I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt. Suurkõrv, Hallhüljes, Viigerhüljes) III-kategooriasse kuulub 6 liiki (nt. Ahm, Saarmas, Pähklinäpp) Kalad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Säga ja Tõugjas) III-kategooriasse kuulub 5 liiki (nt. Hink, Harjus, Atlandi tuur) Kahepaiksed I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Kõre ja Rohe-kärnkonn) II-kategooriasse kuulub 2 liiki (Harivesilik ja Mudakonn III-kategooriasse kuulub 7 liiki (nt. Rabakonn , Rohukonn, Tähnikvesilik) Roomajad I-kategooriasse ei kuulu ühtegi liiki II-kategooriasse kuulub 1 liik (Kivisisalik)
Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C...-10°C Temperatuur suvel 24 °C...25 °C Jäätub 2-3 kuuks Lõuna-Kaspia Asub lähistroopikavöötmes Temperatuur talvel 8°C...10°C Temperatuur suvel 26 °C...27 °C Keskmine sügavus 500m-800m Suubuvad jõed u. 300 jõge Kura Volga Uurali jõgi Zemi Kuma Terek Kalad Kalarikas Tähtsamad püügikalad Tuur Kaspia kilu Vobla Koha Majandustegevus Rannikul toodetakse Naftat Gaasi Keedusoola Lubjakivi Liiva Savi Kalapüük Keskkonnaprobleemid Üks kõige saastatumaid meresid maailmas Amortiseerunud naftaplatvormid Järve suubuvad jõed on saastatud Järveäärsed linnad ja tööstused Ülepüük Olmejäätmed Fakte
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen Eritrea Veespordialade harrastamine > Snorgeldada > Sukelduda > Laine ja purjelauasõit Oluline osa on kaubalaevandusel Suess Port Sudan Dzidda
3. Paleosoikum ehs vanaaegkond 542 miljonit kuni 250 miljonit aastat tagasi · Elu muutus mitmekesisemaks · Elu jõudis ka maismaale · Maa oli juba sarnane tänapäevaga, ainult elustik oli erinev · Elu vormid muutusid suureks · Taimedest eksisteerisid smblad, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed (nt okaspuud) · Loomadest molluskid, putukad, vähid, kalad, kahepaiksed ja lõpupoole ka roomajad · Lõpeb suure väljasuremisega (90% liikidest suri välja) Eestis: Kambrium - savid Ordovitsium - põlevkivi Silur kalade algus, lubjakivi Devon liivakivi, savi Karboniajastu kivisüsi 4. Mesosoikum ehk keskaegkond 250 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi · Dinosauruste aeg, hiidsislikud · Ilmusid linnud
mis põhineb eoste tekkel ja levikul. Eoseliseks paljunemiseks on vaja enamasti vaid ühte vanemorganismi ning järglased on oma vanematest mõnevõrra erinevad. Eoseliselt paljunevad: Sõnajalg, seened, samblad. Suguline paljunemine Suguliseks paljunemiseks on vaja kaht erisoost vanemorganismi. Järglased on vanematega geneetiliselt sarnased kuid mitte identsed. Suguliselt paljunevad: imetajad, kalad,linnud. Küsimused 1.Mittesuguliseks paljunemiseks on enamasti vaja ainult üht vanemorganismi aga suguliseks on vaja isas- ja emasorganismi. Sugulisel paljunemisel erinevad järglased rohkem oma vanematest kui mittesugulisel paljunemisel 2.Vegetatiivsel paljunemisel on järglased geneetiliselt identsed oma vanematega. 3.Suguliseks paljunemiseks on vaja isas. Ja emasorganismi. Suguliselt on järglased geneetiliselt erinevad vanematest aga vegetatiivselt on nad
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid
24 lesk Transport valvur 670 € Kohtla-Järve Raudla 30A Huvialadulemmik Tähtkuju Sünnikuu Aastaaeg meerimine hamster Veevalaja Veebruar Talv u lugemine ei ole Sõnn Aprill Kevad karate ei ole Jäär Aprill Kevad pillimäng ei ole Jäär Aprill Kevad võrkpall koer Veevalaja Veebruar Talv kalapüük kilpkonn Sõnn Mai Kevad meerimine kass Kalad Veebruar Talv ergejõustik meresiga Kalad Veebruar Talv meerimine ei ole Veevalaja Veebruar Talv golfimäng kass Kalad Märts Kevad golfimäng ei ole Skorpion Oktoober Sügis golfimäng kass Kaalud Oktoober Sügis kalapüük kass Kaalud Oktoober Sügis pillimäng ei ole Sõnn Mai Kevad sulgpall papagoi Neitsi SeptemberSügis võrkpall madu Skorpion November Sügis pillimäng koer Ambur November Sügis
