevad rakkude diferentsuuruvad MALT – mukoosaga seotud lümfoidne kude, ei küsi neid. Hematopoees
Kõdutsooni nimetatakse litriks. Annab toitu herbivooridele ja on kasvukohaks selgrootutele organismidele. Seda kõdu sööb näiteks kakand. Kaldatsoonis on bioproduktsioon kõrgem kui avaookeanis. Produktsiooni ja biomassi suhe on vaid 0,5/5=0,1. Bentos ehk põhjaelustik Sügavates piirkondades on põhjaelustik sõltuvuses ülemistest kihtidest. Söövad ülevalt alla sadavat orgaanilist ainet. Eufootilises tsoonis toodetust jõuab põhja 1-2%. Väga napid varud. Kaladel, kes seal elavad on suur pea ja suured lõuad, et toit kohe tervenisti ära süüa. Neil on luminofoorid. Väikse osa produktioonist annavad bakterid kemolitotroofid, ümber termaalsete avade, vulkaanilistes ümbrustes. Märgkaalus on bentose kaal alla 1g/m2 kohta. Mere eripiirkondades erinev. 0-200m annab 80% toodangust. Ka järvedes sõltub bentose biomass sügavusest. Põhjas elavad loomad jagunevad sisefaunaks ehk infaunaks ja pealisfaunaks ehk epifaunaks.
· Maksa kaudu sapi koosseisus koos enterohepaatilise retsirkulatsiooniga (suured polaarsed molekulid piir 300-500 Da). Soolte mikrofloora võib aine uuesti põhiteed · Soolestiku kaudu fekaalide koosseisus (eelmine punkt+verest, süljest, pankrease mahlast) Soolestiku mikrofloora osa - N: tsüklamaat-àtsükloheksüülamiin (sool>veri>uriin põievähk) · Hingamisteede kaudu- gaasid ja benseen, tolueen, metanool, anesteetikud, CCl4. Kaladel lõpused. · Suu kaudu (oksendamine) · Piimanäärmete kaudu, nii vees kui ka rasvades lahustuvad ained · Naha kaudu, amfiibidel rasvlahustuvad ained, putukatel kesta, kutiikuli äraviskamine, raskemetallid; · Muud: pisarad, higi 12. Põhivõtted toksilise aine kahjutustamiseks, antidoodid. · Antidoote e. vastumürke kasutatakse ägedate akuutsete mürgituste puhul, mis
tüüp retseptoreid, mis erutuvad ultravioletses sagedusalas. Roomajatel täiendav keemiline tundeorgan - Jacobsoni elund. Kaheksajala kompimine. Inimesele tundmatud meeled loomadel. 1)madudel esineb paariline meeleelund, mille abil nad tajuvad saakobjekti soojuskiirgust ja suudavad selle abil hinnata objekti suunda ja kaugust 2)paljud linnud, mesilased ja isegi bakterid tajuvad Maa magnetvälja ja kasutavad seda orienteerumisel. 3) mõnedel kaladel (näit. elektriangerjal) on elektriorgan, mille abil nad loovad enda ümber magnetvälja. Peas asuvad retseptorid tajuvad selle välja muutusi, mida põhjustavad magnetvälja sattuvad objektid. Kasutusel saagi püüdmiseks ja orienteerumiseks. Muutes ise magnetvälja kuju, saadavad signaale liigikaaslastele. Looma “omailm” ja selle arvestamise tähtsus loomade käitumise tõlgendamisel. Loomade meeled ja nende tundlikkus on inimesest väga erinevad. Seega meil raske ette
Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi. Spinotalaamkulgla: valu-, temperatuuri- ja puuteimpulsid liiguvad ajukoorde Seljaaju alanevad juhteteed Püramidaalsüsteem: kortikospinaalkulgla juhib ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne
Ammejõgi oli siis, 1950. aasta paiku veel süvendamata ja väga kalarikas. Isegi need kümneaastased poisikesed said sealt ilusaid suuri latikaid , turbasid ja mõned angerjadki. Hiljem loobus kalapüügist usulistel põhjustel: teadis, et tegelikult ei vajanud neid kalu, mida püüdis enamus väikestest läks kassile ja tal on paha mõelda ussi konksu otsa ajamisele (vihmaussil on ka vastik lõhn) ning veest tõmmatud kala tapmisele. Ta ei lasnud kaladel lämbuda, vaid tapis nad kohe. Kuid mälestuses sellest, kuidas istus Ammejõe käärus ja vaatas põnevil õngekorki, mida latikas algul üles kergitas ja siis eemale vedama hakkas, on ometi elav ja ilus. Tema vanaisa oli olnud kirglik jahi ja kalamees, kes veetis palju suvesid Pühajärve ääres ja Pühajärvel. J.K. ei saanud aga kala ega jahimeest , isegi liha ja kala sööb harva. Ei ole neid tahtnud lapsest saadik, otsekui oleks sündinudki buddhistiks.
reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal säilida värskenaüle viie aasta. Mangroovil võtab kuni viiskümmend aastat, et kahjustusest täielikult pääseda. Sadamate naftakahjustuste tagajärjed Naftakahjustustel võib olla väga tõsine mõju rannikul toimuvale tegevusele ja neile, kes kasutavad merelt saadvaid ressurse. Enamikel juhtudel taoline kahjustus on lühiajaline ja on põhjustatud
KÖÖGILEKSIKON Sisukord 1Sissejuhatav tund..................................................................................................... 6 1.1Piprad (must, roheline, valge)............................................................................ 6 1.2Rosé pipar.......................................................................................................... 8 1.3Safran................................................................................................................. 8 1.4Vanilliin............................................................................................................... 9 1.5Vanill................................................................................................................... 9 1.6Basiilik.............................................................................................................. 10 1.7Rosmariin...............................
Tuntuim bakteriperekond selles vallas on Rhizobium, keda võib leida paljude liblikõieliste taimede juurtel nn. juuremügarates. Lämmastiku redutseerimine on energeetiliselt väga kulukas tegevus. Nii kulub bakteritel ühe lämmastikumolekuli sidumiseks 16 ATP-d. Ammonifikatsioon Kui organismid eritavad oma lämmastikuainevahetuse jääke (imetajatel uriiniga karbamiid, lindudel ja roomajatel kusihape, kaladel jt. veeorganismidel ammoonium) asuvad nende kallale bakterid ja seened ning valmistavad nendest ammooniumi (NH3). Ammooniumit saavad osad lagundajad kasutada enda lämmastikuvajaduse rahuldamiseks. Suurele osale taimedest sobib ammoonium ka lämmastikuallikaks (aga eelistatakse nitraate). Nitrifikatsioon Soojades ja neutraalse mullaga tingimustes lagundajate toimel
· keskkonnaalase tehnika ja oskusteabe mahajäämus · puudulik keskkonnakorraldus 3. Ülesanne dihübriidsest ristamisest NR 20 1.Organismide lootejärgne areng Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arengut: MOONDEGA ARENG - Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumi. On omane paljudele selgrootutele, kahe-paiksetele ja kaladele. MOONDEGA ARENG KALADEL - Munaraku viljastamine seemnerakkude poolt toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Koetud marjateradest areneb rebukotiga vastne . Mõne aja möödudes areneb sellest kalamaim . Maimud kasvavad kiiresti täiskavanud kaladeks . mari MOONDEGA ARENG KAHEPAIKSETEL - Munaraku viljastamine toimub väljaspool emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles. Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles
Seda ainet on estuaaride soontaimedes, ULVAs ( rohevetikas) ja fütoplanktonis. DMSP muutub dimetüülsulfiidiks (DMS) – suurimaid amosfääri jõudva väävli allikaid – põhjustab happevihmasid. DMS võib mõjutada pilvkatet. Loomad higistavad sooli nahale. 1 Osad organismid on kaetud limakihiga – sool ei tungi taime (põisadru). Looma füsioloogilised muutused – kaladel ioonide transport üle lõpuste pinna ja uriini hulga reguleerimine. Magedas vees sulfaatide kontsentratsioon palju madalam kui merevees mere ääres haiseb mädamuna järgi – eraldub gaas. Mageveest eraldub CH4 – see on lõhnatu, tekitab kasvuhooneefekti. Riisipõllud on suurimad CH4 tekitajad. Bioloogilised komponendid Fütoplankton on produtseerija nr 1. Taksonoomiline koosseis ei erine palju mere omast. Ka mehhanismid saransed – sama zooplanktoni ja nektoni puhul.
