and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor, kohupiima ja hapukoort. Kalad ja mereannid:Merik eel, tursk,lest,skumbri a, haug, karpkala.. austrid, krevetid, merekarbid,vähid. Liha: kasutusel on kõik liha sordid, vähem sealiha Rasvained: Hiina köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad
(Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED
Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõenäoliselt annavad märku oma kohalolekust. Tänaseks on välja selgitatud, et mitmed linnu-, kala-, ja putukaliigid
risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit. Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes
Sügis Skorpion 26237 10 Kevad Sõnn 18779 5 Suvi Lõvi 27241 7 Suvi Kaksikud 31593 6 Suvi Neitsi 21063 8 Sügis Neitsi 24380 9 Talv Kalad 22340 2 Kevad Sõnn 29737 5 Talv Veevalaja 19755 1 Talv Kaljukits 18294 1 Talv Kalad 18687 2 Sügis Kaalud 28794 10
selgrootuid. Mageveeakvaariumis on puhastamine väga kerge. Veevahetuse ajal saad sa välja sifoonida põhja kogunenud sodi ja purdmaterjali, kartmata vigastada taimi ning kui vaja, võid liigutada kive ning juurikaid. Sa võid osta igasugused põhjakalu, põhjakoristajaid, krevette või mida iganes soovid, kuid seda ei pea ilmtingimata tegema. Tähtis on meeles pidada, et iga uue looma lisamine teeb akvaariumi mustemaks, mitte puhtamaks. Guppid on algajale sobivad kalad. Metsikud guppid on väga vastupidavad ja kohanevad pea igasugustes tingimustes: näiteks suudavad nad elada ka merevees. Kuid poodides müüdavad aretatud liigid on oluliselt õrnemad ning vajavad paremaid elutingimusi. Tuues guppisid ebaküpsesse või halvasti hooldatud akvaariumisse, kalduvad nad kergelt haigestuma. Isegi parimates tingimustes ei sobi guppid kokku paljude kaladega. Isaste kalade ujumine on raskendatud tänu uhketele sabadele ning seljauimedele, mistõttu on nad kergesti
Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda. Lõpused on sel juhul turses, mustjaspunased, lõpusekaaned osaliselt avatud. Lõpuse kapilaarides on vereklombid, seinapaksendid, kapillaarid võivad ka lõhkeda
1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Loomad.................................................................................................................................................4 Linnud..............................................................................................................................................4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine............................................................................................................4 Veereostused.........................................................................................................................................5 Veereostuse mõju kaladele....................................
Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga?
veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ühtaegu pikad mereandide tarbimise traditsioonid ja kauaaegsed veeloomade kasvatamise kogemused. Seal on suur elanikkond ja ka tehnoloogia on seal kättesaadav. Samuti soodustavad seal akvakultuuri looduslikud eeldused – rikkalikud veeressursid ja soe kliima
ELEKTRIVÄLJAD JA TAIMEDE, LOOMADE KÄITUMINE Birgit Remiküll, Aljona Titova SISSEJUHATUS · Elektrit ei toodeta mitte ainult kunstlikult, vaid seda esineb ka vabas looduses. · Õhus on väga palju laetud osakesi. · Elekterkalad kannavad endaga kaasas elusaid galvaanielemente · Nendest tulenev elektrivool on kaladele kaitse- ja ründevahendiks. · Kõige tüüpilisem esindaja on elektrirai KALAD · Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, kasutamiseks abivahendina liikumisel. Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga
Umbes tunniga olime juba palju kala saanud ja meil oli paadis lõbus. Kuulasime muusikat, ajasime juttu ja püüdsime kala. Järsku tundsin, et õnge otsa oli sattunud midagi suuremat ja raskemat. Ma ei suutnud seda välja tirida ja kutsusin isa appi. Kahepeale saime selle suure puraka kätte ja mul oli hea meel, et püüdsin kõige suurema kala! Õhtul, kui vihmaussid olid otsa saanud, läksime tagasi koju. Me lugesime kalad arvuliselt üle, kumb sai rohkem, ja isal oli mõni kalad rohkem. Kui kalad üle kaalusime, siis selgus aga, et minu kalad kaalusid rohkem! See kala, mida ma ei suutnud üksi välja tõmmata, kaalus üle 3 kilo. See on siiani suurim kala, mille olen püüdnud. See oli selle suve kõige meeldejäävam päev ja mulle see meeldis! Küll tahaks veel suuremaid kalu püüda!