tegev 6%, tööstuses 41% ja mujal (peamiselt teeninduses) 53% tööhõivelisest rahvastikust. 4 1.2 Kalandus Kala püüdmine on lubatud Saksamaal, kuid kala püüdmiseks on vaja kalapüüdmise luba. Kalapüüdmise loa saamiseks on vaja soovitada eksam ning võtta õpetlikke kursusi. Tavaliselt kestavad kursused kokku 30- 40 tundi ning informatsioon on avalikult üleval kalandus lehekülgedel. Kalanduseksam koosneb teemadest: Erinevad liiki kalad, kala bioloogia ja käitumine, kalandus vahendid ja nende kasutamine, erinevad söödad, erinevad veekogud ning looduskaitsealad ja piirangud. Turistid saavad taotlelda ajutist luba, kuid seda tuleks kindlasti teha enne riiki astumist kuna loa saamine on üsnagi keerukas ja ajarikas protsess. Ajutine luba võib kehtida alates üks nädal kuni üks kuu. Paljud maakonnad on loobunud lubade nõudest kuna aina rohkem on nõudlust kalapüüdmis lubade järgi
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pide...
käigus ilmusid tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Selles perioodis kulges hulkraksete loomade arenguliinide - nt ainuõõssete ja keelikloomade, usside, limuste, lülijalgsete evolutsioon. Hiljem hävisid sellele ajastule tüüpilised lülijalgsed liigid. Hiljem järgnes sellele elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsete rühmade arvel. 440 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed kalad, hiljem lisandusid rüükalad ja kilpkalad.415 miljonit aastat tagasi asusid maismaale kaladest põlvnenud esimesed nelijalgsed kahepaiksed. 354 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. 292 miljonit aastat tagasi leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. 270 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed imetajad, kes põlvnesid primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. 250 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed linnud
aastal. Viimase Punase raamatu sõnul on Eestist ära kadunud 100 aasta jooksul 4 seene-, 18 sambliku-, 10 sambla-, 27 soontaime-, 42 selgrootu ja 2 selgroogse looma liiki. Ligi üks kolmandik sammaldest on kuulutatud kas ohustatudeks või siis hävinuteks. Ligi kolmandik suursamblikest, üle veerandi selgroogsetest ja viiendik soontaimedest. Väiksematest rühmadest on enamasti ohustatud olnud veeloomad nagu näiteks kahepaiksed, kalad ja vähid . Eesti Punasesse Raamatusse võetud elustikuvormide puhul on probleemiks just nimelt metsad. Seal nad elutsevad ja metsa lageraiete ja hoolduse tõttu hävivad paljud liigid.Peale seda on need liigid, mis o nseotud tihedalt põllumajandusega ja veekogude muutmisega. Alla 6% liikidest hävib tänu kliimamuutustele(üldine soojenemine ja külmad talved) ja ka uute liikide pealetungimise pärast,ning ligi 15% liikide puhul pole teada, mis neid täpselt ohustavad
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kalad umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk , kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik , kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger
Naftalekked Läänemeres Anna-Bret Vehik 9.B Läänemeri... ...on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 Hetkel on probleemideks: võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hin...