kaklevaid rühmitusi kergemini kontrolli all hoida. Avaliku info kasutamine, sotsiaalne õppimine Tihti tasub uude, tundmatusse piirkonda saabunud isendil liituda seal juba elavate isendite grupiga sellepärast, et ainuüksi juba teiste loomade olemasolu selles paigas annab talle usaldusväärset infot selle elupaiga ohutuse kohta. Sellist käitumist, mida nimetatakse ala kopeerimiseks, on näidatud esinevat lindudel, ühiselulistel ämblikel, kaladel ja imetajatel. See käitumine aitab vältida ohtlikke paiku, kuigi samas ühtlasi vähendab isendite võimalusi asustada uusi sobivaid elupaiku. Uustulnukad ei pruugi teistelt isenditelt kopeerida mitte üksnes alasid, vaid ka toiduobjekte. Nii saab vältida tundmatute ohtlike, mürgiste ja mittesöödavate objektide sattumist menüüsse. Sellist käitumist nimetatakse objekti kopeerimiseks. Näiteks on eksperimentaalselt näidatud,
lehed taandarenenud, sügav juurestik ja vett säilitav vars, näiteks kaktustel. 2) Mimikri st sarnasus teise liigiga. Näiteks kärbesõie õis on sarnane tolmendava putukaga. § Loomade kohastumused: 1) Kalad, vaalad ja hülged on kohastunud vees elama. Nende kehakuju soodustab vees liikumist. 2) Linnud on kohastunud lendamiseks. Nende eesjäsemed on muutunud tiibadeks ja luud on kerged. 3) Varjevärvus, näiteks tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel ning valgejänese karvkatte värvuse muutus st talvel valge ja suvel pruunikashall. 4)Hoiatusvärvus, näiteks herilasel. § Kohastumused on organismile kasulikud vaid teatud tingimustes ja teatud aja vältel, näiteks valgejänese värvus. Kohastumused ei ole täiuslikud, näiteks järglaste eest hoolitsemisel tuleb end sageli ohvriks tuua. 26 Ø Liigiteke
Tunnus Selgroogsed Selgrootud Toes Toes paikneb keha Toes paikneb kehapinnal. See sisemuses, on luuline ja võib olla: kitiin-, räni- ja koosneb järgmistest osadest: lubiainest või lihastikust lüliline selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Närvisüsteem Närvisüsteemi kesksed osad Närvisüsteemi keskesed osad (pea- ja seljaaju) paiknevad paiknevad keha kõhtmisel keha selgmisel poolel. Peaaju poolel, kus moodustub on suhteliselt suur ja närvikett. Peaaju on väike ja
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
Käändsõna paradigma Eesti keele käändsõna paradigmas on kahe arvu ja 14 käände kombinatsioonina 28 liiget. Nt sõna kala paradigma on järgmine: kääne arv ainsus mitmus Nimetav kala kalad Omastav kala kalade Osastav kala kalasid ~ kalu Sisseütlev kalasse kaladesse Seesütlev kalas kalades Seestütlev kalast kaladest Alaleütlev kalale kaladele Alalütlev kalal kaladel Alaltütlev kalalt kaladelt Saav kalaks kaladeks Rajav kalani kaladeni Olev kalana kaladena Ilmaütlev kalata kaladeta Kaasaütlev kalaga kaladega Käändsõna formatiivivariandid KÄÄNE ARV AINSUS MITMUS DE-MITMUS VOKAALMITMUS Nimetav - d Omastav - te, de VT
** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul ja toimub diferentseerumine Müotuubul moodustab ühtse lihaskiu Lihaskiud koonduvad lihaskiudude kimpudeks. Lihased kujunevad kahest müotoomi populatsioonist:epaksiaalsest ja hüpaksiaalsest müotoomist · Urogenitaalsüsteemi päritolu ja neerutüüpide vaheldumine embrüogeneesis Arenevad vahelmisest mesodermist (paraksiaalsest). Pronefros on funktsionaalne neer kaladel ja amfiibidel, kõrgematel loomadel degenereerub pronefors varsti peale moodustumist. Neeru juha anterioorne osa ning pronefrilised torukesed taandarenevad, juha kaudaalne osa säilub ning annab aluse Wolffi ehk nefrilisele juhale. Wolffi juha indutseerib pronefrosest kaudaalselt uute torukeste moodustumise juha kõrval paiknevas mesenhüümis. Need torukesed diferentseeruvad nefroniteks ja nõnda tekib mesonefros ehk keskneer
selleks, et saada geenis kindlaid mutatsioone või kõrvaldada geeni ekspressiooni; geeni produkti ja selle fenotüübilise efekti ennustamine 78.Biokunst - Dna kiip - Bio-interfaas - Saame teha ilusaid asju nt helendav nahk, sellega on loodud helendavaid loomi Genoomne kunst - Transgeensed putukad – nt malaariasääsk kes takistab malaaria levikut - Kaladel kasvuhormoon - Transeensed loomad - Transgeensed linnud – kanad: põllumajandus ja tervishoid, et nad muneks palju - Transgeensed taimed – GMO, resistentsed herbitsiidide suhtes, hävitavad kahjurputukaid, maguskartul, kuldne riis A vitamiiniga 79. GMO organismid - Geneetiliselt muundatud organism kus organismi või rakku on viidud võõras geen. - Transgeensed kanad – põllumajandus ja tervishoid
Tänapäeval on neist säilinud ainult kolm perekonda: üks Lõuna Ameerikas, üks Austraalias ja üks Aafrikas. Austraalia liik Neoceratodus on nii sarnane Triiase ajastu liigile Ceratodus, et seda võiks pidada "elavaks kivistiseks". Kopskalad on nimetatud oma kopsude järgi, mis võimaldasid neil hingata, kui nad olid lõksu jäänud kuivavasse veekogusse kuival aastaajal. Oletatakse, et sellised kopsud olid olemas juba Devoni ajastul. Samasugused kopsud olid ka Devoni aegsetel vihtuimsetel kaladel. Enamus neist elasid magedas vees, 8 ainult tsölankantiidid elasid ookeanides. Üks liik on tänapäevani säilinud. See avastati 1938 aastal Madagaskari lähedalt. Nii kopskalad kui ka vihtuimsed kadusid peale Devonit, kuid jätsid olulise evolutsioonilise pärandi. Vihtuimsed kalad on kõigi tänapäevaste maismaaliste selgroogsete, kaasa arvatud inimeste eelkäijateks, nende kopsud olid meie omade eelkäijateks
A. N, P, K; B. t, d, N; C. r, a’, f, q; D. z, C, S, A; E. w, c, N; Tubli üliõpilane teab, et õige on C. 109. Millises organismirühmas on täheldatud sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on ühe otsa pilet (üks põlvkond sooritab rände, järgmine tagasirände)? A. Linnud; B. Taimed; C. Korallid; D. Sääsed; E. Liblikad; F. Kalad. Seni teada ainult liblikatel (admiral, monarhliblikas). E. 110. Kas emastel kaladel võiks kehasuurus ja saadud järglaste arv olla: A. Allomeetrilises seoses? B. Bimodaalselt seotud? C. Lõivsuhtes? D. Vastandmärgilised? Lihtne, mida suurem keha, seda rohkem marja. Õige on A. 111. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on ilma roheliste lehtedeta (ilma klorofüllita) taimed: A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Kui roheliste lehtedeta taimed just saprotroofid või mükotroofid pole, on nad ikka
Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm. Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). IX. Antropogeensed kooslused Põllumajandusalad ja põllumajanduslikud kultuurtaimed. Põllumajanduslikud kultuurtaimed Eestis- nisu, oder, rukis, hernes, põlduba, naeris Umbrohud. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens ...
Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm. Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Kõik, peale jõeforelli võivad elutseda ka jõgedes ja ojades, mis kuivadel suvedel lompideks kuivavad. Kiirevooluliste jõgede kaladel on kere ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). Kahepaiksed Rohukonn eelistab elada vee ääres. Veekonn ja järvekonn elavad aga suurtes ja sügavates ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohe-kärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Linnud Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti ka vesipapp. Kasari
biokeemiliste protsesside toimel (heljuvaine settib või kleepub taimestikule, bakterid surevad jne). Mõõduka ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib aga hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapnikku! Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilise aine ja fütoplankton, mis õhustab vet fotosünteesi abil. Oma osa on ka kõrgematel veetaimedel e makrofüütidel, zooplanktonil ja kaladel. Veekogus toimuvad protsessid Bioloogilised protsessid võivad olla: Aeroobsed (vees on lahustunud hapnikku O2) Hapnikuvabad (vees ei ole lahustunud, kuid on seotud hapnikku, NO3) Anaeroobsed (vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Orgaaniline aine laguneb järgmiste reaktsioonide tulemusena: Aeroobses keskkonnas orgaaniline aine + O2 = CO2 + H2O + anorgaanilised soolad Hapnikuvabas (anoksilises) keskkonnas orgaaniline aine + NO3 + H2O = CO2 + N2
Ta vastsed toituvad väiksematest hõljuritest ränivetikatest, viburvetikatest ning aerjalaliste munadest ja noorjärkudest. Maimude peamiseks toiduks on aerjalalised vähid ja limuste vastsed. Täiskasvanud kilu toidus esinevad aerjalalised, vesikirbulised, vääneljalalisete ja limuste planktilised vastsed, samuti ka kalade marjaterad. Kilu toitumine kudemisperioodil on erandlik nähtus, mis seletub marja ja niisa väikeste mõõtmetega. Teistel kaladel aga arenevad sugunäärmed enamasti niivõrd suureks et täidavad kõhuõõne ja seega on toidu vastuvõtmine kudemisperioodil takistatud. Kilu koeb portsjoniliselt, s.o. emane ei koe kõiki marjateri korraga, vaid mitu korda, seejuures väiksemate järkudena. Portsjoniline kudemine on väga kasulik kohastumine. Kuigi kilu mari on väike, koeb üks isend kudemisperiooni jooksul 10 000 30 000 marjatera. Viimased
September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülej...
Nii XX-X0 kui ka XX-XY-susteemi korral on isane heterogameetseks sugupooleks (moodustab kaht tuupi sperme -X0 voi XY), emane aga on homogameetne (koik munarakud sisaldavad X-kromosoomi -XX). Kuna X-ja Y -kromosoomidega spermide moodustumise toenaosus on vordne (50%), siis peab ka isas-ja emassugupoolega jarglasi sundima vordselt. Ka tegelikkuses on see nii. Sugukromosoomidega maaratakse primaarsed sugutunnused (sugunaarmete ehk gonaadide areng). Lindudel, roomajatel ning kaladel ja liblikatel on heterogameetseks sugupooleks emased. Selleks, et eristada sellist soomaaramise tuupi eelnevatest, tahistatakse nende sugukromosoome e gonosoome isastel ZZ ja emastel ZW. Ligilahedane sellele soomaaramise tuubile on ZZ-Z0 tuup monedel liblikatel, kus emastel on ainult uks sugukromosoom (Z0) ja isastel molemad kromosoomid (ZZ). Imetajatel (ka inimesel) maarab Y-kromosoom alati isassugupoole arengu, vaatamata