06.84 38406014082 Tarvo Kuhi 11.07.73 37307119805 Angelika Meronen 23.03.65 46503232824 Kairi Mihhailov 21.08.82 48208214829 Tähtkuju Vanus Vanus isik Kaljukits <=22 >=20 3 Skorpion <=22 >=20 3 Vähk <=22 >=20 3 kuupäev tähtkuju 01.01.2008 Kaljukits 21.01.2008 Veevalaja 20.02.2008 Kalad 21.03.2008 Jäär 21.04.2008 Sõnn 22.05.2008 Kaksikud 22.06.2008 Vähk 24.07.2008 Lõvi 24.08.2008 Neitsi 24.09.2008 Kaalud 24.10.2008 Skorpion 23.11.2008 Ambur 22.12.2008 Kaljukits isik Sünnipäev 3 1 mees/naine isikukood mees 3 naine 4
on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven.Siirdekalad on kalad kes elavad meres , kuid kudema siirduvad mujale.Sellised kalad on näiteks lõhi ehk rahvakeeles lõhe ja meriforell.Nemad siirduvad kudema jõgedesse. Selgrootud ja imetajad Läänemere selgrootud on peamiselt põhjaloomastikus elavad loomad ja loomhõljumid.Kevadel, kui vesi on soojenenud ja taimhõljumit piisavalt, hakkab kiiresti paljunema ka loomhõljum.Siis kooruvad marjast maimud ja leiavad rikkaliku toidulaua
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Filometroideste areng toimub ühe vaheperemehe, sõudiklase osavõtul (joonis 60). Filometroidoos esineb nii tiigimajandeis kui ka looduslikes veekogudes. Haiguse kulg võib olla äge või krooniline. Ägedalt kulgeb filometroidoos mõne nädala vanustel kaladel, kelle organismis migreerivad filometroideste vastsed vigastavad maksa, ujupõit, neere jt organeid. Haigestunud kalad ujuvad koordineerimatult, hiljem nad laskuvad veekogu põhja ja hukkuvad. Haigus kestab 23 päeva. Filometroidoosi krooniline vorm esineb kahesuvistel ja vanematel kaladel. Haiged kalad kõhnuvad, parasiitidega soomuse taskud punduvad, esineb soomuste erosiooni ja verevalumeid. Naha vigastustes hakkavad arenema saproleegniad ja sekundaarne mikrofloora. Kala kaotab kaubandusliku välimuse. Haiguse kroonilist vormi
1. Kompressor, mis pumpab vette õhku. 2. Filter, mis kompressoriga ühendatult puhastab akvaariumi vett hõljuvast mudast. 3. Elektriline küttekeha ehk soojendaja, et hoida vee temperatuuri. 4. Kahv, et kalu kinni püüda. 5. Voolik akvaariumist vee välja laskmiseks. 6. Puhastid klaasi seinte puhastamiseks. 7. Lamp, mis toetab taimekasvu. Akvaariumi tuleks ette valmistada. Paigutada õigele kohale. Seejärel tuleks põhja kinnitada mõni känd või puujuurikas ning midagi, et kalad saaks tekitada koopaid ja pelgupaiku. Edasi tuleks lisada kruusakiht, mis võiks olla 3-4 cm. Peamine kiht võib olla tekoratiivkruus, et akvaarium oleks ilusam. Kui kruusakiht on lisatud, saab hakata taimi istutama. Selleks tuleks lasta voolikust veidi vett, kuni kogu pinnas on veega kergelt kaetud. Siis tuleks planeerida taimede asukoht. Ette ja keskossa sobib istutada madalakasvulisi taimi ning külgedele ja tagumise klaasseina juurde sobivad kõrgemad taimed
kaetud põhja, samuti on talle oluline varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. · Laia ökoamplituudiga on ahven, kes elab väga erinevates veekogudes: järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Seega on keskkonna suhtes vähe nõudlik ja seepärast on tal ka nii suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton,