Eriti palju on putuka-ja linnuliike Loomad elavad enamasti puude otsas Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, gorillad, orangutangid, ahvid, puumad,jaaguarid jne Veekogudes elavad paljud kalaliigid + JAAGUAR Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Levila piirid on tänapäeval kahanenud Populatsiooni seisund stabiilne Toitumine: maismaa imetajad, kariloomad, kalad, konnad, kilpkonnad ja alligaatori pojad Populatsiooni tihedus: 11.7 jaaguari/100 km2 (2004) Inimesed on suurimaks ohuks + JAAGUAR Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Jaguar_- _Cameron_Park_Zoo_-_Waco,_Texas.jpg/220px-Jaguar_-_Cameron_Park_Zoo_-_Waco,_Texas.jpg; https://s-media-cache- + KASUTATUD KIRJANDUS http://www.bioneer
Biomolekulid-valgud, lipiidid, sahhariidid Rakk-elementaarüksus, millel on olemas kõik eluomadused.Rakulise ehituse järgi on organismid jaotatud:a)ainuraksed:bakterid b)hulkraksed:taimed pärmseened loomad protistid seened koppvetikas Aine ja energiavahetus-taimed ->päikesevalgus, vesi, süsihappegaas loomad-toit Stabiilne keskkond-LOOMAD:1)püsisoojalised(linnud, materjalid), 2)kõigusoojalised(kalad, kahepaiksed, roomajad). TAIMED:1)pikapäevataimed(valgust rohkem kui 8tundi), 2)valgust vähem (vähem kui 8 tundi). PALJUNEMINE:1)mittesuguline-pooldumine(ainuraksed), vagatatiivne(taimed), eostega(seened).2)suguline-uus organism saab alguse kahe raku ühinemisest. ARENG:-sugulisel paljunemisel-algab areng viljastumisega -mittesugulisel paljunemisel-eraldumine vanem...
TOITUMINE Suurte sõõrgadega haarab Püüab saaki Spetsiaalsete suistega, toidu ja suunab suuava püünusvürguga, sööb vaid loomtoidulised, juurde, lõuad + vedelat toitu ohvri taimtoidulised ja maohambad, sööb vetikad, kehasse seedenõret. segatoidulised. väikesed loomakesed, surnud konnad, kalad. VERERINGE Avatud, südamest Avatud, pikk torukujuline Avatud, süda kehaõõnde soontesse, kehaõõntesse, süda pumpab verd kehasse, seljaosas, juhib verd pähe. lõpustesse, sinikasroheline enne tagasi südamesse veri, jõudmist veri rikastub hapnikuga (hingamiselundid)
Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike. Kehavälise viljastumisega organismid nt kalad (nt. ahvenad) ja kahepaiksed (nt. kärnkonnad) paljunevad vees. 1. Mittesuguline paljunemine – mida see tähendab? Kirjelda mittesugulist paljunemist taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel. Mittesuguline paljunemine tähendab emasorganismi paljunemist viisil, mis ei vaja isasorganismi. Selline paljunemisviis on efektiivne, kuid selle tõttu võivad liigid väga tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist
Bora Bora on saar Prantsuse Polüneesias, üks Tuulealustest saartest. Pindala erinevatel andmetel 29,3 või 44 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 727 meetrit. Elanikke umbes 8900 inimest. Kuulub Prantsusmaale. Kaunid valge liivaga rannad vahelduvad siin smaragdrohelise mereveega, mille korallaias ujuvad hingematva värvigammaga kalad. Bora Bora on lihtsalt kõige kaunim saar maailmas ning maailma kauneimaks on nimetatud ka Bora Bora laguuni. Saar asub 240 km kaugusel Tahitist ning koosneb mägisest peasaarest ning seda korallkeena ümbritsevatest väikesaartest. Paljudele väikesaartele on koha leidnud uhked veepeale ehitatud bangalotega luksushotellid, mida on Bora Boral eriti arvukalt. Omaette saarekesel, Motu Mutel, asub ka Bora Bora lennujaam
Vajab korralikku rannabaasi ja kala töötlemise ettevõtteid. Väga oluline infrastruktuur (sadamas peavad olema elumajad, pangad, lasteaiad jne.) Kaup läheb maailmaturule. 4. Ookeani püük tegeletakse avaookeani või teiste riikide majandusvööndis. Kalapüügiga seotud terve laevastik (püügilaevad, transpordilaevad lennukid, helikopterid). Kaup maailmaturule. Võivad tegeleda ainult majanduslikult rikkad riigid: Jaapan, Venemaa, USA. Merel 6-8 kuud. Kõige püütavamad kalad: tursk, heeringas, tuunikala, krabid ja rannakarbid. Akvakultuurid kalade jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes (vetikad, teod, karbid)
eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku puuduse ja vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine on veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Eutofeerumine mõjutab väga kalade ja teiste veeloomade elutingimusi. OLME Keskkonda kahjustavad veel kõik igapäevaelus kasutatud asjad. Näiteks kõik pesuvahendid, kui need kraanikausist alla lähevad, jõuavad nad lõpuks reoveega merre, kus surevad siis paljud kalad ja muud veeloomad nende mürkide kätte. Iga aasta lastakse ookeanitesse umbes 6 miljardit kilogrammi reovett ja prügi. Veel kui sa kilekotte või mingit prahti maha viskad, need asjad ei lagune ära. Mõni loom võib surra, neid süües. Keskkonda kahjustab ka elektri kasutamine, selle jaoks, et sa elektrit kasutada saaksid peab seda elektrijaam tootma. Elektri tootmisel lastakse õhku erinevaid keemilisi ja mürgiseid aineid, mis kahjustavad keskkonda.
lämmastikuühenditest mis siis auravad veearunuda üles ja siis langevad sademetena maapinnale.Happevihmad võivad kanduda oma tekkekohast väga kaugele tänu tuulele.Sellepärast võivad saastumised tekkida tööstusrajoonidest väga kaugel eemal. Happevihmad on kahjulikud kõigile,millele ta peale sajab.Happevihmad mõjutavad puid,põõsaid ja muid taimi.Happevihm tapab taimed ära.Happevihmad mõjutavad samuti kalu,metsloomi ja teisi elusolendeid.Happevihma sattumisel vette surevad kalad ja veetaimed.Inimesel võib tekitada see lööveid või muid haigestumisi.Tugevalt lagundab happevihm ka ehitusmaterjale,aknaid,kujusid ja katust.Okaspuudel kaovad okkad,mõned samblikuliigid surevad,taimede elustik ja kasuvtingimused vähenevad. Inimestele mõjub happevihm samuti väga halvasti.Happevihm nõrgendab kopse ja tekitab kopsupõletikku ja bronhiiti.Süües happevihmaga saastunud taimi või loomi võivad sul esineda aju kahjustused,neeru probleemid või Alzheimeri tõbi.
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi järv on tüüpiline orujärv, mis asub jääajal tekkinud ürgorus: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Viljandi ürgoru veerud on allikarohked. Siin avaneb mitmeid selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist. Märgatavaid üleujutusi ei seal esine.
422 000 km2 16-18 Sügavus Võrdlus maailmamerega Keskmine (35) 1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri 422 000 km2 Veekogu tähtsus Rannikuriigid
.. o Puljongiks sobimatud koger, linask · Valmistamine o Kala pesta, eemalda lõpused ja silmad (hägune) TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Külma vette, kiiresti keema, riisu vaht o Kohe maisteköögivili (röstitud) o Keeda 20 45 min. o Lisa 10 -15 min.enne valmimist maitseained o Kurna ja vajadusel jahuta kiiresti SELGED PULJONGID · Toiduained o Erinevad lihad, kalad · Valmistamine o Sool, vürtsid 10 -15 min enne lõppu o Rasve eemaldatakse o Selitatakse (näit. Vahust. Munavalge) · Lisandid puljongi sisse o Muna, omletiribad, klimbid, frikadellid, krutoonid... · Lisandid puljongi kõrvale o Küpsised, pirukad, võileivad, pannkoogid, profitroolid... SUPPIDE LIIGITUS · Serveerimistemperatuuri järgi o Kuumad 60 95' , külmad 6-8' · Supivedeliku järgi
Raba Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim tase Raba vastandiks on madalsoo Kõrgsoo on arengult toitevaene, madalsoo on toiterikas Kumer turbakiht on rabas nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks o Rohurabad on märjemad ja lagedamad o Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel Taimed Raba taimed jagunevad kolme erinevasse gruppi o Sambla- samblikkurinne o Rohu- ja puhmarinne o Puurinne Kõik nad moodustavad alustaimestiku Sambla- samblikkurinne koosneb sammaldest ja samblikest Kõige sagedasemad taimed Eesti rabades on turbasamblad o Pruun, lillakas, Balti, teravleheline turbasammal o Raba- karusammal, palusammal Taimed Rohu- ja puhmarinne o Kanarbik(kasvab niisketes kohtades), sookail (kasvab kuivemates kohtades) o Pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp- villpea, raba-jänesvill, rabamurak...
