Esineb sugurakkudes ja eostes. 8. Enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. 9. Seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 10. Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 11. Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 12. Isendi individuaalne areng. 13. Uue organismi areng viljastumata munarakust. 14. Esineb paljudel kaladel ja kahepaiksetel, kelle munarakud viljastuvad vees. Kuna sugurakud ei ole kaitstid väliskeskkonna eest, siis heidetakse vette väga palju sugurakke. 15. Esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Kuna nende liikide munarakud on tunduvalt paremini kaitstud, siis on munarakkude arv tunduvalt väiksem. 16. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Selle käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid
Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu
akvaariumitaimed. · Vesikatk on hea söödataim loomadele ja sobib ka väetiseks. Virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta) · Võib välja tõrjuda tavalise harjaslabalase ja harjasliimuka ning selle kaudu vähendada kalade toidubaasi. · Kaladel on raske keerisussi kätte saada. · Keeritsuss töötleb palju rohkem setteid kui kohalikud hulkharjasussid ning · Suurendab pisiloomade (meiofauna) mitmekesisust. · Keeritsuss jääb konkurentsist alla balti lamekrabile. · Rändab teistesse regioonidesse peamiselt avaveelise
tütarliikideks. Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kohastumused kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused: siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
9.Kambriumi tähtsus Kambriumis tekkisid esimesed keelikloomad(loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega suguluses olevad selgrootud) ja välise skeletiga loomad, nt limused. Veelgi pärinevad sellest ajast ka esimesed kõhtjalgsete esindajad. 10.Mis toimus siluris? Siluris tekkis palju uusi selgrootuid loomi ja perekondi. Tekkisid ka soontaimed ja kõhrkalad. Soontaimed olid hilisematele maismaaloomadele toidubaasiks. Kaladel hakkasid arenema lõuad ja ka uimed, mis muutis nende liikumisvõimet paremaks.
võimekad. Ükski maakera jahiloom ei saa meie tehnika vastu." (Professor Jeffrey Hutchings) Öeldakse, et meie oleme toiduahela tipus. Seda tänu mitmetele asjadele kõige rohkem arvatavasti selle tõttu, et oskame luua asju, mida saab kasutada teiste liikide vastu ja enda kasuks. Kogu aeg meie tehnika ja varustus areneb, kuid kaladel pole selle vastu midagi panna. Nemad on ikka samasugused nagu vanasti, ega oska KLASSIGA SÕPRUSES / W W W. K I N O S O P R U S . E E / D E T S E M B E R 2 0 1 4 ÕNGENÖÖRI OTSAS 2 ÕPPEMATERJAL kaitsta meie ja meie vahendite eest. Kunagi olid jahiloomad meist
Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte. Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest. Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat. Täiskasvanud ahevena pikkus on siis keskmiselt 15-25cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 44 cm. Suurimad ahvenad on kirjanduse andmetel isegi 51-55 cm pikad. Kehamass täiskasvanutel kaladel on enamasti 20 -180 grammi. Raskeima Eestis tabatud ahvena mass on olnud 2,8 kg (Peipsi järvest, aastal 1964). Ahven on väga laia levikuga. Elab peaaegu kõikjal Euroopas, leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi. Liik paikneb väga erineva iseloomuga veekogudes: vooluvetes (kui on piisavalt sügav), järvedes, läbivoolavates tiikides ja riimvetes. Eestis levib siseveekogudes, vooluvetes, lahtedes ja väinades (peamiselt Väinameres) eelistab