toidutaimedesse nagu kartul, porgand, lehtsalat ja nisu. Nõnda kogunevad ravimijäägid loomasöödana kasutatavatesse taimedesse ning hiljem satuvad need ravimijäägid taas nii inimeste kui ka loomade organismidesse (Lillenberg jt 2012). Keskkonnale ohtlikud pole aga ainult antibiootikumid vaid ka mitmed teised ravimirühmad nagu näiteks rasestumisvastased vahendid ent ka muud hormoonpreparaadid, mis võivad põhjustada kaladel ja kahepaiksetel looteeas soomuutusi, mis omakorda muudab nad sigimisvõimetuks (Ravimiamet 2015). 11 Ohutud pole ka väga levinud valuvaigistava ja põletikku pidurdava toimega diklofenak. On tõestatud, et diklofenakist tulenev keskkonnarisk on tema akumuleeruvuse tõttu kõrge. Näiteks tuvastati 2004. aastal, et india raisakotkaste arvukuse kiire vähenemine põhjustajaks eelmise sajandi lõpul oli diklofenak, mis
(Lisa Speer et.al, 1995) 2 Kala sisaldab kuni 20 % valku, mis on täisväärtuslik, nagu ka liha ja munavalk, kuna sisaldab piisavas koguses kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalavalgust moodustab sidekude vaid 2-5%, mistõttu kalatoidud on kergesti seeditavad. Rasvasus on kaladel liigiti erinev. Väherasvased kalaliigid (tursk, koha, haug, ahven) sisaldavad rasva alla 1 % ja sobivad hästi dieettoiduks. Rasvarikas kalaliha on heeringalistel, lõhelastel, angerjal jt. liikidel. See kõigub märgatavalt sesooniti ja näiteks räimel on kevadel rasva 3-4%, sügisel aga kuni 6% ja enamgi. Kuid ka viimane näit jääb tunduvalt alla liha rasvasusele. Kala sisaldab ka kolesterooli, sõltuvalt rasvasusest
28. Kuidas valmistatakse suuri linnupraade? Praetakse linde nii tervelt (täidetult) kui ka portsjontükkidena. Tervetest lindudest valmistatakse praade nagu suuri lihapraade. 13. KALAROAD 1. Missugused on värske kala tunnused? Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumatu, kala lõpused helepunased, jääs hallikalt punetavad, kala nahk läikiv ja limane, silamad selged, punnis, elastne, nõtke, liha selgroo küljes kõvasti kinni ja küljeluud on lihas kinni. 2. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? · Kõhu avamise Alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Eemaltatakse sisikond, harjaga eemalda ,,tume kile" , pese harjates külma vee all. Lõpuste eemaldamiseks lõigatakse kääridega lõpused lõuaga ühendav kõõlus läbi, seejärel haaratakse kääridega lõpus teine kinnituskoht ja ,,väänatakse" see küljest. · Selja avamise Kõigepealt lõigatakse noaga seljaliha lahti pealpool selgroogu, seejärel teiselt
väävel ja mikroelemendid jood, broom, koobalt, vask) ning 1,5...3,5% ekstraktiivaineid. Kalas leidub peaaegu kõiki vitamiine, millest tähtsamad on A-, D-, E-, B1-, B2- ja B12- vitamiinid. Eriti rikas vitamiinide poolest on kala maks. Veesisaldus kõigub 46...84% piires olenedes peamiselt rasvasisaldusest. Kala toiteväärtus oleneb veel söödavate ja mittesöödavate osade vahekorrast, mis omakorda sõltub kala liigist ja suurusest. Suurematel kaladel (sama liigi piires) on söödavate osade osatähtsus suurem. 3.2. Tähtsamad kalade sugukonnad Bioloogiliste tunnuste alusel jagunevad kalad kahte klassi kõhrkalad ja luukalad. Need jagunevad omakorda alamklassideks, rühmadeks, seltsideks ja alamseltsideks. Kalu võib liigitada ka sugukondadeks keha kuju, luustiku, seljauimede arvu ja asukoha, liha keemilise koostise jt. tunnuste alusel. Alljärgnevalt on toodud tähtsamate sugukondade lühike iseloomustus