Nimi: Tööleht 1.2 Rasvad ja mineraalhapete estrid rasvhapete Rasvad on ......................................... glütserooli ja .......................................estrid, kus 1 3 ........ glütserooli molekuli kohta on ........ rasvhappe jääki (ühesugused või erinevad). Rasva tekivad glütserooli ja rasvhapete reageerimisel. Võrrand: CH2-OH CH-OH + 3C15H31-COOH CH2-OH Kõige sagedamisni rasvades esinevad rasvhapped: üksiksidemeid Küllastunud – sisaldavad ainult ................................................... palmithape C16 C15H31COOH heksadek...
Jennifer Nimmerfeldt Tutvustus Jennifer on sündinud 13. mai 1998. Ta on 17 aasrane noor neiu. Praegu elab ta Soomes, Kuopios. Tema parimaks sõbrannaks on Aurelia. Vabalajal tegeleb ta youtubega. Ning ta on vegan. Kes on vegan? Vegan on inimene, kes on otsustanud mitte süüa liha-, muna ja piimatooteid ning teisi loomseid saadusi nagu näiteks zelatiin ja mesi. Võib öelda, et vegan on täistaimetoitlane. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Jenniferi veganluse teekonnast Tema tee veganluseni algas natuke rohkem kui 2 aastat tagasi, kui ta rohkem videote tegemisega tegelema hakkas. Ühel hetkel ta otsustas, et soovib elada tervislikumat elu ja hakkas selle kohta uurima. Ta sai inspiratsiooni youtuberilt nimega Fullyraw Kristina, kes on toortoitlane. Ta räägib, et ta kohe kindlasti ei taha minna tagasi loomade söömise juurde. Miks ja...
Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimetatakse "vana punane liivakivi" (inglise keeles Old Red). Kalade ajastu Tooniandvateks kujunesid Devoni ajastu meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid esimesed, primitiivsed kahepaiksed loomad, kellel uimede asemel hakkasid arenema jäsemed, mistõttu neid ka tetrapoodideks (neljajalgseteks) on nimetatud. Nende eellasteks peetakse kopskalu. Üks vanimatest tetrapoodi luutüki leidudest pärineb Eesti alalt, kuuludes perekonna Livonia esindajale. Devoni kivimid Eestis Devoni kivimite paksus Eestis võib kohati
Maismaal paterdavad taarudes Tihti komistavad, kuid olles sellega harjunud, viskavad nad end kõhuli, et liuelda Ujumiseks on nende tiivad loivakujulised Tugevad jalad ja väike saba on tüüriks Head sukeldujad (45 m) Ujumise kiirus kuni 40 km/h Jääle tagasi saamiseks viskuvad nad suure kiiruse pealt veest välja ja maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Vaenlased, toit Vaenlased Suur-änn Merileopard Toit Kalmaarid, kalad, vähilised Paljunemine Pingviinlased ei vaheta paarilisi kiiresti, hoiavad ühte paarilist mitu aastat Kui pesitsev paar kohtub, hõõruvad nad teineteise peasid, puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi Munevad 1-3 muna, seejärel emane läheb ära Isane sätib muna jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab muna soojas Isane haub muna 64 päeva, seejuures ei söö ega liigu
Loomsed mürgid Mis on mürgid? Mürgid on ained, mis organismi sattudes häirivad normaalset elutegevust ning toovad esile mürgistuse sümtomid. Satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid, mineraalseid ning sünteetiliselt saadud mürke. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Imetajad ja linnud üldiselt mürke ei tooda. Tetrodotoksiin Leidub kerakalades. Tetrodotoksiin on üks mürgisemaid looduslikke ühendeid üldse. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine. Maomürgid Kuuluvad kõrgemolekulaarsete orgaaniliste ühendite hulka ja sarnanevad oma keemiliselt ehituselt valkainetega.