- Munarakke toodetakse munasarjades - Ovulatsiooni käigus vabastatakse munarakk munajuhas - Suguhormoone toodetakse munasarjas - Munarakk liigub emakapoole läbi munajuha - Emakat ühendab väliste suguelunditega tupp Partenogenees ehk neitsisigimine - uus isend areneb emastel viljastumata munarakust. Kannavd pooli ema geene, pole identsed. - Ümarussidel, mesilastel, skorpioniliikidel, parasiitsetel herilastel, roomajatel, kaladel, Komodo varaan. Kehaväline viljastumine sugurakkude arv - suur (suure hulga tootmine võtab aga palju aega ja on enrgiarikas) keskkond - vesi (õhu käes kuivaksid ära, peavad vees sigima) viljastumise tõenäosus - väike (peab keskkonda laskma suurel hulgal sugurakke ning vastasgupool ei pruugi leida üles) haiguste ülekandumise tõenäosus - väike (ei toimu otsekontakti ning kehavedelike vahetamist - Kaladel, kahepaiksetel, mereselgrootutel Kehasisene viljastumine
Eestis umbes 326. Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu on neil veekogudes oluline koht toiduahelates ja aineringes. Vähid toituvad peale muu ka surnud veeorganismidest ning aitavad seega hoida veekogu puhtust. Enamik vähke elab vabalt ning nad liiguvad ringi kas veekogu põhjal või ujudes, kuid on ka kinnitunud vorme (tõruvähk). Vähkide hulgas on ka parasiitseid vorme, kes nugivad kaladel või teistel veeselgroogsetel. Vähkide kehapikkus varieerub poolest millimeetrist kuni 80 sentimeetrini. Väga mitmekesine on ka keha värvus, kehakuju ja jäsemete kuju ning asetus. Vähkide keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Igale vähi kehalülile kinnitub reeglina üks paar jalgu. Pea eesservas paikneb vähkidel paar liitsilmi. Pea alaosas asub suuava, mille ümber asuvad suised. Vähid on enamasti lahksugulised. Mõnel liigil esineb ka neitsisigimist (vesikirbulised). Munad
keskel. Küpsed 1,3-1,6 mm-se läbimõõduga helekollased marjaterad väljutatakse meie teiste kalade omadega võrreldes ainulaadselt pika võrkja seintega toruja marjalindina, mis kinnitub kõiksuguste vees olevate esemete (kivide, okste, rampade, kuhjalavade, isegi seisevpüüniste, tugevamate veetaimede jne.) külge, jäädes vette hõljuma. Sel kombel saab ahven sugu jätkata ka niisugustes mudase põhjaga soojärvedes, kus teistel kaladel puuduvad kudemistingimused. Ahvenat aitavad levitada ka veelinnud, viies oma jalgade külge takerdunud marjalindid teistest veekogudest täiesti eraldatud umbjärvekestesse ja tiikidesse. Absoluutne viljakus tavaliselt 10 000-120 000 marjatera, suhteline viljakus 150-200 marjatera. Haudeaeg reeglina 2-3 nädalat, kooruvad 5-7 mm pikkused vastsed hästi arenenud, väikese rebukotiga,kes vajavad vaid paaripäevast kosumisaega põhjas, siis kogunevad parvedesse ja asuvad toitu otsima.
Suuremahulise katse tulemused Norra kalakasvatusettevõttes sarnanesid Taani kasvandustes tehtud katsete tulemustega Kala saavutab soovitud suuruse kiiremini Lühike tootmisperiood on üldiselt odavam ja annab kahe tootmistsükli vahel lisaaega kalakasvanduse puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Seetõttu on võimalik parandada järgmise tootmistsükli produktiivsust, sest haiguspuhangute riskid on minimaliseeritud Staulundi katses oli probiootikumidega söödetud kaladel tulemuseks 6% kiirem juurdekasv ning samal ajal vähenes kalade suremus 9% Kokkuvõttes vähenes suremus mõlemas katses tänu probiootikumidele 8 10% Joonis 2. Refsgård Fiskeri 1 Joonis 3. Staulund Dambrug Vähendades haiguste riske, väheneb ravimite kasutamise vajalikkus ja seetõttu väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Positiivne efekt söödakoefitsendile, juurdekasvule ja suremusele Probiootikumidega kalasööt vähendab suremust,
argipäeval kuid iga talupoeg seda endale lubada ei suutnud. Ega niisama öeldud, et silk on vaese mehe heeringas. Kala osa talurahvatoidus sobib lõpetada nii-kala ütleb: ,,Jumal hoidku mu liig rikka ehk üle aru vaesekätte saamast: vaene sööb silmä pääst, rikas nüllib naha sälläst." Silk palunud taevataati: ,,Ära anna mind vaese mehe kätte, sees sööb mind pää ja luudega, ära anna mind rikka kätte, see nüllib naha, annab paraja kätte." Kalade haigused Ka kaladel on oma haigused parasitaar ja nakkushaigused, isegi kasvajad. Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks veekogusse toodud uutele kalaliikidele, kellel puudub vajalik immuunsus. Haiguste korral kalakasvanduses ravitakse kalu. Nakkushaigusvastaseid ravimeid
Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel. füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik, kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. Kohastumine kuivusega: Hästi väljaarenenud kattekude,
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Viljastumine. Ontogenees Ühe inimese areng viljastumisest surmani Partenogenees Kui uus organism on arenenud viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine esineb kõigerohkem kahepaiksetel ja kaladel. Kehasisene viljastumine esineb enamikel lülijalgsetest, roomajatel, lindudel ja imetajatel. Naissuguhormoonid östrogeen, progesteroon Organismide looteline areng. Embrüo loode Ebrüogenees organismi looteline areng Embrüogenees lõppeb elussünnituse korral sünnimomendiga, mil organism alustab oma loote järgset arengut. Moorula kobarloode Blastotsüst Seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest raku kihist.(blastula staadium)
ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja karbid jt organismide kehamoodustised. 45. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke.Tuntumad hermafrodiidid on näiteks teod, kaanid, vihmaussid. Hermafroditismi esineb ka kaladel jt loomarühmadel. 47. Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. 48. Loomade keha sümmeetria. Bilateraalne sümmmeetria e. kahekülgne sümmeetria on sümmeetriatüüp, kus vaadeldava organismi kehaehitusplaani on võimalik kaheks jaotada vaid
eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. 9. adaptatsioon organismide ehituse ja talitluse muutumine, et sobituda keskkonna ja elutingimustega. (nt kaladel ujupõie arenemine) 10. varjevärvus pigmendid looma kehakatetes on kujunenud nii, et sulanduksid keskkonna taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12. liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui
töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm. 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku veejõujaam ja 1927-1941 Jändja veejõujaam. Suurim vesiehitis on Sindi pais. Pärnu jõgi kuulub Eesti parimate kalajõgede hulka. Sealt võib püüda meriforelli, lõhet, vimba jt. Kuna Sindi pais on olnud tõkkeks kalade liikumisteel ülespoole, siis kudemisrände soodustamiseks on ehitatud sinna kalatrepp, mis võimaldab kaladel paisu kõrvalt vastuvoolu üles liikuda. Pärnu jõe ääres asuvad Pärnu, Sindi, Türi ja Paide linnad. Kiviajal oli Pärnu jõe lähisümbrus Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Keskaja algul on Pärnu jõge kutsutud ka Emajõeks. 2 Pärnu jõe veejõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid. Erinevatel aegadel on rajatud
1399 juhul tegemist selguseta kuuluvusega püügivahenditega. Enamasti on tegemist tähistamata hiina päritolu võrkudega, mis on sageli ka lubatust väiksema silmasuurusega. Ebaseaduslike püügivahendite omanikke ei õnnestu tavaliselt tuvastada ja võib arvata, et nende seas on nii kalureid kui igasuguse püügiõiguseta isikuid. Alamõõdulise kala püük ja must müük.kalavarusid ka tulevikus jätkuks, tuleb vältida alamõõdulise kala väljapüüki. Kaladel tuleb lasta suguküpseks saada ja vähemalt kord kudeda. Selleks on kalapüügil kehtestatud kalade alammõõdud (need on erinevates veekogudes erinevad), millest väiksemat kala püüda ei tohi. Alamõõduline kala tuleb vette tagasi lasta. Kehtestatud on lubatava kaaspüügi piirkogused ja võrgusilma miinimumsuurused. Nõutakse kõigi kalaga teostatavate toimingute läbipaistvust: kala päritolu peab olema tuvastatav igal sammul kalalaevast lossimispunkti ja poeletini
180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis.