kokkuvõttes on tegu haruldase sündmusega. Eriti siis, kui on tegemist organismidega, millised koosnevad ainult pehmeist kudedest. Seega - fossiilse materjali alusel on alati üleesindatud skeletiga varustatud organismid, kuigi üldjuhul hävib ka skelett. Vajalikuks tingimuseks on sattumine settekivimitesse. Ja seetõttu on fossiliseerumine palju tõenäosem näiteks merepõhjas elavatel loomadel, kui isegi veepinna ülakihtides elavatel kaladel. Maal elavad loomad fossiliseeruvad hoopiski harvemini. Pehmekoelised merepõhja elanikud fossiliseeruvad vaid siis, kui nad mattuvad õnnetuse läbi setete alla - muidu surres hävib nende keha paari päeva jooksul. Settekivimite edasine saatus on muidugi suurte tektooniliste liikumiste määrata - merepõhjast saab maismaa, kontinendid triivivad jne. Geoloogia suudab määrata settekivimite absoluutse vanuse ja see omakorda annab võimaluse dateerida fossiile. Samuti annab see võimaluse
(taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas. b)areng toimub organismisiseselt vesikeskkonnas. (loode areneb lootevedelikus : a kaitseb loodet põrutuste eest. b) hoiab keskkonna stabiilse. c) vedelikus olemine vähendab raskusjõu mõju. d) väldib kokkukasvamist lootekestaga. e) lootevedelik kaitseb veekaotusse eest
Soo määramine keskkonnaga kätkeb endas riske 2) Ploidsus: nt. mesilased (isased-lesed n, emased töölised + ema 2n) 3) Sugu määratakse sookromosoomidega a. Süsteem xx/x ühel soopoolel 1 kromosoom vähem b. Süsteem zz/zw ei seostu sugukromosoomide kujuga. Kasutusel lindudel. Ühesugused sugukromosoomid isastel, erinevad emastel c. Süsteem xx/xy imetajatel, kahepaiksetel, kaladel emastel xx, isastel xy Esmased sugutunnused: 1) Eristunud sugunäärmed (nt muna- ja seemnesarjad) 2) Suguelundid Sekundaarsed sugutunnused: kujunevad sugulise küpsuse perioodil suguhormoonide toimel. Tunnus Emane Isane Lihasmass Väiksem Suurem Rasva% Suurem Väiksem Vee hulk Väiksem Suurem Keha proports:
- tal on võimalus paarituda iga parajasti indleva emasega Jõuproovid. Väiksemais loomarühmades püsib algsete jõuproovide alusel kujunenud hierarhia edaspidi mõnda aega ka ilma olulise võitluseta, eelmisel korral tugevamate respekteerimise teel nõrgemate poolt. Suuremais rühmades (kus loomad ei tunne ega mäleta üksteist nii hästi) võivad aga jõuproovid jätkuda kogu rühma kestmise aja. Jõuproovides kasutatakse otseste konfliktide asemel enamasti ähvardusdispleisid - mõnedel kaladel ja ämblikel tuleb võitjaks alati suurem, isegi kui vahe on imetühine - hirvedel võidab tihti see, kes röögib kõvemini Alluvus kui ajutine strateegia. Alles noortel ja jõuetutel isenditel, kes pole võimelised veel dominandiks pürgima, võivad grupieluviisi muud eelised siiski üles kaaluda alluvusest tuleneva hinna. Hiljem, suuremaks kasvades, on neil võimalus hõivata lakkamatutest võitlustest nõrgaks jäänud dominandi positsioon. Grupisisene hierarhia kui ESS.
(moodustab kaht tüüpi sperme - X0 või XY), emane aga on homogameetne (kõik munarakud sisaldavad X-kromosoomi -XX). Kuna X- ja Y - kromosoomidega spermide moodustumise tõenäosus on võrdne (50%), siis peab ka isas- ja emassugupoolega järglasi sündima võrdselt. Ka tegelikkuses on see nii. Sugukromosoomidega määratakse primaarsed sugutunnused (sugunäärmete ehk gonaadide areng). Lindudel, roomajatel ning kaladel ja liblikatel on heterogameetseks sugupooleks emased. 18 Selleks, et eristada sellist soomääramise tüüpi eelnevatest, tähistatakse nende sugukromosoome e gonosoome isastel ZZ ja emastel ZW. Ligilähedane sellele soomääramise tüübile on ZZ-Z0 tüüp mõnedel liblikatel, kus emastel on ainult üks sugukromosoom (Z0) ja isastel mõlemad kromosoomid (ZZ).