Maailma Kalandus 1. ) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
Paelakujuline keha Isas-või emassuguorganid igapäev ca 1 000 000 muna arenevad munad Laiussi eluring reovesi veekogusse vaheperemees Muna Ujumisvõimelised vastsed sõudiklased (väikesed vähid) Väljuvad pärasoole kaudu täiskasvanud ussid söök koos munadega Inimene KALAD toores liha Parasiidid inimestel ja loomadel Lemmikloomadel on mitemesuguseid parasiite. Enamus parasiidid on omased loomadele, kuid on ka selliseid, kes võivad nakatada ka inimest. Esmalt satub parasiit looma karvadele. Looma paitades, liigub parastiit inimese käe peale ja edasi suhu. Nakatumine Vastsetega Munadega · Toores/küpsetam · Pesemata käed ata liha
Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Pea meeles, et inimene ei ole looduse ülemus, vaid oma tegevustega mõjutad Sa nii organismide elu vees, metsas ja õhus. Kalad, putukad ja linnud väärivad puhast elukeskkonda, mille tasakaalu inimene ei tohiks liigse ja mõnikord ka hooletu tarbimisega ära rikkuda. Tänane keskkond peidab endas nii ohte kui imelisi elamusi. Inimtegevuse tulemusena tekkinud tööstused eritavad kahjulikke aineid nii õhku kui vette. Igapäevased ostud ja nende pakendamine tekitavad jäätmeid, mis sageli lagunevad aastaid. Moodne ühiskond toodab ja tarbib palju, kuigi alati mitte põhjendatult. Kui Su peres on
tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-niitkalad, kirjud küülikahvenad, meriroosahvenad, pinsettkalad jt. Papagoikalad näksivad oma teravate hammastega korallipolüüpe ja vetikaid. Avamerel ujuvad noolhaugid . Need on söödavad kalad, seetõttu püütakse neid massiliselt. Saarte rannikualadel elutseb mitmeid kilpkonnaliike. Nende hoolimatu väljatõrjumise tulemusena on mõned neist, näiteks rohekilpkonn, väljasuremise äärel. Nende kilpkonnade kilbid on kõrges hinnas, seda eriti Jaapanis, kus neist prilliraame valmistatakse. Majandustegevus Kariibi mere saartel tegeletakse palju puu-ja köögiviljadega ning neid ka transporditakse igale poole maailma laiali. Veel seal kasvatatakse tubakat.
Vastsündinud pojad on piimvalged või veidi hallika pika karvaga, mille toon hakkab tumenema 2–3 nädalat pärast sündi.Voolujooneline keha. Elupaik Ta elab Läänemeres. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. Elupaigaks Eestis on meri ja rannikulähedased laiud. Toitumine Toituvad kaladest ja vähilaadsetest ning limustest. Peamise toidu moodustavad kalad. Tähtsus looduses ja inimestele Ohustus Vaenlased. Eestis peamiselt inimene, areaali põhjapoolses osas jääkaru. Inimesed ihkavad hülgerasva ning hülgepoegade toornahka. Hüljeste arvukus Läänemeres kahaneb peamiselt vee reostatuse tõttu. Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. Kaitse Kaitse Eestis. Viigerhüljes kuulub II kategooria kaitsealuste liikide hulka (II kategooria kaitse all on liigid, mis on
lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest. Noorloomad toituvad peamiselt kärbestest ja kärbsetõukudest. Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured, kärplased. Pilte tiigikonnast Tänan kuulamast !