paigutada. Kõik eksponaadid olid teineteise kõrval justkui looduses ning seega oli hästi näha näiteks nende suuruste suhe üksteisesse. Väga ilusad olid soolinnud ja pisiimetajad. Edasi liikusin näituse ,,Läänemeri" juurde. Samuti nagu eelnevates näitustes oli püütud väga ruumi kokkuhoidvalt mahutada erinevaid kalu, ning ka mereimetajaid ühte klaassektsiooni. Kummaline oli see kuidas nägi välja võlts plastmassist vesi mille all kalad ujusid aga ju siis on seda raske teistmoodi ka näidata. Selgelt olid eraldatud kalad kes kudemiseks rändama asuvad, ning ka poolsiirdekalad. Hästi mugavad olid juhised just ,,Läänemere" näituse osas. Iga eksponaadi kapi ees oli joonis ning selle joonise peal olid numbrid mille järgi liigi nime otsida. Eelnevates ruumides tuli eksponaatide pealt otsida numbreid ja paaril korral see mul isegi ei õnnestunud. Väga meeldiv oli, et soovi korral saavad külastajad ,,Läänemere" näituse
MK13-TE1 1. POSTIMAJA RIMI Väljapanek oli ilus. Mind häiris natukene see, et värskete kalade keskele oli pandud krevetid. Ma arvan, et kui nad oleks teistmoodi välja pandud ei torkaks nii väga silma. Krevette oli justkui teine teise peale laotud. Oleks see minu vastutusala paneks ma krevette laiemalt välja ja mitte kalade keskele. Kõik kalad olid pandud otse jääle. Kalad tundusid värsked ja dekoratiivsed sidrunid ja piprad lisasid ilu juurde. Kui peaksin 10 palli süsteemis hinde andma, annaksin tugeva 6. On mõned detailid millele peaks rohkem tähelepanu pöörama. 2. SOLARISE TOIDUPOOD 4 Fariza Imanova Kalaletti väljapanek
Kalatoit on seega oluline kilpnäärme alatalituse all kannatavatele inimestele. OHUSTATUS: Kalu ohustavad peamiselt: 1. Ülepüük- kogust mida iga kalur püüab pole võimalik jälgida ning seepärast kasutavad kalurid võimalust ära ja püüavad lubatust rohkem 2. Veekogude reostamine- inimesed viivad oma mitte biolagunevat prügi (plastikut, kilekotte jne.) järvedesse, merre või jõgedesse 3. Võõrliigid- kui rändama juhtunud röövkalad või loomtoidulised kalad satuvad võõrastesse vetesse, võivad nad hakata sööma sellele veekogule omaseid liike ja nad võivad seal ka paljunema hakata 4. Tõkked rändeteel- kalad ei pruugi saada läbi paisudest mis takistavad nende teed kudema MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB: 1.Ülempüügi vähendamiseks on kehtestatud püüginormid. Tuleb pidada kinni kalastamise reeglitest ehk millal ja kus kala püüda, millised liigid on looduskaitse all ning kindlasti
Kui Eestis ollakse väga suured heeringa- ja sprotisõbrad, süüakse mujal maailmas ka palju lõhekonserve, Ameerika Ühendriikides tohutult tuunikala ning Rootsis kala, mida paljud isegi puudutada ei taha. Riikides, kus on suur lõhepüük, on populaarsed lõhekonservid (Kanada, Alaska, Jaapan). Neist tehakse salateid, dipikastmeid, määrdeid ja võileibu. Pure Alaska Salmon Co. on tunnustatud lõhekonservi tooja. Sardiine konserveeritakse väga erinevat moodi. Kõigepealt kalad pestakse, pead eemaldatakse ja siis kalad küpsetatakse kas fritüürimise abil või auruga ning kuivatatakse. Sardiine konserveeritakse erinevates õlides (oliivi-, päevalille- või sojaõlis), vees või tomati, tsilli ja sinepi kastmetes. Poes on need tihtipeale ,,sproti" nime all. Hea kvaliteediga kalal on pea ning uimed eemaldatud ning neid sööma ei pea. Kuna kalad on väga tihedasti üksteise kõrvale