27000, riis: 45000, mais: 50000 Geeni tihedus (bp/geen): mükoplasma: 500, E. coli: 1000, pärm: 1900, äädikakärbes: 9500, varbuss: 4900, inimene: 127900, müürlook: 4500, kana: 59600, koer: 129700 20. DNA hulk ja genoomi suurus Kõige väiksem genoomi suurus on viirustel ja bakteritel, kõige suurem vetikatel ja taimedel, imetajatel ei ole kõige suurem genoom. DNA hulk on kõige suurem ainuraksetel, selgrootutel, putukatel ja kaladel. Väikseim bakteritel ja arhedel. 3. PPT 1. Kromosoomid (tsentromeerid, telomeerid, alleelid) kromosoomid (ingl. Chromosomes)- Eukarüootsetes rakkudes mitoosi või meioosi ajal nähtavad valkudega kondenseerunud DNA- molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed). Kromosoomide arv rakkudes on liigispetsiifiline. Igas kromosoomis paiknevad geenid lineaarses järjestuses. Ka bakterite ja viiruste genoome nimetatakse sageli kromosoomideks.
Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul. Na/K kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud kaltsiumi puudusest, riskifaktorid: sugu (N), vanus (vanemad), väärtoitumine- süüakse vähe
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). Ülemiste jaama näitel: Vesi võetakse maa-aluse kanali kaudu, kus algab puhastusprotsess. Kanali lõpuosas on mehaanilised võred, mis püüavad kinni veega kaasa tulnud suurema prahi nt kile, kõrkjad, puuoksad ning ei võimalda edasi liikuda suurematel kaladel. Pärast võrehoonet saabub kanal 2-meetrise torusse ja läheb sealt edasi. Liigub läbi torustiku ja jõuab pumbakaevu (1st pumbast jätkub terve Tallinna varustamiseks). Pumbakaevus tõstetakse järvevesi uputatud pumba abil mikrofiltrite mehaaniliseks puhastamiseks. Mikrofiltrite ül on puhastsusaparaatide koormust vähendada hõljumite tõttu. Järevevsi filtreeritakse läbi nailonriide
Polüploidsed rakud omavad mitut kromosoomikomplekti. 3n, 4n, 5n, .... Polüploidsus: 1. Takistab soomääramise mehhanismi toimimist 2. Esineb peamiselt taimedel, mis paljunevad ka vegetatiivselt 3. Polüploidid on suuremad. Nt polüploidsed kultuurtaimed (maasikad nt) Maasika kultuursordid on oktaploidsed (8 koopiat kromosoome). Metsmaasikas on diploidne. Polüploidsus loomadel: Harva esinev, põhjustab steriilsust Sagedasem kaladel, amfiibidel, sisalikel, putukatel. Nt: triploidne ahven on suurem, kiirema kasvuga, haigustele vähem vastuvõtlik Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne Erandiks vizcacha rott (Tympnoctomys barrerae) Argentiinas. Arvati, et on tetraploidse genoomiga, sest on poole rohkem kromosoome. 2017 leiti, et suurenenud on ainult kordusjärjestuste osa genoomis
Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus. Selgitus: Diagrammi andmed vees lahustunud hapnik (mg/l) on järgmised: a) puruvana vastsed 4,0; b) ühepäevikulise vastsed 4,0; c) kevikuliste vastsed 4,0; d) selgsõuduri vastsed 2,0; e) sääsevastsed 1,0. Vasta diagrammi põhjal. * Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud? * Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel? 2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused? 3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist. Mis on neis sarnast ja mis erinevat? 4. Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga? 5. Miks ei sobi trahheedega hingamine selgroogsetele? --- 52 Peatükk: 29. Kuidas selgrootud paljunevad? Peatükist saad teada * Kuidas selgrootud loomad paljunevad? * Kas paljunemiseks on alati vaja kahte sugupoolt?
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/i...
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