5 m kuni 1 m. Sellised väga suure lainepikkusega ja väikese järskusega lained pole merel laevadelt nähtavad. Ranna lähedal võib laine kõrgus kasvada kuni 40 meetrini. Tsunami võib tungida kaugele mandrile ja tekitada suuri purustusi. Tsunamid esinevad kõige sagedamini Vaikse ookeani rannikul. Vaatlused on näidanud, et enamiku suurte tsunamid algavad veetaseme langusega ranna ääres, mis kestab 10 - 15 minutit: meri lahes, sadamas või rannas äkitselt taandub, jättes kalad ja paadid kuivale - see on märguandeks, et järgneva 5 - 30 minuti jooksul võib tsunami rannale jõuda. Seejärel algab veetaseme tõus - saabub pika laine hari. Olenevalt rannamere sügavuste erinevusest ja ranna liigestatusest muutuvad tsunamid järskude nõlvadega veevallideks kõrgusega 10 meetrit ja enam. Loodusõnnetusi põhjustavate tsunamite hulka arvatakse need, mis tekitavad veetaseme tõusu enam kui 8 meetrit 400-kilomeetrise rannajoone ulatuses
Saarmas Nimetus Ladina keelne nimetus (Lutra Lutra) Eesti keele nimetus (Saarmas) Rahvapäraseid nimesid (Udras) Looma kirjeldus Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm Kehamass 8...15 kg Pruuni värvi karv Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid. Elupaik Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Enamik isendeid hukkub, andmata järglasi. Organismide muutlikkuse ja olelusvõitluse tagajärjeks on looduslik valik. Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimsit soodustavaid omadusi, st selliseid pärilikke omadusi, mis soodustavad liigi isendite ellujäämist ja paljunemist. Näiteks tumedapõhjalises veekogus elanud kalad on heledapõhjalises veekogus vaenlasele hästi nähtav. Kohastumuste suhteline iseloom tähendab seda, et nad on organismile kasulikud ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e
1. Külmalembesed liigid, kes hoiduvad peamiselt sügavamatesse, ka suvel külmadesse veekihtidesse, ja on arvukamad mere põhjapoolsetes osades; 2. Avarasoojased liigid, kes taluvad tunduvais temperatuurimuutusi. Temperatuuritingimuste muutumisest aasta vältel on tingitud mitmesugused sesoonsed nähtused veeorganismide elus, näiteks hoidumine kõige sobivama temperatuuriga veekihtidesse, toitumise, rännete ja sigimise sesoonsus jne. Kalad ja mitmed teised veeorganismid on sigimisperioodil stenotermsemad, s.o. nõudlikumad temperatuuritingimuste suhtes. Sigimiseks vajalikud temperatuurid olenevad liigi päritolust, kusjuures avaldub vastavate temperatuurinõudluste suur püsikindlus. Seetõttu langeb mitmesuguste liikide sigimine erinevale aastajale: arktilise päritoluga liikidel peamiselt talvele ja kevadele, soojematelt aladelt pärinevatel liikidel suvekuudele. Sellega seletub ka erineva päritoluga liikide
(tingimustega: temperatuur, valgus, toit, haigustekitajad, taimede puhul: muld) - Näiteks: - Divergents - Lähteliik hargneb uuteks üksteisest ühe erinevamateks liikideks (imetajate mitmekesisus, Darwin uuris vinte) - Konvergents - Eripäritolu organismirühmade väliselt sarnaseks muutumine kohastudes sarnases elukeskkonnas (haikala - organismirühm kalad, delfiin - organismirühm imetajad, pingviin - organismirühm linnud, näiteks sarnasuseks voolujoonelisus, uimed/loivad) 2. Täiustumine - Uue keerukama ehituse ja eluviisiga organismirühmade teke ja areng ehk evolutsiooniline progress (lindude ja imetajate teke roomajatest) - Lihtsustamine ehk evolutsiooniline regress ehk ehituse taandareng, näiteks