180p.)Noorkala,kaubakalad,asenduskalad. 14. Karpkala paljundamise tehnoloogia põhialused (etapid, tööd, nende kestus Eestis) Paljundamiseks valitakse tõu, vanuse(optimaalne vanus on 7-12eluaasta), viljakuse(massijärgi 6kg) jt näitajate alusel. Koostatakse ristamisplaan mis peaks valmis olema enne sugukalade väljapüüki. Helmeskate isastel võrdle hõbekokre ja karpkala. Meetodid: ekstensiivmeetod(lastakse kala suurtel kaladel tiigis kudeda,indutseeritud paljundamine. 15. Karpkala ja vikerforelli paljundamise ja kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis. Vesi juhitakse turude või kanalitega. 16. Jõevähi kasvatuse tehnoloogia ja kasvatuse viisid Eestis. Jõevähk = astacus astacus
Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui inimene midagi rikkus või hävitas. Ühesõnaga, loodust austati väga. Tänapäeval enam loodust nii väga ei austata. On lihtsalt olemas metsad, mille kaitseks on paika pandud neid hävitada keelavad seadused. Kuigi on säilinud ka üks vanaaegne komme tänapäevani. Usutakse, et
NOAEL: 125 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Puuduvad mõjud rasestumisele, rasedusele või loote arengule NOAEL: > 400 mg/kg bw/day (Celanese, 2012) Põhjustab adenokartsinoomi ja soomusrakulist kartsinoomi 1,350 mg/m3 (CERI, 2007). Ames'i test: negatiivne - metaboolse aktiveerimisega ja ilma selleta. Tsütotoksilisuse ja mikronukleiidide proovianalüüs inimese lümfoblastoidsetes rakkudes: positiivne. (Celanese, 2012) Äge mürgisus kaladel LC50: 124 mg/l, krooniline mürgistus LC50: 35 mg/l (Celanese, 2012). Mürgine mikroorganismidele ning pärsib taimede idanevust. Kõik uuringud on tehtud rottide peal välja arvatud ökotoksikoloogia. 3 Kokkupuude Kuna etanaal on käärimise produkt, siis on kokkupuude atseetaldehüüdiga igapäevane.
Pärlilik muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevuses. Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geneetiline muutlikkus jaguneb kaheks: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu.Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.Selle tulemusena saadakse erinevate genotüüpidega järglased.Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikkust muutlikkusest.Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu,et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid. Mutatsiooniline muutlikkus eeldab muutusi kromosoomide või geenide struktuuris.Need tulenevad mutat...
Lugupeetud kuulajad, täna tahan rääkida Teile homoseksuaalsusest. Mis on tegelikut homoseksuaalsus ja millised võiksid olla nende õigused ? Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline suhtlemine samast soost isiku(te)ga. Homoseksuaalsust esineb mõnel määral ka teistel loomadel: seda on täheldatud mitmetesse loomarühmadesse kuuluvatel liikidel, sealhulgas putukatel, kaladel, lindudel, imetajatel Mis on homoseksuaalsuse põhjusteks ? Kunagi arvati, et iga inimene on loomult biseksuaalne ja tema kujutelmades on alati mõningaid homoseksuaalseid elemente (nn. varjatud homoseksuaalsus), kuid tegeliku homoseksuaalsuse teket meestel seostati kolme erineva tingimuse esinemisega lapse arengus: ülemäärane kiindumus emasse, seksuaalne sättumus, mille puhul suguline rahuldus saadakse oma keha vaatlemisest ja puudutamisest. Lapse nartsissism sunnib teda otsima niisugust
SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 MÕJU TERVISELE............................................................................................................. 3 MÕJU KESKKONNALE......................................................................................................3 KEMIKAALI ISELOOMUSTUS............................................................................................4 KOKKUVÕTE JA ARUTELU...................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD...........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Bisfenool A ehk BPA näol on tegemist tööstusliku kemikaaliga, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel – neid mõlemaid kasutatakse lugematul hu...