riknemise protsessi tagurpidi käima. Kahe või enama lihatüki ühte pakendisse külmutamisel on hea nende vahele panna külmutuspaberit, et neid üksteisest hiljem liiga raske eraldada poleks. Kütitud liha tuleks enne külmutamist võimalikult ruttu eeltöödelda. Liha säilub olenevalt tükist ja külmutuseelsest seisundist 1-2 nädalast 6-12 kuuni. Kala külmutamine Tuleks külmutada peale püüdmist nii kiirelt kui võimalik. Terved kalad peaksid olema roogitud ja puhastatud. Kui kala on jäätunud, võib külmast välja võtta ja korraks vette kasta ning tagasi külma panna. See tekitab kala ümber kaitsva kihi Suitsetatud kala maitseb peale külmutamist kergelt soolaselt. Väikesemad kalad on hea külmutada tervelt, suured kalad aga on hea lõigata viiludeks Vähkide ja karpide külmutamine Vähi külmutamisel tuleks vähki enne külmutamist keeta 8-10 min soolvees. Enne kasutamist keeta veel 8-10 min
vooluveekogud piirkonna puhkeväärtus ja turismipotentsiaal väheneb, mis oleks arvestatav sissetulekuallikas, kui seda läbimõeldult ellu viia Eraomanikest ettevõtjad on paisude lõhkumise vastu ! Loobu jõgi, Joaveski Loobu jõgi, Joaveski Joaveski juga Loobu jõel Joaveski juga Loobu jõel Joaveski HEJ aasta vee auhinna objekt 2002 , pais ja sissevoolukanal Joaveski HEJ ehitamisel tehti olulisi vigu, kalad tungivad vee väljavoolukanalisse Nõmmeveski tamm ja puude vahel endise HEJ veekanal üle Valgejõe Valgejõe vood pahisemas vastu vana veekanali betoonposti Nõmmeveski juga valgejõel Lugupeetud külalised! Joudutamme Teile teatada, et nüüd töötab talvel Graafik. Neljapäev- Pühapäev 11,00-21,00. Esmaspäevast - reedeni reservatsiooni. Reklaam kodulehelt. www.kotkaforell.ee Kotka forellipüügi puhkekeskus asub Valgejõel.
tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam liiklus Ballastvee mahutite seinad ja põhjasetted pakuvad veeorganismidele lisavõimalusi transpordiks Mikroorganismid, taimed, selgrootud, kalad Laevade välispind Ajalooliselt vanim veevõõrliikide leviku viis Peamine levikuviis enne teraskeredega laevade kasutusele võtmist Vesiviljelus Kohapeal mitte esinevate liikide kasvatamine toiduks Limused, kalad, vähilaadsed Kasvatatava liigiga tahtmatult koosesinevad liigid Kanalid Veekogudele rajatud kanalid, mis ühendavad looduslikult isoleeritud piirkondi Läänemeri ühendatud Musta ja Kaspia mere piirkonnaga Dekoratiivliigid
mis regeerivad just kindlat tüüpi ärritajale. Linnud-nägemine, öise eluviisiga loom- suured silmad, maa all elav loom- ebanägemine. Ptk. 7 Kalad jaotatakse 3 suurde rühma: 1. sõõrsuud 2. kõhrkalad 3. luukalad 95%. Kaladel on ujupõis. Ptk. 8 Kalad jagatakse: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad, Madala soolsusega merd nimetatakse riimveeks. Röövkalad söövad söövad teisi kalu ja lepiskalad söövad selgrootuid ja taimi. Kalad on tähtsad lülid toiduahelas, inimesed kasutavad teda kalamaksõliks, liimiks, söögiks, väetiseks, loomasöödaks, ilukalaks, teaduslikuks katseks Ptk. 9 Kahepaiksed jagunevad kaheks: sabakonnad (vesilikud-tähnikvesilik ja salamandrid-tähniksalamander) ja päriskonnad. Päriskonnad jagunevad veel kärnkonnadeks (kõre) ja konnadeks (rohukonn). Neil on õhuke paljas nahk, mis on jahe ja niiske