Võib järeldada, et dioksiinide kontsentratsioon räimes on ilmselt madalam 1980ndail määratud kõrgetest sisaldustest, kuid sõltuvalt kalade rasvasusest siiski ohtlikult lähedal EL kehtestatud piirnormile. Doksiinide sisaldus 2002. aasta sügisel Eesti rannikumerest kogutud räimes (Tabel 2) ületab EL kehtestatud normi vaid ühes Läänemere avaosa proovis. Tuleb kohe rõhutada, et selles proovis olid kõige vanemad, üle kuue aastased kalad. Eesti ja Soome uurimuste kohaselt suureneb dioksiinide sisaldus kalade pikkuse ja kaalu, eriti aga vanuse suurenedes (Joonis 5). Saadud tulemuste alusel võib järeldada, et dioksiinide sisaldus ületab lubatud normi ainult vanemates, alates viie kuue aastastest räimedest. Kuigi Eestis püütakse reeglina kahe kuni viie aastaseid kalu, võib siiski probleemiks kujuneda kevadine räimepüük, kui kudema tulevate kalade hulgas on ka oluliselt vanemaid kalu [1]. DIOKSIINIDE SISALDUS KILUS
Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, fotosüntees jpm. Organismis toimub lagundamine ja sünteesimine ning jääkaineid eritatakse väliskeskkonda. Autotroofid taimed, osa baktereid(tsüanobakterid) Heterotroofid loomad, seened, paljud bakterid Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöstaas Tagatakse ainevahetusega Nt. vee pH, soolade, valkude ja teiste keemiliste ühendite või temperatuuride püsimine teatud piirides. Kõigusoojased kalad, kahepaiksed, roomajad Püsisoojased imetajad, linnud Kõrge organiseerituse tase Elusorganismi erinevad osad on vastastikuses sõltuvuses, koostöös. Väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Paljunemisvõime Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Suguline paljunemine moodustuvad sugurakud, uus organism areneb viljastatud munarakust.
Juhuslikult on püükides ojasilmu, lepamaimu, võldast, mudamaimu, vingerjat jt. Nende toiduks on peamiselt taimed ja selgrootud. Peamiselt loomhõljumist toitub rääbis, kes rohkem avaveevööndisse hoiavad. Röövkaladest, elutsevad seal haug ja ahven. Haug on väga ablas röövkala: peale kalade sööb ta isegi konni, veelindude poegi ja mügrisid ega põlga ära ka selgrootuid. Ta armastab taimerikast ala, kus on hea taimede vahel saaki varitseda. Ahvena toiduks on peamiselt kalad (nt särjed), sageli väiksemad ahvenad. Kaldavees ujuvad mitut liiki konnad. Rohelised konnad elavad vees kogu elu, maismaal käivad nad ainult putukajahil. Tavalisemad on maismaal elavad rohukonnad, kes aeg-ajalt vette sulpsavad. Igal kevadel tulevad nad vette kudema. Madal kiiresti soojenev kaldavesi sobib selleks hästi. Kudust koorunud konnakullesed leiavad toitu veetaimede pinnalt. Suur osa kullestest langeb saagiks ujuritele ja suurte kiilide vastsetele.
a., 60 riigi heaks kiitmisel. Konventsioon annab 200 meremiili ulatuses loodusvarade esmase kasutusõiguse rannikuriigile. Avameri on avatud kõigile, kuid kaluritel on püügi piirmäärad, makstakse preemiat kalapüügist loobumisel. Piiratakse ka püügipäevasid, maksustatakse kalalaevu, püügivahendeid jne. Kalapüügi vormid Avaookeani kalapüügis reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. On jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotatakse kvoodid. Kalad on harilikult hajali ning kalapüük on kulukas. Sisevetes püütakse 1/10 maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 6 Kokkuvõte Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema
25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad väga olulist omega- rasvhapet. Kalas leidub natuke ka mineraalaineid, 1- 5%. Kalas leidub kaaliumit, rauda ja fosforit. Eriti tähtis on see et kala sisaldab seleeni, kaintseb meie südant infarkti eest. Kaalium on tähtis südamehaigetele. Merekalades leidub rohkesti joodi ja rohkem kaaliumit, kui järvekalades. Jood on oluline aju ja kilpnäärme normaalseks tööks. 3 2. Kala kasulikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