naftareostustest, kui mõni tankuri kapten on navigeerimisega taas mööda pannud. 1961. aastal loodud Maailma Looduse Fondi (The World Wide Fund for Nature (WWF)) andmetel on loomadest naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ning veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümneid sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Diislikütusega seotud teemad, eelkõige muidugi selle jaemüügi hind tanklates, said minu jaoks uue tähenduse käesoleva aasta suvel, kui vahetasin enda mootoribensiiniga töötava auto diislikütust tarbiva raudruuna vastu. Lisaks igapäevasele tanklapostide otsas oleva
pea poole Puhastamisel lõigatakse peaaegukõikidel kaladel uimed ära,sest need on teravad,okkalised.räimetel ja kiludel jäetakse väiksed pehmed
Miks veeloomad ei saa omada lõpmatult suuri respiratsioonipindasid (olenevad hapniku kättesaadavusest)? Osmoregulatsiooniprobleem-osmoosi teel vee ja soolade liikumised. Vee ja soolade ainevahetusprobleemid sõltuvalt respiratsioonipindade suurusest. Jämedalt võttes hapniku tarbimine suureneb 2-2,3 korda temperatuuri tõustes 10 C võrra. Lõpuste suurus- Väheliikuvatel põhjakaladel 2 cm2/g kohta, enamusel kalaliikidel 4 cm2/g kohta. Aktiivsetel kaladel (heeringas, makrell) 10 cm2/g kohta. Angerjas selline, kes naha kaudu hingab-madalam kui 15 kraadi saab naha kaudu kätte, soojemalt lõpuste osatähtus kasvab üle 50%. Kalade nahaalused kapillaarid moodustavad 10-25% kogu hingamispinnast (angerjas, 15oC) 8 Hüpoksia - hapnikku alla 2 (talvel jää all see väga hea)-3 mg/l. Anoksia - hapnik puudub. Piir tegelikult erinev, meres kasutatakse 4-5 mg/l . Kui kudemine tagatud, siis piirid korras.
SELGROOGSED Toes: toes ehk skelett paikneb keha sisemuses, on enamikul luuline ja koosneb järgmistest osadest: lüliline selgroog, jäsemeteluud ja koljuluud. Kaladel asendavad jäsemeid luulise toesega uimed. Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline.
,,Elame maailmas, mille mõistmiseks on tarvis palju enamat kui aru." (A.Alliksaar) Maailm on üks imelik koht. Kui suur on üldse maailm? Saab seda mõõta? Käte välja sirutamisest ja ,,vot nii suur" ütlemisest jääb väheks. Võib-olla on see vaid üks sõna, millel tähendus puudub, kuid inimesed kujutavad seda omale kõige meeldivamal viisil ette. Minu ettekujutuses sisaldab maailm rikkalikult õhku, seda on nii palju, et vahest on isegi valus hingata. Minu maailmas on samuti rohkelt rohelust puid, põõsaid, sügavrohelisi laugeid karjamaid, mille lõppu pole nähagi. Peab pingutama, et piiluda üle silmapiiri. Paljud inimesed ei näe enda ümber tegelikult toimuvat. Kuigi ma reaalsuses eelistan linna maale, ei tähenda, et ma maakohti või loodust ei austaks. Enesekesksed on need inimesed, kes arvavad, et kõik algab ja lõpeb üüratute tehastega suurlinnades. Sest linnad eksisteerivadki vaid tänu lo...
Kuivatatavaid puuvilju töödeldakse tumenemise vältimiseks nõrga sidrunhappelahusega. Tumenemist põhjustab puuviljade lõikepindadele mõjuv tugev oksüdeerija-hapnik. Sidrunhappe lahus toimib antioksüdandina ja takistab värvuse muutumist. Maitsetaimi on kõige soodsam kuivatada loomulikus soojuses ja tuulises kohas. Kalade kuivatamisele eelneb nende soolamine, suurematel kaladel ka rookimine. Kuivatatud toiduained ei ole mikroobivabad ehk steriilsed. Kui neid süüakse naturaalselt, siis tuleb neid eelnevalt pesta, eriti kehtib see lahtiselt müüdava kuivatatud puuvilja suhtes.
Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel soki, seega saab delfiin nad lihtsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsiooni- süsteemi tõhusust. See koondub ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena''. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning tulevad tagasi alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasi
kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti.