annab enam võimalusi osavust nõudvaks tegevuseks. Osavam ja kiirem lend ongi kalakotka eelisteks suuremate sugulaste (erinevate merikotka liikide) ees. Samas ei või saagi tabamise korral kalakotkas kunagi kindel olla, et see jääbki temale. Nii mõnelgi heal saagialal on merikotkad spetsialiseerunud kalakotkastelt saagi ülevõtmisele. Kala püütakse vähem kui meetri sügavusest veest ja mõnikord võib kalakotkas selle juures üleni vee alla kaduda. Kalakotkale parimaks saagiks on kalad kaaluga 200-300 grammi. Suurema kalaga ei suuda ta kaugele lennata ning väiksema püüdmine on raske ja ebaotstarbekas. Kalakotkad võivad saaki tassida pessa rohkem kui 25 km kaugusele! Mõnedes kalakasvatustes on kalakotkad igapäevased külalised ja täidavad seal sanitari rolli, ehk korjavad ära vigased või haiged kalad. Selle juures langevad saagiks osaliselt ka terved kalad. Aga kui kalad kasvavad liiga suureks (üle 400 g), siis läheb kalakotkas mujale jahti pidama
vereloome geeniekspressioon süntees veresoonte lipiidide e metabolism seotud , potenseerib seintes metabolismis insuliini toimet Pähklid, oad, Kalad, juust, Munakollane, Pärm, kalad, krevetid, Kare joogivesi, - Rosinad, kirsid, Kalad, kalad, juurviljad loomaliha, tee, pärm, maks, krabid, sibul, küüslauk kiudained, datlid, viigimarjad mereannid sibul täisteravili, seened teraviljasaadused Seedehäired, Isutus, hammaste Glükoosi Närvikoerakkude Arteroskleroos? Aeglane kasv, Närvilisus Hemoglobiini ja
kaardistatud maades ja koik teatasid, et peavad kahjustuste peapohjuseks ohusaastet. Kõige kõrgema hõrenemisastmega on Tsehhoslovakkia, siis Suurbritannia, Läti. Eesti on 12.kohal. Happesademed mõjutavad ka järvi. FAKT: Happesademed on hävitanud maailmselt üle 1600 järve Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnu surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud. Acid rain hits the lakes mostly in the springtime, kui kalad munevad oma mune. Munad on kontaktis happega ja terve generatsioon võib surra. Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge; kui see on aga madalam siis kalad võivad jääda haigeks, või kaotada võime paljuneda.
Leedu kalateadlased kinnitavad, et käesoleva sajandi suurim haug kaaluga 76 kg
lasti Leedu idaosas asuvas Drivetose järves 1904. a. püssiga maha. Tõsi küll, teatud
kahtlust toimunu tõepärasuses tekitab see, et vastav kirjalik teade ilmus kohalikus
kalandusajakirjas alles 10 aastat hiljem, 1914. a. Usaldusväärsemad tunduvad
hilisemad andmed (aastaist 1925-1925) suurte haugide kohta, kuigi need kaalusid
<
vaheldunud. Ärajuhitava vee hulk sõltub sademetest ja maa-ala suurusest, mida kaevandatakse. Viimastel aastatel on kaevandusvee heide kasvanud, sest sademete hulk on olnud üle pika aja üle keskmise. Aastas kantakse Peipsi järve keskmiselt 40 700 tonni sulfaate (Hein, 2008) 5 Kalavarud Järve kalastiku struktuur sõltub ökosüsteemi kui terviku seisundist. Kalad on meie veekogude toiduahela lõpplüliks. Kaladel on ka oluline osa kogu veeproduktiivsuse reguleerimisel ning toitainete vabanemisel põhjasetetest (Jeppsen,1998, cit. Hein, 2008). Üheks suureks probleemiks on väljapüük Peipsi järvel. Väljapüük on jõudnud sellise piirini, kus haruldaste ja ka tavaliste kalaliikide kasutus on väga või isegi liiga intensiivne. Järv kannatab "ülekalastamise" all, see käib esmalt koha kohta (Peipsi veemajandusprogramm, 2006).
Loomariik Kadi Bruus Loomariik jaotatakse järgnevalt: Selgrootud (nt. ussid, teod) Selgroogsed Jaotatakse tinglikult veel 5 rühmaks: 1. Kalad 2. Imetajad 3. Roomajad 4. Kahepaiksed 5. Linnud Kalad Linnud Roomajad Kahepaiksed Imetajad
Termin ei oma tänapäeval süstemeetilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud. Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kuldkala: Kuldkala on Hiinast pärit akvaariumkala, mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi.
Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad veepinna lähedal ja neid on kerge kätte saada. Harilikku lepamaimu võib kohata puhastes magevetes üle Euroopa. Ta võib elada jõgedes, järvedes, veegatäidetud kruusakarjäärides ja igal pool mujal, kus vesi on hapnikurikas ja kala leiab piisavalt toitu. Pisike lepamaim on kergeks saagiks paljudele röövkaladele. Suviti kogunevad lepamaimud parvedesse. Ühes parves võib olla kuna 100 isendit. Tihti ühinevad nendega ka teised kalad, näiteks särjed ja viidikad. Suures parves tunnevad kalad end turvalisemalt. Kui mõnda kala parvest vigastatakse, eritab see keemilisi aineid, mis ülejäänud kalasid hoiatavad. Talvel parved lagunevad ning kalad veedavad rohkem aega põhja lähedal. Tavaliselt on harilikul lepamaimul rohekat värvi, tähnilise mustriga keha ning hõbedane kõht. Kala pikkuseks on 7 kuni 17 sentimeetrit ning emakalad on isastest suuremad. Kudemise ajal muutub isakala kõhu esiosa punakaks
lainepikkus, L selise pikkus.Võrgupüügiks tuleb igale kalaliigile määrata talle vastav võrgusilma suurus. Selleks kasutatakse valemit a=K1 x L , kus a on võrgusilma mõõde mm- tes., L on kala töönduslik pikkus millimeetrites ja K1 tegur, mis oleneb kala maksimaalse ümbermõõdu ja pikkuse suhtest. 6 Arvutusteks piisava täpsuse annavad teguri K1 järgmised väärtused: Laiad kalad 0,20 Keskmised kalad 0,15 Kitsad kalad 0,10 Võrk võib olla osalises lappes (väljavenitatud) rõhtsalt (a) või püstsalt (b). a) b) Pilt 3 . Võrgusilmad Poi, meil harva kasutusel Lipp Lipuots (nöör) Ainad (lipsud)
Minipillid Hormoonsüstid Hormoonkapslid 2.Ontogenees - isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani 3. Viljastumine- muna- ja seemneraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Alus uue organismi tekkele ja arengule. Kehaväline (mittesuguline) viljastumine- viljastumine toimub väljaspool keha, (eoseline, vegetatiivne- eraldub emasorganismist) nt kalad, kahepaiksed(konnad), karbid, käsnad, ussid veekogus. +: tehakse palju sugurakke, võrreldes suguli sugulisega on palju järglasi, -:viljastumise tõenäosus on väike, paljud surevad, satuvad kellegi söögiks, hävivad vees kiiresti. Kehasisene (suguline)viljastumine-viljastumine toimub keha sees. Nt linnud, imetajad, roomajad, kiilid, kärbsed, putukad, ämblikud,
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
Selts haugilised. Sugukond hauglased. HAUG. Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Selts angerjalised. Sugukond angerlased. ANGERJAS. (madujas, väga pikk uim) Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. 4
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45
Ökosüsteem – Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodus Elus Eluta On elus Jah Ei Tarbib Jah Ei Järglaste saamine Jah Ei Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid.
Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “Kalaleti väljapanek” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 1. Maxima XX kauplus Lasnamäel (Smuuli teel) Kalalett on suhteliselt viisaka väljapanekuga. Häiris meid muidugi see, et mõned kalad on kuhjatud üksteise otsa, see ei kutsu ostma. Kalatooteid müüakse nii letist kui ka avariiulil pakendatult, lisaks ka jääkülmikus külmutatult. Kalaletist müüakse kala lahtiselt. Kala on pandud, kas otse jääle või siis vaagnale. Kalamari oli pandud plastikkarpidesse. Valik oli üsna suur. Pakkumistes olid: lõhe, forell, siig, pangassius, tuur, kuld- merikoger, tuunikasteigid, jahutatud seepia, kalmaarituub, koorimata ja keetmata jahutatud tiigerkrevetid
Kui kõik kolm akvaariumit on puhtaks tehtud , siis järgmisena tuleb akvaariumi ääred lubjakivist eemaldada. Selleks kasutatakse peenest traadist käsna. Ning kui eelnevad tööd on ära tehtud tuleb asemele lasta uus vesi. Diskuste vesi peab minema läbi osmoosifiltri (RO-filter- see muudab vee karedust madalamaks, ning eemaldab veest kahjulikud ained). Ning hiljem tuleb lisada ka nn diskuste mineraale -Tropic Marin Pro- Discus Mineral (10 lusikat) ja JBL Tropolit 100 ml) , kuna need kalad vajavad palju nõudlikumat keskkonda. Ja kui kõik on ära hooldatud tuleb klaasid ja põrand ka puhtaks teha. 5 Pilt 3. Filtersüsteem ( Foto: T.Engmann) 2.1.2. Merevee süsteemid Merevee süsteeme (Pilt 4) on kaks ning peale nende on veel kaks akvaariumit näidisakvaarium ja koralliakvaarium. Nende puhastus käib üpris sarnaselt
suurusega. Sumbad on meie karpkalakasvandustes praegu kasutusel vaid vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel. Hoiusumbad valmistatakse tavaliselt teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust. Võrgusilma suurus sõltub kasutusotstarbest ja kala suurusest. Kasvusumpasid kasutati Eestis vaid soojuselektrijaamade soojas heitvees karpkala kasvatamiseks 1980ndatel aastatel. Vesi liigub läbi võrgusilmade, sõnnik vajub samuti läbi võrgu põhja, kuid kalad ei pääse sumbast välja. Valdavalt kasutatakse rõngakujulise kandva ujukiga meresumpasid. Sumpkalakasvandused rajatakse kohtadesse, kus vesi on ranna lähedal piisavalt sügav (ranna lähedal selleks, et hõlbustada teenindamist söötmist, asustamist, välja püüki joonise), vee vool kannab ära läbi sumba vajuva kalasõnniku ja söödajäägid, vee temperatuur on soodne ja ala on kaitstud suuremate tormide eest.
Karpkala paiskab aga toiduotsinguil põhjamudast üles hõljumit. Samuti aitavad põhjatoidulised kalad kaasa põhjasetete ventileerimisele. Näiteks kasvatab Härjanurme kalatalu ühes pinnasetiigis karpkala, koha maime, taimetoidulist valgeamuuri, zooplanktoni toidulist jämepead ja fütoplanktoni toidulist pakslaupa. Biomelioratsioon Biomelioratsioon võib mõista kahte pidi. Laiemas mõttes oleks see kalad kahjulike organismide vastu, kitsamas mõttes röövkalad prügikalade vastu. Antud töös keskendume kitsamale variandile. Ekstensiivses kalakasvatuses võib hea ja soovitud saagi saamise takistuseks olla erinevate nn. prügikalade kohaolek tiigis. Sellised kalad võivad hävitada vääriskalade marja, elupaiku ning olla konkurendiks toidule. Nende sigivus on kiire aga kasv väike ja nad ei ole eelistatud ka toiduna.
Kala soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit ja seda võiks süüa vähemalt 3 korda nädalas. Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja
valmistuvad f0t0sünteesi käigus 0rgaanilist ainet. R0hevetikad. R0hevetikad leidub merepõhja kõige madalamates 0sades. Pruunvetikad. Pruunvetikad 0n enamasti pruunid. PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised , eest0tsast teravalt ahenevad. Eesti leiduv karbi suurus kuni 3 cm. Oluliseks toiduks hahkadele ja lestadele.
Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte. Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest. Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat. Täiskasvanud ahevena pikkus on siis keskmiselt 15-25cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 44 cm. Suurimad ahvenad on kirjanduse andmetel isegi 51-55 cm pikad. Kehamass täiskasvanutel kaladel on enamasti 20 -180 grammi. Raskeima Eestis tabatud ahvena mass on olnud 2,8 kg (Peipsi järvest, aastal 1964). Ahven on väga laia levikuga. Elab peaaegu kõikjal Euroopas, leviala hõlmab ka Aasia põhjapoolsemaid piirkondi
Töötle läbi vajalik kirjandus Koosta esialgne sisukord Mõtle läbi teksti alajaotused KIRJUTA MUSTAND REFERAAT PEAB OLEMA LOOGILINE JA TERVIKLIK! REFERAADI PÕHIOSAD Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad REFERAADI MAHT ON 8- 10 LEHEKÜLGE! TIITELLEHT (näidis) Tallinna Laagna Gümnaasium Kalad Eesti veekogudes Referaat Eve Põld 7a klass .Juhendaja õpetaja Tiiu Salu Tallinn 2002 SISUKORD (näidis) · 1. Kalade mitmekesisus 4 · 1.1 Välimuse ja suuruse järgi 5 · 1.2 Elupaiga ja toitumise järgi 6 · 1.3 Toese järgi 7 · 2. Kalad Eesti siseveekogudes 9 · 3. Läänemere kalad 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