- Mandunud elundid (rundimendid) - Oma esialgse ülesande kaotanud elundid, nt. inimese karvkate, saba(kont), kolmas silmalaug 3. Lootelise arengu võrdlemine - võrreldakse erinevate organismide lootelist arengut (selle etappe) - Keerulisemate organismide lootearengus esinevad lihtsamate organismide loodete arenguetapid (tähendab seda, et nende eellane oli ühine), nt. lõpusepilud kaladel 4. Molekulaarbioloogilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide DNA-d ja valke 5. Biogeograafilised tõendid - võrreldakse erinevate mandrite elustikku, nt. mandrite triivimise teooria (need, mis kauem koos, neil sarnasem ehitus) - Lahknes Austraalia (ürgmanner) - puudusid pärisimetajad + eksist. erilised okaspuud) - Põhja-Ameerika ja Euroopa - pruunkaru - Lõuna-Ameerika ja Aafrika 6. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus
Kalad näevad maksimaalselt 15m. Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel. Nii suudavad siirdekalad (lõhed) eristada eri jõgede vee lõhna ja leida selle järgi üles oma sünnijõe. Paljud kalad tuginevad toiduotsinguil just haistmisele. Kalade maitsmismeel ja kuulmismeel on ka hästi arenenud. Tänapäeval kasutatakse kalade püüdmiseks kõrgeid helisid, mida kalad tajuvad sisekõrva abil. Maitsmismeelega kontrollitakse toidu kvaliteeti. Üldjuhul on kaladel maitsmispungad suus, kuid on ka kehal ja sabal. 7 Kalade haigused Ka kaladel on oma haigused parasitaar ja nakkushaigused, isegi kasvajad. Meie vete kaladel on leitud rohkem kui 120 eri liiki parasiite. Neist on inimesele ohtlik ainult laiuss. Enamik kalade parasiite ei põhjusta nendega ühes ja samas veekogus elavate kalade hulgas nakkuspuhanguid, kuid nad võivad muutuda ohtlikuks
03.2012) 1.2. Välimus Jõeforell on kujult sarnane meriforellile. Vormilt on hambad tugevamad ja püsivamad, kui meriforellil. Tema värvilisus sõltub ta vanusest, soost ja ka toitumisest. Selg on tavaliselt rohekas-pruun, mõnikord hallikas-must. Küljed on tal heledamad hallika varjundiga, kõht valkjast kollakani (Joonis nr. 1). Seljal ja külgedel on punased ja mustad laigud (sageli koos kahvatu piirjoonega). Enamasti on punased laigud kala külgedel ja allosas. Noortel kaladel on tume paar triipe mööda külge (Fishes of Estonia, 2004, 104-109) . Joonis 1. Täiskasvanud jõeforell (Daniel Blackstone Studio, 14.03.2012). Täiskasvanutel, enamasti emastel on sageli sinakat, hõbedat tooni külgedel. Täiskasvanud isane jõeforell on üldiselt tumedam, koos tuhmunud sidrun-kollase triibuga allpool. Paaritud uimed on rohekas-pruunikas-hallid ja rinnauimel on mustad laigud (noortel isenditel võivad ka olla mõned punased laigud)
paha maitsega ja lõhnab halvasti. Rohked vetikad muudavad rannikud limaseks. Vikerforellikasvandus on tähtis tuluallikas kuid samas kahjustab see mere looduslikku elustikku ja inimeste heaolu. Aastakümnete jooksul on Läänemerre kogunenud mitmeid mürkaineid. Neist tuntumad on DDT, PCB-ühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kõige rohkem koguneb mürke toitumisahela lõpuossa. Seetõttu on eriti rannikuvete röövkalad mõnikord inimtoiduks kõlbmatud. Kaladel võib ilmneda mitmesuguseid kahjustusi, näiteks Põhjalahe lõunaosast on leitud silmadeta räimi. Kaks näidet sellest et Läänemerel on probleeme keskkonnamürkidega: 1. 1970. aastate algul pandi tähele, et mitmeis Läänemere merikotka pesades pojad ei koorunud või surid. Ainult üksikud kotkapojad sirgusid lennuvõimelisteks. Soome suurimat röövlindu ähvardas väljasuremine, sest merikotkaste organismi oli kogunenud suurel hulgal 3
PAULA JUURIK GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM 5b klass 2005 HÜLGED Miljonid aastad tagasi loobusid hüljeste eellased maismaaelust, et elada ookeanis. Nende keha kohastus eluks vees, muutudes siledaks ja voolujooneliseks sellal, kui jäsemed arenesid aerutaoliseks loibadeks. Naha all on neil mereloomadel paks rasvakiht, mis hoiab soojust. Nad veedavad suurema osa elust vee all, sukeldudes toiduotsinguil tihti väga sügavale. Kuid neil on kopsud, mitte lõpused nagu kaladel ja seepärast peavad nad järjekindlalt tõusma veepinnale, et hingata õhku. Oma torpeedotaolise keha tõttu on need mereloomad oivalised ujujad ja sukeldujad. Nad saavad aeglustada oma südame löögisagedust ning seetõttu pikka aega vee all viibida. Einevalt vaalalistest, kes sünnitavad vees, tulevad hülglased maismaale poegima. Hülged ja morsad tõukavad end vees edasi sabataoliste tagaloibade, kõrvukhülglased pikkade eesloibade abil. Hülge kombed Hülged suudavad isegi vees magada
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kal...
Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Kokkupuutel nafta ja õliga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind kaotab lennuvõime. Linnul lõpeb sulestiku märgumine tavaliselt surmaga, sest sulgede vahele jääv õhk asendub veega ning tema keha hakkab kiiresti jahtuma
5. Eestlaste muinasusund Inimene on mõtlev olend, kellel on sisemine vaimne elu. Muinasaja inimese vaimse elu tähsaim osa oli usund. Nende usund ei olnud kindlate põhimõtete ja kommetega usk nagu ajaloos hiljem tekkinud usundid - kristlus ja islami usk. Muinaseestlaste usund muutus aja jooksul, mida mõjutas nende elutegevuse muutumine. Küttide ja kalastajate usk erines hiljem tekkinud põlluharijate ja karjakasvatajate usust. Usku mõjutas ka läbikäimine naaberrahvastega. Selle aja usundist ei teata kuigi palju – kirjalikes allikates on sellest vähe juttu ning mõningaid järeldusi tehakse suusõnalistest pärimustest ja rahvaluulest. VÄGI. Muinasusu üheks tähtsamaks mõisteks oli VÄGI. Arvati, et inimestel ja loomadel on peale füüsilise (musklite) jõu veel vaimne jõud. Usuti, et väge omavad objektid, näiteks puud, kivid, allikad, paigad (hiied – püha mets) ja taevas. Vägi võis olla ka sõnades. Sõnadega sai loitsida (n...
Too näiteid. Amnion-kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 % looteveest. Allantonis-sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion-kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel. 27. Mille poolest erinevad täis ja vaegmoone ? Kellel sellised arengutüübid esinevad ? Vaegmoonsal on peale vastet kestumine, kuid täismoonsal nukk. Vaegmone esineb tarakanidel, lutikatel, täidel, sihktiivalistel, kaladel ja kahepaiksetel. Täismoone esineb kahetiivalistel, kirpudel, liblikatel, mardikatel ja kiletiivalistel. 28. Paigutage organismide arengut kujutavale skeemile järgmised arengutüübid : Otsene, moondega, täismoondega, vaegmoondega 28.2 Leidke igale arengutüübile sobiv näide antud organismide hulgast. Prussakas, rohukonn, kapsaliblikas, rästik SELGROOGSED PUTUKAD
ka lindudele. Taimed pakuvad kaitset Pilt 3. Pilliroog pargis vaenlaste eest, pakuvad lindudele võimalust pesitseda ja osalevad ka toiduahelas. Enamikes kohtades on jõe põhi suhteliselt viljakas, seda näitab erinevate liikide Pilt 5. Vaade Võhandu jõele Võru sillalt rohkus. Seal, kus taimestik on tihedam on kaladel head varjevõimalused ning teisalt ka röövkaladel on seal hea oma saaki varitseda. Kalastik Kirjandusallikates on teateid 22 kalaliigi kohta- jõeforell (Salmo trutta morpha fario), vikerforell(Oncorhynchus mykiss), Pilt 6
kudemisaega nihutada, selleks et saada marja varakult. Forelli saab panna kudema kaks korda aastas, kui pidada teda kalakasvatushoones kunstvalguses, mille valguse ja pimeduse perioodid on reguleeritud nii, et kalal tekib mulje tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Vältida tuleb marja üleküpsemist. Üleküpsenud mari on hele, rohke ovariaalvedeliku tõttu vesine, selle viljastusprotsent ja ellujäämus on madal. Esimest korda kudevatel kaladel on mari tavaliselt väikeseteraline ja võib olla ebaühtlase suurusega. Heas kalakasvatusettevõttes esmaskudejate emaste marja noorkala tootmiseks ei kasutata. MARJA JA NIISA LÜPSMINE 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Kudemisajal on lõhelastel sugu väliselt eristatav ; Isaste nahk on tume (tavaliselt valge kõht võib muutuda tahmakarva mustjaks), punane värv
viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu- ja viljastumisvõimetut rakku. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. VILJASTUMINE Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, seda nim. partenogeneesiks. Kus toimub viljastumine? Kehaväline vijastumune ( kaladel, kahekaiksetel) ja kehasisene viljastumine (lülijalgsed, roomajad, linnud, imetajad). Millised on peamised rasestumisvastased vahendid? Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpser tundmist. Et iga munarakk on viljastumisvõimeline umbes kahe ööpäeva vältel, siis on kõige tõenäolisem rasestumise periood 12...16 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. Rasestumisvastased vahendid on nt: Kondoom, spermitsiidid, pessaar, spiraal,
" (Hint 1995:3) Keel ja kommunikatsioon · Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal ,,oht elule" · Organism püüab vältida hukkumist, valu hoiatab selle eest. · Hoiatus valu tekitada üks kõikide liikide ülesemaid sõnumeid (väljendamiseks: miimika, kehahoiak, hääl, hoiatusvärvus) · Liigikaaslastega suhtlemiseks on karjas elavatel putukatel, kaladel, lindudel ja loomadel oma kommunikatsioonisüsteemid (eri piirkondades karjadel isegi eri murded) · Inimkeele väljendusvõimalused on tohutult avaramad kui loomadel (puudub mõtlemine, valetamine, fantaseerimine; pettemanöövreid liigikaaslase päästmiseks siiski tehakse) · Ühiskondlikud institutsioonid defineeritakse keeleliselt (seadused, suhted) · Tehiskeel infoandja (liikluskeel, matem, keemia sümbolid, arvuti
moodustavaduriini,misliigubneeruvaagnassejaedasikusejuhakaudukusepõide. 15. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuurikindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.Temperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala).Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptoritevahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.Sotsiaalse termoregulatsiooni näiteiks on pesatemperatuuri hoidmine (regulaarse haudumise kaudu) püsisoojastel lindudel, samuti temperatuuri reguleerimine sipelgapesas
elu-aastani Viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk ontogenees Viljastumine võib toimuda nii kehasiseselt kui kehaväliselt Inimesel toimub munaraku viljastamine kehasiseselt Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub looteline areng Viljastumisviisid: Kehaväline esineb kaladel, kahepaik-setel ja mõnedel selgroo-tutel Sugurakke peab olema palju, sest nende omava-heline kohtumine on juhuslik, nad võivad keskkonna ebasoodsate tingimuste tõttu hävida või nad süüakse teiste orga-nismide poolt ära Viljastumisviisid: Kehasisene Esineb lülijalgsetel, roomajatel, lindudel ja imetajatel Kuna sugurakud on välistingimuste eest kaitstud ning nende omavaheline kokku-saamine on tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees
Ohusignaaliks on vee rõhumuutused. Ründav organism tekitab vees paratamatult oma liigutamisega tihendusi ning hõrendusi, nagu õhus võnkuv objekt tekitab õhus tihendusi ning hõrendusi ehk heli. Veekeskkonnas olevad tihendused ja hõrendused ehk kõrgema ja madalama rõhuga piirkonnad levivad nagu lained ja tekitavad ärrituse kala küljejoone elundis, mille abil kala tajubki ohu allikat. 3. Milline on ohusignaali tundlikkuse alampiir kaladel? 2. küsimus Taimede lehtedest lendub ligi 30 000 orgaanilist ühendit. 1. Nimetage 5 peamist orgaaniliste ainete rühma, mida taimed emiteerivad. Alkoholid, ketoonid, aldehüüdid, karboksüülhapped, isoprenoidid. 2. Nimetage nende ühendite omadusi (3), mis võimaldavad neil taimelehtedest lahkuda. Kergesti lenduvad. 3. Esitage 5 hüpoteesi, miks peaksid taimed vaevaga sünteesitud orgaanilisi ühendeid uuesti õhku paiskama. 3. küsimus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
